23.12.2025, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)
Tsiviilasja number
2-19-10047
Hagi ese
Keelata kostjatel üksteisele ja kolmandatele isikutele hageja finantsiliste andmete kohta mistahes registrites, interneti kodulehekülgedel ja meediaväljaannetes ebaõigete andmete ja väidete avaldamine
Tsiviilasja hind
Kostja 1 vastu 3 500 eurot ja kostja 2 vastu 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts BHC (registrikood 10249686), lepinguline esindaja Hannes Olli, seaduslikud esindajad K.L ja S.M Kostja 1 Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepingulised esindajad Maarja Pild-Freiberg ja Krista Raudsepp, seaduslik esindaja O.M Kostja 2 aktsiaselts CREDITINFO EESTI (registrikood 10256137), lepinguline esindaja Tarmo Friedenthal ja seaduslik esindaja E.M
Viimane kohtuistung toimus 29.10.2025
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Jätta kõik menetluskulud, mis on tekkinud enne 04.09.2025 poolte endi kanda. Jätta kõik menetluskulud, mis on tekkinud alates 04.09.2025 hageja kanda1.
Tühistada Harju Maakohtu 15.08.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamine.
1 Harju Maakohus määrab hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
2-19-10047
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja pöördus 03.07.2019 Harju Maakohtu poole hagiga, millega soovis kohustada kostjaid lõpetama hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine ning kohustada kostjaid lükkama hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed ümber. Hagi viimase tervikteksti kohaselt2 palub hageja hagi esemena keelata hageja finantsiliste andmete kohta kostjatel üksteisele ja kolmandatele isikutele mistahes registrites, interneti kodulehekülgedel ning meediaväljaannetes ebaõigete andmete ja väidete avaldamise. Hagi alusena tugineb hageja sellele, et kostja 1 on avaldanud 04.01.2019 kostja 2 poolt peetavas maksehäireregistris (edaspidi MHR) ebaõigeid andmeid hageja kohta justkui eksisteeriks hagejal võlgnevus kostja 1 ees summas 12 800 - 64 000 eurot. Kostja 1 on avaldanud samu ebaõigeid andmeid hageja kohta ka üleriigilise levikuga ajalehtedes „Postimees“ ja „Maaleht“. Viimati on kostja 1 avaldanud ebaõigeid andmeid hageja kohta 02.07.2019 ajalehes „Postimees“. Hageja pöördus 21.05.2019 kostjate poole andmete avaldamise lõpetamiseks, selgitades võlgnevuse puudumise asjaolusid, kuid kostjad keeldusid avaldamise lõpetamisest3. Kostja 1 vastuväited
2.Kostja 1 leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kokkuvõttes on kostja 1 seisukohal, et ei ole hageja kohta õigusvastaseid ja ebaõigeid finantsilisi andmeid ega väiteid avaldamas ega avaldanud ja seega ei ole hagejal ei rikkumise lõpetamise ega rikkumisest hoidumise nõuet. Samuti puudub mistahes oht, et kostja 1 tulevikus avaldab hageja kohta õigusvastaseid ja ebaõigeid andmeid (dtl 1093 p 1.2). Kostja 2 vastuväited
3.Kostja 2 leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja 2 üksnes haldab MHR-i, mille kaudu avaldati kostja 1 taotluse alusel maksehäirekirje hageja kohta. MHR-i sisestatud võlaandmete tõesuse eest vastutab eelkõige kostja 1. Kostja 2 arvates on ülekaalukalt tõendatud, et kostjad ei saanud teada sellest, et xxxx OÜ-l ei ole nõuet hageja vastu, kui hageja peaks selle menetluses tõendama. Hageja kohta käiva maksehäire kuvamine MHR-is ei ole peatatud, vaid kustutatud. 2 Hagi terviktekst esitati 11.07.2025 ja asub dtl 1033-1057 3 Hagi terviktekstis dtl 1036 p 6 ja 7
2
2-19-10047 Tegemist ei olnud maksehäire kuvamise peatamisega hagi tagamise määruse alusel, vaid maksehäire kustutati põhjusel, et kostja 1 loovutas nõude xxxx OÜ-le tagasi.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Hageja on esitanud hoidumisnõude, olgugi et kahe eraldi punktina, on siiski tegemist globaalse hoidumisnõudega. Hagi viimase tervikteksti kohaselt4 palub hageja hagi esemena keelata hageja finantsiliste andmete kohta kostjatel üksteisele ja kolmandatele isikutele mistahes registrites, interneti kodulehekülgedel ning meediaväljaannetes ebaõigete andmete ja väidete avaldamise. Kuna hageja on tutvunud käesolevas asjas tehtud Riigikohtu põhjendustega, s.h hageja nõuete kohta ega ole seejuures selgesõnaliselt esitanud andmete avaldamise lõpetamise nõuet, siis kohtu hinnangul ei ole hagi esemeks andmete avaldamise lõpetamine, vaid üksnes avaldamisest hoidumine.
5.Hageja nõuet sellisel kujul, nagu hageja on selle esitanud, ei ole võimalik rahuldada kahel põhjusel. Selline kohtuotsuse resolutsioon ei vastaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-le 5, sest täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtte5 tõttu ei saa kohtutäitur otsuse täitmisel välja selgitada, millised kostjate tulevikus avaldatavad andmed võivad olla valed. Teiseks ei ole mitte igasuguse valeväite avaldamine õigusvastane 6 ning arvestada tuleb sellega, et ükski õigusnorm ei võimalda keelata õiguspärast avaldamist.
6.Kohtu hinnangul ei ole siiski välistatud hageja nõude osaline rahuldamine. Kohus saab hinnata seda, kas hagejal võib olla õigus kohustada kostjaid hoiduma hageja kohta selliste võlaandmete avaldamisest, mis põhinevad hageja ja xxxx OÜ vahelise lepingu nr xxxx rikkumisel ning arve nr xxxx tasumata jätmisel. Seetõttu ei jäta kohus hagi läbi vaatamata (selle õigusliku perspektiivituse tõttu), vaid lahendab hageja nõude sisuliselt.
7.Hagi alusena toodud asjaoludel tuleb hageja nõuet hinnata võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lõike 1 alusel. VÕS § 1055 lg 1 esimene lause sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Riigikohus on käesolevas asjas 21.06.2022 tehtud otsuses (dtl 1002 p 12) selgitanud, et nimetatud sätte alusel saab esitada nõude järgmistel juhtudel: 1) kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev (õigusrikkumise lõpetamise nõue); 2) kui kahju tekitamine on juba toimunud (esmakordne õigusrikkumine on toimunud), aga esineb oht, et rikkumine võib korduda (uue samasuguse õigusrikkumise toimepanemisest hoidumise nõue); 3) kui õigusrikkumist pole veel toimunud, kuid kahju õigusvastase tekitamisega (õigusvastase teo toimepanemisega) ähvardatakse (kahju tekitamisega ähvardamisest hoidumise nõue). 4 Hagi tervikteksti esitas hageja 11.07.2025 ja hagi eseme sõnastus on leitav dtl 1034 5 Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on kohtulahendis või muus täitedokumendis kirjas (RKTKm 23.02.2021, 2-19-14461 p 13) 6 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
3
2-19-10047
8.Kohus ei kontrolli hageja nõude põhjendatust Riigikohtu nimetatud kolmandal juhul, kuna andmete avaldamisega ähvardamisele ei ole hageja tuginenud. Hageja tugineb sellele, et rikkumine on toimunud ning seisneb selles, et kostja 1 on avaldanud 04.01.2019 kostja 2 poolt peetavas MHR-is ebaõigeid andmeid hageja kohta justkui eksisteeriks hagejal võlgnevus kostja 1 ees summas 12 800 - 64 000 eurot. Hagis tugineb hageja samuti sellele, et kostjad ei ole ebaõigete andmete avaldamist
lõpetanud, vaid üksnes ajutiselt peatanud (dtl 1049 p 69). Lisaks on hageja tuginenud sellele, et kostja 1 on avaldanud samu ebaõigeid andmeid hageja kohta ka üleriigilise levikuga ajalehtedes „Postimees“ ja „Maaleht“. Viimati on kostja 1 avaldanud ebaõigeid andmeid hageja kohta 02.07.2019 ajalehes „Postimees“.
9.Kostjad on avaldamisega seotud asjaolud omaks võtnud osaliselt, väites, et selliste andmete avaldamine toimus, välja arvatud avaldamine Maalehes. Kostja 1 on Maalehele andmete avaldamisele vastu vaielnud (dtl 1094 p 2.6) ja kuna hageja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et selline avaldamine oleks toimunud, ei saa kohus selle hageja väitega menetluses arvestada. Küll aga on kostja 1 võtnud omaks asjaolu, et tema edastatud infole tuginedes on väljaanne Postimees teinud 03.07.2019 avalduse, et hageja on võlgnik (dtl 1094 p 2.4). Kuna hageja esitatud tõendist nähtuvalt toimus selline avaldamine paberväljaandes (dtl 46), ei ole tegemist kestva avaldamisega.
10.Kostjad on hageja suhtes erimeelt andmete MHR-is avaldamise perioodi osas. Kostjad on seisukohal, et avalikustamine MHR-is algas 25.04.2019 7 ning kostja 1 lõpetas avaldamise 23.08.20198. Kostja 2 väitel lõpetas ta vaidlusaluste andmete avalikustamise 22.08.2019 põhjusel, et kostja 1 loovutas nõude xxxx OÜ-le tagasi9. Kohus loeb kostja 2 hagivastuse lisaga 1 (dtl 11151116) tõendatuks, et hageja kohta vaidlusaluse võlaga seonduvalt MHR-is andmeid enam ei kajastata, s.t andmed ei ole MHR-i kaudu kättesaadavad ühelegi isikule. Kuna vaidluse lahendamisel ei ole tähtsust sellel, millisel päeval avaldamine täpselt algas ja millal täpselt lõppes, siis lähtub kohus vaidluse lahendamisel sellest, et pooltel puudub vaidlus, et avaldamine toimus vähemalt perioodil 25.04.2019 kuni 22.08.2019.
11.Kuivõrd andmete avaldamine ei ole kestev, saab hageja nõue kuuluda rahuldamisele vaid Riigikohtu juhise punkti 2 kohaselt, s.t juhul, kui kahju tekitamine on juba toimunud (esmakordne õigusrikkumine on toimunud), aga esineb oht, et rikkumine võib korduda, saab hageja esitada uue samasuguse õigusrikkumise toimepanemisest hoidumise nõude.
12.Kuigi kostjad on hageja õigusi varasemalt rikkunud ebaõigete andmete avaldamisega (vt kohtu põhjendusi p-s 17-20), siis käesolevas menetluses avaldatud asjaoludel ei eksisteeri ohtu, et kostjad vaidlusaluseid andmeid tulevikus avaldaksid.
13.Mõlemad kostjad on 03.09.2025 istungil kinnitanud, et andmete avaldamine on lõpetatud ning kostjatel ei ole kavatsust avaldada tulevikus neid andmeid, mille avaldamise üle siin menetluses
7 11.11.2022 istungil kostja 1 kinnitas seda (dtl 791 ajamärge 1:02:20) ning kostja 2 kinnitas (dtl 791 ajamärge 1:02:51) 8 11.11.2022 istungil (dtl 791 ajamärge 1:03:19) 9 Kostja 2 hagivastuses p-s 3.7 (dtl 1112) ja p-s 2.2 (dtl 1110) avaldatust nähtub selline lõpetamise aeg, kuigi kostja 2 ei ole sõnaselgelt lõpetamise kuupäeva ise nimetanud.
4
2-19-10047 vaieldakse (dtl 1125 ajamärge 43:07). Lisaks on kostja 1 seda sama kirjalikult kinnitanud 10 ning kostja 2 korduvalt menetluses väljendanud11.
14.Kostjad on võlgadega tegelemise valdkonnas ettevõtjad ning nende poolt hageja kohta vaidlusaluse võlgnevuse avaldamine on tõenäoline üksnes juhul, kui selliste andmete avaldamist taotleks xxxx OÜ, kui nõude algne võlausaldaja. Käesoleval juhul on see aga välistatud põhjusel, et tsiviilasjas nr 2-20-2199 tehtud kohtuotsusega on jäetud xxxx OÜ vastuhagi vaidlusaluses nõudes rahuldamata ning hageja on xxxx OÜ-ga sõlminud samas tsiviilasjas kompromissi, mille kohaselt loobuvad mõlemad pooled maakohtu otsuse vaidlustamisest.
15.Lisaks sellele on kohus veendunud, et hageja ja xxxx OÜ vahelise kompromissi tõttu ei ole kostjad nõus hageja kohta vaidlusaluse võla olemasolu kohta andmeid avaldama isegi siis, kui xxxx OÜ või keegi kolmas, kes võiks selle nõude omandada, hageja võla kohta andmete avaldamise sooviga kostjate poole pöörduks. Kostjate ettevõtluse jätkumise ning kostjate usaldusväärsuse huvides on see, et nende poolt avaldatud andmed oleksid usaldusväärsed. Käesoleva ning tsiviilasja nr 2-202199 tulemuse tõttu on kostjatele teada, et xxxx OÜ-l vaidlusalune nõue puudub ning võlgnevuse olemasolu kohta teabe avaldamisel paneksid kostjad toime tahtliku õigusrikkumise. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab üldjuhul menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et menetluskulude täies ulatuses hageja kanda jätmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuna hageja pöördus kohtusse olukorras, kus kostjad tema õigusi rikkusid ning üksnes pärast hagi esitamist asjaolude muutumise tõttu (mida hageja ei ole saanud ise vahetult mõjutada) jääb hageja nõue rahuldamata.
17.Kohus loeb tsiviilasjas nr 2-20-2199 tehtud kohtuotsusega tõendatuks, et hagejal puudus hageja ja xxxx OÜ vahelise lepingu nr xxxx rikkumisest ning arve nr xxxx tasumata jätmisest tulenev võlgnevus xxxx OÜ ees. Võlgnevust ei ole kunagi eksisteerinud, mis tähendab, et hagejal puudus võlgnevus ka perioodil, kui kostjad sellise teabe avaldasid, s.o 25.04.2019 kuni 22.08.2019 (vt p 9).
18.Kostja 1 on väitnud, et tsiviilasjas nr 2-20-2199 tehtud maakohtu otsusest ei selgu, miks vastuhagi seoses põhisummaga 18 411 eurot, rahuldamata jäeti. Kostja 1 lisab, et maakohtu otsuse põhjendused puudutavad ainult arvet nr xxxx ning summat 17 311,20 eurot, mitte käesolevas vaidluses kõne all olevat arvet nr xxxx ja võlasummat 18 411 eurot (dtl 1095 p 2.12.4).
19.Kohus möönab, et tsiviilasjas nr 2-202199 tehtud otsuse põhjenduste lõpuosas on kohus nimetanud arvet nr xxxx ja summat 17 311,20 eurot. Kohtuotsuse põhjendusi tervikuna lugedes (s.h dtl 10801081 p 21-24) on võimalik siiski selgelt aru saada, et kohus hindas hageja ja xxxx OÜ vahelisest lepingust nr 1008 tulenevat xxxx OÜ nõuet hageja vastu. Seejuures nähtub kohtuotsusest ühemõtteliselt, et xxxx OÜ vastuhagi nõude aluseks oli arve nr 1135 tasumata jätmine ja sellest tingitud 18 411 euro suurune põhivõlg. Vastuhagi nõuet ning selle aluseks 10 Kostja 1 poolt 22.08.2025 esitatud hagivastuse p 3.31 (dtl 1100) 11 11.11.2022 kohtuistungil (dtl 789 ajamärge 13:31) ja 22.08.2025 hagivastuses (dtl 1113 I lõigu lõpus)
5
2-19-10047 olevaid asjaolusid kirjeldades ei ole kohtuotsuses kordagi mainitud arvet nr 1056 ega summat 17 311,20 (dtl 1069-1072). Seetõttu leiab kohus, et tsiviilasjas nr 2-20-2199 tehtud kohtuotsuse põhjendustes on kohus ekslikult nimetanud arvet xxxx ning summat 17 311,20 eurot, kuid otsust põhjendades on kohus pidanud silmas siiski arvet nr xxxx ning summat 18 411 eurot. Selline kohtu eksimus on hoolikale lugejale selgesti äratuntav ning kahtlust ei saa olla selles, et teises menetluses tehtud kohtuotsuse põhjendused seonduvad hageja ja xxxx OÜ vahelisest lepingust nr 1008 tulenevat xxxx OÜ nõudega hageja vastu ning põhinevad arve nr xxxx tasumata jätmisel ja sellest tingitud 18 411 euro suurusel hageja põhivõlal.
20.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et tsiviilasjas nr 2-202199 tehtud otsusega on tõendatud, et hagejal puudus võlgnevus, mille olemasolu kostja 1 avaldas kostjale 2 ning viimane tegi selle teabe kättesaadavaks oma klientidele.
21.Kostjate poolt hageja maksehäire kohta andmete avaldamine ei pruukinud siiski olla õigusvastane, kui kostjad kontrollisid andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3). Kohus analüüsib järgnevalt, kas kostjate pingutused andmete kontrollimisel vastasid seaduses sätestatud standardile, s.t olid proportsionaalsed hagejale valeandmete avaldamisest potentsiaalselt tekkivate kahjulike tagajärgedega.
22.Kohus nõustub hagejaga, et MHR-is hageja kohta andmete avaldamisest sõltub hageja krediidivõime ja ärisuhete loomine ning ka kehtivate lepingute jätkumise otsustamine (dtl 1040 p 26). Hageja on viidanud sellele, et kostja 2 on ise märkinud, et isikud pärivad MHR-st maksehäireandmeid, kas vastava ettevõttega ärisuhtesse astumisel ehk lepingu sõlmimisel krediidivõime või maksevõime hindamise eesmärgil või kehtiva lepingu täitmise eesmärgil 12. Eeltoodust järeldub, et MHR-is selliste andmete avaldamine, mille kohaselt on hagejal maksehäire summas 12 800 – 64 000 eurot mõjutab märkimisväärselt hageja, kui äripartneri usaldusväärsust ning kuigi sellise teabe avaldamisest tekkiv kahju on raskesti mõõdetav, võib andmete avaldamine tuua kaasa hagejale raskeid tagajärgi. Halbade asjaolude kokkusattumisel võib MHR-is andmete avaldamine viia hageja majandustegevuse lõpetamiseni näiteks siis, kui hageja enda klientide võlgnevuste korral vajab krediiti enda likviidsuse tagamiseks ning seda ei õnnestu tema ebausaldusväärsuse tõttu saada.
23.Kostja 1 poolt andmete avaldamine kostjale 2 ei olnud õigusvastane andmete avaldamise hetkel, s.o aprillis 2019, sest kostja 1 hoolsusstandard avaldamise ajal vastas VÕS § 1047 lõikes 3 sätestatule. Kohtu hinnangul oli kostja 1 kontrollikohustuse täitnud sellega, et tutvus hagivastuses viidatud dokumentidega (dtl 1099 p 3.26 ja dtl 1094 p 2.7 ja 2.8) ning pöördus enne andmete avaldamist hageja poole pankrotihoiatusega (dtl 1035 p 4). Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks kostja pankrotihoiatuse saamisel pöördunud kostja 1 poole nõude põhjendamatuse selgitamiseks. Hagist nähtub, et hageja asus nõude põhjendamatust kostjatele selgitama alles pärast andmete avaldamist kostja 2 poolt peetavas MHR-is (dtl 1036 p 6 ja 7).
24.21.05.2019 kostja 1 poole pöördudes esitas hageja sisuliselt ebaõigete andmete parandamise nõude VÕS § 1047 lg 4 tähenduses. Sellises olukorras tekkis kostjal 1 kõrgendatud kohustus kontrollida avaldatud andmete õigsust ning kontrolli teostamise ajaks oleks kostja 1 pidanud kostjalt 2 andmete avaldamise lõpetamist taotlema. Seda tegemata jättes rikkus kostja 1 hageja õigust ning sellises olukorras hageja pöördumine kohtusse käesolevas asjas esitatud hagiga oli õigustatud.
12 Kostja 2 on sellise selgituse avaldanud dtl 535 alt II lõigus
6
2-19-10047
25.Kostja 2 on selgitanud (dtl 1113 p 3.10), et hagejalt vaide saamisel pöördus ta kostja 1 poole selgituste saamiseks vaide kohta, millele vastuseks on edastatud kostjale 2 väljavõte kirjavahetusest, milles xxxx OÜ pöördub hageja poole küsimusega, kas leping on tema poolt täidetud ning millele hageja esindaja vastab, et see vastab tõele (dtl 173-175). Kohtu hinnangul oli kostja 2 pingutus ebapiisav arvestades, et hageja kohta maksehäire avaldamine MHR-is võib kahjustada hageja majandustegevust märkimisväärselt (vt p 22).
26.Kohus nõustub kostjaga 2, et hageja ei ole tõendanud, et kostja 2 tegevuse tulemusel üldse keegi oleks hageja maksehäire andmeid MHR-is näinud ehk et kostja 2 oleks mõnele konkreetsele isikule hageja kohta andmeid avaldanud. Siiski leiab kohus, et kuna kostja 2 on teinud andmed oma klientidele kättesaadavaks, siis tuleb selline kostja 2 tegevus lugeda avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses, sest pärast andmete kätte saadavaks tegemist puudus kostjal 2 võimalus piirata tema klientidel MHR-is hageja kohta sisestatud andmetega tutvumist või vähemalt ei ole kostja 2 tuginenud sellele, et ta oleks piiranud oma klientidel hagejat puudutavatele andmetele juurdepääsu.
27.Arvestades eeltoodut on hageja pöördunud kohtusse ka kostja 2 vastu õigustatult.
28.Kohus leiab, et hageja tuleb kostjate menetluskulude kandmisest vabastada siiski vaid osaliselt ning alates 04.09.2025 tekkinud kostjate menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohus selgitas hagejale 03.09.2025 toimunud kohtuistungil, et kuna hageja nõuded on rahuldatud peale hagi esitamist, siis on hagejal võimalus otsustada, kas ta nendest nõuetest loobub või võtab hagi tagasi ning et menetluskulude edasine tegemine oleks põhjendamatu (dtl 1125 ajamärge 45:52). Vaatamata kohtu ettepanekule soovis hageja vaidluse lahendamist lõpuni. Sellises olukorras ei ole hageja suhtes ebaõiglane, kui tal tuleb kanda kostjate menetluskulud, mis kostjatel on tekkinud alates 04.09.2025. Hagi tagamise tühistamisest
29.Käesoleva tsiviilasja lahendamisel on maakohus 15.08.2019 määrusega hagi tagamise korras keelanud kostjatel seoses kostja 1 poolt xxxx OÜ-lt omandatud nõudega avaldada andmeid nagu eksisteeriks hagejal võlgnevus kostja 1 ees (dtl 450). TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Seetõttu tuleb hagi tagamine käesoleva otsusega tühistada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.