Aktiva Finance Group OÜ hagi O.L-i vastu põhivõla 9720 euro 88 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks
Tsiviilasja hind
13 166 eurot 38 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: O.L (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
28. oktoober 2024; edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista O.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 11 237 eurot 85 senti (s.o põhinõue 9720 eurot 88 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 1481 eurot 97 senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot).
3.Mõista O.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (9720 eurolt 88 sendilt) alates 19. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ viivisenõue 430 euro 78 sendi ulatuses ja sissenõudmiskulude nõue 15 euro ulatuses. Jätta täielikult rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ intressinõue (374 eurot 57 senti).
5.Jätta menetluskuludest 93% O.L-i ja 7% Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Mõista O.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 1106 eurot 70 senti.
7.Mõista O.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1106 eurolt 70 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja; endise ärinimega AS Aktiva Portfolio) esitas 18. juulil 2023 Tartu Maakohtule O.L-i (kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjal enda kasuks välja põhivõla 9720 eurot 88 senti, intressi 374 eurot 57 senti, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1912 eurot 75 senti, samuti viivise põhivõlalt alates 19. juulist 2023 kuni põhivõla tasumiseni määras 11,4% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 23. novembril 2020 autolaenu lepingu nr L89004485312. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 11. mail 2021 lepingu kokkuleppe nr L89005732776, milles leppisid kokku lepingu muutmises. Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Esialgne võlausaldaja saatis 6. oktoobril 2021 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, saatis esialgne võlausaldaja kostjale 26. oktoobril 2021 teatise lepingu ülesütlemise kohta. Esialgne võlausaldaja on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale.
2.Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 23. novembril 2020 autolaenu lepingust nr L89004485312 (dtl 10 – 14; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo dtl 15 – 16) ning selle muutmise kokkuleppest (dtl 18 – 21; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo dtl 22 – 23). Lepingu alusel sai kostja 10 000 euro suuruse laenu. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Lepingu muutmise kokkuleppega muudeti tagasimaksete kuupäevi.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas
koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
6.Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
7.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 13,80% aastas ja selle muutmise kokkuleppe kohaselt on krediidi kulukuse määr 12,30% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (23. novembril 2020) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,52%. Lepingu muutumise kokkuleppe sõlmimise ajal (11. mail 2021) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09%. Seega ei ületa lepingu ja selle muutmise kokkuleppe järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
8.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); · tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).
9.Hageja on hagi p-s 1.6 selgitanud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja esitatud teavet, kontrollis avalikke andmebaase ning maksehäireregistrit. Kostja esitatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline. Esialgne võlausaldaja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivse otsuseni. Hagile on lisatud laenutaotlus (dtl 28) ja maksehäireregistri väljavõte (dtl 29). Kohus on 28. oktoobri 2024 eelistungil selgitanud, et hagis esitatud andmed ei võimalda kohtul kontrollida, kas esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Selliselt ei nähtu hagiavaldusest, millised olid kostja sissetulekud ja kohustused lepingu sõlmimise ajal. Kohtu hinnangul ei ole jälgitav, kuidas esialgne võlausaldaja jõudis positiivse otsuseni. Kohus palus hagejal selgitada, kuidas on praegusel juhul järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet (sh tuua välja konkreetsed asjaolud). Samas selgitas kohus ka seda, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Hageja esitas oma selgitused 13. novembri 2024 menetlusdokumendis. Menetlusdokumenti on kopeeritud juba kohtule esitatud laenutaotlus ja maksehäireregistri väljavõte. Samuti on kopeeritud väljavõte Creditinfo ja Krediidiregistrisse süsteemidesse, mis ei ole loetavad (vt menetlusdokumendi lk 3 – 5). Menetlusdokumendile on lisatud ka EMTA päringu väljavõte (dtl 86 – 95), mis ei ole samuti loetav.
10.Kohus saab hageja vastusest kohtunõudele aru selliselt, et esialgne võlausaldaja ei ole kostjalt nõudnud ka konto väljavõtteid. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja (tarbija) kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtule esitatud tõendid (Creditinfo ja Krediidiregistri ning EMTA väljavõtted) ei ole loetavad ja kohus ei saa nendega asja lahendamisel arvestada. Ainsaks tõendiks, mille alusel hageja on kostja krediidivõimelisust hinnanud, on kostja enda laenutaotlus (dtl 28). Hageja on tuginenud üksnes kostja enda esitatud laenutaotlusele ning asjaolule, et lepingu sõlmimise ajal puudusid kostjal aktiivseid maksehäired. Esitatud tõenditest ei selgu kostja tegelike sissetulekute kindlakstegemine. Kohtul esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt võib järeldada, et esialgne võlausaldaja on kostja väidete pinnalt pigem eeldanud tema krediidivõimelisust ning ei ole
tegelikkuses kontrollinud esitatud andmete õigsust. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18134930, p 10).
12.Hageja on 13. novembri 2024 menetlusdokumendis toonud välja arvestuse olukorras, kus kohus asub seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on märkinud, et sellises olukorras tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud 9720 eurot 88 senti ning intress 673 eurot 53 senti. Menetlusdokumendi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud põhivõlg 4991 eurot 17 senti ja intressid 429 eurot 47 senti. Menetlusdokumendile on lisatud ka ümberarvutused (dtl 113 – 114).
13.Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2). Hageja on tuginenud sellele, et lepingu muutmise kokkuleppe alusel ei ole kostja ühtegi osamakset teinud. Esimene makse oleks pidanud olema 10. juunil 2021 (dtl 19). Esialgne võlausaldaja on 6. oktoobril 2021 määranud kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 24 – 25). Selleks ajaks oli kostja viivituses juuni, juuli, augusti ja septembri maksetega. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles võlausaldaja lepingu
26.oktoobril 2021 üles (dtl 26). Kohus leiab, et praegusel juhul on VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud. Seega on leping kehtivalt üles öeldud.
14.Kuivõrd leping on kehtivalt üles öeldud, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse tagastamist (mitte osalist tagastamist, nagu ekslikult on leidnud hageja). Hagejal on õigus nõuda põhivõla 9720 euro 88 sendi tagastamist. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni või selle lõppemiseni, kuna intress on olemuslik tasu laenu kasutamise eest. VÕS § 403 4 lg-st 7 tulenevalt saab hageja intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kuni 31. detsembrini 2022 oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0% aastas. Lepingu ülesütlemise ajani (26. oktoobrini 2021) on intressinõue seega 0 eurot.
15.Viivise kohta märgib kohus järgmist.
VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest Lepingu üldtingimuste p 6.1 kohaselt võrdub viivisemäär intressimääraga. VÕS § 4034 lg 7 järgi kohaldub praegusel juhul VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olukord, kus lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Seega tuleb kohtu hinnangul kohaldada seadusjärgset viivisemäära, mitte lepingujärgset viivisemäära. Eelneva tõttu on viivis põhivõlalt alates 27. oktoobrist 2021 (ülesütlemisele järgnevast päevast) kuni 18. juulini 2023 (hagi esitamiseni) 1481 eurot 97 senti (siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (9720 eurolt 88 sendilt) alates 19. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.Lisaks nõuab hageja kostjalt 50 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist. VÕS 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on tuginenud sellele, et ta on saanud kostjale 4. novembril 2021, 10. märtsil 2022 ja
5.mail 2022 tasulised meeldetuletused. Need meeldetuletused on kohtule ka esitatud (dtl 30 – 35). Seega peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 35 eurot (25 + 5 + 5). Samas ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja muud makseviivitusega seotud kulud 15 eurot. Praegusel juhul saab kohtule arusaamatuks, milliseid päringuid ja kontaktandmete otsinguid hageja tegi, mida tähendavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, samuti millal hageja kostjale helistas (kostjale tehtavate kõnede kulud) ning milliseid kulusid tegi hageja võlanõude avaldamisega seoses. Kohtu hinnangul ei saa sissenõudmiskulusid sisustada üldistavalt. Kohus märgib, et esimese meeldetuletuskirja ülempiir on kõrgem (25 eurot), et hüvitada vähemalt osaliselt ka võlausaldaja üldkulusid. Seega on hageja üldkulud kaetud ka esimese meeldetuletuskirja kuludega.
17.Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 11 237 eurot 85 senti (s.o põhinõue 9720 eurot 88 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 1481 eurot 97 senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (9720 eurolt 88 sendilt) alates 19. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab täielikult rahuldamata hageja intressinõude (374 eurot 57 senti). Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 430 euro 78 sendi ulatuses (1912,75 – 1481,97) ja sissenõudmiskulude nõude 15 euro ulatuses (50 – 35). Kohus jätab
rahuldamata hageja edasiulatuva viivise nõue seadusjärgset määra ületavas osas.
18.Arvestades hagi rahuldamise ulatusest (hageja nõuded olid kokku 12 058 eurot 20 senti ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 11 237 eurot 85 senti, seega rahuldab kohus hagi ca 93% ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 93% kostja ja 7% hageja kanda.
19.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1248 eurot (riigilõiv 910 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot). Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 338 eurot (2 h x 169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakulu (2 h) on kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja kulu on seega 240 eurot (2 x 120).
20.Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 1190 eurot (910 + 280). Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 1106 eurot 70 senti (1190 x 0,93). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1106 eurolt 70 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.