Kohtulahend

2(3)

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused I.T puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et I.T distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav vangistuse jooksul sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab I.T-le tõhusat parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument isikutunnistus kehtivusega 23.03.2016. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx. Kolmetoaline korter kuulub kinnipeetava õe xx xx elukaaslasele xx xx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava õde Anu Kaatsu ja tema elukaaslane xx xx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemisel puudub I.T kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Isikul on madal haridustase puudub eriala ning töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Arvestades I.T poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad vägivallateod) ja tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (uued kuriteod katseajal ja ÜKT tegemise ajal, korduvad väärteod) on kohus seisukohal, et I.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, ta ei käinud registreerimisel, ei täitnud ÜKT tunde ja pani uue kuriteo toime. Süüdimõstetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Seega kriminaalhooldus ei osuta I.T-le piisavalt mõju. Samas alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded 346,21 eurot võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus ja samuti kindel elukoht kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, toetav võrgustik lähedaste näol ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. I.T puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening osalemist vangistuse ajal. Karistusaeg lõpeb 01.10.2013, ehk karistusaja lõpuni on veel üle 1 aasta 3 kuu, mis on pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu I.T temale Pärnu Maakohtu 08.002.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Inna Kirsipuu 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.