Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
15.01.2013 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-12-4547
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Svetlana HAMAZA
Prokurör
Kristiina ERTE
Kohtuasi
Süüdimõistetu
Viru Vangla materjalid O.O suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks O.O sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, elukoht puudub, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 06.03.2012 ja lõpp 05.03.2014 Jätta O.O suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 02.01.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav O.O suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. O.O on süüdi tunnistatud Viru Maak ohtu 10.10.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 9 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 11 kuud 27 päeva alates 06.03.2012. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 22 korda ning vanglakaristust kannab 12ndat korda. Kuritegude laad ei ole muutunud, soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetav osaleb sotsiaalprogrammis xxx, töötab majandustöödel ja omandas riigikeele B1 taseme. Kinnipeetava elamisluba on aegunud. Enne vangistust oli kinnipeetav
enamasti töötu või kinnipidamisasutuses. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid summas 3854,38 €, vabanemisfondis on xxx Kinnipeetav on lahutatud, tema lapsed on täiskasvanud. Kinnipeetaval on 4 õde ja vend, kellega koos pani kuriteod toime ja kes viibib vanglas. Kinnipeetava põhiliseks suhtlusringkonnaks on sarnase elusaatusega tuttavad, kinnipeetav ei suuda olla piisavalt iseseisev, sest nii alkohol kui igapäevane majanduslik toimetulek mõjutavad teda. Kinnipeetava elustiiliks on kujunenud varastamine. Kinnipeetaval puudub vabaduses toetav sotsiaalne võrgustik. Kinnipeetava enda sõnade kohaselt ei ole ta viimased 3 aastat alkoholi tarvitanud, enne seda tarvitas igapäevaselt 10 aastat. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused on nõrgad, suhtlemisel on ta tagasihoidlik ja sõnaaher, ei oska oma käitumist analüüsida, tal esineb raskusi põhjuse ja tagajärje vahelise seose märkamisel, pikaajalised eesmärgid puuduvad, kordab tihti sama viga ega oska leida muid võimalusi. Tulevikueesmärgid on ebareaalsed. Kinnipeetava puhul ilmnevad uue kuriteo toimepanemise riskid siis, kui ta jätkab suhtlemist kuritegeliku mõtteviisiga isikutega ja tarvitab alkoholi. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetaval puudub vabaduses toetav sotsiaalne võrgustik. Kinnipeetaval on vend, kellega on ta koos korduvalt kuritegusid toime pannud ja kes hetkel kannab samuti reaalset vanglakaristust. Varasematest andmetest nähtub, et kinnipeetava õde xx xx ei soovi kinnipeetavaga kokku puutuda, kuna sugulased on kinnipeetavat korduvalt aidanud ja enda juurde elama võtnud, kuid kinnipeetav ei käitu seaduskuulekalt ja varastab ka sugulaste tagant. Teise õe xx xx ei õnnestunud kriminaalhooldusametnikul kontakti saada. Kinnipeetav soovib peale vabanemist asuda elama teise õe juurde. Kodukülastuse käigus selgus, et õde töötab xxx, korteris viibis õe elukaaslane. Kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt on õe elukaaslane kriminaalkorras karistatud ja peab karistust kandma minema vanglasse. Õde xxx ei soovi kinnipeetavat enda juurde võtta, elamispinnal puuduvad ka kinnipeetava majutamiseks tingimused. Kinnipeetava elamisluba on aegunud. Vabaduses on kinnipeetav olnud väga harva hõivatud tööga, sel juhul ka lühiajaliselt. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval töökoht. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi kohtutäiturite ees. Kinnipeetav on korduvalt olnud kriminaalhooldusel, katseajad on kulgenud mitterahuldavalt. Kinnipeetav on pannud toime uued kuriteod. Vabaduses liigtarvitas kinnipeetav alkoholi, on süstinud narkootikume. Kinnipeetaval puuduvad toimetuleku- ja probleemide lahendamise oskused. Maakohtu istung Kinnipeetav O.O seletas maakohtu istungil, et ta helistas kuu aega tagasi oma õele, kes lubas tulla märtsis Eestisse ja anda kinnipeetavale korteri võtmed. Prokuröri abi Kristiina Erte leidis maakohtu istungil, et kuigi kinnipeetav vastab KarS §87-1 lg.1 tingimustele, ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik seoses kinnipeetaval alalise elukoha puudumisega.
Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Viru vangla taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §87-1 lg.1 p.1 kohaldab kohus isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt sama seadustiku §75 sätestatule. Seega tähendab karistusjärgse kontrolli kohaldamine eelkõige KarS §75 kg.1 sätestatud käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustust. Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 sätestab, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud elama kohtu määratud alalises elukohas. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest ja kinnipeetava enda seletusest maakohtu istungil nähtub, et kinnipeetav soovib peale vabanemist minna elama oma õe xx xx juurde. Selle õega ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik kohtuda, kuna õde elab xx. Seega ei ole käesolevaks ajaks teada, kas õde võimaldab kinnipeetavale alalise elukoha enda korteris. Eeltoodu alusel ei ole antud asjas üheselt selge, kas kinnipeetaval on vabaduses olemas kindel alaline elamispind, mistõttu kriminaalhoolduse teostamine ei ole võimalik. Seetõttu ei ole võimalik kohaldada ka karistusjärgset käitumiskontrolli. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.