TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi H.W vastu põhivõla
euro
sendi, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
11 357 eurot 51 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 11930038), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: H.W (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
30. september 2024; edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista H.W-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja 9343 eurot 45 senti (s.o põhinõue 8779 eurot 04 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 529 eurot 41 senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot).
3.Mõista H.W-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis põhinõudelt (8779 eurolt 04 sendilt) alates 6. septembrini 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 10,9% aastas.
4.Jätta täielikult rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali intressinõue (285 eurot 93 senti) ja haldustasu nõue (11 eurot 60 senti). Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali viivisenõue 99 euro 55 sendi ulatuses ja sissenõudmiskulude nõue 15 euro ulatuses.
5.Jätta menetluskuludest 90% H.W ja 10% TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.
6.Mõista H.W-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud 1080 eurot.
7.Mõista H.W-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1080 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.TF Bank (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 5. septembril 2023 Tartu Maakohtule H.W (kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 9360 eurot 70 senti, intressi 285 eurot 93 senti, haldustasu 11 eurot 60 senti, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 628 eurot 96 senti. Samuti palub hageja mõista kostjalt enda kasuks viivise põhivõlalt (9360 eurolt 70 sendilt) määras 10,9% aastas alates 6. septembrist 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25. augustil 2022 laenulepingu nr 712199948, mille alusel sai kostja 9450 euro suuruse laenu. Kostja pidi laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kuivõrd kostja ei täitnud oma kohustusi, saatis hageja kostjale 8. jaanuaril 2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23. jaanuaril 2023 lepingu üles.
2.Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt poolte vahel 25. augustil 2022 sõlmitud laenulepingust nr 712199948 (dtl 12 – 14; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 15 – 16). Tegemist on refinantseerimislepinguga, mille eesmärgiks oli kostja olemasolevate laenukohustuste refinantseerimine – 1) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ees olev kohustus 268 eurot 49 senti; 2) Bondora AS-i ees olev kohustus 3978 eurot 44 senti; 3) Coop Finants AS-i ees olev kohustus 800 eurot; 4) IPF Digital AS-i olev kohustus 1230 eurot 08 senti; 5) AS-i LHV Finance ees olev kohustus 404 eurot 33 senti. Seega kokku refinantseeriti kostja olemasolevaid kohustusi summas 6681 eurot 34 senti (need summad kanti otse võlausaldajatele). Kostja kontole kanti 2318 eurot 66 senti.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu
laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
6.Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
7.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 14,61% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (25. augustil 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30%. Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
8.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 403 4 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); ·
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p
3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).
9.Hageja hagiavalduse p-s 1.4 selgitanud, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hagile on lisatud laenutaotlus ja kostja konto väljavõte. Kohus on 16. mai 2024 kohtunõudes selgitanud, et hagiavalduses esitatud andmed ei võimalda kohtul kontrollida, kas hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Selliselt ei nähtu hagiavaldusest, millised olid kostja sissetulekud ja kohustused lepingu sõlmimise ajal. Kohtu hinnangul ei ole jälgitav, kuidas hageja jõudis positiivse otsuseni. Eelneva tõttu palub kohus hagejal selgitada, kuidas on praegusel juhul järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet (sh tuua välja konkreetsed asjaolud). Hageja on 11. juuni 2024 seisukohas selgitanud, et krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja enda konto väljavõtte. Kostja keskmine sissetulek oli 1127 eurot. Pärast laenutaotluse heakskiitmist saaksid kostja kohustused olema 274 eurot kuus. Krediidiandja on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 853 eurot (1127-274). Kohus on 30. septembri 2024 eelistungil selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmine on praegusel juhul küsitav. Esiteks jääb lepingu sõlmimise ja konto välja lõpu vahel kuu aega. Teiseks ei nähtu kostja konto väljavõttelt hageja väidetud sissetulekut, suur osa kostja sissetulekust on peretoetus 520 eurot, mis eeldab kostjal vähemalt kolme ülalpeetava olemasolu. Hageja selgitas 16. oktoobri 2024 menetlusdokumendis, et kostja sissetuleku moodustasid peretoetused ja töötasu. Lepinguga vabanes kostja muudest kohustustest ning võlausaldajateks jäid hageja ja Swedbank AS. Vanemad eeldatavasti panustavad võrdselt, seega kostja peab üksinda kandma 1,5 last.
10.Kohtule on esitatud kostja konto väljavõtted (dtl 23 – 55) perioodi 1. jaanuar 2022 kuni 23. august 2022 kohta. Kohus on kohtuistungil selgitanud, et lähtub konto väljavõttest alates aprillist 2022 (neli kuud on piisab ajavahemik kostja krediidivõimelisuse hindamiseks). Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja keskmine sissetulek on 1127 eurot kuus. Aprillis ei saanud kostja töötasu ning tema ainsaks sissetulekuks oli peretoetus (520 eurot). Mais sai kostja töötasu OÜ-st SOL 712 eurot 28 senti ning peretoetus 520 eurot, kokku on sissetulek 1232 eurot 80 senti. Juunis sai kostja töötasu 406 eurot 82 senti ja peretoetuse 520 eurot, kokku on sissetulek 926 eurot 82 senti. Juulis sai kostja töötasu 681 eurot 46 senti ja peretoetuse 520 eurot, kokku on sissetulek 1201 eurot 46 senti. Kohus märgib, et viimane tehing kostja kontol on tehtud 14. juulil 2022. Seega ei kajasta konto väljavõte kostja sissetulekuid augustis. Hagejal ei olnud
võimalik kindlaks teha, milline on kostja sissetulek augustis 2022 ehk vahetult enne lepingu sõlmimist.
11.Lisaks sellele on hageja arvestanud kostja sissetulekust maha laenumakse ning jõudnud järeldusele, et kostjale jääb reservi 853 eurot. Hageja ei ole võtnud arvesse ülalpeetavate olemasolu. Olukorras, kus kostja sai peretoetust 520 eurot, on tal eeldatavasti kolm ülalpeetavat (kahe ülalpeetava korral oleks toetus olnud 120 eurot). Samuti ei ole hageja arvestanud kostja majandamiskulusid. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostjal puudusid majandamiskulud.
12.Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Praegusel juhul on tegemist refinantseerimislepinguga, mille eesmärgiks oli kostja olemasolevate laenukohustuste refinantseerimine. Kostjal oli kokku viis laenukohustust summas 6681 eurot 34 senti (võlausaldajad TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, Bondora AS, Coop Finants AS, IPF Digital AS, AS LHV Finance). Samas ei toimunud lepinguga üksnes olemasolevate laenukohustuste refinantseerimine, vaid kostja sai täiendavalt laenu 2318 eurot 66 senti. Selliselt suurenesid kostja laenukohustused 9000 euroni.
13.Seega moodustasid suure osa kostja sissetulekust peretoetused (aprillis oli see ainus sissetulek ning augustis ei kajastanud kostja konto väljavõte mitte ühtegi sissetulekut). Kostjal oli kolm alaealist last. Samuti olid kostjal varasemad laenukohustused summas 6681 eurot 34 senti. Sellises olukorras ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kostjale täiendava laenu andmine. Samuti ei ole hageja selgitanud, kas ja mil viisil on olemasolevate laenukohustuste refinantseerimine parandanud kostja olukorda. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
14.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18134930, p 10).
15.Hageja on 16. oktoobri 2024 menetlusdokumendis toonud välja arvestuse olukorras, kus kohus asub seisukohale, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on märkinud, et sellises olukorras tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud 8779 eurot 04 senti (9000 – 220,96). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 8779 eurot 04 senti.
16.Viivise kohta märgib kohus järgmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
17.Lepingu tingimuste kohaselt on viivisemäär 10,90% aastas. Hageja saab nõuda viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (s.o 24. jaanuarist 2023). Perioodil 24. jaanuarist 2023 kuni 30. juunini 2023 oli VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär 10,5% aastas. VÕS § 4034 lg 7 järgi kohaldub praegusel juhul VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olukord, kus lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Seega tuleb kohtu hinnangul kohaldada perioodil 24. jaanuarist 2023 kuni 30. juuni 2023 seadusjärgset viivisemäära ehk 10,5% aastas. Hageja viivisenõue sellel perioodil on 399 eurot 03 senti (siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit). Samas on perioodil 1. juulist 2023 kuni 5. septembrini 2023 (hagi esitamiseni) seadusjärgne viivisemäär 12% aastas. Seega ületab seadusjärgne viivisemäär lepingujärgset viivisemäära. Olukorras, kus kohus lähtuks seadusjärgsest viivisemäärast, rahuldaks kohus hageja nõude suuremas ulatuses, kui hageja ise on nõudnud. Seega tuleb nimetatud perioodil lähtuda lepingujärgsest viivisemäärast ehk 10,9% aastas. Hageja viivisenõue sellel perioodil on 193 eurot 38 senti (siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit). Seega on hageja hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue 529 eurot 41 senti (399,03 + 193,38). Perioodil 6 septembrist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 oli seadusjärgne viivisemäär 12% aastas, perioodil 1. jaanuarist 2024 kuni 30. juuni 2024 oli see 12,5% aastas, perioodil 1. juulist 2024 kuni 31. detsembrini 2024 oli viivisemäär 12,25% ja alates 1. jaanuarist 2025 on selleks 11,15% aastas. Kuivõrd nimetatud seadusjärgsed viivisemäärad on kõrgemad lepingujärgsest määrast, tuleb edasiulatuva viivise arvestamisel lähtuda lepingujärgsest määrast. Eelneva tõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (6681 eurolt 34 sendilt) alates 6. septembrini 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 10,9% aastas.
18.Intressi ja laenuhaldustasu kohta märgib kohus järgmist. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni või selle lõppemiseni, kuna intress on olemuslik tasu laenu kasutamise eest. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt saab hageja intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Hageja ei ole kohtule uut intressi arvestust esitanud. Eelnevat arvestades ei pea kohus võimalikuks hageja intressinõuet ka rahuldada. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne tarbija krediidiandjale muid tasusid (VÕS § 403 4 lg 7). Kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on krediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Eelneva tõttu ei saa hageja nõuda kostjalt laenuhaldustasu.
19.Lisaks nõuab hageja kostjalt 50 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist. VÕS 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
Hageja on tuginenud sellele, et ta on saanud kostjale 24. märtsil 2023, 3. aprillil 2023 ja
25.aprillil 2023 tasulised meeldetuletused. Need meeldetuletused on kohtule ka esitatud (dtl 56 – 59). Seega peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 35 eurot (25 + 5 + 5). Samas ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja muud makseviivitusega seotud kulud 15 eurot. Praegusel juhul saab kohtule arusaamatuks, milliseid päringuid ja kontaktandmete otsinguid hageja tegi, mida tähendavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, samuti millal hageja kostjale helistas (kostjale tehtavate kõnede kulud) ning milliseid kulusid tegi hageja võlanõude avaldamisega seoses. Kohtu hinnangul ei saa sissenõudmiskulusid sisustada üldistavalt. Kohus märgib, et esimese meeldetuletuskirja ülempiir on kõrgem (25 eurot), et hüvitada vähemalt osaliselt ka võlausaldaja üldkulusid. Seega on hageja üldkulud kaetud ka esimese meeldetuletuskirja kuludega.
20.Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 9343 eurot 45 senti (s.o põhinõue 8779 eurot 04 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 529 eurot 41 senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (8779 eurolt 04 sendilt) alates 6. septembrini 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 10,9% aastas. Kohus jätab täielikult rahuldamata hageja intressinõude (285 eurot 93 senti) ja haldustasu nõude (11 eurot 60 senti). Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 99 euro 55 sendi ulatuses (628,96 – 529,41) ja sissenõudmiskulude nõude 15 euro ulatuses (50 – 35).
21.Arvestades hagi rahuldamise ulatusest (hageja nõuded olid kokku 10 337 eurot 19 senti ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 9343 eurot 45 senti, seega rahuldab kohus hagi ca 90% ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 90% kostja ja 10% hageja kanda.
22.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1347 eurot (riigilõiv 840 eurot ja lepingulise esindaja kulud 507 eurot). Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 507 eurot (4 x 169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Arvestades vaidluse keerukust ja mahtu, samuti asjaolu, et asjas toimus kohtuistung ning hageja esitas omapoolsed täpsustused, on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks 3 h. Hageja lepingulise esindaja kulu on seega 360 eurot (3 x 120).
23.Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 1200 eurot (840 + 360). Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 1080 eurot (1200 x 0,9). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1080 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/
Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.