Kohtulahend

Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel töökoht. R.B igakuiseks kindlaks sissetulekuks peale võimalikku vabanemist kuni tööle saamiseni oleks töötu abiraha. Lisaks on õe pere Martinit nõus rahaliselt abistama kuni Martin leiab töö. Kinnipeetava suhtlusringkond on olnud lai, lähedasemad sõbrad on olnud peamiselt lastekodust. Samas kuulus kinnipeetava tutvusringi hulgaliselt kriminaalkorras karistatud või muul viisil negatiivse käitumisviisiga noorukeid. Alates 2009.a on karistusregistris kinnipeetava kohta 17 sissekannet, nendest kahel korral on R.B karistatud tingimisi. 26.01.2009 Pärnu Maakohtus määratud katseajal pani R.B toime uue kuriteo ja 25.08.2010 Pärnu Maakohtu otsusega määrati liitkaristusena 2 aastat vangistust, mis KarS 69 alusel asendati 1440 tunni üldkasuliku tööga. R.B ei suutnud täita käitumiskontrollinõudeid ja jätkas kuritegelikku elu, mille eest kannab praegu vabaduskaotuslikku karistust. Eelpool nimetatud asjaolud muudavad kaheldavaks kinnipeetava võimekuse käituda kriminaalhoolduse nõuetele vastavalt. Positiivseks asjaoluks on toetavate lähisuhete olemasolu, mis kergendab kohanemist ja toimetulekut Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ja taotleb kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. R.B taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja selgitused, leiab, et R.B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Kõik kuriteod on seotud vägivalla kasutamisega, kahel viimasel korral on teda karistatud kehalise väärkohtlemise eest ja esimesel korral avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga. Väärteokorras on R.B karistatud 15 korda, sh 1 kord varavastase väärteo eest ja 5 korda alkoholiseaduse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt R.B oli määratud kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla, mis ei olnud tulemuslik kuna isik pani toime uue kuriteo ning karistus pöörati reaalsele täitmisele. Püstitatud eesmärgid jäid täitmata. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna R.B on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute süütegude ja õigusrikkumiste toimepanemise. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (ta on 5 korda karistatud alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad avaldada isikule negatiivset mõju. R.B elustiil on riskiv ja hoolimatu. Seega võib järeldada, et R.B puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem isikule mõistetud üldkasulik töö ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks R.B uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. R.B on vabanemise korral kindel elukoht oma õe juures, kuid garanteeritud töökoht puudub. Isikul on tasumata võlgnevusi üle 1000 euro. R.B sõnul on tal võimalus tööle asuda Pärnus, kuid kriminaalhooldusametniku arvamus seda seisukohta ei toeta elu- ja töökoha pika vahemaa tõttu ja seda ei saa pidada reaalseks. Arvestades, kuriteo iseloomu ning R.B käitumist eelneva käitumiskontrolli ajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu R.B vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.