Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-10-2963
Kohtunik
Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Kriminaalasi
Süüdimõistetu
süüdimõistetu Z.U vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Z.U (IK: X; viibimiskoht: X)
Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus
määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu Z.U temale Tartu Maakohtu 20. juuni 2011. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 20. juuni 2011. a otsusega tunnistati Z.U süüdi KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka Z.U eelvangistus ja karistuse kandmise alguseks loeti 23. september 2009. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 14. veebruaril 2012. a. Z.U karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 23. septembril 2017. a.
Z.U on varem kriminaalkorras karistatud:
Käesolevaks ajaks on Z.U ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Z.U puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähisuhete olemasolu. Samuti vastab tema vabastamisjärgne elukoht elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning olemas on seadusest tulenevalt vajalikud nõusolekud. Vangistusest puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on osalenud ka majandustöödel. Samas aga leiab kohus, et hoolimata eeltoodud positiivsetest asjaoludest ei ole süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine seadusest tuleneval esimesel võimalusel elektroonilise valve kohaldamisega põhjendatud. Z.U on korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud isik. Reaalset vangistust kannab ta juba kolmandat korda ning samuti on tema suhtes mõistetud vangistust jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, seda on asendatud üldkasuliku tööga ja ühel korral on ta vangistuse kandmiselt ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Lisaks on teda karistatud rahalise karistusega. Kuna sellest hoolimata on süüdimõistetu pidevalt oma õigusvastast tegevust jätkanud, siis on ilmne, et varasemad karistused, sealhulgas reaalne vangistuse kandmine ja tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud. Kuna materjalidest nähtuvalt ei ole süüdimõistetu käesoleva vangistuse jooksul oma kuriteoriskidega arvestataval määral tegelenud ning vangla iseloomustusest nähtuvalt on tema arutlus- ja probleemilahendusoskused jätkuvalt mõneti puudulikud, siis on kohtul alust kahelda, et vajalikku mõju oleks süüdimõistetule avaldanud ka käesolev, ta oleks motiveeritud vabanedes oma eluviisi muutma ning tema kuriteoriskid oleksid piisaval määral maandatud. Materjalide põhjal tuleb järeldada, et peamiselt on süüdimõistetu pannud kuritegusid toime materiaalse kasu teenimise soovist. Samuti on ta teiste isikute poolt negatiivselt mõjutatav. Kuigi vanglale on süüdimõistetu avaldanud, et tal on vabanedes olemas kindel töökoht, siis mingisugust garantiikirja ega muud tõendavat dokumenti kohtule töökoha kohta esitatud ei ole. Samuti ei maininud töökoha olemasolu süüdimõistetu kohtuistungil. Seega ei saa kohus süüdimõistetul kindla töökoha olemasoluga ka arvestada ning tema võimalikku majanduslikku olukorda tuleb vabanemisel arvestada olulise riskitegurina õigusvastase käitumisega jätkamiseks. Nimetatud riski suurendab veelgi see, et süüdimõistetu suhtes on täitmisel suhteliselt suured nõudmised ning isegi kui ta töökoha leiab, siis võib nimetatud nõuete rahuldamise kõrvalt jääv sissetulek olla ebapiisav, et maandada tema soovi uute kuritegude sooritamiseks majanduslikest eesmärkidest tulenevalt. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Z.U katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita. Samuti ei ole kindlust, et vabastamist toetaksid täielikult tema vabastamisjärgsed elutingimused, eelkõige majanduslikust aspektist lähtuvalt. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute
suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et Z.U puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades temale korduvalt antud võimalusi seadusekuulekalt käitumiseks ja enese positiivseks tõestamiseks, kuid sellest hoolimata tema õigusvastase käitumise pidevat jätkumist.
Peet Teidearu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.