Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
08.11.2012, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-10-13961
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid D.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
D.K , isikukood: xxxx, kodakondsus määratlemata, viibimiskoht: Viru Vangla.
Videokohtuistungi aeg – 23.10.2012
Karistuse kandmise algus 07.05.2010 ja lõpp 07.11.2014
Jätta D.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai või pidi teada saama vaidlustatavast kohtumäärusest. Asjaolud. Viru Vangla esitas 06.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. D.K on süüdi tunnistatud Tartu Ringkonnakohtu 14.03.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-13961 KarS § 115 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ning teda karistati vangistusega 4 aastat ja 6 kuud. Karistuse kandmise alguseks loeti 07.05.2010. Kohtuotsus jõustus 22.03.2012.
Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korda, reaalset vanglakaristust kannab viiendat korda. Varem karistatud raske tervisekahjustuse tekitamise, grupis röövimise, varguse, mootorsõiduki ärandamise ja vägivaldse väljapressimise ning avaliku korra rikkumise eest. Antud karistus on määratud provotseeritud tapmise eest. Seega on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks. Tingituna asjaolust, et isik viibib vastuvõtufaasis, ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava. Käitumine vangistuse jooksul on olnud rahuldav, suhtumine ametnikesse hea. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 6. Vabanedes plaanib elama asuda aadressile xxxx, xxxx, kus ta ka enne vangistust koos ema ja isaga elas. Omab algharidust (7 klassi), kuid soovib jätkata õpinguid, samuti on motiveeritud töötama. Hetkel majanduslikult toetavad vanemad, sissetulekut ei oma. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Viru Vangla hinnangul on järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist korduva mitte vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 38% ning vägivalla komponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus 58%. Eeltoodust tulenevalt ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung. 23.10.2012 toimunud videoistungil taotles D.K ise enda enne tähtaegset vabastamist. Avaldab kohtule, et asub elama sinna, kuhu on registreeritud, garanteeritud töökohta vabanedes ei ole. Samuti ei tunnista distsiplinaarkaristusi. Ei oska öelda, miks kohus peaks teda usaldama, tegemist ei olnud kohtuotsuse järgi tahtliku tapmisega, ta pidi ennast kaitsma. Aasta aega vabaduses olles ei olnud kordagi politseiga kokkupuuteid. Isegi purjus oleku eest ei sattunud politseisse. Leiab, et kohtul on õigus jätta ta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Prokurör D.K ennetähtaegset vabastamist ei toetanud, lisab, et ka vangla ei toeta seda. Nagu iseloomustusest nähtub, on teda varem kaheksal korral karistatud, viiel korral on karistatud vangistusega. Vanglas oleks ei ole mõju avaldunud. D.K on pidevalt korda rikkunud. Tal on kuus distsiplinaarkaristust. Nagu istungil nähtub ja vangla iseloomustusest välja tuleb, siis õigustab D.K oma tegusid. Tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ja uue vägivallaga kuriteo toimepanemise tõenäosus on 52%. Lisaks on ta varem tingimisi ennetähtaega vabastatud, kuid vahetult peale vabastamist on ta toime pannud uue kuriteo. Prokurör leiab, et tegu on isikuga, kes ei suuda vabaduses ega ka vanglas seaduse kuulekult käituda. Maakohtu määruse põhjendused. Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja D.K tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Vangla saadetud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, kuid garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust oli tegevusetu, tegi juhutöid ning töötamise perioodid on lühiajalised. Ka vanglas ei ole veel tööle asunud. Kinnipeetaval ei ole erilisi tööoskusi ega ka kujunenud töölkäimise harjumist. Suhtlusringis on isikud, kes koos temaga panid toime kuriteo. Riskiks on vangla hinnangul varasema elustiili ja käitumise jätkamine (öösel baarides käimine purjus peaga, kaklused jne), mis võib kaasa tuua enda ja teiste vigastamise riske. Samuti on risk ja ohtlikkus olemas kinnipeetava väärtushinnangutest ja hoiakutest lähtuvalt. Õigustab enda tegevusi, süüdistab juhtunutes teisi või olukordi. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ning puudub motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Vangla on kinnipeetava hinnanud kõrgohtlikuks, eriti ohustatud ühiskonnale. Kohus leiab, et D.K pole pälvinud kohtu usaldust selles, et ta suudaks täita kõiki talle tingimisi ennetähtaega vabanemisel määratavaid kohustusi ja ülesandeid. On ka varasemalt katseajal olles rikkunud katseaja nõudeid, sh pannud toime uue kuriteo. Tulenevalt asjaolust, et isik on ka varem isikuvastaseid kuritegusid toime pannud ning vabanemise korral on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kõrge (vangla hinnangul 58%), on kohtu hinnangul kinnipeetava puhul tegemist ühiskonnaohtliku isikuga, kelle vabastamist enne tähtaega peab kohus ennatlikuks. Temale määratud karistus 4 aastat ja 6 kuud on mõistetud provotseeritud tapmise eest ning proportsionaalne isiku süü ja toimepandud teo raskusega. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks D.K enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu D.K vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega.
tingimisi
Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Kohtumäärus jõustus 27.novembril 2012.a Nooremreferent
Anu Ammer Kai Rosar Kai Rosar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.