Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-20-2199 kostja avaldada: esiklaas, esiklaasi paigaldamine, pleksiklaasist küljeklaaside paigaldamine, kabiini ukse valmistamine, ukse paigaldamine, hüdraulika ehitamine kahekiiruseliseks, hüdraulika detailide paigaldamine, kabiinidetailide värvimine, kabiinidetailine ja esiosa tihendamine, Al keredetailide tihendite ja mürasummutuse paigaldamine, pontoonide kinnituste paigaldamine, pontoonide keevituste parendused, pontoonide esiosale tugevdusnurkade keevitamine, pontoonide värviparandused, vintsi ja vintsi tarvikute ostmine ning vintsi paigaldus. Vaegtööde nimekiri koostati koostöös kostja esindaja M Hga, kes vaegtööde akti ka allkirjastas. Ilmselgelt ei toimunud seadme MFP2 vastuvõtmisel selle katsetamist, kuna puudus vajalik olustik ning seade ei olnud sellises komplektsuses ja tehnilises seisukorras, et katsetamine oleks ohutu, ega tekitaks kahju. 17.04.2018 esitas kostja hagejale arve nr 1069 tähtajaga 20.04.2018 selgitustega MFP2 2.osamakse summa 6000 eurot. 04.06.2018 esitas kostja hagejale arve nr 1079 tähtajaga 11.06.2018 selgitustega MFP2 3.osamakse summa 9164.40 eurot. 16.07.2018 esitas kostja hagejale arve nr 1090 tähtajaga 19.07.2018 selgitustega MFP2 4.osamakse 6129.66 eurot ja MFP2 veekatsetuste läbiviimine 9200 eurot, summa 18 395.59 eurot. 18.07.2018 esitas kostja hagejale arve nr 1093 tähtajaga 21.07.2018 selgitustega MFP2 5.osamakse: kabiini klaaside paigaldus koos materjalidega 580 eurot; kabiini värvimata detailide mahavõtmine ja tagasipaigaldus, põhja tihendus 400 eurot; pontoonide kinnitus 20 eurot; pontoonide silindrite kõrvade ehitus, vasak ja parem kruvi koos mootoritega ehitu 3606.04 eurot, summa 5527.25 eurot. 31.07.2018 saatis kostja esindaja M H e-posti teel hagejale esialgse vastuse vaegtööde nimekirjale, kus ta siis pakkus välja nende vaegtööde teostamise tähtajad, millistega saab alustada enne täiendavate seadmetarnete tegemist: 10.08.2019 Kabiini ukse valmistamine ja paigaldamine 450 eurot; 17.08.2018 Hüdraulika ehitamine kahekiiruseks koos detailidega 1400 eurot; 03.09.2018 Kabiini klaaside paigaldus koos materjaliga 980 eurot (pole saanud veel esiklaasi hinda ja tarnet, olen mitu korda küsinud, aga oletan, et maksab c.a 200 eurot + lahtikäivad pleksist küljeaknad, esiklaasi servade tihendamine ja katmine liistudega. Kabiinidetailide värvimine, esiotsa tihendamine ja mürasummutus koos detailidega 1500 eurot, pontoonide kinnitus 320 eurot; Samas e-kirjas loetleb kostja esindaja M H puuduolevad detailid ja tööd: vints, pontoonide tõstmiseks 2 silindrit, vasaku kruvi mootor, parema kruvi mootor, voolikute kiirliitmikud, pumbale hüdropaagist peale- ja tagasivoolu ehitus. Kuivõrd vaatamata lubadustele ei olnud kostja 2019. aasta alguseks vaegtöödega alustanud, võttis AS BHC hinnapakkumised võimalikelt töövõtjatelt vaegtööde nimekirjas loetletud puuduste likvideerimise töödele. 21.01.2019 ja 22.01.2019 saabusid kolmelt erinevalt pakkujalt hinnapakkumised MFP2 vaegtööde likvideerimiseks. Foper OÜ esitas 2 pakkumist erinevate puuduste kõrvaldamiseks (hüdraulika ja kahekiiruseliseks muutmine ning hüdrovintsi müük ja paigaldus), J.I.T AS esitas

2-20-2199 keretööd ja pontoonide hinnapakkumise ning Ral Est OÜ detailide värvimise hinnapakkumise. Vaegtööde parandamise maksumuseks tuli pakkumiste kohaselt 19692 eurot. Nagu eelpool viidatud, siis töövõtulepingu esemeks oleva seadme MFP2 valmistamise aluseks oli MEC Insenerlahendused OÜ koostatud alusdokument „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ (dok.1612.40.0). Seetõttu pöördus hageja MEC Insenerlahendused OÜ poole, et lepingueseme tehnoloogilise lahenduse väljatöötanud insenerid vaataksid kostja teostatud töö üle ja annaks hinnangu töö lepinguvastavusele. MEC Insenerlahendused OÜ alustas ekspertiisiga 15.01.2019 ning teostas insenertehnilised uuringud 15.01.2019 ja 10.05.2019. 08.04.2019 pöörduti taas kostja poole ja anti hageja poolt kostjale veelkord täiendav aeg 16.07.2018 vaegtööde nimekirjas loetletud puuduste likvideerimiseks. 08.04.2019 vastas kostja: „Tere. Palun saatke see vaegtööde leping.“ Hageja vastas kostjale samal päeval vaegtööde nimekirja saatmisega. Kuna ka 08.04.2019 e-kirjavahetusele puuduste kõrvaldamist ei järgnenud, siis saatis hageja kostjale 21.05.2019 Sikuti Advokaadibüroo vahendusel töö lepingutingimustega vastavusse viimise nõude. Selles nõudes tuletati uuesti meelde millised vaegtöid poolte poolt fikseeriti ning anti veelkord täiendav tähtaeg töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks. Nõudekirjas avaldas hageja kostjale, et kui kostja ei ole kuupäevaks 31.05.2019 puuduste kõrvaldamisega isegi alustanud, siis loetakse, et kostja on lõplikult keeldunud töö lepingutingimustega vastavusse viimisest. Samas nõudekirjas informeeris hageja kostjat, et on võtnud teistelt kostja tegevusalal tegutsevatelt ettevõtjatelt hinnapakkumised, milliste kohaselt kostja töö lepingutingimustega vastavusse viimise maksumuseks kujuneks koos käibemaksuga 21279.60 eurot. 31.05.2019 saatis hageja kostjale kutse, kus tegi ettepaneku osaleda 03.06.2019 MFP2 ülevaatusel, kus osaleb MEC Insenerilahendused OÜ esindaja ning sõltumatu osapoolena kaasatud insener. 31.05.2019 vastas kostja hagejale õigusbüroo vahendusel, et ei nõustu BHC AS nõude ja selles esitatud asjaoludega ja vaidleb kõigele täies ulatuses vastu. Kostja leiab, et tema tehtud MFP2 töödes ei olnud mistahes puudusi, mille kõrvaldamist saaks BHC AS nõuda. Sellist kostja vastust tuleb lugeda otseselt hea usu põhimõtte vastaseks käitumiseks eesmärgiga tekitada hagejale kahju. Esiteks oli kostjaga koos 16.07.2018 MFP2 valduse üleandmisel juba fikseeritud pealiskaudse vaatluse tulemusena pikk vaegtööde ning ka paigaldamata detailide nimekiri. Teiseks on seadmele MFP2 tellitud ekspertiis, mille läbiviimise juurde kostjat ka kutsuti ning koostatud põhjalik puuduste nimekiri. 03.06.2019 viidi läbi täiendav vaatlus ja hindamine. Ekspertiisi lähteülesandeks oli fikseerida 16.07.2018 üleandmise-vastuvõtmise aktis ja vaegtööde nimekirjas kirjeldatud ja 15.01.2019 ning 10.05.2019 läbiviidavatel ülevaatustel tuvastatud puuduste fikseerimine. Töö teostas diplomeeritud mehaanikainsener K T OÜ-st Kvaliten (kutsetunnistuse nr xxx, väljastatud 07.12.2009). Vaatlustel osalesid BHC AS poolt tegevjuht K L, arendusjuht H M, konstruktor M K ja tehase juht M A ning MEC Insenerlahendused OÜ poolt M M. Nende toimingute tulemusena valmis aruanne A/19.06.03.1.

2-20-2199 OÜ Kvaliten Mehaanikainsener K Ti 10.06.2019 aruande nr A/19.06.03.1 kohaselt tuvastati lisaks 16.07.2018 vaegtööde nimekirja kantud puudustele veel järgnevad tootja vead ja töö puudused: pontoonide keevitamisel on keevitusõmblused maha lihvitud mis nõrgestavad konstruktsiooni. Alumiiniumi keevitamisel ei ole lubatav keevisõmblusi maha lihvida või freesida. Antud puudus on täheldatud pontoonide esiosa keevisõmbluste osas. Nendelt kohtadelt tuleb pinnavärv eemaldada ja keevisõmblused kas üle keevitada või tugevdada L-profiiliga. Keevisõmblused ei ole ülekeevitatud, tugevdused ei ole paigaldatud; pontoonidel on mitmes kohas defektid, sisselõiked ja praod. Pinnavärv tuleb eemaldada ja teha parandused keevisõmblustele. Pontoonid tuleb keevitamise järgselt üle värvida pulbervärviga. Pontoonidel on mitmed pinna defektid; kabiini kereosa, esiosa ja põhja-alused läbiviigud on tihendamata. Puudus on otseses vastuolus lähteülesandega sõiduki ujuvuse seisukohalt. Kere ei ole selle tõttu vettpidav summuti läbiviigu koha pealt ja vastasküljelt mis on oluliseks puuduseks MFP ujuvuse tagamise seisukohalt just eelkõige kallasrajalt vette liikumisel aga ka keskmise või tugeva lainetuse korral. Kõik kohad tuleks tihendada. Summuti tihendamise materjalide valikul tuleks järgida et oleks tagatud tuleohutus ja tihendmaterjali kuumakindlus. Kere esiosas põhjast läbiviik on tihendamata; osad keredetailid on värvimata. Ilmastikukindlus ei ole tagatud. Kabiini sees metalltahvel ei ole värvitud. on alustatud tihendamist mürasummutamise eesmärgil kuid see on lõpuni teostamata. Mõned detailid on osaliselt paigaldatud kuid värvimata ja mürasummutusmatt on paigaldamata. Mürasummutusmatt on paigaldamata hüdroõli paagi kõrval asuvale plaadile. Kapotile ei ole paigaldatud mürasummutusmatte; kabiini keredetail on puudu ja ava jäetud lahtiseks. Kabiini uks on puudu ja paigaldamata. Mõlemad puudused on vaja likvideerida et tagada MFP ilmastikukindlus ja tagada seadmete kaitse väliste mõjude eest. Kabiini uks ei ole paigaldatud. Kere detail on puudu; pontoonide kinnituste teostamist on alustatud kuid see töö on lõpuni tegemata. MFP tagaosa juurde on pontoonide tõstmiseks paigaldatud kaks silindrit. Keevitustööd ja silindrite kinnitamine pole lõpuni teostatud ning on seega ohtlik. Juhtkangid on jäetud kabiini viimata ning seega ei ole hüdraulikasüsteemi juhtahel kaitstud juhusliku kasutamise eest ja kujutab endast ohtu. Voolikud on kaitsmata mehhaaniliste vigastuste eest ja asetsevad nii et põhjakate ei sobitu oma kohale. Tööde lõplikuks teostamiseks tuleks lõpetada silindrite kinnituste keevitustööd, paigutada voolikud ja ühendused selliselt et nad ei oleks avatud välistele mehhaanilistele vigastustele ning ei segaks inimeste liikumist sõiduki platvormil. Tuleks järgida hüdraulikalahenduse pakkumist ja sellega kaasasolevat joonist. Kõik hüdraulika hoovastik peab asetsema kabiinis. Pontoonide hüdrosilindri kinnitussõrmel puudub lukustus. Keevisõmblus sõrme ja plaadi vahel ei ole pidev. Ühel liitel on ainult traageldusõmblused ja teisel on osaliselt keevitatud. Pontoonide asend on fikseeritav hüdrosilindrite abil. Pontoonid ei liigu sünkroonselt. Spetsiaalne asendi lukustusseadeldis puudub. Esiklaas on puudu ja paigaldamata. Pleksklaasist küljeklaasid 2tk paigaldamata (materjal on olemas, kuid mitte paigaldatud). Puudus ei taga sõiduki ilmastikukindlust. Välised ilmastikumõjud võivad kahjustada sõiduki elektrisüsteemi. Esiklaas ei ole paigaldatud. Kabiini küljeklaasid ei ole paigaldatud; vints ja selle paigaldamiseks vajalikud tarvikud puudu ja paigaldamata ( vintsi alusplaat ostetud kuid kere raami külge paigaldamata) Vastavalt üleandmise aktis kirjeldatud loetelule ja vaegtööde kõrvaldamise loetelule peab MFP olema suuteline liikuma vintsi jõul. Tööde lõplikuks teostamiseks tuleks järgida hüdraulikalahenduse pakkumist ja sellega kaasasolevat joonist. Puuduvad vajaliku hüdroliidesed vintsi ühendamiseks. Puudub vints. Puudub vintsi kinnituskoht masina raamil eesotsas; liikumine kahekiiruseliseks tegemata. Lähteülesandele vastavalt peab MFP olema võimeline liikuma maismaal ja jääl tavakiirusel. Samuti peab MFP teostama lähteülesandest tulenevaid jõukäigul liikumisi kallasrajal rasketes oludes ning suuteline liikuma iseseisvalt

2-20-2199 treilerile. Selleks on oluline et MFP on kahekiiruseline. Tööde lõplikuks teostamiseks tuleks järgida hüdraulikalahenduse pakkumist ja sellega kaasasolevat joonist. Masin liikus ühe kiirusega. Võimalust vahetada käiku ei ole. BHC AS esindaja sõnul, olemasoleva lahendusega ei ole võimalik käiku vahetada, kuna puuduvad vajalikud hüdraulika elemendid; olemasolev hüdrosüsteem ei võimalda samaaegselt liikuda masinaga ja liigutada pontoone. Operaator pidi hüdrovoolikud ümber tõstma kas masinaga sõitmiseks või pontoonide liigutamiseks. Parima hinnapakkumise kostja töö puuduste kõrvaldamiseks tegi OÜ Pariteh hinnaga 14900 eurot + KM. 07.01.2020 esitas Pariteh OÜ hagejale teostatud MFP2 seadme vaegtööde ja puuduste likvideerimise tööde eest arve nr 1916 summas 17880 eurot tähtajaga 21.01.2020. BHC AS tasus 07.01.2020 arve nr 1916 summas 17880 eurot 29.01.2020. 28.01.2020 vormistati hageja BHC OÜ ja Pariteh OÜ vahel üleandmise akt nr 012820, millega hageja võttis Pariteh OÜ-lt vastu seadme MFP2 vastavalt MEC Insenerilahendused OÜ 06.01.2020 puuduste tuvastamise aktile. Põhinõude õiguslik põhjendus Eelkirjeldatud asjaolude ning käsitletud tõendite pinnalt selgub, et kostja esitas hagejale arved nii puudustega tehtud tööde eest, kui ka paigaldamata seadmete ja MFP2 detailide eest. Hageja seevastu tasus lepingus ettenähtud mahus kostja poolt talle esitatud arved ära. Hageja tellimusel valmistatud liikurmasina MFP2 esialgsel ülevaatusel koostati ka esialgne vaegtööde nimekiri, milliste ilmnemist kostja ka oma allkirjaga kinnitas. Hiljem teostatid põhjalik töö lepinguvastavuse kontroll, kus ilmnesid täiendavalt nii varjatud puudused kui tootmisvead. Need paluti kostjal kõrvaldada. Algselt ei asunud kostja neid lihtsalt teostama ning järjest täiendavate tähtaegade andmise järel kostja lõpuks keeldus puudusi kõrvaldamast ja hakkas ka puudusi eitama. Selle tõttu ei jäänud hagejal muud üle kui tellida masina MFP2 lepingutingimustega vastavusse viimiseks vajalikud tööd teiselt töövõtjalt ning kanda sellega kaasnevad rahalised kulud. VÕS § 641 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 642 lg 1 kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Seega vastutab kostja ka nende puuduste likvideerimise kulutuste eest, mis ilmnesid 15.01.2019 ja 10.05.2019 teostatud insenertehniliste uuringute käigus. MEC Insenerlahendused OÜ töö lähteülesandeks oli fikseerida 16.07.2018 üleandmise-vastuvõtmise akti vaegtööde nimekirjas kirjeldatud ja 15.01.2019 ning 10.05.2019 läbiviidavatel ülevaatustel tuvastatud puudused. VÕS § 641 lõige 2 punkt 2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. MEC Insenerlahendused OÜ tuvastas muuhulgas selle, et kostja valmistatud MFP2 ei vasta ohutusnõuetele, ega oma ka nõutavaid funktsioone ja muid omadusi.

2-20-2199 VÕS § 646 lg 1 lause kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Vaatamata korduvatele nõuetele, vaidlusalusel juhul kostja keeldus töö parandamisest. VÕS § 646 lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Riigikohus on 02.03.2015 kohtuasjas nr 3-2-1-145-14 tehtud otsuse punktis 28 selgitanud: “Juhul kui tellija ei tagane töövõtulepingust, võib ta töös puuduste esinemise korral need ise parandada või lasta seda teha teisel isikul (vt VÕS § 646 lg 5). Kulutuste hüvitamise nõude rahuldamine VÕS § 646 lg 5 järgi eeldab, et tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul.” Käesoleval juhul fikseerisid pooled töö puudused juba MFP2 üleandmisel 16.07.2018 vaegtööde aktis, kus oli ka lahter vaegtööde likvideerimise tähtaegade kohta – sisuliselt nõue puudused likvideerida. Selle akti koostamisel puuduste kõrvaldamise tähtaegasid lahtritesse ei kantud, kuna kostja ei osanud tähtaegasid nimetada. Kostja teatas need tähtajad 31.08.2018 e-kirjaga. Sellega olid siis määratud lepingu täitmiseks uued tähtajad. Paraku ei asunud kostja ka enda määratud tähtaegadeks puudusi kõrvaldama. Hageja oli väga kannatlik. 08.04.2019 ei olnud kostja endiselt asunud puuduste kõrvaldamisega tegelema ning hageja saatis kostjale 08.04.2019 e-kirja meeldetuletusega ja täiendava tähtajaga 14 päeva. 08.04.2019 palus kostja omale vaegtööde lepingu saata. Hageja hinnangul sai kostja silmas pidada siiski vaegtööde nimekirja, mille hageja talle ka 09.04.2019 e-kirjaga ka edastas. Ka selle meeldetuletuse saatmine vaegtööde nimekirjaga jäi tagajärjetuks. 31.05.2019 kutsus hageja kostjat seadet üle vaatama ja osalema MFP2 seisundi fikseerimisel. 31.05.2019 teatas kostja lõplikult oma juristi kaudu, viitega 21.05.2019 hageja nõudekirjale, et ei nõustu mistahes hageja pretensioonidega ja nõuetega ning peab neid alusetuteks ja põhjendamatuteks. Selle kirja saamise järel oli hagejale selge, et rohkem ei ole mõtet kostjat paluda, veenda, ega oodata MFP2 seadme puuduste likvideerimisele, igasugune mõistlik aeg on ka möödas ning need tööd tuleb tellida teiselt töövõtjalt. Mõistliku aja määratlemisel lähtub hageja sellest, et kostjaga sõlmiti töövõtuleping 16.03.2018 ning selles oli fikseeritud poolte poolt hinnatud tööde teostamiseks vajalik tähtaeg 15.07.2018, ehk 4 kuud. Puuduste kõrvaldamist hakati nõudma 16.07.2018 ja nõuti veel 31.05.2019, ehk vähemalt 10 kuud. Ehk kui lepingu kogumahus täitmise mõistlikuks tähtajaks pidasid pooled 4 kuud, siis puuduste 10 kuu jooksul kõrvaldamata jätmisega oli ilmselgelt mõistlik aeg möödas. Käesoleva hagi valguses tähendab kõik eelnev seda, et eksisteerivad käesolevas peatükis viidatud õiguslikud alused hagi menetlemiseks ja hageja nõude rahuldamiseks.

2-20-2199 Hageja leiab, et kostja poolt kuulub hagejale VÕS § 646 lg 5 alusel hüvitamisele kulutuste maksumus, mille hageja hüvitas puuduste kõrvaldamise eest Pariteh OÜ-le summas 17 880 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist seadusest tulenevas määras ja alates hagi esitamisest. Viivisenõue Hageja arvutab viivist alates Pariteh OÜ 07.01.2020 arve nr 1916 summas 17 880 eurot tasumisest 29.01.2020. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuivõrd poolte vahel ei olnud viivise suurust kokkulepitud, kohaldub seadusest tulenev viivise määr, mille suurus hagi esitamise ajal on 8 % aastas, so 0,0219 % päevas. Hageja esitab viivisenõude suuruse tõendamiseks viiviseraporti, millel on viivis arvutatud viivisekalkulaatori abil, mis asub aadressil www.viivisekalkulaator.ee . Hageja põhinõude suurus on 17880 eurot ja sellest tulenev viivise suurus siis päevas ja aastas on vastavalt 3.91 eurot päevas ja 1430 eurot aastas. II Kostja vastuväited

2-20-2199 Asjaolu, et Lepingu osaks, millest kostja oleks pidanud lähtuma, ei olnud hagiavalduse lisad nr 3, 4 ega 5 tõendab üheselt ka kostja käesoleva vastuse lisa 1. Kui võrrelda kostja vastuse lisa 1 dokumentidega (sh nendes olevate fotodega) MEC INSENERLAHENDUSED OÜ „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ ja „Amfiibsõiduki MFP-1 esimese etapi ekspertiis“, siis on üheselt selge, et hageja ei ole kostjalt kunagi tellinud MFP2, mis peaks vastama hageja poolt märgitud tingimustele. Siinkohal on oluline arvestada ka seda, et MFP2 kokku panemine toimus hageja ruumides, mistõttu viibis hageja igapäevaselt protsessi juures ning osales selles. Mis puudutab hageja poolt austatud kohtule esitatud hagiavalduse lisaks nr 7 olevat akti, siis oli tegemist aktiga, milles fikseeriti lisatööd Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) poolt täiendava finantseeringu saamiseks, mis vormistati hageja poolt esitatud aktis vaegtöödena. Seetõttu saatis kostja hagejale ka 31.07.2018 e-kirja (hagiavalduse lisa nr 12), milles olid eraldi välja toodud lisatööde tähtajad ja hinnad. Nimetatud lisatöid hageja kostjalt ei tellinud. Siinkohal peab kostja vajalikuks selgitada, et MFP2 nagu ka MFP1 finantseerimises osales EAS. Seetõttu on ka hagiavalduse lisaks nr 4 olevas MEC INSENERLAHENDUSED OÜ „Ujuvaluse tehnoloogiline kirjeldus“ märgitud, et 02.05.2016 kuni 10.10.2016 aitas Aktsiaseltsile BHC käesoleva dokumendi aluseks oleva tootearendust teostada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse arendusosaku programm. Projekti kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond. Veelgi enam, nimetatud projekti kohta on info ka EAS-i kodulehel (lisa 3). Arvestades eeltoodut ning hinnates hageja tegevust, siis jääb sellest tahtmatult mulje, et hageja tegutseb pahas usus. Seda põhjusel, et hageja hakkas kostja vastu igasuguseid alusetuid nõudeid välja mõtlema peale seda, kui kostja avaldas, et ta ei loobu hagejalt võlgnevuse summas 18 411 eurot väljanõudmisest. Siinkohal on oluline arvestada, et kostja on nimetatud nõude hageja vastu esitanud tsiviilasjas nr 2-19-10047. Samuti on tähelepanuväärne, et hageja väidetav kahju on pea samas summas, kui kostja nõue hageja vastu. Lisaks sellele, et hageja väidetav kahjunõue on alusetu ei ole see ka eluliselt usutav ega kooskõlas turutingimustega. Nimelt on väidetavalt parima pakkumise puuduste kõrvaldamiseks teinud Pariteh OÜ, mis on otseselt hagejaga seotud. Seda põhjusel, et Pariteh OÜ juhatuse liikmeks on H M (lisa 4), kes on otseselt seotud hagejaga, mida tõendab hagiavalduse lisaks nr 7 olev akt, mille on hageja poolt allkirjatanud samuti H M. Paljasõnalised ja valed on hageja väited, et Samas e-kirjas loetleb kostja esindaja M H puuduolevad detailid ja tööd: vints, pontoonide tõstmiseks 2 silindrit, vasaku kruvi mootor, parema kruvi mootor, voolikute kiirliitmikud, pumbale hüdropaagist peale- ja tagasivoolu ehitus. Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta. Paljasõnalised ja valed on hageja väited, et kuivõrd vaatamata lubadustele ei olnud kostja 2019.aasta alguseks vaegtöödega alustanud, võttis AS BHC hinnapakkumised võimalikelt töövõtjatelt vaegtööde nimekirjas loetletud puuduste likvideerimise töödele. Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta. Arvestades kostja vastuväited hageja nõudele on asjakohatud ka hagiavalduse lisad nr 14 ja 20. Seetõttu tuleks see jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta. Lisaks on oluline arvestada, et lisa nr 20 on koostatud väidetavalt ca aasta peale MFP2 üleandmist hagejale, mistõttu ei saa väidetavaid puudusi kuidagi siduda kostjaga ega kostja tegevusega. Paljasõnalised ja valed on hageja väited, et Eelkirjeldatud asjaolude ning käsitletud tõendite pinnalt selgub, et kostja esitas hagejale arved nii puudustega tehtud tööde eest, kui ka paigaldamata seadmete ja MFP2 detailide eest. Hageja seevastu tasus lepingus ettenähtud mahus

2-20-2199 kostja poolt talle esitatud arved ära. Hageja tellimusel valmistatud liikurmasina MFP2 esialgsel ülevaatusel koostati ka esialgne vaegtööde nimekiri, milliste ilmnemist kostja ka oma allkirjaga kinnitas. Hiljem teostatid põhjalik töö lepinguvastavuse kontroll, kus ilmnesid täiendavalt nii varjatud puudused kui tootmisvead. Need paluti kostjal kõrvaldada. Algselt ei asunud kostja neid lihtsalt teostama ning järjest täiendavate tähtaegade andmise järel kostja lõpuks keeldus puudusi kõrvaldamast ja hakkas ka puudusi eitama. Selle tõttu ei jäänud hagejal muud üle kui tellida masina MFP2 lepingutingimustega vastavusse viimiseks vajalikud tööd teiselt töövõtjalt ning kanda sellega kaasnevad rahalised kulud. Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta. Paljasõnalised ja valed on hageja väited, et Seega vastutab kostja ka nende puuduste likvideerimise kulutuste eest, mis ilmnesid 15.01.2019 ja 10.05.2019 teostatud insenertehniliste uuringute käigus. MEC Insenerlahendused OÜ töö lähteülesandeks oli fikseerida 16.07.2018 üleandmise-vastuvõtmise akti vaegtööde nimekirjas kirjeldatud ja 15.01.2019 ning 10.05.2019 läbiviidavatel ülevaatustel tuvastatud puudused. Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta. Paljasõnalised ja valed on hageja väited, et MEC Insenerlahendused OÜ tuvastas muuhulgas selle, et kostja valmistatud MFP2 ei vasta ohutusnõuetele, ega oma ka nõutavaid funktsioone ja muid omadusi. Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta. Paljasõnalised ja valed on hageja väited, et pooled fikseerisid töö puudused juba MFP2 üleandmisel 16.07.2018 vaegtööde aktis, kus oli ka lahter vaegtööde likvideerimise tähtaegade kohta – sisuliselt nõue puudused likvideerida. Selle akti koostamisel puuduste kõrvaldamise tähtaegasid lahtritesse ei kantud, kuna kostja ei osanud tähtaegasid nimetada. Kostja teatas need tähtajad 31.08.2018 e-kirjaga. Sellega olid siis määratud lepingu täitmiseks uued tähtajad. Paraku ei asunud kostja ka enda määratud tähtaegadeks puudusi kõrvaldama. Hageja oli väga kannatlik. Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta. Kuigi kostja ei nõustu mistahes kujul hageja alusetu kahjunõudega, siis on selle hindamisel oluline arvestada, et hageja on kahjunõude esitanud koos käibemaksuga. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane (lisa 5), mistõttu on hageja saanud käibemaksu maha arvata, siis ei saa käibemaks olla hageja kahjunõude osa. Nimetatut on korduvalt oma lahendites selgitanud ka Riigikohus. Kuna kostja ei nõustu hageja põhinõudega, siis ei nõustu kostja ka hageja viivisenõudega ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Lisaks on vale hageja väidetava viivisenõude periood, kuna kostja ei ole hageja alusetust kahjust teadnud enne, kui hagiavaldusega tutvumisel. Seetõttu ei saa hageja nõuda viivist ka varasema perioodi eest. Sõltuvalt hageja seisukohtadest kostja vastuse suhtes reserveerib kostja endale õiguse esitada EAS-le tõendite kogumise ja tunnistajate ülekuulamise taotlus. III Vastuhagis hageja nõue Hageja on 18.07.2017 väljastanud kostjale hinnapakkumise (29.01.2021 vastuhagi lisa 1) MFP prototüübi valmistamiseks. Pakkumise hind käibemaksuta on 40 000 eurot ning käibemaksuga 48 000 eurot. 10.08.2017 on hageja (lepingus, kui Täitja) sõlminud teenuse osutamise lepingu nr 1008 (29.01.2021 vastuhagi lisa 2) kostjaga (Tellija). Lepingu esemeks on kostja koostatud lähteülesande MFP (Mobile Floating Ponton, MFP 1) prototüübi välja töötamine ja katsetamine eritingimustes. MFP1 näol on tegemist tootearendusega, mis muutus alates Lepingu sõlmimisest

2-20-2199 kuni lõpptulemuse saavutamiseni. Siinkohal on oluline arvestada, et saavutatud lõpptulemus sobis nii kostjale kui ka EAS-le, kes projekti vastu võttis. Kui kostja tellijana leidis, et tootearenduse tulemus on saavutatud ning on seda deklareerinud EAS-ile, kui projekti finantseerijale, siis hagejale aru saadavalt ei saagi käesolevas tsiviilasjas olla mistahes muid tõendeid, mis tõendaks vastupidist. Hageja 18.07.2017 hinnapakkumises (29.01.2021 vastuhagi lisa 1) viidatud lähteülesande aluseks olevat MEC Insenerlahendused OÜ poolt koostatud „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ (1612.40.0) kunagi reaalselt ei kasutatud, mida tõendab ja kinnitab „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ (1612.40.0) (põhihagi lisa 4) ja põhihagi lisa 5 fotode võrdlus ning tunnistaja M K ütlused. 30.01.2018 on hageja ja kostja vahel allkirjastatud üleandmis-vastuvõtu akt nr 3001 (29.01.2021 vastuhagi lisa 3), mille kohaselt annab hageja kostjale üle MFP1 prototüübi vastavalt lähteülesandele. 20.12.2018 väljastas hageja arve nr 1135 (29.01.2021 vastuhagi lisa 4) MFP1 lõppmakse kohta summas 18 411 eurot koos käibemaksuga. Arve tasumise tähtaeg oli 03.01.2019. Varasemalt on hageja seoses MFP1-ga tasunud kostja arveid kogusummas 29 589.44 eurot (vastuhageja 15.04.2021 seisukoha lisad 3 ja 4). Kuigi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 3001 oli hageja ja kostja vahel allkirjastatud 30.01.2018, siis esitas hageja kostjale arve nr 1135 alles 20.12.2018, kuna varasemalt pidasid hageja ja kostja läbirääkimisi seoses kostja ähvarduste ja sooviga lõpetada poole vahel sõlmitud üürileping (üürilepingu esemeks olid kostja ruumid, milles toimus MFP1 ja MFP2 kokku panemine). Hageja esitas kostjale arve nr 1135 kohe, kui hageja oli leidnud endale uue üüripinna, mis võimaldas hagejal jätkata oma majandustegevust uutes ruumides. Kostja poolt on hagejale arve nr 1135 käesoleva ajani tasumata, kuigi osutatud tööd on kostja poolt kätte saadud ja seda allkirjaga üleandmise-vastuvõtmise aktil kinnitatud. 04.04.2018 on hageja saatnud kostja juhatuse liikmele K L`le e-kirja, milles palub kinnitust, et MFP1 esimene leping on täidetud ja asi lõpetatud. Kostja kinnitab seda oma samal päeval edastatud e-kirjas (29.01.2021 vastuhagi lisa 5). Kuna kostja ei ole hageja poolt 20.12.2018 väljastatud arvet tasunud, pöördub hageja nõudega kohtu poole. Nõude faktilised ja õiguslikud alused 10.08.2017 on hageja sõlminud teenuse osutamise lepingu nr 1008 kostjaga. Lepingu esemeks on kostja koostatud lähteülesande MFP (Mobile Floating Ponton) prototüübi välja töötamine ja katsetamine eritingimustes. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 3 lg 1 kohaselt: „võlasuhe võib tekkida lepingust“. Hageja on sõlminud kostjaga teenuse osutamise lepingu, mille sisuks on „MFP prototüübi väljatöötamine ja katsetamine eritingimustes“ ja lepingu p 4.1 kohaselt „peab Tellija maksma Täitjale tasu vastavalt lepingu p-s 5 sätestatule“ VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 635 lg 1 on sätestatud, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja ja kostja vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu p 4.1 kohaselt on kostja kohustatud maksma hagejale tasu vastavalt lepingu p-s 5 sätestatule. Lepingu p-s 5.1 on pooled kokku leppinud: „Teenuse osutamise maksumuseks on 40 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Teenuse osutamise eest tasumisele kuuluv 40 000 eurot + käibemaks tasutakse osamaksetena vastavalt Täitja poolt esitatud ja Tellija poolt kinnitatud aktidele.“ Hageja ja kostja on MFP1 prototüübi ja katsetulemuste üleandmise kohta allkirjastanud üleandmise ja vastuvõtmise akti nr 3001 30.01.2018 (29.01.2021 vastuhagi lisa 3), millega kostja kinnitab teenuse saamist. Kostja on kinnitanud ka 04.04.2018 e-kirjas, et MFP1 esimene leping

2-20-2199 on täidetud (29.01.2021 vastuhagi lisa 5). Asjaolu, et MFP1 puhul puudusid mistahes puudused ja pooled lugesid Lepingu lõppenuks, tõendab kostja 04.04.2018 e-kiri ja asjaolu, et aktis nr 3001 ei ole mistahes puudustele viidatud ning samuti ei ole kostja hagejale mistahes nõudeid väidetavate puuduste kohta esitanud. Samuti, kui võrrelda Lepingu aluseks olevat hageja 18.07.2017 hinnapakkumist ja aktis nr 3001 märgitut, siis on püstitatud tehnilised omadused poolte hinnangul saavutatud. Siinkohal on oluline arvestada ka seda, et MFP1 kokku panemine toimus kostja ruumides, mistõttu viibis kostja esindaja igapäevaselt protsessi juures ning osales selles. Asjaolu, et tegemist oli pidevalt muutuva tootearendusega, on kinnitanud ka kostja. Muuhulgas on kostja avaldanud, et - hageja juhib tähelepanu, et eksperdid nimetavad ülevaatamiseks antud tööd, mitte valmis tööks vaid „esimeseks etapiks“ ja kirjeldavad, mida kõike vaja veel teha on, et tellitud tööle lepingukohased omadused tekiks, alustades täiendavast projekteerimisest ning materjali paremast valikust, uutest arvutustest jne. - nii sõlmitigi 10.03.2018 kostjaga uus leping (Lisa 7), et MFP 1-ga tehtud vigu ja eksperthinnangut arvestades hakata ehitama ujuvalust MFP 2 ning MFP 1-ga tehtud vigu mitte korrata. Kuna MFP1 projekt loeti täidetuks hageja poolt kostjale MPF1 prototüübi üle andmisega, siis jätkati tootearendust projektiga MFP2. Nimetatuga olid nõus nii kostja kui ka EAS, mida kinnitavad ka kohtu poolt käesolevas tsiviilasjas EAS-lt kogutud tõendid ning ka asjaolu, et kostja ei ole hagejale MFP1 kohta mistahes sisulisi pretensioone ega nõudeid esitanud. Samuti on siinkohal oluline arvestada, et - kostja seadusliku esindaja poolt on 23.02.2018 EAS-le esitatud vahearuanne (vastuhageja 15.04.2021 seisukoha lisa 1), mille kohaselt on MFP1 prototüüp valmis ja katsetatud. Vahearuande esitamine on ka kronoloogilises järjekorras õige, kuna 30.01.2018 on hageja ja kostja vahel allkirjastatud üleandmis-vastuvõtu akt nr 3001 (29.01.2021 vastuhagi lisa 3), mille kohaselt andis hageja kostjale üle MFP1 prototüübi vastavalt lähteülesandele. Vahearuande leheküljel 2 oleva tabeli alt 4 rida räägib MFP1 prototüübi valmistamisest ja katsetamisest ehk siis MFP1 on nimetatud ja kostja poolt allkirjastatud ja esitatud vahearuande alusel olnud valmis. Veelgi enam, on hinnang aruande perioodil saavutatule, on samamoodi leheküljel 2, kastis olev tekst. Selles on märgitud MFP1 prototüübi valmistamine ehk hageja hinnangul kinnitab see, et MFP1 sai valmis ja nimetatud projekt sai samamoodi EASi poolt lõpetatud. Vahearuandes ei ole ühtegi viidet sellele, et esimene prototüüp ehk MFP1 oleks olnud puudustega, vastu võtmata vms; - 23.02.2018 EAS-le esitatud vahearuandes on kostja seaduslik esindaja MFP1 kohta deklareerinud, et esimene prototüüp on valmis ja katsetatud. Selles ühes vastuhagis kostja seadusliku esindaja deklaratsioonis on 3 äärmiselt olulist sõna. Esimene sõna on „prototüüp“ ehk see oli tootearendus. Kostja on nimetanud seda leiutamiseks. Pooltel ei ole vaidlust, et see oli tootearendus, prototüüp, leiutis jne. Teine sõna, mis on oluline, on sõna „valmis“. See leiutis prototüüp, katsetus MFP1 nime all, oli valmis ja seda eelkõige kostja hinnangul, kes oli suhetes hagejaga tellijaks ja EAS-ilt rahastuse saajaks. Kolmas oluline sõna on „katsetatud“, mis tähendab seda, et kostja seaduslik esindaja on deklareerinud, et seda MFP1 on katsetatud. Kas seda on katsetatud, kuidas, millistes tingimustes, milliste ootustega seda on katsetatud, ei ole oluline, kuna kostja ja EAS-i projekti vedaja on kinnitanud, et see prototüüp on valmis ja katsetatud. Seega on kostja kinnitanud, et MFP1 on sellises konditsioonis, staadiumis, mis oli MFP1-le seatud eesmärgile vastav, mis tähendab seda, et kostja on seda deklareerinud EAS-ile ja seda deklareerides on kostja kinnitanud, et MFP1 oli valmis, mistõttu kohustub kostja selle eest hagejale maksma Lepingus märgitud summa;

2-20-2199 -

kostja on ise esitanud EAS-le selgitused (vastuhageja 15.04.2021 seisukoha lisa 2), mille kohaselt hageja ehitas ja komplekteeris esimese prototüübi ehk MFP1; Kostja poolt MFP1 vastu võtmist kinnitab ka poolte 04.04.2018 kirjavahetus, sest ei ole eluliselt usutav, et kostja oleks soovinud minna edasi uue projektiga MFP 2 ning kinnitanud hagejale projekti MFP1 lõpetamist olukorras, kus kostjal oleks olnud seoses MFP1 mistahes nõudeid, pretensioone vms.. Lisaks on siinkohal oluline arvestada, et projekti MFP 2 alusel ehitati edasi projekti MFP1 alusel valminud tulemust, mistõttu ei saa olla poolte vahel vaidlust ka selles, et kostja on MFP1 kasutusele võtnud.

Hageja on vastavalt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktile väljastanud kostjale 20.12.2018 arve nr 1135, mille tasumise tähtaeg oli 03.01.2019. Kostja ei ole arvet hagi esitamise seisuga tasunud. VÕS § 108 lg 1 sätestab: „Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.“ Hageja taotleb kostjalt tasumata arvest tekkinud võlgnevuse 18 411 eurot välja mõistmist. VÕS § 113 lg 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja viivise nõue hagi esitamise päeva seisuga ehk seisuga 29.01.2021 on summas 3 050.68 eurot. Mis puudutab 30.01.2018 hageja ja kostja vahel allkirjastatud üleandmis-vastuvõtu aktis nr 3001 viidatud dokumenti „Amfiibsõiduki MFP-1 esimese etapi ekspertiis“, siis on kostja selle tellinud omal initsiatiivil ning võimalik, et selleks, et teha enda jaoks järeldusi tuleviku projektide jaoks. Sealhulgas ei ole vaidlust, et poolte vahel sõlmiti ka leping MFP2 koostamiseks. Lisaks eeltoodule ei ole eluliselt usutav, et kui dokumenti „Amfiibsõiduki MFP-1 esimese etapi ekspertiis“ koostati 30.01.2018, siis siiski oli kostja nõus allkirjastama 30.01.2018 akti nr 3001 ning 04.04.2018 kirjalikult kinnitama, et MPF1 leping on lõpetatud. Eeltoodut kinnitavad ka tunnistaja M K ütlused. Vastuhagis palub hageja mõista AS-ilt BHC MHTechnic OÜ kasuks välja võlgnevus 18 411 eurot ja viivis seisuga 29.01.2021 summas 3 050.68 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt summas 18 411 eurot viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui 15 360.32 eurot. Jätta menetluskulud kostja kanda IV Vastuhagis kostja vastuväited vastuhagile Kostja on esitanud käesolevas tsiviilasjas vastuhagi 18 411 euro põhivõlgnevuse ja viivise nõudes. Hageja vastuhagiga ei nõustu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu alljärgnevatel põhjustel. Kostja esitatud vastuhagi lisast 1 ja 2, Hinnapakkumine ja Teenuste osutamise leping nr 1008 nähtuvalt pidi kostja andma hagejale üle ujuvaluse MFP 1, mis on läbinud katsed ja vastab järgmistele nõuetele: a) sõidab maha ja peale sõiduauto kerghaagiselt; b) liigub maastikul ja kallasrajal, c) liigub kallasrajalt vette ja veest kallasrajale; d) liigub vabas vees siseveekogudel;

2-20-2199 e) on võimeline liikuma veest jää peale; f) liigub jää peal. Oma pakkumises täpsustas kostja, et pakkumine sisaldab kõiki komponente, tooteteostust ja katsetusi nõutud mahus. Kostja lubas tellimuse täita 6 kuuga alates 01.08.2017. Kostja lubas hagejale, et valmistab eelkirjeldatud omadustega ujuvsõiduki ning see läheb hagejale maksma 40 000 eurot + KM, so 48 000 eurot. Hageja võttis pakkumise vastu ning 10.08.2017 sõlmiti töövõtuleping nr 1008. Töövõtulepingu punktis 2.1 lepiti kokku, et lepingu esemeks on hageja koostatud „Lähteülesanne MFP (Mobile Floating Ponton) prototüübi välja töötamiseks ja katsetamiseks eritingimustes“. Töövõtulepingu punktis 3.3 lepiti kokku, et kostja III on kohustatud pidama arvestust tellijale osutatud teenustest ja sellele kulunud ajamahust. Tellija soovil peab kostja III esitama kasutatud tundide aruandluse (p 3.4). Töövõtulepingu punktis 5.1 lepiti kokku, et tasumine toimub osamaksetena vastavalt kostja III esitatud ja hageja kinnitatud aktidele. Töövõtulepingu punktis 7.3 lepiti kokku, et pooltel on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada teavitades sellest teist poolt eelnevalt kirjalikult vähemalt ühe kalendrikuu jooksul enne planeeritud katkestamise tähtaega. Poolte vahel lepiti 2018. a jaanuariks oli lepingu täitmise tähtaeg käes ning 23.01.2018 esitas kostja III lepinguesemeks oleva töö hagejale ja hageja poolt selleks kohale kutsutud eksperdile ülevaatamiseks. Samal kuupäeval koostas MEC Insenerilahendused OÜ hagejale amfiibsõiduki MFP 1 esimese etapi ekspertiisi hinnapakkumise (Lisa 1). MEC Insenerilahendused OÜ töö nr C1802.100.1 „Amfiibsõiduki MFP-1 esimese etapi ekspertiis“ valmis 30.01.2018 (lisa 2) ning selles fikseerisid eksperdid järgnevat: Tugevuskontrolli tulemused ja järeldused Amfiibsõiduk MFP-1 esialgne konstruktsioon on kombinatsioon terasprofiilidest ja alumiiniumist. Eesmärk järgmises etapis on kogu konstruktsioon teha alumiiniumist selleks, et vähendada konstruktsiooni kaalu. Praeguse konstruktsiooni tugevuskontrolli tulemused on esitatud peatükis 4. Järgnevas projekteerimisetapis tuleb konstruktsiooni täiendada tagamaks piisavat tugevust olukorras kus ujuvalus on koormatud ebasümmeetriliselt. Võimalikud variandid on esitatud punasega Joonis 1-1: siduda pealisehitust lisataladega ja välimiste pontoonide ühendustalad suuremast profiilist Ujuvusarvutus terasest raamiga alusele - arvutustest nähtub, et terasraam tuleb kaalu vähendamiseks teha kindlasti kergemast materjalist. Samuti tuleb ujuvuse parandamiseks edaspidi muuta roomikute kõrgust põhikorpuse suhtes ja pontoonide kuju ja asetust. Praeguse konfiguratsiooniga on amfiibsõiduk stabiilne nii vees kui ka maapinnal, samas jääle ronimisega on arvutuste kohaselt problemaatiline, sest vööriosa tõusmisel jääle hakkab ahtriosa kiiresti sukelduma. Optimaalse pontooni kuju ja pikkusega on seda võimalik aga paremaks muuta. Samas mida kergem on kogu konstruktsioon seda paremini on amfiibsõiduk võimeline jääle minema. Ujuvusarvutus alumiiniumist raamiga alusele – arvutustest nähtub, et kergem konstruktsioon parandab olukorda. Samas nagu juba varem mainitud tuleb praegust roomikute ja pontoonide konstruktsiooni paranda nii, et laeva ahter ei upuks ära kui ujuvalus liigub jääle. Arvutustest

2-20-2199 nähtub, et silindriliste pontoonide kuju ei ole eriti optimaalne kuna pontoonide veeväljasurve väheneb väga kiiresti kui pontoon on sukeldunud sügavamale kui pool diameetrit. Suurem roomikute kõrgus on kasulik liikumisel ebatasasel pinnasel ja järskudel nõlvadel samas on see jääle tõusmisel takistav tegur. Seetõttu tuleb, katsetuste käigus leida sobiv roomikute ja pontoon kõrguste kombinatsioon. MEC Insenerilahendused OÜ töö nr C1802.100.1 „Amfiibsõiduki MFP-1 esimese etapi ekspertiis“ lisas 1 (lisa 3) märkisid eksperdid järgmised puudused:

2-20-2199 12.03.2018 pöördus hageja EAS-i poole ja palus EAS-l aktsepteerida, et kostja tegi lepingus kokkulepitust vähem ning sellest tulenevalt teatas, et EAS toetust tuleks vähendada: 24 657.87 eurot + km, 40 000 eurot + km asemel. EAS vastas BHC avaldusele summat vähendada omapoolse nõusolekuga. Rahaeraldust vähendatigi EAS poolt (MFP1) kostja töö valmidusastme ulatuseni, kuna veenduti, et lepingus ettenähtud viisil MHTehnik OÜ lepingut täita ei suuda ja projekt loeti lõpetatuks. Arvestades eeltoodut juhib hageja tähelepanu sellele, et käesolevas menetluses hageja vastu edukas olemiseks tulnuks kostjal tõendada, et pärast kui MFP 1 oli hagejale juba üle antud ja pärast 30.01.2018 kuupäeva kui tehti viimane MFP 1 akteerimine, mis on sisustatud MEC Insenerilahendused OÜ ekspertiisiaktiga, on kostja MFP 1 ehitanud tähtaegselt 100 %-liselt lõpuni, töös pole ühtegi puudust, ta on esitanud selle töö hagejale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks ning töö on hageja ja kostja vahelise aktiga vastu võetud. 09.11.2022 kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi K. Istungi salvestise ajal 02.50.56 ütleb tunnistaja: „Mul oli see, et järgmisel hommikul tulin tööle, mulle öeldi, et seda masinat rohkem ei ehita .... Mingeid puudusi, remonti vmt ei palutud mul teha.“ Samuti istungi salvestise 02:59:03: „tunnistaja: ma tulin hommikul tööle ja ma ootasin teisi töökaaslasi, mis edasi saab MFP1-ga, mis me nüüd hakkame ehitama. Siis Hilt tuli vastus, et see projekt on lõpetatud, MFP1 on valmis ja nii ongi. Siis ma nägin päeva peale K L, küsisin tema käest, et ka tõesti MFP1 on lõpetatud, et läheme edasi MFP2-ga, ta vastas jah.” Tunnistaja selgitab, et tema tuli tööle, et MFP 1 edasi teha aga talle lihtsalt öeldi, et seda masinat rohkem ei ehita. Ehk ka tunnistaja ütlustega on tõendatud, et MFP 1 ehitamine jäeti päeva pealt pooleli. Tunnistaja ütluste kohaselt küsis ta veel AS BHC juhatuse liikmelt Kait Lukkalt üle, et kas tõesti on MFP 1 lõpetatud ja läheme edasi MFP 2-ga ning sai kinnituse, et Jah. 09.11.2022 kohtuistungil (salvestise 01:20:48 avaldab MHTechnics esindaja: „tunnistaja saab anda ütlusi nii põhihagi kui vastuhagi suhtes. Tema oli reaalne inimene, kes seda MFP1 ja MFP2 ehitas. Tema oli reaalselt iga päev tööl, oli töötaja, kelle ülesandeks oli seda teha. seetõttu oskab ta anda ütlusi, milline oli hageja soov MFP2 suhtes, MFP1 suhtes, et tegemist oli kõige paremas mõttes tootearendusega EASi jaoks,” Seega tunnistaja ütlused riimuvad BHC AS väidete ja asjas esitatud teiste tõenditega nagu 12.03.2018 e-kirjavahetus EAS-ga: “Vaatasin kiirelt akti. Kas on see xxx Summasid pole küll välja toodud, aga kui kulus raha vähem, mis siis ikka. Küsi J L aktsept selles osas, et tõsta 15342,13 prototüüp MFP2 peale.” Vastuhagis hagejal/kostja tuleks väita ja tõendada, et millal see MFP 1 kostjale tagasi anti väidetavate tööde tegemiseks. Tõendada, mis kuupäevadel ja kes isikuliselt väidetavaid töid tegi ning esitada töövõtulepingu punktis 3.3 nimetatud arvestused tehtud töödest, kasutatud materjalidest ja sellele kulunud ajamahust ning kasutatud tundide aruandluse, mis on koostatud tööde teostamise reaalajas mitte tagantjärgi. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. MHTehnik OÜ andis üle pooliku ja puudustega. Puudused jättis kõrvaldamata. Kostja töö ei vastanud tervikuna lepingutingimustele ning seetõttu ei olnud tegelikkuses võimalikki tööd lepingutingimustega vastavusse viia. Lähtudes eeltoodust palub vastuhagis kostja jätta vastuhagi rahuldamata ning vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud MHTechnic OÜ kanda.

2-20-2199

V Kohtu põhjendused

2-20-2199 -

-

-

vastuhagis hageja on 18.07.2017 väljastanud vastuhagis kostjale hinnapakkumise MFP prototüübi valmistamiseks; 10.08.2017 on pooled sõlminud teenuse osutamise lepingu nr 1008, mille esemeks oli tellija (vastuhagis kostja) koostatud „lähteülesanne MFP (Mobile Floating Ponton) prototüübi välja töötamine ja katsetamine eritingimustes“ ja täitja (vastuhagis hageja) poolt koostatud hinnapakkumises esitatud pakkumine; pooled leppisid 18.07.2017 hinnapakkumises ja 10.09.2017 teenuse osutamise lepingus kokku, et täitja annab tellijale üle ujuvaluse MFP 1, mis on läbinud katsed ja vastab järgmistele nõuetele: a) sõidab maha ja peale sõiduauto kerghaagiselt; b) liigub maastikul ja kallasrajal, c) liigub kallasrajalt vette ja veest kallasrajale; d) liigub vabas vees siseveekogudel; e) on võimeline liikuma veest jää peale; f) liigub jää peal. pooled leppisid teenuse osutamise lepingu punktis 5.1. kokku, et teenuseosutamise maksumuseks on 40 000 eurot, millele lisandub käibemaks (hind koos käibemaksuga 48 000 eurot); 30.01.2018 on pooled allkirjastanud üleandmis-vastuvõtmis akti nr 3001.

2-20-2199 Samuti on vastuhagis hageja tõendina esitanud poolte vahelise kirjavahetuse, milles vastuhagis hageja esindaja M H on 04.04.2018 kell 11.10 küsinud vastuhagis kostja esindajalt: „Saan aru, et MFP1 esimene leping on meie poolt täidetud ja asi lõpetatud ning edasi lähme teise MFP2 lepinguga?“ Vastuseks eeltoodud e-kirjale on vastuhagis kostja esindaja K L 04.04.2018 kell 11.12 vastanud: „Saad õigesti aru ja MFP2 lepingu sa juba ka allkirjastasid“.

2-20-2199 Varasemalt oli vastuhagis hageja esitanud vastuhagis kostjale 24.08.2017 arve nr 1029 summas 12278.24 eurot selgitusega MFP 1 teenuse osutamise leping 1008 osamakse I.

2-20-2199 Samas nagu juba varem mainitud tuleb praegust roomikute ja pontoonide konstruktsiooni paranda nii, et laeva ahter ei upuks ära kui ujuvalus liigub jääle. Arvutustest nähtub, et silindriliste pontoonide kuju ei ole eriti optimaalne kuna pontoonide veeväljasurve väheneb väga kiiresti kui pontoon on sukeldunud sügavamale kui pool diameetrit. Suurem roomikute kõrgus on kasulik liikumisel ebatasasel pinnasel ja järskudel nõlvadel samas on see jääle tõusmisel takistav tegur. Seetõttu tuleb, katsetuste käigus leida sobiv roomikute ja pontoon kõrguste kombinatsioon. MEC Insenerilahendused OÜ töö nr C1802.100.1 lisas 1 (I kd, tl 62, 63) kohaselt tõid eksperdid välja järgmised puudused: ujuvpontoonide puudumine ei võimaldanud teostada ujuvkatsetusi; kasutatud mootori paigaldamine seadmele ei taganud vajalikku võimsust (25 kW); mootori paigutus seadme raskuskeskme ja raami suhtes oli vale ja puudus kaitse ilmastikuolude ja veekahjustuste eest; vintsi puudumine ei võimaldanud teostada testi raskesti läbivates maastikuoludes; kabiini ei olnud välja ehitatud, puudus juhiiste; hüdrosüsteem võimaldas ainult kahesuunalist ja ühekiiruselist liikumist maismaal. Puudus kahekiiruseline liikumise võimalus; puudusid hüdroliitmikud pontoonide ja vintsi ühendamiseks.

2-20-2199 Asjaolu, et pooled teadsid MFP1 prototüübi teenuse osutamise lepingu ja hinnapakkumise kohustuslikele nõuetele mittevastavusest viitab ka asjaolu, et 10.03.2018 sõlmisid pooled uue lepingu, et MFP 1-ga tehtud vigu ja eksperthinnangut arvestades hakata ehitama ujuvalust MFP

2-20-2199 lähteülesanne sisaldab töövõtulepingu eesmärki: Valmistada ja katsetada MFP2 prototüüp vastavalt MEC Insenerlahendused OÜ alusdokumendile „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ (dok.1612.40.0) ja „Amfiibsõiduki MFP1 esimese etapi ekspertiis“ (dok.C1802.100.1). Valminud seade peab vastama järgmistele nõuetele: 1) sõitma maha ja peale sõiduauto kerghaagiselt; 2) liikuma maastikul ja kallasrajal; 3) liikuma kallasrajalt vette ja veest kallasrajale; 4) liikuma vabas vees siseveekogudel; 5) liikuma veest jää peale ja jää pealt vette; 6) liikuma jää peal. Tellija nõuded seadme MFP2 tehnilisele teostusele olid töövõtulepingu kohaselt sätestatud MEC Insenerilahendused OÜ alusdokumendis „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ (dok.1612.40.0) ja „Amfiibsõiduki MFP1 esimese etapi ekspertiis“ (dok.C1802.100.1, hagi lisad 4 ja 5). 16.07.2018 aktiga andis kostja hagejale üle enda valmistatud seadme MFP2 prototüübi valduse. Sama aktiga fikseeriti esialgne nähtavate vaegtööde nimekiri, mille allkirjastas nii hageja kui ka kostja esindaja M H. 31.07.2018 saatis kostja esindaja M H e-posti teel hagejale esialgse vastuse vaegtööde nimekirjale, kus ta pakkus välja vaegtööde teostamise tähtajad, millistega saab alustada enne täiendavate seadmetarnete tegemist. Kostja puudusi ei likvideerinud, mistõttu võttis hageja hinnapakkumised teistelt ettevõtetelt. Puudused kõrvaldas OÜ Pariteh ning tööde maksumus oli 17 880 eurot. Hageja leiab, et kostja poolt kuulub hagejale võlaõigusseaduse § 646 lg 5 alusel hüvitamisele kulutuste maksumus, mille hageja hüvitas puuduste kõrvaldamise eest Pariteh OÜ-le summas 17880 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist seadusest tulenevas määras ja alates hagi esitamisest.

2-20-2199

2-20-2199 16.07.2018 aktis on üleantava toote kirjeldus: MFP2 prototüüp vastavalt AS BHC poolt esitatud „Lähteülesanne MFP (Mobile Floating Ponton) prototüübi välja töötamiseks ja katsetamiseks eritingimustes“ ja MEC Insenerilahendused OÜ alusdokumendile „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ (dok.1612.40.0). Valmidus lõplikul vastuvõtmisel on järgmine: 1. Liikumine auto kerghaagisele ja sealt maha; 2. Liikumine maastikul ja kallasrajal; 3. Liikumine kallasrajalt vette ja veest kallasrajale; 4. Liikumine vabas vees siseveekogudel; 5. Liikumine vintsi abil. 15.01.2019, 10.05.2019 ja 03.06.2019 viidi läbi täiendav MFP2 prototüübi vaatlus ja hindamine. Ekspertiisi lähteülesandeks oli fikseerida 16.07.2018 üleandmise-vastuvõtmise aktis ja vaegtööde nimekirjas kirjeldatud ja 15.01.2019 ning 10.05.2019 läbiviidavatel ülevaatustel tuvastatud puuduste fikseerimine. OÜ Kvaliten Mehaanikainsener K Ti 10.06.2019 aruande nr A/19.06.03.1 kohaselt tuvastati lisaks 16.07.2018 vaegtööde nimekirja kantud puudustele veel täiendavad tootja vead ja töö puudused. Puudused kõrvaldas OÜ Pariteh ning tööde maksumus oli 17 880 eurot. Kõrvaldatavad puudused olid: Esiklaasipaigaldus; Küljeklaaside paigaldus; Kabiini ukse valmistamine ja paigaldamine, Hüdraulikasüsteemi ehitamine 2 kiirust, hüdraulikasüsteemi detailid; Kabiini detailide värvimine; Kabiini ja esiosa tihendamine; Kabiini Al keredetailide tihendamine ja mürasummutus; Pontoonide kinnitused (fikseerimine transpordiasendisse ja ujuvasendisse; Pontoonide keevitamine (parandused); Pontoonide esiosa tugevdusnurkade keevitamine; Pontoonide värvi parandused; Vints ja tarvikud; Vintsi paigaldus.

2-20-2199 (09.11.2022

kohtuistungi

protokoll

01:50:24).

Tunnistaja M K avaldas 09.11.2022 kohtuistungil, et hageja esitatud vaegtööde aktis nimetatud töid ei tehtud. Neid asju ei pidanud tegelikult paigaldama. Sellest ei olnud absoluutselt mingit juttu. Need olid kõik lisatööd. Esiklaas läks ikka ette kabiini osale. Mujale esiklaas ei saanud minna kui ainult kabiinile. Uks kabiinile – samamoodi ei olnud meil kokkuleppes seda, et me peaks sellist asja tegema. Ust ma ei valmistanud ega paigaldanud. Pleksiklaasi küljeklaasi paigaldamist me ei teinud. Hüdraulikaüsteemi ehitamine kahekiiruseliseks see tähendab seda, et sõiduks saab liikuda 2 erineva kiirusega, aeglaselt ja kiirelt. Enne oli 1 kiirus. Seda meilt ei tellitud, et kahekiiruseline oleks. Hüdraulika detailid on igasugused voolikud, ühendusmuhvid omavahel ühendamiseks, mida oli vaja kahekiiruseliseks ehitamiseks. Meie poolt lubatud tööde alla ei kuulunud selle prototüübi värvimine (09.11.2022 kohtuistungi protokoll 02:11:42). Kohtu küsimusele, kas oli pontoonidega probleeme, vastas tunnistaja M K, et need olid ehitatud nõrgalt, aga kuna ta ei saanud väga palju kaasa rääkida pontoonide ehituses, siis ta pidin lihtsalt leppima selle tulemusega. H M ütles, kuidas pidi tegema. Tunnistaja täitis käsku, nii nagu tema ütles, nii tunnistaja tegi. Tunnistaja hiljem seal midagi ei parandanud. Kui katsetamas käidi, siis tunnistaja mäletamist mööda midagi katki ei läinud, värvi maha ei kraapinud (09.11.2022 kohtuistungi protokoll 02:15:25). 23.08.2018 allkirjastanud lõpparuande (kostja 15.04.2021 seisukoha lisa 1), mille kohaselt on MFP2 esitlemiseks valmis, siis kuidas saab olla võimalik, et MFP2 oleks olnud mistahes puudusi ning veelgi enam puudusi, mida väidetavalt kõrvaldati ca 1,5 aastat peale MFP valmimist. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et on teinud hagis nimetatud kulutusi, et need tööd üldse tehtud on.

2-20-2199 Kohus selgitab, et VÕS § 641 lg 3 sätestab, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Tunnistaja M K selgituste kohaselt ehitati MFP 2, sealhulgas pontoonid, mille puudustele hageja tugineb, vastavalt H M juhistele. 10.02.2018 lähteülesande ja 01.03.2018 hinnapakkumise kohaselt pidi valminud seade vastama järgmistele nõuetele: sõitma maha ja paele sõiduauto kerghaagiselt; liikuma maastikul ja kallasrajal; liikuma kallasrajalt vette ja veest kallasrajale; liikuma vabas vees siseveekogudel; liikuma veest jää peale ja jää pealt vette; liikuma jää peal. 16.07.2018 akti kohaselt on valmidus lõplikul vastuvõtmisel järgmine: 1. Liikumine auto kerghaagisele ja sealt maha; 2. Liikumine maastikul ja kallasrajal; 3. Liikumine kallasrajalt vette ja veest kallasrajale; 4. Liikumine vabas vees siseveekogudel; 5. Liikumine vintsi abil. Aktis välja toodu erineb lepingus kokkulepitust. Dokumendis „Amfiibsõiduki MFP1 esimese etapi ekspertiis“ (dok.C1802.100.1) on välja toodud, et kabiin ei olnud välja ehitatud, puudus vints ning kahekiiruselise liikumise võimalus. Nimetatud dokumendist ei nähtu, missugustele tingimustele pidi kabiin vastama. Lisaks on tunnistaja M K, kes MFP2 ehitas, selgitanud, et ta tegutses vastavalt hageja juhistele. Kohtu hinnangul ei ole hageja selgitanud, ega tõendanud, kus oli kokkulepitud, millistele tingimustele pidi MFP2 kabiin vastama. Lisaks on MFP2 ehitanud M K on kinnitanud, et kõik tööd (sh pontoonid) on teostatud vastavalt hageja juhistele. Kõik tööd on teostatud hageja ruumides ning koostöös hagejaga, mistõttu ei ole usutav, et hageja ei oleks nõudnud kokkulepitud tööde teostamist. 31.07.2018 saatis kostja hagejale e-kirjaga 16.07.2018 aktil nimetatud tööde maksumuse, seega tuli nimetatud tööde eest hagejal täiendavalt kostjale tasuda. Puuduste kõrvaldamisel ei oleks kostja nõudnud täiendavat tasu, vaid need oleksid kaetud lepingu maksumusega. Arvestades eelnevat, leiab kohus, et hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et teenuse osutamise lepingu nr 1003.18 alusel oli kostja kohustatud teostama 16.07.2018 aktis nimetatud vaegtöid.

2-20-2199 Hagiavalduse kohaselt vaatamata lubadustele ei olnud kostja 2019. aasta alguseks vaegtöödega alustanud, mistõttu võttis hageja hinnapakkumised võimalikelt töövõtjatelt vaegtööde nimekirjas loetletud puuduste likvideerimise töödele. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjalt oleks vaegtööde kõrvaldamist nõutud. Esimene nõudekiri on kostjale esitatud 2019. aasta aprillis. Hageja välja toodud vaegtöödele esitas Pariteh OÜ hinnapakkumise 01.11.2019 ning tööd anti üle 06.01.2020. Kohtu hinnangul tuleb arvesse võtta, et 23.08.2018 on hageja esitanud EAS-ile lõpparuanne perioodi 23.01.2017-22.07.2018 kohta. Aruandest nähtub, et MFP Prototüüp 2 on esitlemiseks valmis. Kuna tegemist on projekti lõpparuandega, siis ei saa olla vaidlust ega kahtlust selles, et projekt sai lõpetatud. Kostjalt nõuti aga tööde parandamist alles 2019.a. aprillis ning puudused kõrvaldati väidetavalt 06.01.2020. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud ka puuduste kõrvaldamist. Hagejaga seotud isik H M on Pariteh OÜ juhatuse liige ning teostatud tööde tõendamiseks on esitatud arve ning üleandmis-vastuvõtmisakt. Kõigi muude tööde osas on esitanud hageja ka fotod, kuid parandatud MFP2 kohta fotosid kohtule esitatud ei ole, vaid järgmised fotod on MFP3 prototüübi kohta. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et isegi kui oleks esinenud vaegtöid, siis ei hageja nõudnud kostjalt puuduste parandamist mõistliku aja jooksul.

2-20-2199 suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuna kohus jättis rahuldamata nii hagi kui vastuhagi, siis tuleb siis tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 4 jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.