Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov Merily Mets 03.01.2025, Tallinn 2-23-101984 Tallinn, Endla tn 76 korteriühistu avaldus EURO KINNISVARAARENDUS OÜ vastu võlgnevuse nõudes Avaldusest loobumise vastuvõtmine ja asjas menetluse lõpetamine nende Avaldaja Tallinn, Endla tn 76 korteriühistu (registrikood 80508385), lepinguline esindaja Erik Niinemaa Puudutatud isik EURO KINNISVARAARENDUS OÜ (registrikood 10873479), lepinguline esindaja Stefani Isotamm
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-23-101984 menetlus seoses avaldusest loobumisega.
2.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Mõista puudutatud isik EURO KINNISVARAARENDUS OÜ-lt avaldaja Tallinn, Endla tn 76 korteriühistu kasuks välja menetluskulud summas 1 075 eurot. Kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Tallinn, Endla tn 76 korteriühistu (avaldaja) esitas 13.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse EURO KINNISVARAARENDUS OÜ-lt (võlgnik, puudutatud isik) 910,20 euro saamiseks. Kohus tegi 16.01.2023 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega andis Pärnu Maakohus 21.02.2023 määrusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Avaldaja esitas 13.03.2022 Harju Maakohtule avalduse, milles palus puudutatud isikult välja mõista majandamiskulude maksekohustuse mittetäitmisest tulenev põhivõlgnevus ajavahemiku 28.02.2022 kuni 13.03.2023 eest summas 1581,77 eurot, viivise põhivõlgnevuselt perioodi 01.10.2022 kuni 28.02.2023 eest summas 24,06 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates otsuse tegemisest kohtulahendis kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
3.16.12.2024 esitas avaldaja kohtule avaldusest loobumise avalduse. Avalduse kohaselt on puudutatud isik peale avalduse esitamist kohtule avaldaja nõude rahuldanud ning seetõttu loobub avaldaja nõudest ning palub kohtul menetlus lõpetada. Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
4.Puudutatud isikul puuduvad vastuväited selles osas, et avaldaja soovib oma avaldusest loobuda, kuid puudutatud isik ei nõustu sellega, et avaldaja palub jätta oma menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kohtumääruse põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Avaldaja esitas 16.12.2024 kohtule avalduse käesolevas tsiviilasjas esitatud avaldusest loobumiseks.
6.Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb avaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.
7.TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda kuna avaldaja loobub avaldusest seetõttu, et puudutatud isik on pärast avalduse esitamist avaldaja nõude rahuldanud. Avaldaja rõhutab, et puudutatud isik on jätkuvalt majandamiskulude ja viiviste tasumise osas pahatahtlik ning tema maksekäitumises esineb ajalisi nihkeid. Puudutatud isiku poolt perioodil 01.01.2022 kuni 30.11.2024 tehtud laekumiste kohta on avaldaja esitanud pangakonto väljavõtte. Avaldaja toob välja, et peale avalduse esitamist on puudutatud isik tasunud avaldajale Xxxx korteri majandamiskulude ja viiviste eest 985,45 eurot 15.03.2023 ja 919,23 eurot 08.08.2023. Avaldaja on võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 8 kohaselt (täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel sissenõutavaks muutuud viivisintressi ning lõpuks põhikohustuse katteks) lugenud, et nimetatud maksetega tuleb lugeda tasutuks võlgnevus ajaperioodi 28.02.2022 kuni 13.03.2023 eest.
Puudutatud isik ei nõustu sellega, et avaldaja palub jätta oma menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik juhib tähelepanu sellele, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja avaldusest loobumise avalduse peale seda kui kohus oli juhtinud avaldaja tähelepanu asjaolule, et puudutatud isiku poolt nõude rahuldamise tõttu ei pruugi avaldus perspektiivikas olla. Võlgnevuse puudumisele juhtis puudutatud isik tähelepanu ka 15.05.2023 menetlusse võtmise määrusele vastates. Puudutatud isiku hinnangul on märkimisväärne, et avaldaja ei kontrollinud tõenäoliselt kohtule avaldust esitades raamatupidamisest võlgnevuse seisu. Arvestades kõiki käesoleva tsiviilasja asjaolusid tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et puudutatud isik on avaldaja nõude täielikult tasunud pärast käesolevas tsiviilasjas avalduse esitamist. Avaldaja on puudutatud isiku poolt teostatud laekumiste osas esitanud pangakonto väljavõtte, mille pinnalt on näha, et puudutatud isik teostas makseid korrapäratult ning oli osaliselt maksetega viivituses. Seega tekkis hagejal õigus nõuda ka viivist ning arvestada laekumisi VÕS § 88 lg 8 kohaselt algselt viivise ning seejärel põhikohustuse katteks. Kuivõrd puudutatud isik tasus avaldaja nõude pärast avalduse esitamist, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
9.Kohus määrab avaldaja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.
10.Avaldaja esitas menetluskulude nimekirjad 26.04.2023 ja 16.12.2024. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv summas 65 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 1 050 eurot. Avaldajale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Avaldaja ei taotle menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.
11.Puudutatud isik esitas avaldaja menetluskulude osas vastuväited. Puudutatud isik leiab, et käesolev menetlus ei olnud oma olemuselt nii keeruline ja mahukas, et võiks olla õigustatud esindaja töömahuna näidatud 8,25 tundi. Puudutatud isik juhib tähelepanu, et maksekäsu kiirmenetluses hüvitatakse menetluskulude katteks 20 eurot ning muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kokkuvõtlikult on avaldaja menetluskulud puudutatud isiku hinnangul ülepaisutatud ja ei pruugi vastata tegelikult kulunud ajale. Puudutatud isik palub käesolevaga kohtul hinnata menetluse keerukust ning kontrollida avaldaja poolt viidatud töömahtu.
12.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
13.Avaldaja menetluskuluks on riigilõiv summas 65 eurot. Kohus on seisukohal, et avaldaja poolt tasutud riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu.
14.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on avaldaja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 60 eurot. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt saab põhjendatuks ja vajalikuks pidada maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot.
15.Lisaks eeltoodule on avaldaja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud. Avaldajale on õigusabiteenust osutatud tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, samuti esindaja kvalifikatsiooni, on avaldajale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale käesolevas menetluses osutatud õigusabiteenust kokku 8,25 tundi. Hinnates ja analüüsides menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et avaldaja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Kohus ei nõustu puudutatud isiku vastuväitega, et lepingulise esindaja ajakulu menetlustoimingutele on ülepaisutatud.
16.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1075 eurot (riigilõiv 65 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 990 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele puudutatud isikult välja mõista.
17.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (917 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.