Kohtulahend

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates

Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 18.10.2011 otsusega mõisteti G.M süüdi Kars § 114 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 aastat vangistust. Sama maakohtu otsusega mõisteti süüdi ka R. Korenkov Kars § 114 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 aastat vangistust. Lisaks mõisteti eelnimetatud maakohtu otsusega KarS § 307 lg 1 järgi süüdi ka B.J , kelle osas apellatsioonimenetlust ei toimu. G.M-ile ja R. Korenkovile esitati süüdistus KarS § 114 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et nemad 06.05.2010 ajavahemikus kell 11.00 kuni 16.00, viibides alkoholijoobe seisundis XXX asuvas korteris, purjus peaga tekkinud konflikti käigus S.T. ja tema tapmise eesmärgil, tungisid kannatanule kallale ja peksid teda mitte vähem kui 20 minuti jooksul, tekitades S.T. ule tugevat füüsilist valu. Lõid kannatanu jalust maha ja pärast seda peksid teda korduvalt rusikate ja jalgadega elutähtsatesse organitesse. Seejärel, eesmärgiga tekitada kannatanule erilisi kannatusi, hüppasid jalgadega S.T. u rinnal ja pea peal, mille tulemusena tekitasid talle rinna vigastused hulgaliste roiete murdudega, pea, näo ja kaela traumadega, kõhu tömbi trauma põrna ja kõhunäärme pea rebendiga, millega kaasnes äge verekaotus. S.T. suri saadud kehavigastustesse sündmuskohal. Kohtuistungil tunnistasid G.M ja R. Korenkov oma süüd KarS § 114 p 1 järgi esitatud süüdistuses osaliselt. Kohus, kuulanud ära süüdistatavad, kannatanu ja tunnistajad, uurinud kriminaalasja toimiku materjale jõudis arvamusele, et G.M-i , R. Korenkovi süü neile esitatud süüdistuses on tõendatud kõikide kohtuistungil uuritud tõenditega kogumis. Kohus leidis, et kõik korteris toimunu, st S.T. u tapmise asjaolud, on tuvastatud ainult süüdistatavate G.M-i, R. Korenkovi ja B.J sõnade põhjal. Konflikti tekkimise momendiks oli kogu süüdistatavate ja kannatanu seltskond purjus, kuid nagu selgitasid süüdistatavad, olid nad adekvaatsed ja said toimuvast aru. Mingil hetkel kutsus S.T. G.M-i kööki ja nagu süüdistatav kohtule selgitas, lõi S.T. talle ilma mingisuguse põhjuseta 2 korda noaga kaela. Peale G.M-i kinnitas seda asjaolu ka R. Korenkov. Järgmisel päeval pärast süüdistatava G.M-i kinnipidamist toimetati ta Narva haigla erakorralise meditsiini osakonda. Kohtuliku uurimise käigus oli esitatud meditsiinitõend, millest nähtub, et G.M-i kaelal oli lõikehaav, mis ei olnud ohtlik ja ei kujutanud ohtu elule. Kohtu hinnangul sai just see asjaolu S.T. u tapmise põhjuseks. Kohus leidis, et puudub alus G.M-i kohtus antud ütlusi mitte usaldada, kuna need on täielikult kooskõlas B.J ütlustega. Kohtu hinnangul on R. Korenkovi ütlused tõesed osaliselt, so osas, kus ta annab ütlusi G.M-i vastu. R. Korenkovi väited, et tema ise lõi S.T. ut ainult 2 korda rusikaga näkku ei lange kokku mitte ainult süüdistatav G.M-i ütlustega, vaid ka B.J ütlustega, kes osutus selle sündmuse juhuslikuks pealtnägijaks. Kohus, hinnates G.M-i ja B.J ütlusi järeldas, et kannatanu peksmises osalesid ainult 2 inimest – süüdistatav G.M ja süüdistatav R. Korenkov, kes peksid kannatanut korduvalt tugevate jalalöökidega nii vastu pead kui ka teisi kehaosi mitte vähem kui 20 minuti jooksul, seni, kuni kanntanu suri.

Kohus leidis, et puudub alus B.J ütluste mitteusaldamiseks, kuna tema ütlused nii kohtueelse uurimise käigus kui ka kohtus olid järjepidevad. Ta nägi, kuidas süüdistatavad peksid jalgadega lamavat kannatanut. B.J ütlused on kooskõlas kohtumeditsiinilise ekspertiisi akti tulemustega. Ekspertiis kinnitab B.J ütlusi selle kohta, et süüdistatavad peksid S.T. ut mitte ainult rusikatega ja mitte ainult vastu nägu, vaid ka jalgadega erinevatesse kehaosadesse. Vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile oli S.T. u laip avastatud trepikoja esimese ja teise korruse vaheliselt trepimademelt. Süüdistatavate R. Korenkovi ja G.M-i aga samuti ka tunnistaja J.Z. ütlustega oli tuvastatud, et 06.05.2010 tulid G.M ja R. Korenkov hilja õhtul tagasi korterisse, milles oli toime pandud tapmine, ja kuriteo varjamise eesmärgil viisid nad kannatanu keha välja trepimademele. Sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab süüdistatavate sõnu S.T. u tapmise toimepanemise koha osas. Korterist avastati kannatanule kuuluvad asjad. Suures toas, kus S.T. ut peksti, oli hulgaliselt vereplekke vaibal, arvuti kompressoril ja seinal. Vaibalt avastati hammas. Vastavalt DNA ekspertiisis toodud arvamusele kuulub korterist leitud hammas S.T. ule. Seega leidis kohus esitatud tõendite põhjal, et kannatanu surma põhjustasid süüdistatavate G.M-i ja R. Korenkovi teod. Põhjusliku seose kohta leidis kohus, et pekstes kannatanut umbes 20 minuti jooksul jalgade ja rusikatega valimatult erinevatesse elutähtsatesse kehaosadesse – vastu pead, rinda, kõhtu seni, kuni kannatanu S.T. suri, järeldub sellest, et süüdistatavad G.M ja R. Korenkov tegutsesid vähemalt kaudse tapmistahtlusega. Nad pidasid võimalikuks, et nende tegevus põhjustab kannatanu surma ja nad lasid sellel juhtuda. Kohtu hinnangul osutab G.M-i ja B.J ütluste analüüs sellele, et G.M ja R. Korenkov tegutsesid kooskõlastatult ja sihipäraselt ühtse kuritegeliku eesmärgi – kannatanu surma saavutamiseks. Seejuures ei oma kohtu hinnangul mingit tähtsust, kes nendest ja kui mitu korda kannatanut lõi. Kohus leidis, et G.M ja R. Korenkov panid S.T. u tapmise toime eriti piinaval viisil. Süüdistatavad peksid S.T. ut korduvate tugevate nii rusika- kui jalalöökidega erinevatesse kehaosadesse küllaltki pika aja jooksul, tekitades talle hulgaliselt elupuhuseid kehavigastusi. Hulgaliste kehavigastuste olemasolu osutab sellele, et kannatanu tundis tugevat valu kogu peksmise aja jooksul, paludes G.M ja R. Korenkovi teda mitte peksta, mida kuulis B.J . G.M-i kaitsja taotlusele teo ümberkvalifitseerimiseks KarS § 115 järgi G.M ootamatult tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundiga, leidis kohus, et kohtuliku uurimise käigus ei kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatav oli kuriteo toimepanemise momendil füsioloogilise afekti seisundis, mis on iseloomulik kõrge tasemega emotsionaalsele plahvatusele. Kohus viitas G.M-i ütlustele ning leidis, et kuigi G.M sai noahaava kaela, oli ta siiski rahulikus psüühilises seisundis, mis võimaldas tal teostada teatud teadlikku intellektuaalset tegevust, nimelt mõtiskleda selle üle, milleks ja miks kannatanu selliselt käitus, ja seejärel teise tuppa minna. Lisaks märkis kohus, et KarS § 115 dispositsioonist tulenevalt peab tugev hingeline erutus tekkima äkki, vahetu reaktsioonina seda esilekutsuvatele sündmustele. See tähendab, et tugev hingeline erutus tekib koheselt, vahetult ja järgneb vastureaktsioonina kannatanu õigusvastasele käitumisele, st tapmise ja kannatanu provotseeriva käitumise vahel ei saa olla ajalist vahet. Seega lähtus kohus ajalisest vahest tapmise ja kannatanu ebaseadusliku käitumise vahel ning järeldas, et selline provotseeritud tapmise tingimus nagu seda on ootamatus, kohtuliku uurimise käigus kinnitust ei leidnud. Seega järeldus kohtu hinnangul süüdistatavate G.M-i, R. Korenkovi ja B.J ütluste analüüsist, aga samuti ka kuriteo asjaoludest ja süüdistatavate käitumisest pärast tapmise toimepanemist, et vaatamata sellele, et S.T. pani G.M-i suhtes toime vägivallateo, ei tundnud süüdistatav G.M tapmise toimepanemise momendil tugevat emotsionaalset erutust, mis oleksid piiranud tema võimet oma tegudest aru saada ja neid juhtida. See oli

metoodiline tapmine isikute grupis, toime pandud kätemaksuna mitteohtliku ja elu mitteohustava haava eest, millest G.M ei tundnud valu ja nagu ta ise väitis, ei näinud verd. Vastavalt kohtu poolt tuvastatule oli G.M lihtsalt tavalises alkoholijoobes, peksis kannatanut kättemaksuks kehavigastuse tekitamise eest, lülitus peksmisse alles pärast seda, kui R. Korenkov lõi S.T. ule rusikaga vastu nägu. Järgmisel päeval pärast tapmist selgitas G.M oma elukaaslasele J.Z. S.T. u läbipeksmist mitte millegi muuga, kui et „tahtis enda eest seista“, st tegi seda kättemaksust. Kohus leidis, et kogutud tõendid kinnitavad süüdistatavate teadlikku, tahtlikku ja sihipärast tegutsemist kannatanule surmavate kehavigastuste tekitamisel (mõlemad süüdistatavad said aru, et tekitavad vigastusi elutähtsatesse organitesse), aga samuti otsest põhjuste-tagajärgede seost kannatanule tekitatud raskete kehavigastuste ja saabunud surma vahel, kuna vastavalt ekspertiisis toodud arvamusele rinna ja kõhu trauma koos põrna ja kõhunäärme rebendiga, millega kaasnes rohke seesmine verejooks, oligi traumaks, mis tõi endaga kaasa kannatanu S.T. u surma. Kohus leidis, et pekstes käte ja jalgadega lamavat kannatanut, kes ei olnud võimeline vastupanu osutama ja tekitades talle hulgaliselt elupuhuseid vigastusi, teadvustasid süüdistatavad, et tekitasid talle erilisi kannatusi. See räägib nende poolt toimepandud tapmise erilisest julmusest. Hulgalised kehavigastused, nende lokalisatsioon, jõud, millega need tekitati (hulgaliste roiete murdudega, peatraumaga, siseorganite rebenditega), jalgadega peksmine – kõik need asjaolud põhjustavad piinavat tapmisviisi, kuna on seotud kannatanule ajaliselt kestva (alates peksmise algusest kuni surmani) tugeva füüsilise valu tekitamisega. Kuriteo jälgede varjamise eesmärgil viisid süüdistatavad G.M ja R. Korenkov kannatanu laiba trepimademele ja see tunnistab nende osalemist tapmise toimepanemises ja soovi vältida vastutust kuriteo eest. Kohus jättis kõrvale tunnistaja O.R. ütlused vastuolude tõttu nii süüdistatavate G.M-i ja B.J kui ka R. Korenkovi ütlustega. Puutuvalt R. Korenkovi ütlustesse, et tema lõi S.T. ule kõigest 2 korda rusikaga vastu pead, leidis kohus, et need on paljasõnalised ja ümber lükatud kõikide kriminaalasjas kogutud materjalidega. Kohtu hinnangul on R. Korenkovi ütlused ümber lükatud järgmiste asjaoludega: R. Korenkov oli see, kes alustas S.T. u peksmist; koos G.M-iga peksis ta kannatanut pika aja jooksul (15-20 minutit) käte ja jalgadega; koos G.M-iga viis S.T. u korterist välja, varjates kuriteo jälgi; R. Korenkov tegi G.M-ile ettepaneku võtta midagi ette B.J-iga, kes oli tapmist pealt näinud; tunnistaja J.Z. kuulis, kuidas mõlemad süüdistatavad, rääkides S.T. u tapmisest, kasutasid vestluses sõnu "peksid läbi", "tapsid". Karistust mõistes arvestas kohus toimepandud kuriteo raskust, süüdistatavate suhtumist toimepandud teosse, süüdistatavate isikuid ja kriminaalasja tehiolusid. Süüdistatavad G.M ja R. Korenkov panid toime raske esimese astme kuriteo raskendavatel asjaoludel, st eriti piinaval viisil. Kuriteo panid toime alkoholijoobe seisundis, isikute grupis. Mõlemad on varem kohtulikult karistatud. G.M on 7 korda kriminaalkorras karistatud, R. Korenkov 1 kord. G.M-i puhul pidas kohus süüd kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlikku kahetsust. G.M-ile karistust mõistes pidas kohus vajalikuks pöörata tähelepanu kannatanu tegevusele, kes tekitas G.M-ile kaela lõikehaava, mis tõukaski viimase kuriteo toimepanemisele. G.M-i või R. Korenkovi karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust mõistes võttis kohus arvesse, et R. Korenkovi ülalpidamisel on alaealised lapsed. Kohus leidis, et kuna G.M ja R. Korenkov on isikud, kes ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja kes on jätkanud kuritegelikku tegevust, pannes toime raske kuriteo, on neile otstarbekas mõista reaalne karistus.

Apellatsioonides esitatud taotluste sisu

G.M-i apellatsioon G.M taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning tema poolt toimepandud teo ümberkvalifitseerimist ja õiglase karistuse mõistmist. G.M märgib, et kohus ei ole arvestanud, et kannatanu hakkas talle esimesena noahoope jagama ning ta kaitses ennast. Ta ei tapnud kannatanut tahtlikult, vaid see oli kannatanu poolt provotseeritud. G.M selgitab, et ta proovis konfliktist väljuda pärast kannatanu poolt köögis antud noahoope ning läks tuppa, kuid kannatanu järgnes talle konflikti jätkama. Nimetatut kinnitavad B.J ja R. Korenkovi ütlused. Pärast seda tekkis kaklus, mille tulemusena tekitas G.M kannatanule raskeid kehavigastusi. G.M selgitab, et esimene kannatanupoolne noahoop oli kaelapiirkonda, kus asub unearter, pärast mida lõi kannatanu veel tugevamini selja tagant kaela piirkonda. See on arstide poolt fikseeritud. G.M märgib, et ta on korduvalt taotlenud ekspertiisi tegemist, mida temale arusaamatul põhjusel tehtud ei ole. G.M on seisukohal, et rikutud on tema õigusi, kuna tema elule oli kannatanu poolt oht. G.M, olles šokiseisundis, kartis kutsuda politseid ning seda kahetseb ta täielikult. Lisaks on G.M-ile arusaamatu, et kui kohus leidis, et süüdistatavate ütlusi ei ole alust usaldada, millisel alusel ta siis KarS § 114 järgi süüdi mõisteti. Ühtlasi peab G.M talle mõistetud karistust liiga karmiks. R. Korenkovi apellatsioon R. Korenkov taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista ta süüdi KarS § 121 järgi ning määrata kergem karistus. R. Korenkov leiab, et 2 lööki kannatanule rusikaga näo piirkonda, mille tulemusena ta ei kukkunud, ei toonud kannatanule raskeid tagajärgi, mistõttu tuleb tema tegevus kvalifitseerida KarS § 121 järgi. R. Korenkov märgib, et tal ei olnud tahtlust kannatanu tappa, vaid kannatanu ja G.M lahutada. R. Korenkov oli väga ehmunud kui nägi G.M nuga kaelas, kuid ta sai aru, et seda tegi kannatanu, kes oli G.M-i selja taga. R. Korenkovil oli üks soov – välistada edasine vägivald G.M-i suhtes. Seega lõi ta kannatanut 2 korda. R. Korenkov ei nõustu, et vägivald kannatanu suhtes kestis 15-20 minutit. Sellise aja määras B.J, kes oli tugevas alkoholijoobes ning on arusaamatu, mille järgi ta selle määras. R. Korenkov märgib, et kohtuliku uurimise algusest alates on ta andnud tõeseid ütlusi. R. Korenkov selgitab, et korteris, kus tapmine toimus oli väga palju verd (nii G.M-i kui ka kannatanu), sh ka G.M-i ja kannatanu riietel. R. Korenkovi kinnipidamisel olid tal seljas samad riided, mis sündmuse ajal, kuid tema riietel verejälgi ei olnud. Seega leiab R. Korenkov, et kui ta oleks kannatanut löönud, oleksid tema riided olnud verega määrdunud, kuid seda ei olnud. Samuti ei tuvastatud ekspertiisiga tema DNA-d kuskilt objektidelt. R. Korenkov märgib, et B.J oli väga purjus ning ta on varem 3 korda karistatud. R. Korenkov leiab, et tema ütlustesse tuleb suhtuda väga kriitiliselt. Lisaks märgib R. Korenkov, et ta väga kahetseb juhtunut. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

G.M-i tegevus kannatanu S.T. u tapmisteo toimepanemisel tuleb kvalifitseerida KarS § 115 järgi ning mõista vastav karistus. Süüdistatava R. Korenkovi apellatsioon on põhjendamatu ning rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb tema osas jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1.

Samas on tõenditest tulenevalt (sealhulgas G.M-i ütlused) tuvastatud, et G.M-i käitumine oli süüline, s.t ta oli võimeline aru saama oma teo keelatusest ja käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. 4.1 Privilegeeritud koosseisu subjektiivne ehk tahteline külg on põhikoosseisuga sama - isik peab vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning seda möönma. Süüteokoosseisu osas on oluline lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu, tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele (vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele. Seega ei välista KarS § 115 kohaldamist ka asjaolu, kui isiku liikumapanevaks jõuks oli nt kättemaksumotiiv, mida võivad täiendada (kuid ei pea täiendama) meeleheide, enda väljapääsmatu olukorra tunnetamine vms. 4.2 Maakohtu otsuses tuvastatuga pole vaidlust selles, et XXX korteri köögis käitus esmalt süüdistatava G.M-i suhtes õigusvastaselt kannatanu S.T. , kutsudes sellega esile vastureaktsioonina mõni hetk hiljem kõrvaltoas G.M-i poolt jõhkra peksmise. 4.3 Tõendeid, mis kinnitaks enne kannatanu poolt G.M-i noaga löömist S.T. u ja G.M-i vahelise vastastikuse tüli või konflikti motiivi korteris ja köögis, pole kriminaalasjas tõsikindlalt tuvastatud. Kuna G.M väidab, et tema kööki minnes lõi kannatanu talle midagi lausumata noaga kaela ja teist korda küünarvarre piirkonda ning see väide sündmuste kulgemisest pole kriminaalasjas olemasolevate tõenditega (sealhulgas korteris viibinute ütlustega) ümber lükatud, siis tuleb aluseks võtta G.M-i kirjeldus kuriteo toimepanemisele eelnenud sündmusest. 4.4 G.M-i ja kaassüüdistatav R. Korenkovi ütlustega ning SA Narva Haigla õiendiga on maakohtu otsuses tõendamist leidnud kannatanu S.T. u poolt G.M-ile noaga kaela löömine ja sellega kaelavigastuse tekitamine. Järgmisel päeval pärast kannatanu tapmist viidi G.M politseitöötajate poolt SA Narva Haigla erakorralise meditsiini osakonda ja seal fikseeriti tema seal lahtine haav kaelal (1 kd tl 155). Nimetatud haav pole ohustanud G.M-i elu. 4.5 Juba maakohtu otsusega on tuvastamist leidnud, et G.M ajendas kannatanut peksma soov talle tekitatud ründe ja vigastuse eest kätte maksta ja karistusõiguse kohaselt ei välista KarS § 115 kohaldamist ka asjaolu, kui isiku liikumapanevaks jõuks oli kättemaksumotiiv. Seega maakohus on ekslikult jätnud küllaldase tähelepanuta, et G.M-i vägivaldse tegevuse kannatanu suhtes käivitas kannatanu enda vägivald G.M-i suhtes. Väärib rõhutamist, et kannatanu rünne süüdistatava suhtes ei toimunud käte-rusikatega, vaid S.T. , olles haaranud köögis noa, lüües sellega ootamatult G.M. G.M-i tegevuses oli vastukaaluna tegemist õiglase raevuga ja selleks oli arusaadav põhjus, arvestades kannatanu eelnevat tegevust. 4.6 Samas pole kriminaalasjas tõendamist leidnud, et kannatanu rünne G.M-i suhtes jätkus edasi peale noalööki, s.o G.M-ile tuppa järgi minnes. Sellest tulenevalt pole tuvastatud olukorda, et G.M või R. Korenkov oleks kannatanu eelneva vägivaldse tegevuse tulemusena olnud hädakaitseseisundis, kui nad alustavad kannatanu S.T. u peksmist toas.

erutusseisundis, mille tõttu tema võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida oli piiratud. Riigikohus on eelpool nimetatud lahendis märkinud, et erutusseisund pole pelgalt meditsiiniline mõiste, mille peaks ja saaks tuvastada üksnes ekspertiisi käigus, vaid lisaks saab selle kindlaks teha ka kannatanu käitumisele antava hinnanguga kriminaalasja menetlemisel. Erutusseisund on juriidilisele hindamisele avatud mõiste, mille saab tuvastada kriminaalasja tehioludele tuginevalt. Vägivald, mille kannatanu köögis toime pani, pole ajaliselt kaugeleulatuvalt lahutatud kannatanu peksmisest, mille toimepanemist G.M kõrvaltoas hiljem alustab. Korteris viibinud isikute ütluste kohaselt algas kannatanu peksmine toas maksimaalselt üks minut pärast seda kui kannatanu oli löönud köögis G.M noaga kaela. Seega oli noalöögi mõju G.M-i psüühikale vahetu ja tugeva hingelise erutuse seisund ning peksmissoov olid tekkinud äkki, s.o vahetult pärast vägivallaakti. Tõenditest järeldub, et kui kannatanu poleks G.M noaga ootamatult rünnanud ja löönud, poleks G.M kannatanu peksmissoovi ja tapmistahtlust tekkinud. Kannatanu tapmine oli G.M-i reaktsioon tema suhtes toimepandud varasemale kehalisele vägivallale.

peksmiseks puudus ning olles joobeseisundis, rahuldas ta oma madalat kirge ja võimalust kaasinimest peksta. Maakohtu otsuses on juba tuvastamist leidnud, et R. Korenkovi väide tuppa sisenevast agressiivsest kannatanust pole usaldusväärselt tõendamist leidnud. 10.1 Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav R. Korenkov lõi kannatanut kahel korral rusikaga näkku. Samas aga püüab R. Korenkov kaitseversioonina väita, et kannatanu löömine kahel korral rusikaga näkku oli peksmise algfaasis ja rohkem tema kannatanut ei löönud ja edasi peksab kannatanut G.M . Seega ei olevat paaril rusikalöögil põhjuslikku seost hiljem saabunud tagajärje, s.o kannatanu surmaga. Maakohus on nimetatud väidet juba põhjalikult analüüsinud ning uuritud tõenditega selle ümber lükanud. Kannatanu peksmise ajal sündmuskohal viibinud kaassüüdistatava B.J ütlused lükkavad ümber R. Korenkovi väited, et ta lõi kannatanut ainult kaks korda. R. Korenkov püüab oma osalust kannatanu peksmisel oluliselt vähendada ja kirjeldab oma tegevust justkui juhuslikku sekkumist. Maakohtu küsimusele (1 kd tl 194) vastates on ta kinnitanud, et lõi kannatanut kaks korda. R. Korenkovi ütluste kohaselt G.M kakles sel hetkel kannatanuga ja tema läks neid lahutama ning „juhtus nii, et ma lõin kannatanut näkku.“ 10.2 Süüdistatava R. Korenkovi eelnimetatud ütluste usaldusväärsust on analüüsinud maakohus ning toetunud seejuures õigustatult kannatanu peksmise ajal samas toas viibinud B.J ütlustele. B.J ütluste kohaselt oli ta arvuti taga ja otsis muusikat ning ümber pöörates nägi kannatanut juba põrandal ja toimus peksmine. R. Korenkov ja G.M peksid koos kannatanut. Nad peksid teda käte ja jalgadega vastu keha ja pead. Peksmine kestis u. 15-20 minutit. Kannatanu nägu oli verine ja B.J palus süüdistatavatel peksmine lõpetada. Kannatanu korises. Et kannatanu on surnud, sai B.J aru siis, kui R. Korenkov palus tal kannatanu pulssi kontrollida. Ringkonnakohtul pole nagu maakohtulgi alust pidada B.J ütlusi mitteusaldusväärseteks, mida väidab apellatsioonis R. Korenkov. Tõepoolest korteris viibinud isikud olid alkoholijoobes, kuid see asjaolu ei sea veel kahtluse alla B.J poolt tajutut ja ütlustes kirjeldatud kannatanu peksmise üksikasju. Kriminaalasjas pole tuvastatud mingeid asjaolusid, millest järelduks, et B.J annab R. Korenkovi tegevuse osas valeütlusi. Veel on R. Korenkov apellatsioonis märkinud, et kannatanu peksmise aeg ei saanud olla sedavõrd pikk (15-20 minutit), kuid ringkonnakohus leiab, et ajaliselt järjest kulgenud peksmise puhul ei oma peksmise kestuse määratlus minutilise täpsusega määravat kaalu. Samuti ei lükka R. Korenkovi osalust kannatanu peksmises ümber väide, et tema riietelt ei leitud kannatanu verd, sest kohtupraktika kinnitab küllaldaselt ka olukordi, kus vägivallateo toimepanijatega puutumuses olnud esemetelt verejälgi ei leita. R. Korenkov peeti aga kinni kuriteo toimepanemisele järgneval päeval. 10.3 R. Korenkovi ennastõigustava versiooni lükkavad ümber ka kasssüüdistatava G.M-i maakohtus antud ja ringkonnakohtus korratud ütlused, mille kohaselt ta mingit abi R. Korenkovilt kannatanu peksmisel ei palunud, nad hakkasid teda peksma ja peksid algusest lõpuni koos. G.M on kinnitanud, et R. Korenkov ühines kaklusega omal algatusel. Peksmise jätsid nad siis järgi kui nägid, et kannatanu ei hinganud (1 kd tl 189). Seega on süüdistatavate G.M-i ja B.J ütlused R. Korenkovi poolt kannatanu peksmise asjaoludes kattuvad. Eeltoodust tulenevalt on alusetu R. Korenkovi apellatsiooni taotlus tema tegevuse ümberkvalifitseerimiseks KarS § 121 järgi.

kõhunäärmepea rebenditega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust. Veel on hulgivigastuste nimistus keeleluu parema suure sarve murd, ninaluude murd, vasaku sarnaluu murd, hammaste traumaatilised murrud koos alalõualuude murdudega, samuti peaaju kelmealused verevalumid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kannatanu tapmine pandi toime piinaval ja julmal viisil. Kohtuarstlikus ekspertiisiaktis kirjeldatud vigastuste iseloom ja tekkemehhanism ning süüdistatavate G.M-i ja B.J ütlustest tulenev, annab alust järelduseks, et kannatanu pidi jõhkra peksmise kestel elutähtsatesse organitesse kannatama suurt valu ja taluma piinu. Kannatanu pidevalt jätkuv valimatu peksmine käte ja jalgadega paarikümne minuti jooksul näitab ülimat põlgust ja julmust oma ohvri ja inimelu vastu üldse. G.M-i tegevus kannatanu S.T. u tapmises kvalifitseerub seega KarS § 115 järgi ja KarS § 115 kohaldatakse ka juhul kui esinevad KarS §-s 114 loetletud tunnused. R. Korenkovi tapmissüüdistus KarS § 114 p 1 järgi, mille tuvastas ka maakohus, jääb muutmata.

kaitsja vandeadvokaat J. Jevšina taotluse riigi

14.02.2012 taotluse kohaselt kulus kaitsjal ettevalmistuseks kohtuvaidlusteks 6 tundi, mis teeb kaitsja arvutuste kohaselt 192 eurot. Kuna kaitsja osales ka kohtuistungil 1 tunni (32 eurot), siis

on kaitsja J. Jevšina saanud summaks 192+32= 224 eurot, mis on korrutatud koefitsendiga 2 ja saadud 448 eurot. Nimetatud arvestusega ringkonnakohus ei nõustu ja seda just ettevalmistuse osas kohtuvaidlusteks. Kaitsja taotlusest ei nähtu, palju kulus kaitsjal nimetatud ettevalmistuseks pooltunde (kuigi see on seletatav 6 h = 12 pooltundi) ning mis kuupäeval ja kellaajal. Seega ei vasta taotlus osaliselt RÕS § 22 lg 1 p-le 2. Seega jätab ringkonnakohus vastavalt RÕS § 22 lgle 5 kaitsja esitatud taotluse selles osas läbi vaatamata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonid on koostanud süüdistatavad ise, mitte kaitsjad. Kaitsjad olid varasemalt juba tuttavad kriminaalasja materjalidega, mistõttu ei oleks kaitsjatasu taotlus ka nõuetele vastavuse korral põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on J. Jevšinale välja mõista esinemise eest kohtuistungil 2 pooltunni eest 32 eurot, mis korrutatuna koefitsiendiga 2 teeb 64 eurot, tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 15+30 = 45 eurot, millised summad loeb ringkonnakohus põhjendatuks. Seega kuulub kaitsja J. Jevšina kaitsjatasu ja tehtud kulutuste osas hüvitamisele lõppsummana 45+64= 109 eurot, millele lisandub käibemaks 21,80 eurot, s.o kokku 130,80 eurot. 14.2 Ringkonnakohtus esitas G.M-i kaitsja vandeadvokaat G. Tšelnokova taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. 14.02.2012 taotluse kohaselt kulus kaitsjal ettevalmistuseks kohtuvaidlusteks 6 tundi, mis teeb kaitsja arvutuste kohaselt 192 eurot. Kuna kaitsja osales ka kohtuistungil 1 tunni (32 eurot), siis on kaitsja G. Tšelnokova saanud summaks 192+32= 224 eurot, mis on korrutatud koefitsendiga 2 ja saadud 448 eurot. Nimetatud arvestusega ringkonnakohus ei nõustu ja seda samuti ettevalmistuse osas. Kaitsja taotlusest ei nähtu palju kulus kaitsjal nimetatud ettevalmistuseks pooltunde (kuigi see on seletatav 6 h = 12 pooltundi) ning mis kuupäeval ning kellaajal. Seega ei vasta taotlus osaliselt RÕS § 22 lg 1 p-le 2. Ringkonnakohus jätab vastavalt RÕS § 22 lg-le 5 kaitsja esitatud taotluse selles osas läbi vaatamata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonid on koostanud süüdistatavad ise, mitte kaitsjad. Kaitsjad olid varasemalt juba tuttavad kriminaalasja materjalidega. Seega ei oleks kaitsja taotlus põhjendatud isegi juhul, kui see vastaks eelnimetatud osas nõuetele. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on välja mõista G. Tšelnokovale esinemise eest kohtuistungil 2 pooltunni eest 32 eurot, mis korrutatuna koefitsiendiga 2 teeb 64 eurot, tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 30 eurot, millised summad loeb ringkonnakohus põhjendatuks. Seega kuulub kaitsja G. Tšelnokovale kaitsjatasu ja tehtud kulutuste osas hüvitamisele lõppsummana 64+30= 94 eurot, millele lisandub käibemaks 18,80 eurot, s.o kokku 112,80 eurot. 14.3 KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjale makstud tasust seoses osalemisega apellatsioonimenetluses ja seega on R. Korenkov kohustatud KrMS § 185 lg 2 alusel hüvitama kulud õigusabile ja vastavatele kuludele, mis oli osutatud vandeadvokaadi J. Jevšina poolt. KrMS § 185 lg 2 alusel kaitsjatasu vandeadvokaat G. Tšelnokova poolt osutatud õigusabi eest summas 112 eurot 60 senti tuleb jätta riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi G.M-i osas lahendi KrMS § 337 lg 1 p 4 järgi. 14.4 Kuna G.M mõistetakse ringkonnakohtu otsusega süüdi kergemas, s.o teise astme kuriteos, siis tuleb mõistetud sundraha vähendada vastavalt KrMS § 179 lg-s 2 sätestatule, s.o

1,5 kuupalga alammäärani. Seega tuleb G.M-ilt sundrahana mõista välja 417,03 eurot, kuna kuupalga alammäär 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011 oli Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine" §-st 1 tulenevalt 278,02 eurot.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.