Määruse tegemise aeg ja koht 06.01.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-130719
Kohtuasi
RJ INKASSO UÜ hagi H.D-lt 50 000 euro saamiseks, alternatiivselt EBND EHITUS OÜ hagi H.D-lt 50 000 euro saamiseks, alternatiivselt RJ INKASSO UÜ hagi H.D ja EBND EHITUS OÜ vahelise tehingu kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.11.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
RJ INKASSO UÜ ja EBND EHITUS OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I EBND EHITUS OÜ (registrikood 12075782), lepinguline esindaja Priit Janu Hageja II RJ INKASSO UÜ (registrikood 16935551), lepinguline esindaja Priit Janu Kostja I H.D (isikukood XXX) Kostja II EBND EHITUS OÜ (registrikood 12075782), seaduslik esindaja F.O
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18.11.2024 määrus osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast EBND EHITUS OÜ hagi H.D vastu 50 000 euro saamiseks ning jättis menetluskulud EBND EHITUS OÜ kanda. Saata tsiviilasi tühistatud osas maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Jätta Harju Maakohtu 18.11.2024 määrus muutmata osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast RJ INKASSO UÜ hagi H.D-lt 50 000 euro saamiseks ning H.D ja EBND EHITUS OÜ vahelise tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja jättis menetluskulud RJ INKASSO UÜ kanda.
2-24-130719 Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.EBND EHITUS OÜ (hageja I) esitas 27.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.D-lt (kostja I) 7700 euro saamiseks. Kostja I vastuväite tõttu lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Harju Maakohtule. Maakohus määras hagejale I tähtaja esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, ning täiendava riigilõivu tasumiseks.
2.Hageja I esitas 03.10.2024 hagi, milles märkis hagejaks oma õigusjärglase RJ INKASSO UÜ (õigusjärglane/hageja II). Hagiavalduse kohaselt loovutas hageja I 01.10.2024 oma rahalised nõuded kostja I vastu hagejale II. Hagiavalduses oli kostjateks märgitud EBND EHITUS OÜ ja H.D . Hageja II palus mõista tema kasuks kostjalt I välja 50 000 eurot. Alternatiivselt palus hageja I mõista tema kasuks välja kostjalt I 50 000 eurot. Teise alternatiivina palus hageja II tunnistada kehtetuks tehingu, millega hageja I osanikud otsustasid maksta dividendi kostjale I ning kohustada kostjat I andma kehtetuks tunnistatud tehingute alusel saadu 207 708,98 eurot üle hageja I suhtes täitemenetlust läbi viivale kohtutäiturile. Maakohus jättis hagi käiguta ja määras tähtaja menetlusosaliste täpsustamiseks.
3.Hageja I ja tema õigusjärglane esitasid 15.10.2024 täpsustatud hagi, milles märkisid hagejateks EBND EHITUS OÜ ja RJ INKASSO UÜ ning kostjateks EBND EHITUS OÜ ja H.D. Hageja I taotles enda asendamist õigusjärglasega. Esitatud nõuded jäid samaks. Maakohus jättis hagi käiguta ja määras veelkord tähtaja menetlusosaliste täpsustamiseks.
4.Hageja I ja tema õigusjärglane esitasid 15.11.2024 täpsustatud hagi, milles märkisid hagejaks RJ INKASSO UÜ ning kostjateks EBND EHITUS OÜ ja H.D . Esitatud nõuded jäid samaks. Hageja I taotles hageja asendamist õigusjärglasega. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus keeldus 18.11.2024 hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud solidaarselt hagejate I ja II kanda.
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei esitanud hageja I tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele vastavat hagi kostja I vastu, mis vastaks TsMS peatükis 38 menetlusdokumendile sätestatud vorminõuetele ning TsMS §-s 363 sätestatud sisunõuetele. Hageja I oli menetlusdokumendis märgitud kord hagejaks ja kord kostjaks. Hageja ei saanud hagi esitades tõsta ennast vastavalt kohtu poolt antud selgitustele ja esitatud küsimustele menetlusosalisele sobivalt, kas hagejaks või kostjaks. Hagi esitaja ei saanud – samaaegselt end ka kostjaks märkides – taotleda hageja asendamist ja esitada enda vastu nõudeid. TsMS §
2-24-130719 487 lg 3 kohaselt, kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast.
5.2.Samuti jättis maakohus menetlusse võtmata hageja II hagi raha saamiseks ja tehingu kehtetuks tunnistamiseks TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, kuna hagiavaldus polnud menetluskõlbulik. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Menetlus maakohtus sai jätkuda maksekäsu kiirmenetluses menetlusosalisteks olnud poolte vahel. Viimasena esitatud hagiavalduses oli hagejaks märgitud isik, kes polnud maksekäsu kiirmenetluse osaline. Vaidlusaluse eseme võõrandamisel (nõude loovutamisel) menetluse ajal tuli mh arvestada TsMS §-ga 210 lg-ga 3, mille kohaselt võis õigusjärglane menetlusse astuda vaid vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul. Hagist ei olnud võimalik aru saada, keda tehingu kehtetuks tunnistamise nõue puudutas – st kes oli selle nõude puhul hagejaks ja kostjaks, ning kes on see kohtutäitur, kellele tuleks tehingute alusel saadu üle kanda. Hageja II ei saa siinse tsiviilasja raames esitada hagi enda õiguste kaitseks, vaid tal on soovi korral võimalik esitada hagi eraldi menetluses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Hagejad I ja II esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus sisaldab taotlust riigilõivu tagastamiseks.
7.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli olukorras, kus maakohus leidis, et hagejate alternatiivseid nõudeid ei saanud või menetlusökonoomiliselt ei olnud mõistlik neid ühe asjana menetleda, vajalik nõuded eraldada iseseisvaks menetluseks. Hagejate hinnangul ei ole välistatud, et hageja I ajas menetluses hageja II asja. Seega puudusid viimati täpsustatud hagiavalduses sellised puudused, mis takistanuks nõuete menetlusse võtmist või nende menetlusse võtmist eraldi menetlustes.
8.Kostja I ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohta.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja I nõuet kostja I vastu 50 000 euro saamiseks ning jättis menetluskulud hageja I kanda. Nimetatud nõude osas tuleb saata asi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel jätta muutmata osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja II hagi kostjalt I 50 000 euro saamiseks ning kostja I ja hageja I vahelise tehingu kehtetuks tunnistamiseks, ning jättis menetluskulud hageja II kanda. Hageja II määruskaebus tuleb rahuldada ja hageja I määruskaebus jätta rahuldamata.
11.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus ennatlikult hageja I rahalise nõude kostja I vastu menetlusse võtmata.
11.1.Maakohus leidis iseenesest õigesti, et pooled peavad olema menetluses selged, vastasel juhul pole hagi menetlemine võimalik. TsMS § 205 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja. Hageja on isik, kes on esitanud hagi. Kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud. Hageja õiguste kaitse hagimenetluse korras ei ole
2-24-130719 võimalik, kui puudub teine pool või teda pole võimalik identifitseerida, st kostja isik peab olema teada menetluse algusest peale. Samuti leidis maakohus õigesti, et ühes nõudes ei saa hageja olla samal ajal ka kostjaks. Samas nähtub hagi asjaoludest ja nõuetest, et hagejate I ja II rahaline nõue oli suunatud vaid kostja I vastu (tehingu kehtetuks tunnistamise nõude soovis hageja II esitada aga hageja I vastu). Seega eksis maakohus, kui leidis, et hageja I nõue oli suunatud ka tema enda vastu.
11.2.TsMS § 392 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt peab kohus eelmenetluses mh selgitama välja, kes on menetlusosalised ja millised nõudeid soovitakse esitada. Kuigi hagejad on maakohtu küsimustest lähtudes püüdnud hagi mitmel moel vormistada, püüdes muu hulgas arvestada hageja õigusjärglusega, on hagiavalduste erinevatest täpsustustest selge, et hageja I soovis esitada rahalise nõude kostja I vastu. Seetõttu puudus maakohtul alus keelduda hageja I rahalise nõude menetlusse võtmisest kostja I vastu.
12.Hagejad I ja II taotlesid maakohtult ka hageja asendamist.
12.1.TsMS § 210 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Sama paragrahvi kolmas lõige näeb ette, et õigusjärglane võib vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Hageja I hagis kostja I vastu tuleb maakohtul hagi menetlusse võtmisel teha asjaomased menetluslikud otsustused. Vastavalt TsMS § 486 lg-le 2 tuleb menetluse alguseks lugeda hageja I poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine Pärnu Maakohtule. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt loovutas hageja I oma rahalised nõuded kostja I vastu hagejale II pärast maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamist.
12.2.Seni kuni maakohus pole lahendanud taotlust hageja asendamiseks, saab rahalist nõuet kostja I vastu esitada hageja I. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene hagejale võimalust muuta hagiavalduses hagejana märgitud isikut omaalgatuslikult. Hageja saab asendada kohus, kui selleks esinevad seaduses toodud alused. Seega saab rahalist nõuet kostja I vastu praegu esitada vaid hageja I. Alles pärast õigusjärglase hagejana menetlusse astumist saab hagejaks RJ INKASSO UÜ (s.o hageja II), kes saab vajadusel ka enda nimel nõudeid esitada. Juhul kui hageja II ei saa menetlusse õiguseelneja asemel astuda (TsMS § 210 lg 3 esimene lause), siis võib hageja II astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel (TsMS § 210 lg 3).
12.3.Eelnevast tulenevalt toimis maakohus õigesti, kui jättis hageja II nõude kostja I vastu rahalises nõudes menetlusse võtmata. See oleks aga olnud menetluslikult tarbetu, kui maakohus oleks menetlenud hageja I rahalist nõuet kostja I vastu, ning lahendanud taotluse hageja asendamiseks.
13.Hagiavaldus sisaldas ka hageja II nõuet tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oli maakohtupoolne hagi menetlusse võtmisest keeldumine ka selles osas õiguspärane. Vastuseks määruskaebuse asjaomastele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.1.Hagiavalduse kohaselt on põhinõudeks rahaline nõue ja alternatiivseks nõudeks tehingu kehtetuks tunnistamine. Hagejal on TsMS § 370 alusel õigus esitada alternatiivseid nõudeid. Seni kuni hagejaks on hageja I, pole aga võimalik tehingu kehtetuks tunnistamise nõuet lugeda alternatiivseks. Hagis esiletoodud asjaolude kohaselt on nõude esitamise õigus hageja I võlausaldajal, kelleks on hagiavalduse kohaselt hageja II (kostja II). Selleks, et hageja II saaks
2-24-130719 esitada siinses asjas nõudeid, peab tal menetluses olema hageja positsioon (vt kohtumääruse eelmised punktid õigusjärglase menetlusse astumise ja kaasamise kohta), mida tal aga hetkel pole. Seni kuni RJ INKASSO UÜ ei ole menetluses hagejaks, pole sellist nõuet võimalik menetleda alternatiivsena. Sellisel kujul (st alternatiivsena) esitatud nõuet ei ole seetõttu võimalik menetleda ka eraldi menetluses. Juhul, kui hagejal II on soov esitada tehingu kehtetuks tunnistamise nõue, siis tuleb esitada uus hagi enda nimel või esitada asjaomane nõue pärast siinsesse menetlusse hagejana astumist.
14.Seoses maakohtu määruse osalise tühistamisega tuleb tühistada ka maakohtu määrus menetluskulude jaotuse kohta. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud jaotab maakohus asja tervikuna lahendamisel. Menetluskulude osaline jagamine tekitaks segadust ega teeniks menetlusökonoomiat (vt RKTKm 11.06.2020, 2-18-17703, p-d 11–12.2).
15.Riigilõivu tagastamiseks puudub TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt alus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.