Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-525

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 12. juuni 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu U.S-i määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu 12. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu U.S-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 12.06.2012. a määrusega jäeti U.S talle Pärnu Maakohtu 08.02.2012 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. U.S on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 08.02.2012. a otsusega, millega talle mõisteti KarS § 121 järgi KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 06.10.2011 ja lõpuks 01.10.2013. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada alates 04.06.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust leidis, et U.S tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, kuna kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Maakohus märkis, et süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud ja kannab vanglakaristust esimest korda. Väärteo korras on teda karistatud 15 korral, nendest 5 korral alkoholiseaduse rikkumise eest. Kohus arvestas, et kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on vägivaldsed, kahel viimasel korral on teda karistatud kehalise väärkohtlemise eest ja esimesel korral avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga. Kohus märkis, et U.S on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all. Esimesel katseajal pani ta toime uue kuriteo. Teisel korral, vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga, pani ta toime uue kuriteo, hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ega täitnud käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu pöörati karistus täitmisele. U.S kuulutati tagaotsitavaks, kuna ta ei ilmunud õigeaegselt karistust kandma. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud isikuvastase kuriteo - kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Maakohus tegi eeltoodust järelduse, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole U.S-i puhul täitnud uute kuritegude toimepanemisest hoidumise eesmärki. Ta ei ole karistustest järeldusi teinud. Võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et ta vabaduses hakkab elama õiguskuulekalt. Maakohus sedastas, et vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et U.S distsiplinaarkaristused puuduvad, mis on ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks (RK 3-1-1-91-06). Kohus sedastas, et U.S ei ole vangistuse jooksul sotsiaalprogrammides osalenud. Kohus märkis, et kui võrrelda U.S-i käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuses, siis nähtub, et vangistuses viibimine avaldab U.S-ile tõhusamat parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Maakohus leidis, et alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded (346,21 eurot) võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetul oli perekonna toetus ja kindel elukoht ka varem, ent see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panemast, mistõttu ei kaalu need üles tema varasemat käitumist ning kuritegude toimepanemise asjaolusid. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu U.S palub oma ennetähtaegse vabastamise taotluse uuesti läbivaatamist. Kaebuse esitaja märgib, et viimane alkoholiseaduse rikkumine leidis aset aasta ja 7 kuu eest, mis näitab, et ta on motiveeritud alkoholist loobuma. U.S-i väitel ei ole tema rahalised nõuded nii suured, nagu on märgitud kohtuotsuses. Süüdimõistetu märgib, et tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla toetavad nii prokurör, kriminaalhooldaja kui Viru Vangla. Samuti puuduvad tal distsiplinaarkaristused, mis on oluliseks tingimuseks vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel ja ta on nõus täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7 ja 9 sätestatud lisatingimusi. U.S on esitanud kaebusele täiendused, milles selgitab, et 12.06.2012 toimunud kohtuistungil ei olnud tal riiklikku kaitsjat, kuna talle ei tutvustatud vastavat võimalust Tallinna Vanglas ennetähtaegse vabastamise taotlust esitades ja palub kaebetähtaja ennistamist.