Liiklussüüteod

O T S U S T A S:

Rain Rääk süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 ja KarS § 423 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 kohaldamisega mõista raskeima sanktsiooni KarS § 424 lg 2 alusel karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Rain Räägu karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 23.12.2024–25.12.2024 ja 10.02.2025, kokku 4 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Karistuse kandmiseks alguseks lugeda Rain Räägu vanglasse saabumise aeg KrMS § 414 lg 1 ja 2 alusel. KarS § 424 lg 4 p 2 ja KarS § 50 lg 3 alusel mõista Rain Räägule lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 4 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahuldada vandeadvokaadi Sergei Politševi 06.04.2026 kaitsjatasu taotlus ja määrata tema poolt Rain Räägule osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 370,76 eurot (sh käibemaks 71,76 eurot). Välja mõista Rain Räägult menetluskulud: 1419 eurot sundraha; 219,60 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; 256,68 eurot ja 370,76 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude kogusummaks 2266,04 eurot tasumine 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rain Räägul tasuda menetluskulud Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB Pank – EE351010052031000004 Swedbank – EE522200221013264447 Luminor Bank – EE401700017002872300 LHV Pank – EE957700771001523585 Coop Pank – EE774204278607566704 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700014520 ning selgitus „Rain Rääk 1-25-5660 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 13.05.2026 2 / 10

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 06.05.2026 Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 06.06.2026, seda juhul, kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus Rain Rääku (Rääk) süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud 10.09.2020 Viru Maakohtu kohtuotsusega 1-20-6377 mh KarS § 424 lg 1 järgi, uuesti s.o korduvalt: - 23.12.2024 kella 13.48 paiku juhtis Ida-Virumaal Jõhvi linnas aadressil Ristiku 2c mootorsõidukit Volkswagen Transporter reg-nr xxx joobeseisundis – tuvastati tõendusliku alkomeetriga alkoholisisaldus 1,17 mg/l kohta väljahingatavas õhus ning keda vastavalt LS § 69 lg 1 ja 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Lisaks sellele põhjustas ta liiklusõnnetuse, sõites politseiautole Škoda Kodiaq reg-nr xxx tagant otsa, millega tekitas kahju sõidukile ja sõidukis viibinud politseiametniku tervisele. - 10.02.2025 kella 01.12 paiku juhtis Ida-Virumaal Jõhvi linnas aadressil Jaama tn 27 mootorsõidukit Volkswagen Transporter reg-nr xxx joobeseisundis – tuvastati tõendusliku alkomeetriga alkoholisisaldus 0,78 mg/l kohta väljahingatavas õhus ning keda vastavalt LS § 69 lg 1 ja 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega Rain Rääk pani tahtlikult toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Samuti Rain Rääk isikuna, keda on varem korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta, sh viimati 09.07.2021 Viru Maakohtu kohtuotsusega 1-21-4882 KarS § 423 1 alusel, uuesti s.o süstemaatiliselt: - 23.12.2024 kella 13.48 paiku juhtis Ida-Virumaal Jõhvi linnas aadressil Ristiku 2c mootorsõidukit Volkswagen Transporter registreerimismärgiga xxx; - 10.02.2025 kella 01.12 paiku juhtis Ida-Virumaal Jõhvi linnas aadressil Jaama tn 27 mootorsõidukit Volkswagen Transporter registreerimismärgiga xxx; omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes seega süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud, ning LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega Rain Rääk tahtlikult pani toime KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ega vaielnud talle süüdistuses etteheidetud faktiliste asjaolude üle. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav ütlusi ristküsitluses andes, et kõik faktid, mis on süüdistuses kirjeldatud, on õiged. Seega, puudub käesoleva võitlevas protsessis vaidluskohad süüdistuse osas, mille üle saaks diskuteerida. 3 / 10

Lisaks süü omaksvõtule, kinnitavad isiku poolt tegude toimepanemist järgmised kohtuistungil uuritud tõendid. 23.12.2024 episood Menetlusosaliste kokkuleppel ja kohtu heakskiidul on avaldatud kohtueelsel uurimisel antud tunnistaja K. J. ütlused, tlk 1-3, mille kohaselt 23.12.2024, olles politseipatrullis liikus ta politseisõidukiga Jõhvi linnas, kui sõidukile sõideti tagant. Toimus kokkupõrge ehk liiklusõnnetus. Teine sõiduk, kes osales liiklusõnnetuses, oli VW Trasporter xxx, juht Rain Jääk. Isik oli silmanähtavalt joobes. Isik tunnistas alkoholi tarvitamist. Isik toimetati tõendusliku alkomeetriga uurimisele. Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükist, tlk 5, nähtub, et Rain Rääk, ik 38008075234, kontrolliti tema alkoholiseisundit 23.12.2024 kl 13:58-14:03, lõplik tulemus on 1,17 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Liiklusregistri andmetel seisuga 23.12.2024, tlk 10, süüdistataval puudus juhtimisõigus. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga, tlk 12-23 on fikseeritud 23.12.2024 politseisõiduki ja sõiduki xxx osalemisega toimunud liiklusõnnetuse asjaolud, konkreetsemalt sõidukite paiknemiskohad ja mehhaanilised vigastused. 10.02.2025 episood Menetlusosaliste kokkuleppel ja kohtu heakskiidul on avaldatud kohtueelsel uurimisel antud tunnistaja D. K. ütlused, tlk 27-28, millest nähtub, et olles 10.02.2025 patrullis oli Jõhvi linnas peatatud kontrollimiseks sõiduk VW Transporter xxx, mille juht oli Rein Rääk. Kõrval oli ka reisija K. R.. Rein Rääk oli silmanähtavalt joobes. . isik oli toimetatud politseijaoskonda tõendusliku alkomeetriga kontrollimisele. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist, tlk 29, nähtub, et 10.02.2025 kl 01:36-01:41 kontrolliti Rein Rääk, tema joobeseisundit. Tulemus on 0,78 mg/l kohta. Liiklusregistri väljatrükist, tlk 32, nähtub, et seisundiga 10.02.2025 puudub süüdistataval juhtimisõigus. Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et süüdistataval esines seadusest ( LS § 69 lg 1 ja 2) tulenev joobeseisund: „ (1) Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. ..... (2) Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem;“ Seega, 23.12.2024 ja 10.02.2025 juhtis süüdistatav mootorsõidukit juhile keelatud seisundis – joobeseisundis, mil tema väljahingatavas õhus esines vastavalt 1,17 mg/l koha ja 0,78 mg/l kohta. Objektiivne koosseis KarS § 424 lg 2 järgi on täidetud. Isik juhtis joobeseisundis sõidukit korduvuse tunnusel. Subjektiivsest küljest on KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud tegu toime pandud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Isik teadis mõlemal korral, et ta juhib mootorsõidukit, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Alkoholi tarvitamine tekitab isikule seisundit, milles sõiduki juhtimine on seadusega keelatud. Isiku otsese tahtlusega ei pea olema kaetud alkoholi piirmäära ületamine

4 / 10

väljendatuna konkreetselt ühikutes. Isik asus sõitma alkoholi tarvitamisest tingitud seisundis ehk mööniski sõiduki juhtimist joobeseisundis. KarS § 423-1 esitatud süüdistuses märgib kohus järgmist. Vaidlust ei ole, et 23.12.2024 ja 10.02.2025 juhtis isik mootorsõidukit ja tal puudus juhtimisõigus. Seega käesoleva menetluses on tuvastatud vähemalt kaks juhtumit. KarS § 423-1 järgi kvalifitseerimiseks on nõutav isiku käitumist kvalifitseeritav tunnus - süstemaatilisus. Süstemaatilisuse tunnuse kohta on süüdistuses toodud ainult üks fakt, et isik on varasemalt viimati 09.07.2021 mõistetud süüdi KarS § 423-1 järgi. Süüdistuse loogika järgi, varasemale sama teo eest süüdimõistmisele järgnev sõiduki juhtimine on kvalifitseeritav kriminaalteona KarS § 423-1 järgi ehk süstemaatilisuse tunnuse alusel. Kohus selle käsitlusega ei nõustu ( vt ka 1-20-3067 p 10, iga kolmas juhtimisõiguseta sõitmine ei ole ilmtingimata kvalifitseeritav Kars § 423-1 järgi ). Juhtimisõiguseta sõitmise süstemaatilisuse osas on välja kujunenud kohtupraktika. Esiteks, algul peab olema tuvastatud vähemalt 3 juhtumit, vt Riigikohtu lahend 1-20-3067/33 p

5 / 10

rikkumiste vahel olev suhteliselt pikk aeg ( lahendis 1-20-3067/22 näidatud ajavahemik oli 1 aasta 8 kuud). Käesoleva kohtuasjas on tuvastatud vähemalt kolm rikkumist. 08.05.2021 ja 23.12.2024 vahel on ajavahemik 3 aastat 6 kuud ja 15 päeva, 23.12.2024 ja 10.02.2025 on ajavahemik 1 kuu 17 päeva. Kolm rikkumist jääb ajavahemikule 3 aastat 7 kuud 15 päeva. Samas alates 22.05.2021 on isik viibinud vahi all kohtuasjas 1-21-4882 ja viibis edaspidi vangistuses katkestamatult kuni 22.02.2024 kuni vangistuse ärakandmiseni. Seega, alates 08.05.2021 kuni 23.12.2024 sai ta vabaduses viibida kokku 10 kuud ja 14 päeva. Vabanedes 22.02.2024, sõitis ta taas juhtimisõiguseta 23.12.2024 ja järgnevalt 10.02.2025. Vangistuses viibimine, kokku 2 aastat 9 kuud, takistas isiku vaba liikumist sõidukiga. Seega juhtimisõiguseta juhtimine oli välistatud objektiivsel põhjusel vangistuse pikkuse ajavahemikus. Järelikult, leiab kohus, et viibides vabaduses juhtis isik mootorsõidukit 08.05.2021 ilma juhtimisõiguseta, ning vabaduses olles sõitis taas juhtimisõiguseta 23.12.2024 ja 1 kuu 17 päeva hiljem, 10.02.2025, sõitis kolmandat korda juhtimisõiguseta. Kohtu arvates, isiku käitumine vabaduses viibides, kolmel korral juhtimisõiguseta sõitmine ajavahemikus 10 kuud 14 päeva, annab piisava aluse arvata, et isik sõitis juhtimisõiguseta süstemaatiliselt. Ajavahemik ja rikkumiste arv näitavad, et isikul on kalduvus konkreetsele käitumisele ja avanenud võimalustel rikub ta liiklusalaseid reegleid ja sõidab juhtimisõiguseta. Kohus leiab, et KarS § 423-1 järgi ettenähtud koosseisu objektiivne külg on tõendatud. Subjektiivsest küljest leiab kohus, et isik pani teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, sest ta teadis, et sõidab vähemalt kolmel korral mootorsõidukiga ja seda juhtimisõiguseta. Süüdistatav tahtiski sõita mootorsõidukiga ja igal korral tegigi seda. Kohus leiab, et 23.12.2024 toimepandud KarS § 424 lg 2 ja 423-1 järgi kvalifitseeritud kuriteod on toime pandud ühe teoga – mootorsõiduki juhtimisega, mil isik oli seaduse mõttes joobes ning lisaks puudus tal kehtiv juhtimisõigus. Sama on arvata 10.02.2025 toimepandud teo kohta. Süüdistatava teod 23.12.2024 ja 10.02.2025 moodustavad igal kuupäeval ühtsust ajalises ja ruumilises mõttes, samuti on teoaktid loogiliselt seotud ja tuletatud ühest tahtlusest. Kohtupraktikas on teoühtsusele korduvalt tähelepanu pööratud, viimati Riigikohtu lahend 1-245284/43 p 34: „Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. (Nt RKKK 13.11.2012, 3-1-1-97-12, p 11.)“ Isikule etteheidetud 23.12.2024 ja 10.02.2025 toimepandud teod, mis igal kuupäeval vastavad kahele kuriteokoosseisule, KarS § 432-1 ja 424 lg 2, realiseerusid samaaegsel ja samas kohas, et olid seotus ajalis-ruumiliselt. Samuti isiku tahtlus oligi suunatud ühtsele teole – isik teadis, et ta sõidab mootorsõidukiga ja tema väljahingatavas õhus on alkoholi ehk ta võib olla joobes, samuti teadis isik, et tal puudub juhtimisõigus. Ta sooviski sõita mootorsõidukita ülalnäidatud asjaoludel. Isiku teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

6 / 10

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, millest kohus lähtub karistuse määra valimisel. Riigikohtu otsuse nr. 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku erinormi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika on karistuse mõistmise küsimuses järjepidev. Riigikohtu lahend 1-19-4150 p 26: „Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (KarS § 56 lg 1 ) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-182232/179, p 71; 11. juuni 2018. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28; 17. juuni 2013. a otsus asjas nr 31-1-58-13, p 8; 12. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-76-12, p 7; 15. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1; 16. mai 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6.)“ Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KarS § 424 lg 2 järgi on karistusena ettenähtud ainult vangistus, kuni 4 aastani, keskmine määr seega 2 aastat vangistust. KarS § 423-1 järgi on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni 1 aastani. Kuna isik pane teo toime, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse isikule üks karistus raskeima sanktsiooni alusel ( KarS § 63 lg 1). Järelikult kohaldamisele kuulub KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud sanktsioon. Sel juhul langeb ära võimalus mõista isikule rahaline karistus. Kohus leiab, et isiku süü suurus kahes episoodis, 23.12.2024 ja 10.02.2025, on alla keskmise, kuid ei ole minimaalsele lähenev. 23.12.2024 oli isik joobeseisundis, näit 1,17 mg /l kohta. Näit iseenesest ületab kindlalt nn kriminaalse joobe piirmäära, mis on 0,75 mg/l kohta. 10.02.2025 episoodis on isiku väljahingatavas õhus alkoholi 0,78 mg/l kohta, mis kriminaalase joobe seisukohalt on ületatud vähesel määral. Samas oli isik mõlemas episoodis sõitmisel juhtimisõiguseta. Episoodide arv ei ole märkimisväärne. Mõlemal korral tegutses isik otsese tahtlusega. Esimeses episoodis osales isik samaaegselt liiklusõnnetuses ja on alust arvata, et

7 / 10

liiklusõnnetuse põhjustaja just isik, ta sõitis tagant otsa teisele sõidukile. See suurendab isiku süüd, sest talle etteheidetud 23.12.2024 ohudelikt realiseerus tagajärjes - liiklusõnnetuses. Kohus arvestab süüdistatava isikut. Karistuse mõistmisel on lubatud kohtupraktika kohaselt arvestada seaduse alusel kustunud karistusi ( Riigikohtu lahend 4-22-4239/41 p 12). Menetlejal tuleb kaaluda, kas üldse ja kui, siis mil määreal varasemad karistusandmed uut karistust mõjuvad. Isik on varasemalt korduvalt karistatud. Viimati 23.01.2023 KarS § 329 järgi, 19.08.2022 teo toimepanemise eest. Tegemist ei ole liiklusalase kuriteoga, kuid tegu oli toime pandud vangla režiimi rikkudes – karistuse kandmisest kõrvalehoidmine, isik ei saabunud avavanglast tagasi vanglasse määratud ajal vaid lahkus vabadusse. Karistusregistrist nähtub, et isik on varasemalt karistatud 10.09.2020 kohtuotsusega KarS § 423-1 ja 424 lg 1 järgi ehk samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, mis oli toime pandud 19.05.2020. Isik on ka karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest välisriigi kohtuotsusega 31.10.2019, teo toimepanemise aeg 24.04.2019. Isik oli liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest ( sõitmine ilma juhtimisõiguseta ja juhile keelatud seisundis) karistatud ka väärteokorras 16.06.2020 otsusega rahatrahviga 712 eurot, mille isik jättis täitmata ja mis oli 12.02.2024 kohtumäärusega asendatud ÜKTga 17 tundi, mis olid täidetud. Näidatud asjaolud osutavad sellele, et isik on viimase vähemalt 7 aasta kestel oli aktiivne liiklusalane rikkuja, kusjuures konkreetsemalt just juhtimisõiguseta ja alkoholiseisundis sõitmisel. Need asjaolud annavad pigem negatiivset eripreventiivset prognoosi ehk isikul on kalduvus toime panna liiklusalaseid süütegusid. Käesoleval ajal on isikul töökoht OÜ X, isiku sõnul töötab ta alates novembrist 2025. Alates viimasest rikkumisest 10.02.2025, ei ole isik uusi liiklusalaseid süütegusid toime pannud, nagu ka muid süütegusid. See näitab isikut positiivses valguses. Arvestades süü suurust, süüdistatava isikut, kergendavat asjaolu ja pidades silmas karistuse eesmärke, et isik ei paneks edaspidi toime uusi süütegusid, on põhjendatud karistada KarS § 63 lg 1 kohaldamisega ehk raskeima sanktsiooni alusel, KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta. Kohus tuletab kaitsjale meelde ja selgitab süüdistatavale, et KarS § 424 lg 2 järgi süüdimõistmise korral on seadusega keelatud jätta karistus täielikult tingimisi kohaldamata KarS § 424 lg 4 p 1. Seega on perspektiivituks taotleda isiku karistuse kandmisest tingimisi vabastamist, kohaldades katseaega ja kriminaalhooldust. Välistatud ei ole KarS § 74 lg 2 kohaldamine, kui mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele osaliselt ja osa vangistust kantakse ära kohe. Kohus aga selgitab, et vastavalt kohtupraktikale on KarS § 74 lg 2 regulatsiooni puhul on tegemist nn šokivangistusega, mis on mõõdetav kuudes ja on suunatud isikutele, kelle puhul ei pea kohus veel vajalikuks vangistuse kogu aja ärakandmist ( vt 3-1-1-99-06 p 12, kinnitatud Riigikohtu lahendiga 1-17-689/29 p 24). See on aktuaalne näiteks esimest korda vangistusse sattuvate isikute puhul, et vältida isikule vangla pikaajalist mõju. Eriti aktuaalne on see alaealiste ja noores eas olevate isikute suhtes. Süüdistatav sellise kategooria alla ei sobi. Ta on varasemalt korduvalt karistatud ja üle 2-aastase vangistuse ära kandnud, seega ei oleks mitmekuulise vangistuse kohaldamine talle šokina mõjuv meede. KarS § 424 lg 4 p 1 regulatsioon ei keela aga vangistuse asendamist ÜKTga ( vt Riigikohtu lahend 1-20-2476/18 p 17). Menetlusosalised seda ei taotlenud. Kohus ei pea põhjendatuks asendada süüdistatavale mõistetud vangistus ÜKTga. ÜKTde puhul on tegemist asenduskaristusega, mis on nö viimane meede selleks, et vältida isiku vangistuse reaalset ärakandmist. Tegemist ei ole karistusest 8 / 10

vabastamisega, vaid sama vangistuse ärakandmist, ainult erivormis ( Riigikohtu lahend 1-202476 p 17). Kohtul ei tekkinud kohtuliku arutamise tulemina siseveendumust, et asenduskaristuse kohaldamine oleks isiku puhul põhjendatud karistuse eesmärkide saavutamise vaatenurgast. ÜKTde sooritamine eeldab teatud enesedistsipliini, et tööd saaksid olla sooritatud ja mis on olulisem – ka asenduskaristuse üheks eesmärgiks see, et isik edaspidi ei paneks toime uusi süütegusid. Süüdistatav jättis oma ajal täitmata talle 16.06.2020 määratud rahatrahv juhtimisõiguseta ja keelatud seisundis sõitmise eest, 12.02.2024 asendati see ÜKTga 17 tundi kohtuasjas 4-24-413, isik kandis ÜKTd peale vabanemist 22.02.2024. See isikule ei mõjunud ja detsembris 2024 sõitis ta taas juhtimisõiguseta ja joobeseisundis. Samuti kaasneb ÜKT kohaldamisele kriminaalhooldus. Varasemalt oli isiku suhtes kriminaalhooldus kohaldatud 10.09.2020 kohtuotsusega, karistusregistris nähtub, et 08.07.2021 kohtumäärusega oli tingimisi määratud vangistus täitmisele pööratud, rakendamise aluseks - kontrollnõuete rikkumine või kohustuste täitmata jätmine. See näitab, et isikul võib olla puudu piisavat enesedistsipliini ÜKTde sooritamiseks ja järjekordsele käitumiskontrollile allumiseks. Seega ei näe kohus ÜKTde kohaldamises perspektiivi. Karistusaja hulka tuleb arvestada KarS § 68 alusel eelvangistuses viibitud 4 päeva. Kandmisele kuuluv vangistus on 11 kuud ja 26 päeva. Igal juhul mõistetud põhi- ja lisakaristus oma kogumis ei tohi ületada isiku süü suurust ja preventsiooni vajadust, 3-1-1-18-17 p 13: „Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 3-1-1-59-15, p 12).“ Tegelikult sama mõtet on kohtupraktikas väljendatud ka hilisemalt, nt Riigikohtu lahend 1-226248 p 23. KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt, KarS § 424 lg 2 sätestatud kuriteo puhul kohaldatakse lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine. Seega, puudub kohtul käesoleval kohtuasjas kaalutlusõigus, kas mõista isikule lisakaristus või mitte, kaalumisel on ainult kohaldamise pikkus. Tähtsust ei oma asjaolu, et isikul ei olnud juhtimisõigus teo toimepanemise aja kohtuotsuse tegemise ajal. Juhtimisõiguse äravõtmine on võimalik sel juhul põhjusel, et lisakaristuse mõju on suunatud ka tulevikusse, et isik ei saaks ka tulevikus teatud aja kestel juhtimisõigust omandada ( Riigikohtu lahend 1-22-6248/51, p 15 ja 17). Seega, tuleb arvestada siiski, et põhi- ja lisakaristus oma kogumis ei ületa süü suurust ja preventsiooni vajadust. KarS § 424 lg 4 p 2 ja KarS § 50 lg 3 tuleb süüdistatavale mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.

9 / 10

Kuna isikul pikemaajaliselt puudub juhtimisõigus, siis ei osuta lisakaristuse kohaldamine 4 kuuks põhi- ja lisakaristuse kogumile sellist mõju, et see oleks süüle ebaproportsionaalne.

ASITÕENDID

Kriminaalasja juures on 2 DVD-R plaati, mis on kriminaalasja materjalide osa ja jääb materjalidesse ning ei vaja eraldi seisukoha võtmist.

MENETLUSKULUD

Isiku süüdimõistmisega kaasneb süüdimõistetul kohustus kanda menetluskulusid KrMS § 180 lg 1 alusel. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks määratud kaitsjatasu ja sundraha. Alates 01.04.2026 on teise astme kuriteo puhul sundraha 1419 eurot. Kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest on Rain Räägul tekkinud menetluskulu 219,60 eurot ning kohtumenetluses - 256,68 eurot eelmenetluses ning 370,76 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude kogusumma tuleb lubada tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vabaduses on isikul töökoht. Samas on isikule ärakandmisele mõistetud vangistus 11 kuud 26 päeva, seega on põhjendatud kergendada isiku rahalise kohustuse täitmist, andes võimaluse täita kohustust aasta jooksul. Inna Kirsipuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

10 / 10

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.