Aktiva Finance Group OÜ hagi S P vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
1854,26 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) lepinguline esindaja: S R (e-post: xxx) Kostja: S P (isikukood xxx), elukoht xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista S Plt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tagastamata krediidisumma 944,70 eurot, 21.02.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 59,68 eurot ning viivis põhinõudelt (944,70 eurot) alates 22.02.2023. a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõuded mõista S Plt välja intress 99,83 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 241,40 euro ulatuses; samuti edasiulatuva viivise nõudes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas.
Tagastada hagejale enamtasutud riigilõiv 70 eurot ning kanda see Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on
30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.xxx OÜ ja kostja sõlmisid 24.11.2021 krediidikonto lepingu nr XXX, millega krediidiandja võimaldas kostjale krediiti limiidiga kuni 1000 eurot, kostja kohustus tasuma krediidi kasutamise eest intressi 40,43% aastas ning tegema igakuiseid makseid krediidi põhiosa ja intressi katteks krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostjal on kasutatud limiit seisuga 30.04.2022 999,32 eurot, kuid oma kohustust tasuda võlgnevus igakuiste maksetena ta kohaselt ei täitnud. Krediidiandja ütles lepingu üles 25.05.2022 ning loovutas 26.05.2022 lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostjal on tasumata põhivõlg summas 999,32 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress 99,83 eurot (perioodil 10.03.2022-10.05.2022). Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu 50 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 999,32 eurolt 26.05.2022 – 21.02.2023 perioodi eest määraga 40,43% aastas kokku summas 301,08 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni tasumiseni alates 22.02.2023 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras s.o 40,43% aastas. Hageja on leidnud, et krediidiandja on järginud laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu taotlemisel esitas kostja oma igakuiseks sissetulekuks 1500,00 eurot ning väljaminekuks 513 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud avalikke andmebaase. Kostja poolt täidetud taotluse alusel jäi kostjale raha reservi 933,31 eurot (1500,00 – 113,00 – 400,00 – 53,69). Laenuandja kogutud andmete põhjal jäi kostjale raha reservi vähemalt 370,23 eurot. Samuti ei olnud kostjal lepingu sõlmimise ajal kehtivaid maksehäireid. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. 24.11.2021 veenduti kliendi krediidivõimekuses küsides kliendilt informatsiooni tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta, teostati päringud Creditinfo.ee ja taust.ee, et kontrollida kliendi varasemat maksekäitumist ja teostati päring Pensioni registrisse kliendi keskmise sissetuleku kontrollimiseks. Krediidisumma oli 1000 eurot. Pensioniregistri päringu tulemusel oli kliendi regulaarseks sissetuleku suuruseks 761,92 eurot. Lisaks igakuistele finantskohustuste puudumisele kinnitas klient enda igakuised majapidamiskulud summas 225 eurot ning kulud ülalpeetavale summas 113 eurot. Lisaks eelmainitud sissetulekule ja majapidamiskuludele ning ülalpeetavate kuludele arvestati kliendi krediidivõimekuse arvutuses ka krediidikonto nr XXX kuumakse summas 53,69 eurot. Kliendi krediidivõimekuse arvutus lepingu sõlmimisel oli: 761,92 - 225 - 113 - 53,69 = 370,23 eurot. Kostja on kogu perioodi jooksul kasutanud krediiti summas 1040,86 eurot ning teinud tagasimakseid kogusummas 54,62 eurot, millest 41,54 eurot arvestati põhiosa katteks, 7,85 eurot intressi katteks, 5 eurot meeldetuletuse katteks ning 0,23 eurot viivise katteks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 999,32 eurot, intressivõlgnevuse 99,83 eurot, viivisvõlgnevuse 301,08 eurot, sissenõudmiskulu hüvitise 50 eurot ja sissenõutavaks muutumata viivise määraga 40,43% aastas. Kostja seisukohad
2.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud tööandja vahendusel isiklikult allkirja vastu 26.05.2023. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.Kohus tuvastab, et xxx OÜ ja kostja sõlmisid 24.11.2021 tähtajatu krediidikonto lepingu nr XXX, millega krediidiandja võimaldas kostjal kasutada krediiti limiidiga 1000 eurot intressiga 40,43% aastas ning kostja kohustus kasutatud krediidi tagastama kord kuus maksekorraldusel näidatud tähtpäeval. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 49% aastas (leping dtl 65-66). Kohus loeb tõendatuks, et kostjale on krediit väljastatud, hageja esitatud krediidikonto väljavõttega (dtl 190194).
5.Kinnituskirjast (dtl 73 ja 78) nähtuvalt loovutas krediidiandja lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 26.05.2022.
6.VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 24.11.2021 lepingu sõlmimise ajal 18,68%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 49% aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
7.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust.
8.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
9.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 pd 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
10.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole
tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
11.Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).
12.Hageja selgituste kohaselt hinnati kostja maksevõimelisust krediidilepingu sõlmimisel kostja esitatud andmete ja avalike registrite andmete alusel. Hageja ei ole esitanud kohtule kostja kontoväljavõtet, hageja ei ole ka väitnud, et laenu andmisel oleks kostja kontoväljavõtet küsitud. Hageja selgituse kohaselt küsiti alles limiidi tõstmise avalduse esitamisel kostja konto väljavõtet, mida aga ei esitatud (dtl 183). Keskmiseks sissetulekuks saadi 761,92 eurot (pensioniregistri päring), finantskohustused puudusid (lähtuti kostja selgitustest), majapidamiskulud 225 eurot (lähtuti minimaalsest summast), ülalpeetava kulu 113 eurot (lähtuti kostja esitatud andmetest), kuumakse 53,69 eurot. Kostja maksevõimeks hinnati 370,23 eurot. Selle tulemusel jõudis esialgne krediidiandja järeldusele, et krediidilimiidi 1000 euro tagastamine on kostjale jõukohane.
13.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks selgitanud 24.11.2021 lepingu sõlmimisel välja kostja muude kohustuste ulatust ega tuvastanud kostja tegelike kulude suurust, sh igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele, ülalpeetavatele jms. Krediidianalüüsist nähtub, et kostjal olid varasemalt esinenud makseraskused, s.o finantskohustus xxxees (2021, dtl 187). Kohtule ei nähtu, et kostjalt oleks täpsustavalt uuritud finantskohustuste suuruse ja kestvuse kohta või et vastavat oleks sisuliselt analüüsitud ega arvesse võetud. Kostja väljaminekute puhul on arvestatud finantskohustustega 0 eurot kuus. Täiesti välja selgitamata on kohtu hinnangul kostja püsikulutused eluasemele, tegelikud kulud ülalpeetavatele jne.
14.Kohus on seisukohal, et hageja väited on seega vastuolulised ning kogutud andmed ei olnud piisavad ega usaldusväärsed selleks, et lugeda VÕS § 403 4 sätestatud kohustus nõuetekohaselt täidetuks. Laenu anti matemaatilise tehte puhul, arvestades sissetulekut, lahutades sellest maha teoreetilised hageja väidetud kulutused, mille summa väiksus oleks pidanud krediidiandjale olnud ilmselgelt liiga väike. Ainuüksi see, et kostja esitas tõele mittevastavaid andmeid enda sissetuleku kohta oleks pidanud krediidiandja jaoks olema alarmeeriv. Millised kohustused kostjal selleks ajaks tegelikult olemas olid, krediidiandja välja ei selgitanud. Samuti ei selgitanud krediidiandja välja kostja tegelikke igakuiseid kulutusi. Krediidiandjale pidi oma majandustegevusest tulenevalt olema teada, et paljud inimesed võtavad laene korraga mitmetelt krediidiandjatelt ning selline käitumine on jätkuv. Sellisel viisil satub inimene varem või hiljem makseraskustesse, sest mingil hetkel ei suuda ta uute laenude võtmise kaudu eelmisi ära tasuda. Makseraskusi ei pruugi olla võimalik tuvastada avalike registrite põhjal, kui isik võtab üha uusi laene varasemate kohustuste täitmiseks. Konto väljavõtte kaudu on võimalik tuvastada selliseid asjaolusid, samuti viited teiste kontode olemasolule ning võlgniku üldisele maksekäitumisele (hasartmängud jne). Antud juhul konto väljavõtet ei küsitud. Kohtu hinnangul oleksid need asjaolud kogumis vastuoluliste ja puudulike andmetega eeldanud, et krediidiandja kogub täiendavat teavet (seda kasvõi tarbijalt endalt täpsustusi küsides).
15.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et
teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 24.11.2022 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 403 4 lg-s 7 sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 403 4 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud hagejale mingi teabe teadlikult esitamata. Olukorras, kus kostjalt teavet ei küsitud (sh teavet varasemate finantskohustuste ja nende täitmise kohta), ei saakski kostjale ette heita selle teabe esitamata jätmist. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende laenutaotluses esitamise asjaolu järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5).
17.VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuva lepingu sõlmimise hetkel oli VÕS § 94-järgne intressimäär 0%.
18.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
19.Kohtule on esitatud lepingu ülesütlemise teatis (dtl 72), mille kohaselt on krediidiandja palunud kostjal tasuda tekkinud võlgnevuse summas 168 eurot ning on kostjat teavitanud, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, siis loeb krediidiandja lepingu lõppenuks 25.05.2022.
20.Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt kuulub tasumisele kohustuslik minimaalne osamakse, mis koosneb: Minimaalsest põhiosa tagasimaksest, mille suuruseks - on 2 % krediidilimiidi summast, minimaalselt 20,00 eurot; - Intressist; - Muudest lepingu alusel arvestatud summadest; Osamaksed tasutakse 1 kord kuus maksekorraldusel näidatud tähtpäeval (dtl 66). Hagiavalduses välja toodud andmete kohaselt olid kostjal lepingu ülesütlemise teatise saatmise seisuga tasumata 1.02.2022, 01.03.2022, 01.04.2022 ning 01.05.2022 osamaksed (dtl 7477) ning kostja ei tasunud neid ka täiendavalt antud tähtaja jooksul. Seetõttu leiab kohus, et lepingu ülesütlemise teate saatmise seisuga oli kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud alates 25.05.2022.
21.VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
22.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuna leping on üles öeldud, on kostja õigus krediidi kasutamiseks lõppenud. Kostja poolt kasutatud, et tagastamata krediidisumma oli xxx 01.05.2022
arve (dtl 77) kohaselt 999,32 eurot. Hageja kinnitusel on kostjalt lepingu täitmisena laekunud kokku 54,62 eurot. Kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tulemuseks on see, et võlgnik peab tagastama üksnes põhivõla ning maksma seadusjärgse intressi, siis tuleb 54,62 eurot arvutada praegusel juhul põhivõla katteks. Seega jääb laenusumma tasumata jäägiks 944,70 eurot (999,32 – 54,62). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 944,70 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0, jääb nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
23.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
24.Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja taotlenud viivise väljamõistmist perioodi 26.05.2022 kuni 21.02.2023 eest. Kohus mõistab kostjalt välja viivise põhinõudelt 944,70 eurot VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras summas 59,68 eurot.
25.Hageja nõuab edasiulatuvat viivist alates 22.02.2023 kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgse intressimääraga 40,43% aastas. Kuivõrd vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal VÕS § 113 alusel õigus saada sissenõutavaks muutunud põhivõlalt viivist seadusjärgses viivisemääras, mõistab kohus edasiulatuva viivise nõude kostjalt välja VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
26.Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega kogusummas 50 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.
27.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ning isik, kes hagejale nõude loovutas, aitas kostja võlgnevuse tekkimisele kaasa, kuna sõlmis vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes tarbijaga krediidilepingu (vt ka Trt RngKo 12.05.2023 nr 2-22-11447, p 8).
28.Hageja enamtasutud riigilõivu 70 euro tagastamist. Hageja põhjendab taotlust sellega, et on ekslikult tasunud riigilõivu kogusummas 385 eurot. Tsiviilasjalt hinnaga kuni 2000 eurot tuli tasuda riigilõivu 315 eurot, millest tulenevalt tasus hageja riigilõivu 70 euro võrra enam. Hagihind oli antud asjas 1854,26 eurot, millele vastas riigilõiv 315 eurot. Hageja esitatud teabe kohaselt (dtl 86) on hageja eest tasunud Julianus Inkasso OÜ 02.11.2022 riigilõivu 65 eurot ning 21.02.2023 täiendava riigilõivu 320 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 70 eurot ettenähtust enam. Hageja on märkinud, et kõik menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab riigilõivu 70 eurot Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.