nende Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046, aadress XXX, 10617, XXX; e-post [email protected]) Hageja esindaja Anu Volmer (e-post XXX) Kostja M.T. (isikukood XXX; registrijärgne XXX; tegelik eluvõi viibimiskoht teadmata)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt M.T.-lt (M.T.) hageja OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 1872,81 eurot ning viivised perioodi 29.02.2024 – 27.05.2024 eest summas 56,93 eurot ja võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot, kokku 1964,74 eurot.
3.Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 43% ulatuses kostja M.T. ja 57% ulatuses OK Incure OÜ kanda.
5.Rahuldada OK Incure OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista kostjalt M.T.-lt hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskuludena 180,60 eurot.
7.Välja mõista kostjalt M.T.-lt hageja OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (180,60 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
9.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Hageja esitas 27.05.2024 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks põhivõla 2878,56 eurot, intressid 393,08 eurot, viivised 169,88 eurot ja võla sissenõudmiskulud summas 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 11.10.2024. Kostja tähtaegselt kohtule oma seisukohta esitanud ei ole.
3.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
4.Hagi hind on 3476,52 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
5.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja BB Finance OÜ-ga 15.11.2021 laenulepingu nr 2102134961, mille alusel sai kostja laenu summas 1150 eurot (dtl 183-191). Kostja oli kohustatud tasuma ka intressi 49,3% aastas. Hageja kinnitusel on kostja tagasimakseid kokku sooritanud 773,33 eurot (dtl 193-194). Kostja sõlmis BB Finance OÜ-ga 10.04.2023 laenulepingu nr 2102315411, mille alusel sai kostja laenu summas 510 eurot (dtl 195-203). Kostja oli kohustatud tasuma ka intressi 38,88% aastas. Hageja kinnitusel on kostja tagasimakseid kokku sooritanud 273,86 eurot (dtl 205-206). Kostja sõlmis BB Finance OÜ-ga 05.10.2024 laenulepingu nr 2102389916, mille alusel sai kostja täiendavat laenu summas 1260 eurot (dtl 207-233). kostja oli kohustatud tasuma ka intressi 41,96% aastas. Hageja kinnitusel kostja tagasimakseid sooritanud ei ole (dtl 234-235). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu üles 28.02.2024.a. (dtl 239241). BB Finance OÜ loovutas nõude hagejale 28.02.2024 (dtl 242). 2(4)
7.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
8.Hageja on kinnitanud kohtule, et 15.11.2021 laenulepingu sõlmimisel lähtuti kostja enda esitatud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringutele. Esitatud andmed ei ole piisavad järeldamaks, et kostjal on piisav maksevõime. Pangakonto väljavõtte küsimise kohta kohtule andmeid esitatud ei ole. Kohus hoiatas hagejat, et andmete esitamata jätmisel järeldab kohus, et pangakonto väljavõtet laenu andmisel küsitud ei ole. Sellest hoolimata jättis hageja viidatud andmed esitamata. Kahe järgneva laenulepingu osas (10.04.2023 ja 05.10.2023) puhul on hageja esitanud kohtule kostja pangakonto väljavõtte analüüsid (konto väljavõtteid esitatud ei ole). Esitatud analüüsist nähtub, et kostja keskmiseks sissetulekuks 10.04.2023 laenulepingu sõlmimisel oli 2075 eurot (kohus arvestab sissetulekuks kostja palka ning ei arvesta sissetuleku hulka võetud laene või makseid eraisikutelt). Samast analüüsist nähtub, et kostja kulud olid samal perioodil keskmiselt 3448 eurot kuus. Kostjal laenukohustused oli keskmiselt ühes kuus 1010 eurot kuus omades laene 8 erineva krediidiandja juures. Samal perioodil võttis kostja laenu juurde kogusummas 1093 eurot (dtl 64). Samas on hageja väitnud, et hasartmängudele kostja raha ei kulutanud (dtl 26), kuid konto väljavõtte analüüsist nähtub, et keskmiselt kulud kostjal ühes kuus hasartmängudele 118 eurot (dtl 63). 05.10.2023 laenulepingu sõlmimise hetkel oli kostja keskmiseks sissetulekuks 2319 eurot ning keskmisteks kuludeks 2882 eurot. Kostjal oli laenukohustusi 8 erineva krediidiandja juures keskmiselt kogusummas 1068 eurot, lisaks võttis nimetatud perioodil kostja laenu juurde summas 1226 eurot. Kostja kulutas keskmiselt 220 eurot kuus ka hasartmängudele (dtl 92). Hageja esitatud konto väljavõtete analüüsi alusel saab kohus asuda seisukohale, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet laenu andmisel. Analüüsist nähtub, et kostja väljaminekud ületavad kostja sissetulekuid ning kostja katab oma kulusid täiendavate laenude võtmisega.
9.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingute järgi pidanuks intress olema 49,3%, 38,88% ja 41,96% aastas, (vt dtl 185, 197 ja 209). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
10.Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti kokku 2920 eurot (1150 + 510 + 1260) (dtl 192, dtl 204, dtl 230), kohustusega tasuda igakuiseid tagasimakseid vastavalt maksegraafikutele. Kostja on tagasimakseid sooritanud kolme lepingu peale kokku summas 1047,19 eurot (773,33 + 273,86) (dtl 193-194;dtl 205-206). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 1872,81 eurot (2920 – 1047,19), sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.
11.Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivised lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so alates 29.02.2024 kuni hagiavalduse täiendamiseni 14.11.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul tuleb hageja viivisenõue rahuldada osaliselt, so kuni hagiavalduse esitamiseni ehk 27.05.2024. Hageja ei ole hagiavaldust täiendanud 14.11.2024 vaid täitnud kohtunõude, millega kohus palus täiendavaid selgitusi ja tõendeid vastutustundliku 3(4)
laenamise põhimõtte järgimise osas. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude perioodi 29.02.2024 – 27.05.2024 osas summas 56,93 eurot.
12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
14.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 43% ulatuses kostja ja 57% ulatuses hageja kanda.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
16.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 420 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.
17.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
18.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 420 * 43% = 180,60 eurot.
19.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (180,60 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.