Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-97-12 13. november 2012 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris Kriminaalasi Georgi Mordassovi süüdistuses KarS § 184 lg 1 ja § 392 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 2. aprilli 2012. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-7278 Georgi Mordassovi kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov, kassatsioon Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle Keeman 17. oktoober 2012, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. aprilli 2012. a kohtuotsus ja jõustada Pärnu Maakohtu 16. detsembri 2011. a kohtuotsus Georgi Mordassovi süüdistuses KarS § 184 lg 1 ja § 392 lg 1 järgi.
2.Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu 16. detsembri 2011. a otsusega tunnistati Georgi Mordassov süüdi KarS § 184 lg 1 ja KarS § 392 lg 1 järgi ning juhindudes KarS § 63 lg-st 1 karistati teda vangistusega viieks aastaks. 1.1 G. Mordassov tunnistati KarS § 392 lg 1 järgi süüdi selles, et 16. jaanuaril 2011 kella 23 paiku toimetas ta ebaseaduslikult Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas üle Eesti riigipiiri tema kasutuses olnud sõiduauto pagasiruumis asuvasse kõlarikasti peidetuna 1241 grammi narkootilist ainet kanep (marihuaana). 1.2 KarS § 184 lg 1 järgi tunnistati G. Mordassov süüdi selles, et olles omandanud 15 jaanuaril 2011 Hollandis 800 euro eest 1241 grammi narkootilist ainet kanep, vedas ta seda Eestis Pärnu maakonnas, olles selle enne peitnud musta värvi kilekotti pakendatuna kõlarikasti sõiduauto pagasiruumis. Narkootiline aine leiti ja võeti ära 16. jaanuaril 2011 kella 23.00 ja 23.51 vahel pärast sõiduki kinnipidamist Pärnu maakonnas Uulu kaupluse juures. Ekspertiisiakti kohaselt tekitab kümnele isikule narkojoobe keskmiselt 7,5 grammi kanepit. Seega on süüdistatava valdusest leitud suur kogus narkootilist ainet.
2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör, kes vaidlustas otsuse G. Mordassovile mõistetud karistuse osas, põhjendades seda järgmiselt. Tegemist ei ole ühe teoga (süütegude ideaalkogumiga), kuna süüdistatava tahe ulatus riigipiiri ületamisest kaugemale - tal oli soov ja tahe kanepit käidelda ka edasipidi. G. Mordassov tuleb tunnistada süüdi ja karistada KarS § 392 lg 1 järgi
vangistusega kolmeks aastaks ning KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega viieks aastaks, mõistes talle KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristusena viis aastat vangistust.
3.Süüdistatav ja tema kaitsja palusid tühistada maakohtu otsuse G. Mordassovile mõistetud karistuse osas, pidades viieaastast vangistust liiga rangeks karistuseks. Apellatsiooni kohaselt ei arvestanud maakohus süüdistatava puhtsüdamlikku ülestunnistust.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 2. aprilli 2012. a otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 16. detsembri 2011. a otsus G. Mordassovile KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud karistuse osas. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega karistas G. Mordassovit KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega viieks aastaks ja KarS § 392 lg 1 järgi vangistusega kolmeks aastaks. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistis apellatsioonikohus liitkaristusena viis aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Muus osas jäi maakohtu kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus põhjendas oma otsust järgmiselt. 4.1 Narkootilise aine toimetamine üle Eesti riigipiiri oli lõpuleviidud hetkest, kui isik väljus riigipiiri kontrollalast ja see tegu moodustab iseseisva teo karistusõiguslikus mõttes. Ringkonnakohtu hinnangul on tuvastatud, et süüdistatav ei soovinud pakist, mis sisaldas 1241 grammi narkootilist ainet, loobuda ka pärast Eesti riigipiiri kontrollalast väljumist, mis omakorda tõendab süüdistatava tahtlust kanepi käitlemiseks edaspidi ka Eesti territooriumil. Alustades narkootilise aine vedu Eesti territooriumil, realiseeris G. Mordassov seega narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ja veoga KarS § 184 lg-s 1 sisalduvat kuriteokoosseisu, mis moodustab iseseisva teo. G. Mordassovile omistatud teod on ajaliselt ja ruumiliselt eraldatud: esmalt narkootilise aine omandamine, hoidmine ja ebaseaduslikult üle Eesti riigipiiri toimetamine (mis moodustavad teoühtsuse), teisalt aga enda valduses oleva narkootilise aine edasitoimetamine Eesti territooriumil transpordivahendiga, milline tegu järgnes juba toime pandud piiri ületusele. Seega ei saa rääkida sellistest kokkukuuluvatest osategudest, mis oleksid objektiivsele kõrvaltvaatajale ja sellest tulenevalt ka õiguslikult käsitatavad ühe teona. 4.2 G. Mordassovile karistuse mõistmisel nõustus ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, mille kohaselt tuleb arvesse võtta süüdistatavalt kinnipidamisel ära võetud narkootilise aine kogust. Ringkonnakohtu hinnangul viitab suur kogus edasiandmise soovile. Kergendavaks asjaoluks pidasid kohtud süüdistatava kahetsust ja kriminaalmenetluses tähtsate asjaolude tuvastamisele kaasaaitamist. 4.3 Ringkonnakohtu otsusele on lisatud ringkonnakohtuniku eriarvamus, mille kohaselt ei ole süüdistatavale omistatud tegude puhul siiski tegemist mitte reaal-, vaid ideaalkogumiga. KarS § 392 lg 1 näeb muu hulgas ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine vastava (lubava) dokumendita üle riigipiiri toimetamise eest. Seega on teoks sisuliselt narkootilise aine ebaseaduslik vedu, millele lisandub täiendava tunnusena see, et vedu toimub üle riigi piiri (sellele viitab ka KarS § 392 pealkiri). Narkootilise aine ebaseaduslik vedu, mida süüdistatavale ette heideti, on ühtlasi karistatav KarS § 184 lg 1 järgi, kui tegemist on narkootilise aine suure kogusega. Süüdistuses on aga nimetatud teod kunstlikult lahutatud sellega, et süüdistuse kohaselt algas KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritav vedu Eestis, s.o pärast seda, kui ta oli sama narkootilise aine toimetanud üle riigipiiri.
On aga ilmne, et Hollandis omandatud narkootilist ainet ei asunud G. Mordassov vedama alles Eestis, vaid ta vedas seda oma autos ka enne Eesti riigipiiri ületamist. Eeltoodu arvestamata jätmine on vastuolus teoühtsuse põhimõttega (vt RKKK 3-1-1-4-04 p 8.1 jj).
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5.Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni G. Mordassovi kaitsja, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Samuti leiab ta, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada mõistetud karistuse põhjendamatuse ja kõlbmatu tõendi (ekspertiisiakt) kasutamise tõttu, s.t seoses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Kassatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 5.1 Süüdistatav pani toime seaduse mõttes ühe teo (narkootilise aine vedu kui jätkuv tegu ja piiri ületamine selle osateona). Seega tulnuks mõista talle karistus KarS § 63 lg 1 järgi. 5.2 Karistuse mõistmisel ei arvestanud kohtud seda, et tegemist on võrdlemisi väheohtliku narkootilise ainega (kanep), mistõttu lihtsate aritmeetiliste arvutuste kasutamine (viide sellele, et aine kogusest oleks piisanud 1654 inimesele joobe tekitamiseks) ei ole piisav, et mõista süüdistatavale karistus sanktsiooni keskmises määras. Ekspertiisiakt, millele arvutused rajanevad, ei vasta ka Riigikohtu 5. detsembri 2008. a otsuse nr 3-1-1-63-08 nõuetele, mille kohaselt loeti ebaseaduslikuks ekspertiisiakt, milles puudus uurimuslik osa. Ekspertiisiaktis peavad olema viited konkreetsele kirjandusele, et oleks võimalik veenduda eksperdi järelduste põhjendatuses ning vajadusel otsustada tema kohtusse kutsumise vajaduse üle. Samuti ei arvestatud karistuse mõistmisel teo asjaolusid ja süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust.
6.Prokuröri kassatsioonivastuse kohaselt vastab narkootilise aine kohtutoksikoloogia ekspertiisiakt seaduse nõuetele. Samuti on ringkonnakohus õigesti leidnud, et tegemist on süütegude reaalkogumiga, ja selline seisukoht on kooskõlas ka kohtupraktikaga. Mõistetud karistus vastab teo raskusele.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Esmalt käsitleb kolleegium narkootilise aine kohtutoksikoloogia ekspertiisiga seonduvat (I), seejärel vastab küsimusele, kas kriminaalasja lahendamisel kuulusid kohaldamisele kuritegude ideaal- või reaalkogumit puudutavad sätted (II), ja lõpuks võtab kokku kassatsioonimenetluse tulemused (III). I
8.Kaitsja vaidlustab narkootilise aine kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti lubatavust tõendina, leides, et see ei vasta seaduse nõuetele. Kolleegium nendib, et Riigikohtu praktikas on kinnistunud seisukoht, et kuigi narkootilise aine mõju tuvastamiseks on vaieldamatult tarvilik eriteadmiste rakendamine, ei eelda kriminaalasja menetlemisel narkootilise aine suure koguse tuvastamine tingimata ekspertiisi määramist, kui eelnevalt on tuvastatud narkootilise aine koostis. Vajalikke andmeid narkootilise aine kohta võib saada erialasest kirjandusest või muudest asjakohastest allikatest, kus on kirjeldatud kõnealuse narkootilise aine mõju kindlakstegemiseks läbiviidud katsed ja nende tulemus. Seega ei ole tegemist ekspertiisiga selle tavapärases mõistes, mille tulemusel
koostatud ekspertiisiakt peaks vastama kohtupraktikas väljakujunenud nõuetele. Sellest tulenevalt on võimalik ka see, et vajalikke andmeid esitatakse kohtumenetluses dokumentaalse tõendina, ekspertiisi korraldamata (vt ka RKKK 3-1-1-96-11 p 7.5). Käesolevas asjas on ringkonnakohus tuvastanud, et kriminaalasjas koostatud ekspertiisiaktis viidati kasutatud allikatele ja kaitsja ei ole nende andmete õigsust kohtumenetluses vaidlustanud. II
9.Samas leiab kolleegium, et tähelepanu väärivad kaitsja seisukohad KarS § 63 kohaldamise osas. Süüdistuse kohaselt heideti G. Mordassovile ette seda, et 16. jaanuaril 2011 kella 23 ajal toimetas ta ebaseaduslikult Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas üle Eesti riigipiiri tema kasutuses olnud sõiduautosse peidetuna 1241 grammi kanepit. Tegu kvalifitseeriti KarS § 392 lg 1 järgi. Samuti süüdistati teda selles, et olles omandanud 15 jaanuaril 2011 Hollandis 800 euro eest 1241 grammi kanepit, vedas ta seda sõiduautosse peidetuna Pärnu maakonnas. Süüdistuse kohaselt peeti ta kinni
16.jaanuaril 2011 kella 23.00 ja 23.51 vahel. Tegu kvalifitseeriti KarS § 184 lg 1 järgi.
10.Kriminaalasja kohtulikul arutamisel asus maakohus seisukohale, et tegemist on ühe teoga ja kuritegude ideaalkogumiga KarS § 63 lg 1 tähenduses. Kohtumenetluses uuritud tõenditega tuvastati, et süüdistatava teoplaani kohaselt pidi ta ületama sõiduauto kõlarikasti peidetud kanepiga Eesti riigipiiri ja vedama narkootilist ainet seejärel ka Eestis. Seda ta tegelikult ka tegi, ületades Läti-Eesti piiri ja vedades narkootilist ainet Eestis Pärnu maakonnas. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu seisukohaga, leides, et narkootilise aine toimetamine üle Eesti riigipiiri ja selle vedamine Eesti territooriumil on kaks ajalis-ruumiliselt eraldatud tegu, mistõttu on tegemist kuritegude reaalkogumiga KarS § 63 lg 2 tähenduses.
11.Kolleegium märgib, et kuritegude ideaal- ja reaalkogumi piiritlemine KarS § 63 tähenduses on oluline süüdistatavale karistuse mõistmisel. Kui tegemist on ühe teoga, mis vastab mitmele kuriteokoosseisule (KarS § 63 lg 1), siis mõistetakse isikule üks karistus seaduse alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kui tegemist on mitme teoga, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule (KarS § 63 lg 2) ja isikut ei ole nendest ühegi teo eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus iga teo eest ning liitkaristus KarS § 64 lg 1 järgi. Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (vt RKKK 3-1-1-4-04 p 8.3; 3-1-1-99-04 p 10.4; 3-1-1-1-08 p 5 ja 3-1-1-15-08 p 15).
12.Käesolevas kriminaalasjas on ringkonnakohus küll viidanud Riigikohtu praktikale, kuid eksis selles omaksvõetud kriteeriumide kohaldamisel. Nentides, et süüdistatav pani toime kaks eraldiseisvat tegu, s.t esiteks toimetas narkootilist ainet üle riigipiiri ja teiseks vedas seda Eesti territooriumil, põhjendas ringkonnakohus oma seisukohta järgmiselt. Objektiivselt järgnes narkootilise ainega riigipiiri ületamisele kanepi edasitoimetamine Eesti territooriumil ja subjektiivselt
ei soovinud süüdistatav kanepit sisaldavast pakist loobuda ka pärast Eesti riigipiiri ületamist, mis omakorda tõendab süüdistatava tahtlust kanepi käitlemiseks ka Eesti territooriumil. Eeltooduga on aga ringkonnakohus sisuliselt nentinud, et tegemist oli ajalis-ruumiliselt lähedaste või lausa üheainsa käitumisaktiga - süüdistatav vedas kanepit oma sõidukisse peidetuna üle riigipiiri ja siis ka edasi Eesti territooriumil kuni tema kinnipidamiseni Pärnu maakonnas. Samuti tuvastas apellatsioonikohus sellega ka teise teoühtsuse tingimuse - need käitumisaktid olid seotud ühtse tahtlusega. Ringkonnakohtu viide sellele, et narkootilise aine vedamine üle piiri oli õiguslikult lõpuleviidud riigipiiri ületamisega, puudutab hoopis KarS § 392 lg-s 1 kirjeldatud süüteo lõpuleviimist ega mõjuta teoühtsuse tuvastamist KarS § 63 lg 1 tähenduses. Ideaalkogumi võivad iseenesest moodustada ka järjestikku toimepandud süüteod, kui tegemist on loomuliku elukäsitluse järgi ühtse käitumisega. Sellest tulenevalt on selles kriminaalasjas esitatud süüdistuses kirjeldatud tegude puhul tegemist kuritegude ideaalkogumiga, mistõttu apellatsioonikohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, mõistes G. Mordassovile eraldi karistused KarS § 184 lg 1 ja § 392 lg 1 alusel ning liitkaristuse KarS § 64 lg 1 alusel. Õigeks tuleb pidada maakohtu otsust, mille kohaselt isikule mõisteti KarS § 63 lg-st 1 lähtudes üks karistus rangema karistuse ettenägeva KarS § 184 lg 1 järgi. III
13.Kolleegiumi hinnangul ei vaja muud kaitsja väited, mis puudutavad süüdistatavale karistuse mõistmist KarS § 184 lg 1 järgi, täiendavat käsitlemist Riigikohtu poolt, kuna maa- ja ringkonnakohus on mõistetud karistust piisavalt põhjendanud. Maakohtu otsuses on üheselt märgitud, et karistust kergendavate asjaoludena võetakse arvesse seda, et G. Mordassov tunnistas end süüdi, kahetses tegu ja aitas kaasa kriminaalasjas tähtsate asjaolude tuvastamisele.
14.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 5 ja § 362 p-st 1 tühistab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 2. aprilli 2012. a kohtuotsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja jõustab Pärnu Maakohtu 16. detsembri 2011. a kohtuotsuse. Kaitsja kassatsiooni rahuldab kriminaalkolleegium osaliselt. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Hannes Kiris
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.