EBND EHITUS OÜ hagi J. K. vastu 50 000 euro saamiseks 50 000 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Istung ja seal osalenud isikud
Hageja: EBND EHITUS OÜ (12075782), esindaja P. J. Kostja: J. K. (XXX) Kolmas isik hageja poolel RJ INKASSO UÜ (16935551), lepinguline esindaja P. J. 06.05.2026, hageja esindaja P. J.
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada ja mõista J. K.lt EBND EHITUS OÜ kasuks välja kahju hüvitisena 50 000 eurot.
2.Jätta EBND EHITUS OÜ menetluskulud J. K. kanda.
3.Välja mõista J. K.lt EBND EHITUS OÜ menetluskuluna 4490 eurot.
4.J. K.l tuleb EBND EHITUS OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
2 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Tallinna Ringkonnakohus 06.01.2025 määrusega tühistas Harju Maakohtu 18.11.2024 määruse osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast EBND EHITUS OÜ hagi J. K. vastu 50 000 euro saamiseks ning jättis menetluskulud EBND EHITUS OÜ kanda. Kohus saatis tsiviilasja tühistatud osas maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 18.11.2024 määruse osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast RJ INKASSO UÜ hagi J. K.lt 50 000 euro saamiseks ning J. K. ja EBND EHITUS OÜ vahelise tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja jättis menetluskulud RJ INKASSO UÜ kanda (dtl 347).
2.21.01.2025 esitas hageja hagi, mille maakohus võttis menetlusse 04.02.2025 määrusega (dtl 246-248).
3.Kohus jättis 08.01.2026 määrusega rahuldamata EBND EHITUS OÜ taotluse hageja asendamiseks (dtl 333-334).
4.06.04.2026 määrusega kaasas kohus menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel RJ INKASSO UÜ (dtl 423-424).
5.Hageja esitas 29.01.2026 hagiavalduse tervikteksti (dtl 336-341) ja kinnitas 06.05.2026 kohtuistungil (dtl 430), et jääb 29.01.2026 esitatud hagiavalduse juurde. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
6.Hagiavalduse kohaselt on RJ INKASSO UÜ sissenõudja ja EBND EHITUS OÜ on võlgnik Tallinna kohtutäitur H. K. menetluses olevas täiteasjas nr 035/2023/3966 ja Tallinna kohtutäitur K. P. menetluses olevas täiteasjas nr 025/2024/4164. Täitemenetlustes ei ole nõuet õnnestunud täita EBND EHITUS OÜ-l vara puudumise tõttu.
7.J. K. oli EBND EHITUS OÜ asutaja, andmekaitsespetsialist, ainuosanik ajavahemikul 17.03.2011 - 04.04.2023 ja ainus juhatuse liige ajavahemikul 17.03.2011 - 23.02.2023. Seega on pankrotiseaduse mõttes tegemist lähikondsetega.
8.01.10.2024 loovutas EBND EHITUS OÜ RJ INKASSO UÜ-le nõuded kostja vastu.
9.10.05.2012 – 10.05.2022 võttis kostja alusetult EBND EHITUS OÜ kuuluvalt pangakontolt EEXXX sularaha kokku vähemalt summas 564 565 eurot, millest maksis sisse EBND EHITUS OÜ kontole sularaha tagasi kokku summas 82 520 eurot. Kostja ei ole EBND EHITUS OÜ-le üle andnud või tagastanud sularaha vähemalt 482 045 euro osas. Hageja nõuab kostjalt hagejale kuulunud kassaraha summas 25 000 eurot.
10.18.04.2020 – 18.04.2022 kandis kostja alusetult EBND EHITUS OÜ kuuluvalt pangakontolt EEXXX kostja kohustuste katteks AB KREDITEX AS pangakontole EEXXX kokku vähemalt 7504,30 eurot ja täitis sellega oma isiklikke kohustusi AB KREDITEX AS ees. Seetõttu on kostja alusetult rikastunud EBND EHITUS OÜ arvelt. Kostjalt nõutakse hagejale kuulunud vara arvelt tehtud kulutuste hüvitamist ja/või kasu välja andmist summas 5000 eurot.
11.18.04.2020 – 18.04.2022 kandis kostja alusetult EBND EHITUS OÜ-le kuuluvalt pangakontolt EEXXX kostja kohustuste katteks EVERAN OÜ pangakontole EEXXX kokku vähemalt 63 850 eurot ja täitis sellega oma isiklikke kohustusi EVERAN OÜ ees. Seetõttu on kostja alusetult rikastunud hageja arvelt. Kostjalt nõutakse hagejale kuulunud vara arvelt tehtud kulutuste hüvitamist ja/või kasu välja andmist summas 5000 eurot.
3
12.10.05.2012 – 10.05.2022 kandis kostja alusetult EBND EHITUS OÜ kuuluvalt pangakontolt EEXXX oma isiklikule pangakontole EEXXX ja/või EEXXX ja/või EEXXX kokku vähemalt summas 159 408,92 eurot, tegi tagasimakseid kokku summas 61 251 eurot, kuid jättis hagejale tagastamata ja/või üle andmata vähemalt summa 98 157,92 eurot, mistõttu on kostja alusetult rikastunud hageja arvelt. Kostjalt nõutakse hagejale kuulunud vara arvelt tehtud kulutuste hüvitamist ja/või kasu välja andmist summas 5000 eurot.
13.Novembris 2021 maksis EBND EHITUS OÜ dividendidena kostjale välja 207 708,98 eurot ning deklareeris 02.12.2021 EBND EHITUS OÜ maksukohustusena 51 927,25 eurot (dtl 180-184. Hageja osanikud ei ole mitte kunagi võtnud vastu otsust maksta kostjale välja dividendidena 207 708,98 eurot. Kostja on teinud EBND EHITUS OÜ arvelt endale dividendide väljamakse alusetult. Kostjalt nõutakse alusetute dividendimaksete alusel saadu välja andmist summas 10 000 eurot. Kostja vastuväited
14.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kreditex-i nõude aluseks on liisinguleping, mis oli võetud ettevõttele ja tasutud makseid Kreditex AS-ile. Tegemist ei ole alusetute maksetega. Auto(d) olid liisitud ettevõtte töö tegemiseks ja tööl käimiseks. Everan OÜ-le (kustutatud) on tehtud teenuste arved. Nõuded kostja vastu summas ligi 159 000 eurot on alusetud. Tegemist on ca kümne aasta töötasude, lähetustasude, juhatuse liikme tasude, firmasse laenatud ja sealt tagastatud laenude kogusummaga. Kõik töötasud on Maksu- ja Tolliameti lehel registreeritud, maksud tasutud. Aastal 2020/2021 müüs kostja oma isiklikku vara ja laenas kõik ettevõttesse, et saaks palgad ja maksud tasutud. Lisaks laenas kostja oma teisest ettevõttest Everan Houses OÜ EBND Ehitus OÜ-le kokku 42 000 eurot maksude tasumiseks. Siiani on kõik laenud tagastamata. Ettevõtte sularahakassa ei ole 10 aasta vaates suur. Aastaid tagasi oli palju tarnijaid, kellega sai jutule ainult siis, kui maksid sularahas. Kõik on raamatupidamises kajastatud. Kassa jääk sai dividendiseks makstud Maksu- ja Tolliameti nõudmisel. Sellest ka maksuvõlg üleval. Võlg sai algselt ajatatud, aga koroonaajal ilma tööta olles ja oma isikliku vara müügiga ei õnnestunud seda teha. Isiklikuks kasutuseks ei ole sealt mitte kunagi keegi midagi välja võtnud. Kostja ei tea, kes on Priit Janu ja miks ta neid nõudeid esitab. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, tutvunud poolte seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
16.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et:
16.1.J. K. (kostja) oli EBND EHITUS OÜ (hageja) asutaja, andmekaitsespetsialist, ainuosanik ajavahemikul 17.03.2011 - 04.04.2023 ja ainus juhatuse liige ajavahemikul 17.03.2011 - 23.02.2023 (dtl 114-117);
16.2.01.10.2024 loovutas EBND EHITUS OÜ RJ INKASSO UÜ-le nõuded kostja vastu, mis tulenevad 10.05.2012 – 10.05.2022 toimingutest või sooritustest, milledega kostja võttis alusetult EBND EHITUS OÜ-le kuuluvalt pangakontolt EEXXX sularaha kokku vähemalt summas 564 565 eurot, maksis sisse sularaha kokku summas 82 520 eurot, kuid jättis võetud sularaha vähemalt summas 482 045 euro osas tagastamata ja/või üle andmata (dtl 119); nõuded kostja vastu, mis tulenevad 18.04.2020 – 18.04.2022 toimingutest või sooritustest, milledega kostja kandis alusetult EBND EHITUS OÜ kuuluvalt pangakontolt EEXXX kostja kohustuste katteks AB KREDITEX AS pangakontole EEXXX kokku vähemalt 7504,30 eurot (dtl 153); nõuded kostja vastu, mis tulenevad 28.01.2020 – 10.03.2021 toimingutest või sooritustest,
4 milledega kostja kandis alusetult EBND EHITUS OÜ kuuluvalt pangakontolt EEXXX kostja huvides ja või kostja kohustuste katteks EVERAN OÜ (18.03.2024 kustutatud) pangakontole EEXXX kokku vähemalt 63 850 eurot (dtl 175); nõuded kostja vastu, mis tulenevad 10.05.2012 – 10.05.2022 toimingutest või sooritustest, milledega kostja kandis alusetult EBND EHITUS OÜ kuuluvalt pangakontolt EEXXX kostja huvides oma isiklikule pangakontole EEXXX ja/või EEXXX ja/või EEXXX kokku vähemalt summas 159 408,92 eurot, tegi tagasimakseid kokku summas 61 251, kuid jättis tagastamata ja/või üle andmata vähemalt summa 98 157,92 eurot (dtl 162); nõuded kostja vastu, mis tulenevad EBND EHITUS OÜ ja kostja november 2021 vahelistest tehingutest või toimingutest, milledega kostja maksis EBND EHITUS OÜ kassast iseendale dividendidena välja 207 708,98 eurot (dtl 179).
17.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas:
17.1.kostja kasutuses olev sõiduk oli ettevõtte töö tegemiseks ja tööl käimiseks;
17.2.Everan OÜ-le tehtud makse oli põhjendatud;
17.3.kostjal oli hagejaga sõlmitud laenulepingute alusel õigus laenulepingust tulenevate summade tagastamiseks;
17.4.kostjal oli õigus dividendi väljamaksele.
18.Kohus leiab, et kohaldamisele kuulub ÄS § 187 lg 2, mille järgi vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.
19.Riigikohtu praktika kohaselt on ÄS § 187 lg 2 tuleneva nõude eeldused järgmised: (a) juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35), (b) osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128), (c) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) ning (d) juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause) (RKTKo 24.11.2015, 3-2-1-129-15, p 13).
20.TsÜS § 35 kohaselt on juhatuse liikmel juriidilise isiku suhtes nii hoolsus- kui ka lojaalsuskohustus. Juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta ühingule põhjendamatuid riske ning tegutsema hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks (RKTKo 06.05.2003, 3-2-1-45-03, p 21). Lojaalsuskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks peab juhatuse liige eelistama oma tegevuses juhatuse liikmena juriidilise isiku huve enda isiklikele või kolmanda isiku huvidele. Juhatuse liige on kohustatud vältima huvide konflikti ning mitte kuritarvitama oma õiguslikku seisundit.
21.Kohus leiab, et juhatuse liige rikub oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust muu hulgas ka juhul, kui ta teeb juriidilise isiku vara arvel alusetuid makseid, sh täidab kohustusi, mida juriidilisel isikul tegelikult ei ole. Riigikohus on selgitanud, et juhatuse liikme poolseks lepingu rikkumiseks võib pidada ka lepingu täitmist, kui lepingu eesmärgiks oli äriühingu varatuks muutmine (RKTKo 29.05.2013, 3-2-1-40-13, p 26). Riigikohtu praktika kohaselt rikub juhatuse liige lojaalsuskohustust muu hulgas siis, kui ta käitub huvide konfliktis tegutsedes vastuolus äriühingu huvidega ja eelistab enda huve (RKTKo 29.05.2013, 321-40-13, p 27). Kui juhatuse liige eelistab lepingu sõlmimise korraldamisel ja selle alusel hiljem väljamaksete tegemisel enda kontrolli all oleva äriühingu huve teise lepingupoole, kelle juhatuse liikmeks ta samal ajal on, huvidele, võib seda pidada lojaalsuskohustuse rikkumiseks.
5
22.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja ei kasutanud liisitud sõidukit hageja huvides st, et ta rikkus juhatuse liikme kohustusi. Kohus leiab, et liisingulepingu ja selle lisadega (dtl 259-277) on tõendatud, et sõiduki liisingulepingu sõlmis hageja ning seetõttu tuli hagejal ka liisingukulud kanda. Kohus nõustub kostjaga, et ettevõtetes on tavapärane, et liisitud sõiduki tööülesanneteks kasutamine. Hageja ei ole tõendanud, et liisingumaksed 7504,30 euro ulatuses AB KREDITEX AS-ile olid alusetud. Seetõttu tuleb nimetatud ulatuses jätta hageja nõue rahuldamata.
23.Kostja tegi juhitavast ühingust väljamakseid EVERAN OÜ-le 63 850 euro ulatuses. Kohus leiab, et Everan OÜ arvega summas 1000 eurot ei ole võimalik tõendada väljamaksete põhjendatust 63 850 euro ulatuses. Kostja ei ole tõendanud või selgitanud, milles seisnes Everan OÜ poolt hagejale tehtud projektijuhtimine. Seega ei ole kostja tõendanud, et väljamakse olid põhjendatud.
24.Kohus leiab, et kostja on hageja juhatuse liikmena ühingust EVERAN OÜ-le väljamaksete tegemisega rikkunud juhatuse liikme kohustusi, osaühingule on tekkinud varaline kahju, rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos ning kostja vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Alternatiivselt märgib kohus, et juhul, kui põhjendatuks saab lugeda 1000 eurost väljamakset, siis ülejäänud ulatuses ei ole kostja tõendeid esitanud ja hageja nõutud ulatuses on hageja nõue terves ulatuses põhjendatud.
25.Kostja kandis 10.05.2012 – 10.05.2022 hagejale kuuluvalt pangakontolt EEXXX oma isiklikule pangakontole EEXXX ja/või EEXXX ja/või EEXXX kokku vähemalt 159 408,92 eurot, tegi tagasimakseid kokku summas 61 251, kuid jättis tagastamata ja/või üle andmata vähemalt summa 98 157,92 eurot.
26.Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kostja ei ole tõendanud, et Everan Houses OÜ või kostja ja hageja vahel olid sõlmitud laenulepingud (dtl 280-285), mille alusel Everan Houses OÜ-l või kostjal oli õigus nõuda laenu tagastamist. Lepingud on allkirjastamata. Samuti ei nähtu, et hageja arvelduskontolt, et laenu oleks hagejale üldse tasutud või selle kasutamise eest oleks tasutud lepingujärgset intressi. Lisaks ei ole laenulepingust nr 2 (dtl 281) võimalik aru saada, millises summas on laenu antud, kuna laenulepingus on numbrite ja sõnadega märgitud summa erinevalt. Viidatud asjaolud kinnitavad, et tegemist on ebausaldusväärsete tõenditega ja kohus jätab need TsMS § 238 lg 5 teise lause alusel asja lahendamisel arvestamata jätta. Seega ei ole kostja menetluses esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaks hageja rahalist kohustust kostja või Everan Houses OÜ ees, mis oleks andnud aluse hageja arvelduskontolt väljamaksete tegemiseks ning hageja nõue nimetatud ulatuses on põhjendatud.
27.Kostja maksis hageja kassast iseendale dividendidena välja 207 708,98 eurot.
28.Kohus leiab, et kostjal ei olnud õigus teha dividendi väljamakset, kuna puudub osanike otsus dividendidena 207 708,98 euro väljamaksmiseks. ÄS § 157 lg 4 järgi tekib osanikul dividendinõue osaühingu vastu üksnes juhul, kui osanikud on dividendi maksmise otsustanud. Kuna ÄS § 168 lg 1 p 5 kohaselt kuulub kasumi jaotamine osanike ainupädevusse, siis saab osaühing teha oma kasumist väljamakseid ning sellele korreleeruvalt osaühingult saab nõuda tema kasumist väljamaksete tegemist üksnes ja ainult vastava osanike otsuse olemasolul.
29.VÕS § 127 lg 1 tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu
6 hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostja poolt ja enda või endaga seotud ühingutele väljamaksete tegemisega vähenes võlgniku vara, mistõttu tuleb see lugeda võlgniku kahjuks.
30.Vastavalt VÕS § 127 lg 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Võlgnikule tekkinud kahju on kostja poolt võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumisega endale või seotud ühingutele tehtud maksete vahetu tagajärg.
31.Osundatust tulenevalt on kõik ÄS § 187 lg 2 sätestatud kostja vastutuse eeldused täidetud ja hagejal on õigus esitada kostja vastu 50 000 euro suurune kahju hüvitamise nõue.
32.TsMS § 460 lg 1 kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks.
33.Paragrahvi 460 lg-s 1 sisalduva üldpõhimõtte kohaselt laieneb kohtuotsuse õigusjõud lisaks algsetele menetlusosalistele ka nende õigusjärglasete suhtes. Otsus kehtib lisaks vaidlusaluse asja otsese valdaja suhtes, kes sai valduse selliselt, et üks pooltest või tema õigusjärglane on saanud asja kaudseks valdajaks. Eriõigusjärgluse korral, st vaidlusaluse eseme võõrandamisel või selle valduse üleandmisel menetluse ajal on kohaldatav § 210. Selle kohaselt ei mõjuta menetluse ajal aset leidnud eriõigusjärglus vaidlusaluse eseme suhtes asja menetlemist, kusjuures algseks menetlusosaliseks olev õiguseellane jätkab menetluses poolena osalemist, ajades pärast eriõigusjärgluse toimumist sisuliselt võõrast asja. Sellisel juhul on loogiline, et § 460 näeb ette õiguseellase poolt vastavalt §-le 210 jätkatud menetluses tehtud lahendi kehtivuse eriõigusjärglase suhtes (VÕS Kommenteeritud väljaanne § 460 komm 3.1.). Seega kehtib jõustunud kohtuotsus ka RJ INKASSO UÜ suhtes.
34.Menetluskulud
34.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.
34.2.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt hagi ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1470 eurot.
34.3.Hageja taotleb, et kostja hüvitaks lepingulise esindaja kulu 34,5 töötunni osas summas 4530 eurot. Esindaja tunnitasu on 120 ja 140 eurot. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane.
34.4.Riigikohus on lahendis 2-19-10324 asunud seisukohale, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust.
34.5.Hageja on välja toonud toiminguna 08.2024 – kostja osas maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 0,5 tundi, tunnihinnaga 120 eurot - kokku 70 eurot. Kohus vähendab nimetatud tasu, sest
7
TsMS § 4842 järgi kuulub maksekäsu menetluse eest välja mõistmisele tasu 20 eurot. Kohus, hinnanud hageja lepingulise esindaja kulude suurust tervikuna (vt selle kohta Riigikohtu 17.04.2024 määrus 2-17-124505 (p 12)), sh asja keerukust ja mahukust ja esitatud dokumentide sisukust ja mahtu, asjas peetud kohtuistungite arvu, leiab, et hagejale on osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 25 tunni ulatuses. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud hageja taotletud ulatuses lepingulise esindaja kulude hüvitamine, kuna kohus jättis menetluses korduvalt hagi puuduste tõttu käiguta, samuti jäid rahuldamata hageja korduvad taotlused hagi tagamiseks ja taotlus hageja asendamiseks. Kostja ei pea hüvitama hageja esindaja kulusid, mis seonduvad hageja lepingulise esindaja töö puudustega. Lepingulise esindaja tunnitasu suuruse osas peab kohus põhjendatuks 120 eurot, mis vastab esindaja kvalifikatsioonile ja kohtupraktikale. Asjas ei nähtu, mis põhjusel tuleks hageja lepingulisele esindajale osade taotluses kirjeldatud toimingute eest, milles mh esinesid ka puudused, tasuma suuremat tunnitasu. Toodu tõttu on hageja põhjendatud kulud esindajale 3000 eurot. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 4490 eurot (1470+20+3000), mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.