lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-17925/327

Majandusalased süüteod › Maksualased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 12.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-17925/327
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Majandusalased süüteod › Maksualased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
12.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
898
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-17925/72Tartu Ringkonnakohus17.05.20121-09-17925/109Tartu Ringkonnakohus19.10.20121-09-17925/120Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja01.04.20131-09-17925/129Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja21.06.20131-09-17925/138Viru Maakohus Rakvere kohtumaja04.02.20141-09-17925/150Tartu Ringkonnakohus26.02.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Asja läbivaatamise viis

Tartu Ringkonnakohus 12. juuni 2018 1-09-17925 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Dmitri Teplõhhi (isikukood 37802152216) taotlus menetluskulude ja täitemenetluse kulude sissenõudmisest loobumiseks Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 28. mai 2018. a määrus Dmitri Teplõhh Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 28. mai 2018. a määrus osas, millega jäeti läbi vaatamata Dmitri Teplõhhi taotlus loobuda temalt menetluskulude sissenõudmisest.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, jättes Dmitri Teplõhhi eelmises punktis märgitud taotluse rahuldamata.
3.Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 13. oktoobri 2011. a otsusega tunnistati Dmitri Teplõhh süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 392 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus 12 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti sellele karistusele Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2011. a kohtuotsusega mõistetud 3 aastat ja 6 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. Sama kohtuotsusega mõisteti D. Teplõhhilt välja sundraha 695 eurot ja 4 senti ja muu menetluskulu 34 eurot ja 80 senti.

Sarnased lahendid

Majandusalased süüteod
  • 27.08.20261-26-6072/4Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 24.08.20261-26-4649/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20261-26-5793/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 09.08.20261-26-5756/4Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 28.07.20261-26-4299/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 28.07.20261-26-4142/7Tartu Maakohus Valga kohtumaja
1-09-17925/262
Viru Maakohus Narva kohtumaja
19.01.2015
1-09-17925/310Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja11.01.2017
1-09-17925/317Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium08.02.2017
1-09-17925/322Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja28.05.2018
1-09-17925/342Viru Maakohus Rakvere kohtumaja26.09.2018
2.21. mail 2018 esitas D. Teplõhh Viru Maakohtule taotluse, milles ta palus end vabastada kohustusest maksta täiteasja nr 042/2012/2613 nõuet. D. Teplõhh põhjendas taotlust asjaoluga, et tal avaneb juulikuus võimalus ennetähtaegselt vangistusest vabaneda ning tal võivad vanglast vabanemisel tekkida raskused eelkõige riigi ees oleva võla tõttu. D. Teplõhh märkis, et ta soovib toetada oma perekonda ning maksta kolmele lapsele elatist. Taotluse esitaja palus kohtul vastata

küsimusele, kas ta on pärast vangistust võimeline vaatamata võlale resotsialiseeruma; kas võlg ei takistaks tal pärast vabanemist elada esimesed viis kuud vabaduses seadust rikkumata ja kas võlg ei ahvatleks teda otsima alternatiivseid tuluallikaid, mis võib viia seaduserikkumiseni.

3.Viru Maakohtu 28. mai 2018. a määrusega jäeti D. Teplõhhi taotlus läbi vaatamata. Kohus leidis, et D. Teplõhhi taotlus on tõlgendatav täitemenetluse lõpetamise avaldusena, mille lahendamiseks on pädev kohtutäitur, mitte täitmiskohtunik.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4.Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D. Teplõhh, kes palub maakohtu määruse tühistada ja tema taotluse läbi vaadata. D. Teplõhh leiab, et tema taotlus vastab KrMS § 418 lg-le 2, kuna ta soovib, et ta vabastataks kohustusest maksta kohtukulusid ning täitemenetluse kulusid. Seega oleks kohus pidanud tema taotluse läbi vaatama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada ning D. Teplõhhi taotlus osaliselt sisuliselt läbi vaadata.
6.D. Teplõhhi maakohtule esitatud avaldusest on piisava selgusega välja loetav mh taotlus, et kohus loobuks temalt süüdimõistva kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulu sissenõudmisest. Sellise taotluse lahendamine on KrMS § 418 lg-st 2 tulenevalt maakohtu täitmiskohtuniku pädevuses ja Viru Maakohus pidanuks süüdimõistetu taotluse kõnealuses osas sisuliselt läbi vaatama. Osas, milles D. Teplõhh taotles enda vabastamist ka täitekulude tasumisest, jättis maakohus D. Teplõhhi taotluse põhjendatult läbi vaatamata, sest täitekulude tasumisest vabastamise üle pole täitmiskohtunik tõepoolest pädev otsustama.
7.Ringkonnakohus leiab, et D. Teplõhhi taotluse maakohtule uueks menetlemiseks saatmine pole põhjendatud ja kolleegium saab selle lubatavas osas ise sisuliselt läbi vaadata.
8.KrMS § 418 lg 2 ja sama paragrahvi esimese lõike teise punkti kohaselt võib kohus loobuda menetluskulude sissenõudmisest mh juhul, kui menetluskulude tasumine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist. Resotsialiseerumist ohustavate asjaolude tõendamiskoormis lasub süüdlasel. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu D. Teplõhhi taotlusest asjaolusid, mille tõttu oleks menetluskulude sissenõudmisest loobumine põhjendatud. D. Teplõhh on taotluses märkinud, et menetluskulude tasumine võib ohustada tema resotsialiseerumist, kuna ta soovib vangistusest ennetähtaegselt vabaneda, aga menetluskulude sissenõudmisel võivad tal tekkida majanduslikud raskused, kuna ta peab toetama ka oma perekonda. Lisaks viitab süüdimõistetu võimalusele, et kui ta peab vabanedes asuma tasuma oma võlga riigi ees, võib see teda ahvatleda uutele seadusrikkumistele. Kolleegiumi hinnangul ei anna sellised asjaolud alust loobuda D. Teplõhhilt menetluskulude sissenõudmisest. Muu hulgas osutab kolleegium sellele, et vangistusest ennetähtaegselt vabanemise võimaluse tekkimine ei tähenda KarS § 76 kohaselt automaatselt seda, et kohus D. Teplõhhi ka vabastab. D. Teplõhhi taotluses osutatud asjaolu, et menetluskulude sissenõudmisest mitteloobumise korral võib tal vabaduses tekkida ahvatlus otsida „alternatiivseid tuluallikaid“ ja rikkuda seadust, näib viitavat pigem sellele, et vangistuse eesmärgid ei ole D. Teplõhhi puhul veel saavutatud. Sisuliselt on D. Teplõhh esitanud oma

2(3)

taotluses ähvarduse, et kui riik ei loobu temalt menetluskulude sissenõudmisest, võib ta vabanedes hakata toime panema uusi kuritegusid.

9.Kolleegium peab usutavaks, et vahetult pärast vanglast vabanemist ei pruugi D. Teplõhhi majanduslik olukord olla hea. Samas on D. Teplõhhil võimalik asuda tööle või võtta end töötuna arvele, mis tagab talle finantsvahendite olemasolu igapäevaseks toimetulekuks. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 132 jäetakse võlgnikule sissetuleku arestimisel elatismiinimum, mistõttu ei ole ohtu, et vaidluse menetluskulude nõude täitmiseks arestitakse D. Teplõhhi kogu sissetulek. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet (TMS § 132 lg 2). Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude sissenõudmisest loobumine põhjendatud.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 28. mai 2018. a määruse osaliselt ja vaatab D. Teplõhhi taotluse lubatavas osas sisuliselt läbi, jättes selle rahuldamata. D. Teplõhhi määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.07.20261-26-4494/12Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20261-26-4562/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja