lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-7684/85

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 16.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-09-7684/85
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
16.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1068
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-7684/15Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja20.10.20091-09-7684/26Tallinna Ringkonnakohus02.02.20101-09-7684/38Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja07.06.20111-09-7684/42Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja19.03.20121-09-7684/45Tartu Ringkonnakohus18.04.20121-09-7684/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja11.10.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2014.a, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-7684

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 6. detsembri 2013.a määrus Voldemar Vamperi tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Voldemar Vamperi määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 ringkonnakohus määras:

1.Jätta Viru Maakohtu 6. detsembri 2013. a määrus muutmata.
2.Jätta süüdimõistetu Voldemar Vamperi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 20.10.2009.a kohtuotsusega tunnistati Voldemar Vamper süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 aastat 3 kuud vangistust. Karistust suurendati Harju Maakohtu 24.05.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 11 kuu 28 päeva võrra. Liitkaristuse suuruseks oli 7 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 09.01.2009.a ja lõpp on 06.04.2016.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes 08.11.2013.a.
1-09-7684/59
Tartu Ringkonnakohus
01.11.2012
1-09-7684/69Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja09.07.2013
1-09-7684/79Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja06.12.2013
1-09-7684/105Viru Maakohus Rakvere kohtumaja25.03.2015
2.Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 06.12.2013.a määrusega jäeti Voldemar Vamper vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus leidis, et kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine on ennatlik ja ebaotstarbekas ning põhjendas seda järgnevalt.

Arvestades Voldemar Vamperi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane narkokuritegu), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, muuhulgas röövimine), tema käitumist vabaduses (katseajal narkokuriteo toimepanemine, korduvad väärteokaristused muuhulgas alkoholi tarbimine ja joobes juhtimine katseajal), ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isikut on varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, kuid ta jätkas kuritegelikku elu, pannes katseajal toime raske narkokuriteo. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine ja toimepandud narkokuriteo asjaolud on kaalukamad kui isiku võimalused vabaduses, elukoha omamine, lähedaste toetus ja arvatav töökoht. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus ja kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uut rasket kuritegu toime panna. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Narkootikumide tarvitamine ja rahalised kohustused suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 06.04.2016.a, kandmata on veel 2 aastat 4 kuud vangistust. Kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Positiivne on see, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning isik omandab haridust, praegu õpib 10. klassis.

3.Voldemar Vamper esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu otsuse üle vaadata, kuna see on tema suhtes ebaõiglane. Maakohus on arvestanud vaid tema varasemat elukäiku, arvestamata on jäetud tema hea käitumine vangistuse jooksul. On tõsi, et varasemalt oli talle omane hoolimatu elustiil. Korduvate kuritegude ja väärtegude toimepanemise tingis harimatus, halb seltskond, alkoholi ja sõltuvusainete kuritarvitamine ning nooruse uljus ja rumalus. Vangistuses on tema ellusuhtumine muutunud. Ta on loobunud kõigist sõltuvusainetest, isegi suitsetamisest, lõpetas aukirjaga kooli ja jätkab haridusteed, on katkestanud suhted kuriteokaaslastega ja teistega, kes mõjutasid teda tegema halbu otsuseid. Ta väärtustab nüüd peret, haridust ja ühiskonnas üldtunnustatud tavasid. Ta ei ole toime pannud rikkumisi. Ta on paigutatud avavanglasse. Avavanglas on kiusatusi ja võimalusi sooritada kuritegusid ja rikkumisi või tarbida sõltuvusaineid, kuid ta ei ole seda teinud. Ta on kandnud karistusest viis aastat, see tähendab, et karistus narkokuriteo eest (4 aastat 3 kuud) on kantud ja narkokuriteo asjaolud ei tohiks enam omada nii suurt kaalu. Tal on vabaduses olemas elu- ja töökoht. Tööandja ei esitanud uut garantiikirja, kuna talle öeldi, et seda ei ole vaja. Ta on teinud pingutusi positiivsete muutuste tegemiseks oma elus, nagu julgustas teda tegema ringkonnakohus eelmise ennetähtaegse vabastamise otsuses. Vangistus on tema puhul oma eesmärgi täitnud. Ta on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Ta lubab, et ei soorita uut kuritegu.
4.Kohus andis prokurörile võimaluse esitada oma seisukoht määruskaebuse osas kuni 15.01.2014.a. Prokurör kohtule oma seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist.
6.Voldemar Vamperit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral: 24.05.2006.a kohtuotsusega röövimise eest grupis (KarS § 200 lg 2 p 7), 30.05.2007.a kohtuotsusega varguse katse eest sissetungimisega grupis (KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 2) ning 20.10.2009.a kohtuotsusega narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis (KarS § 184 lg 2 p 1). Viimased kaks kuritegu on toime pandud katseajal. Maakohtu määruse kohaselt on Voldemar Vamperit väärtegude eest karistatud üheksal korral. Viru Vangla ja kriminaalhooldaja poolt kinnipeetavale antud iseloomustused on üldjoontes positiivsed: omab vabaduses elu- ja töökohta, head suhted ema ja vanaemaga, probleemide rahumeelne lahendamine, individuaalse täitmiskava täitmine. Riskidena on välja toodud täitmata varalised kohustused, varasem alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, kuritegude toimepanemine grupis ja võimalik mõjutatavus.
7.Voldemar Vamper heidab maakohtule ette, et maakohus on arvestanud vaid tema varasemat elukäiku ja tema poolt toime pandud kuritegusid ning on jätnud arvestamata tema hea käitumise ja pingutused enda muutmiseks vangistuse ajal. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Maakohus on hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis, sh tunnustanud süüdimõistetu allumist distsipliinile ja hariduse omandamist. Süüdimõistetu püüdlusi muuta oma ellusuhtumist, täita õigusnorme ja järgida ühiskonnas kehtivaid reegleid, omandada haridus, loobuda sõltuvusainetest ja säilitada suhteid lähisugulastega tunnustab ka ringkonnakohus. Samas ei saa süüdimõistetu asuda seisukohale, et hoidumine uute kuritegude toimepanemisest ja distsipliinirikkumistest, mis on igapäevaelus isikute jaoks mitte erandlik kohustus, vaid reegel, annab süüdimõistetule aluse eeldada, et ta vabastatakse karistuse kandmisest ennetähtaegselt. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine eeldab veenvaid argumente. Käesolevas asjas on küll argumente süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kasuks, mis tulenevad tema heast käitumisest vangistuses. Kuid need ei kaalu praegu veel üles kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu varasemat eluviisi ning ei välista riski, et süüdimõistetu paneb vabanedes toime uue kuriteo.
8.Süüdimõistetu käitumist enne vangistust iseloomustab kuritegude ja väärtegude korduv toimepanemine, kahe uue kuriteo toimepanemine katseajal, oma vajaduste (narkosõltuvuse) rahuldamine kuriteo toimepanemise teel, kuritegude dünaamika raskemaks muutumine. Süüdimõistetu karistusaja lõpuni on jäänud rohkem kui kaks aastat. Arvestades süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid ei ole kantud karistus küllaldane ja proportsioonis toimepandud tegudega. Ärakandmata karistusosa ei võimalda süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada, kuna see riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
9.Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.