Kohtulahend

kaitsja

Jelena Benevolenskaja

süüdistatav

tõkend

T.S , isikukood: xxx; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: keskeri haridus; emakeel: vene keel ; töökoht: OÜ V juhatuse liige; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 08.05.20006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 202 lg 2 p 1,3; § 344 lg 1 järgi 4 kuu ja 6 päevase vangistusega; 2) 12.09.2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 344lg 1; § 202 lg 2 p 2 järgi 5 kuu vangistusega, Kars § 69 lg 1 alusel asendatud 300 tunni ÜKT-ga kohustusega täita 12 kuuga ; 3) 15.03.2011.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 320 lg 1 - § 22 lg 2 ; § 212 lg 1- § 22lg 2 ; § 201 lg 2 p 2,4järgi 1 aasta 6 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga, KarS § 68 lg 1 alusel karistusest kantud 3 kuud 3 päeva elukohast lahkumise keeld 20.12.2011

kaitsja

Gennadi Kull

Süüdistatav

A.T , isikukood: xxx; elukoht: XXX; kodakondsus: kodakodsuseta; haridus: kõrgharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata

tõkend

elukohast lahkumisekeeld alates 20.12.2011

kaitsja

Arina Liskmann-Getsu

süüdistatav

F.H , isikukood: xxx; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: kõrgharidus; emakeel: vene keel; töökoht: OÜ G juhatuse liige; varem kriminaalkorras karistamata

tõkend

elukohast lahkumise keeld alates 20.12.2011

Süüdistatav

Natalia Lausmaa k it j süüdistatav

L.V, registrikood xxx; asukoht: XXX; juhatuse liige A T

kaitsja

Andres Simson

süüdistatav

N.R, isikukood: xxx; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: keskharidus; töökoht: OÜ E juhatuse liige;

tõkend

elukohast lahkumise keeld alates 23.12.2011

kaitsja

Sven Sillar

Kohus juhindus KrMS § 248, § 249, § 175, § 180, § 311- 313, § 315

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada J.A KarS § 294 lg 2 p 1,2, 4 järgi ja mõista karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel J.A eelvangistuses viibitud aeg alates 19.12.2011.a. lugeda karistusaja hulka ning karistusaja alguseks lugeda 19.12.2011.a. J.A suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. KarS § 831 ja § 84 alusel mõista välja süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks J.A’lt riigituludesse 178 358 eurot. Konfiskeerimisnõude täitmisel tühistada keelumärge konfiskeerimise tagamiseks arestitud J.A omandis olevalt kinnistult nr xxx – katastriüksused XXX (elamumaa) pindala 12 943m2 (XXX) ja XXX (maatulundusmaa) pindala 9,68ha ( XXX) . Harju Maakohtu 22.12.2011.a. kohtumäärusega konfiskeerimise, laiendatud konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud J.A ja kolmanda isiku PA ühisomandis oleva kinnistu nr xxx – katastriüksus XXX, pindala 1479m2 (elamumaa XXX) 1⁄2 osa kinnistust – vabastada aresti alt kohtuotsuse jõustumisel. Harju Maakohtu 29.12.2011.a. kohtumäärusega konfiskeerimise, laiendatud konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud PA ja DnB NORD Liising AS vahel 21.07.2011 sõiduki Mercedes-Benz R320, reg. nr XXX osas sõlmitud lepingust nr xxx tulenevad ja J.A ning kolmanda isiku PA ühisomandis olevad varalised õigused – vabastada aresti alt kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada R.L KarS § 296 lg 1 järgi järgi ja mõista karistuseks 7 kuud vangistust. Süüdi tunnistada R.L KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega mõista R.L’le liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui R.L 3 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 26.aprill 2012.a. R.L suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Süüdi tunnistada M.T KarS § 294 lg 2 p 2,4 - § 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust . KarS § 68 lg 1 alusel lugeda M.T eelvangistuses viibitud aeg 19.12.2011 kuni 19.01.2012, s.o. 1 kuu ja 1 päev karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 10 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel M.T’le mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele , kui ta 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 sätestatud alljärgnevaid kontrollnõudeid : 1) elama alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev , s.o. 26.aprill 2012.a. M.T suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Süüdi tunnistada T.S KarS § 294 lg 2 p 2,4 - § 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. Süüdi tunnistada T.S KarS § 296 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 7 kuud vangistust. Süüdi tunnistada T.S KarS § 298 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2aastat ja 1 kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning T.S’le liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda Harju Maakohtu 15.03.2011.a. kohtuotsusega mõistetud kergem karistus 1 aasta 6 kuud vangistust kaetuks mõistetud raskema karistusega 2 aastat ja 1 kuu vangistust ja mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda T.S eelvangistuses viibitud aeg 19.12.2011 – 20.12.2011, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning KarS § 65 lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha Harju Maakohtu 15.03.2011.a. kohtuotsuses KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 25.02.2009 kuni 27.05.2009, s.o. 3 kuud ja 3 päeva. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks T.S’l 1 aasta 9 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel T.S’le mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele , kui ta 1 aasta ja 10 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 sätestatud alljärgnevaid kontrollnõudeid : 1) elama alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks . Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 26.aprill 2012.a. T.S suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutamata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Süüdi tunnistada A.T KarS § 294 lg 2 p 1,2, 4 - § 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat ja 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel A.T eelvangistuses viibitud aeg 19.12.2011.a. kuni 20.12.2011, s.o. 2 päeva lugeda karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 aastat ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 alusel ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele kui A.T ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev , s.o. 26.aprill 2012.a. A.T suhtes kohaldatud tõkend –elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. KarS § 831 ja § 84 alusel mõista välja süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks

A.T’lt riigituludesse 2000 eurot. KarS § 66 alusel kuulub konfiskeerimisele määratud summa tasumisele osade kaupa nelja kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, iga kuu 500 euro suuruses summas. Süüdi tunnistada F.H KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda F.H eelvangistuses viibitud aeg 19.12.2011 kuni 20.12.2011, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel F.H’le mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele , kui ta 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 sätestatud alljärgnevaid kontrollnõudeid : 1) elama alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev , s.o. 26.aprill 2012.a. F.H suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Süüdi tunnistada L.V KarS § 296 lg 3 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 10 000 euro suuruses summas. KarS § 66 alusel kuulub mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi igakuiselt 2000 euro suuruses summas 5 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas, või arvele nr 221023778606 Swedbankis või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 4100064939 , märkides selgitusse „L.V, 1-12-3980, rahaline karistus“ KarS § 831 ja § 84 alusel mõista välja süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks L.V’lt 1000 eurot riigituludesse. Süüdi tunnistada N.R KarS § 296 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 500 päevamäära suurune rahaline karistus (aluseks võttes miinimumpäevamäära 3.20 eurot) 1600 euro suuruses summas . Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas, või arvele nr 221023778606 Swedbankis või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 4100064939 , märkides selgitusse „N.R, 1-12-3980, rahaline karistus“ . N.R suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista J.A’ lt KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o. 725 eurot riigituludesse. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „J.A ,1-12-3980, sundraha“. Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel

saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Välja mõista R.L’lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. 435 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 96.00 eurot riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „R.L ,1-12-3980, sundraha või kaitsjatasu “. Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Välja mõista T.S’lt KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o. 725 eurot ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 115.20 eurot riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „T.S ,1-12-3980, sundraha või kaitsjatasu “. Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Välja mõista N.R’lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. 435 eurot ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 134.40 eurot riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „N.R,1-12-3980, sundraha või kaitsjatasu “. Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Välja mõista L.V’lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. 435 eurot riigituludesse . Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „L.V,1-12-3980, sundraha“. Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Välja mõista F.H’lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. 435 eurot riigituludesse . Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „F.H ,1-12-3980, sundraha“. Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile.

Välja mõista M.T’lt KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o. 725 eurot riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „M.T,1-12-3980, sundraha“. Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Välja mõista A.T’lt KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o. 725 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „A.T,1-12-3980, sundraha või “. Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Asitõendid : CD-ja DVD- plaadid (8 tk) ja kriminaalasja materjalid märkega „PIIRATUD“ – tagastada peale kohtuotsuse jõustumist Kaitsepolitseiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

J.A on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, töötades 20.11.1998 – 21.12.2011 Kaitsepolitseiametis erinevatel ametikohtadel (sellest keskosakonna komissarina 17.03.2008 – 31.12.2009 ja 01.01.2010 alates 19.12.2011 keskosakonna juhtivspetsialistina), kus tema ülesanneteks oli vastavalt julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS) § -le 3 koguda ja töödelda Kaitsepolitseiameti tööks vajalikku teavet, aga ka süütegude kohta informatsiooni kogumine, süütegude menetlemine ja õiguskorra kaitse ning seaduses ettenähtud juhtudel riikliku sunni kohaldamine (JAS § 12 kohaselt on Kaitsepolitseiametil oma ülesannete täitmisel õigus kohaldada politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alustel ja korras järelvalve meedet ning vahetut sundi, omades seadusega politseiasutusele antud õigusi ja kohustusi). Seega oli J.A ́l ametiseisund korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 3 lg 2 mõttes, s.o. ametikohast tulenev õiguspädevus teha

kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi ja õiguslikke toiminguid ning osaleda otsuste kujundamise protsessis ning ta oli isikuks, kellele on riigiasutuses pandud järelvalve ja võimuesindaja ülesanded so ametiisikuks KarS § 288 lg l mõistes. Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 59 lõikest 1 kohustus J.A täitma oma teenistuskohustusi Kaitsepolitseiametis lähtudes avalikest huvidest ja avaliku teenistuse eetikakoodeksi kohaselt, mille p 4 kohaselt võib avalikku võimu kasutada ainult avalikes huvides, p 13 kohaselt kohustus J.A hoiduma ametnikuna ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse, ning p. 15 kohaselt kohustus J.A ametnikuna kasutama ametikohustuste läbi teatavaks saanud informatsiooni ainult avalikes huvides. Samuti kehtis J.A ́le avaliku teenistujana ATS § 67, mille kohaselt teenistuja peab nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonnaja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Tulenevalt KVS § 5 lg -st 1 ja § 6 lg-st 1 oli J.A ́l kui ametiisikul keelatud korruptiivsete tegude toimepanemine, korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning korruptiivse tulu saamine, kusjuures korruptiivne tegu on ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Samuti kohaldus J.A ́le KVS § 22 lg 1, mille järgi ametiisikul, kes peab osutama teenuseid või langetama otsuseid, on keelatud nõuda või vastu võtta nende eest tasu rahas, loonustasu või mingi vastuteenena, sama seaduse § 26 lg 1, mille järgi on ametiisikul keelatud seoses oma töö- või teenistuskohustustega mõjutada isikuid tegema temale kingitusi või muid soodustusi, ning lg 2, mille järgi ei või ametiisik vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist. Alljärgnevatel juhtudel ajavahemikul 2009.a kevadest kuni 2011.a detsembrini kasutas J.A mainitud ametiseisundit Kaitsepolitseiametis korduvalt ja ulatuslikult ära, rikkudes süstemaatiliselt seadust (sealhulgas ülalnimetatud sätteid), seades eesmärgiks omakasu saamise ja tegutsedes avalike huvide (sh JAS §-st 6 tulenevate Kaitsepolitseiameti eesmärkide) vastaselt, saades altkäemaksu kokku vähemalt 276 198 EUR suuruses summas, millest vahetult isiklikku kasutusse 178 358 EUR, ning nõudes lisaks sellele altkäemaksu veel kokku vähemalt 1 577 772 EUR suuruses summas: I) T.S viibis vahi all kuni 28.05.2009 seoses tema suhtes alustatud kriminaalmenetlusega. Pärast vabanemist küsis J.A eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas Eesti Vabariigis 2009.a kevad-suvel T.S käest 75 000 EEK, vastutasuks selle eest, et J.A on kasutanud oma ametiseisundit Kaitsepolitseiametis ja ametialaseid sidemeid T.S vabastamise saavutamiseks ning kasutaks edaspidi oma ametiseisundit ja aitaks mõjutada T.S suhtes alustatud kriminaalmenetlust soodsas suunas. Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas andis T.S J.A ́le üle nõutud 75 000 EEK. Politsei- ja piirivalve seaduse § 3 kohaselt on politsei ülesandeks muuhulgas süütegude menetlemine

ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras. JAS § 6 p 3 kohaselt on Kaitsepolitsei ülesandeks nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on Kaitsepolitseiameti pädevuses. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 193 kohaselt peab uurimisasutus alustama kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. KrMS § 62 kohaselt on kriminaalmenetluse ülesanne välja selgitada

tõendamiseseme asjaolud, milleks on kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud ning kuriteokoosseis ning kuriteo toimepannud isiku süü ning kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. KrMS § 127 kohaselt tuleb tõkendit valides arvestada kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Seega lubas J.A oma ametiseisundit kasutades korraldada T.S vahi alt vabastamise ning suunata T.S suhtes läbi viidavaid kriminaalmenetlusi T.S suhtes soodsas suunas, mitte seadusest tulenevate põhimõtete, vaid kahtlustatava T.S soovide kohaselt ja J.A omakasulistes huvides. Seega nõudis J.A tasu seadusega mittelubatud teo eest, milleks oli lubadus korraldada kriminaalmenetluse läbiviimine KrMS sätteid rikkudes ning tõkendi kohaldamise seaduslike aluste kaalutlemata jätmise korraldamine, rikkudes eelloetletud ATS ja KVS sätteid. Eeltoodu alusel nõudis J.A talle vara lubamist ning võttis vastu vara selle eest, et J.A on ametiisikuna pannud toime ja paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo. II. 1.) 2009 aasta kevadel eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal leppisid J.A, T.S ja V. A kokku, et V. A maksab J.A ́le iganädalaselt tasu VA ́le kuuluva lõbustusasutuse - klubi „P“ - kasumist. Vastutasuks lubas J.A aidata lahendada klubis „P“ kaardimakse terminalidega tekkivaid probleeme pankadega ning klientide poolt politseisse kaardimaksetega seotud pettuste tõttu esitatud kaebused, kasutades selleks ära enda kui Kaitsepolitseiameti ametniku positsiooni, juurdepääsetavat infot ja ametiseisundist tingitud usaldusväärsust kolmandate isikutega suhtlemisel. 07.09.2010 peeti V A kaardimaksetega seotud pettuste tõttu talle kuuluvates lõbustusasutustes kahtlustatavana kinni. Kaks nädalat enne V A kinnipidamist teavitas J.A V A ́d A.T kaudu, et politsei teostab V A jälgimist, olles saanud eelnevalt vastavale Põhja Prefektuuri jälitusteabele juurdepääsu, kasutades ära oma ametialaseid kontakte ja enda kui Kaitsepolitseiameti ametniku positsiooniga kaasnevat usaldusväärsust. V A maksis T.S ja A.T kaudu erinevatel eeluurimisega tuvastamata aegadel ja kohtades Eesti Vabariigis J.A ́le vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest 2009.a kevadest kuni 2010 aasta sügiseni sularahas 500 000 EEK. II.2.) 2010/2011 talvel kohtus J.A T.S ja A.T ́ga ning otsustasid nõuda V A ́lt kahes osas 25 000 EUR ja 25 000 EUR. Vastutasuks kokku 50 000 EUR maksmise eest lubas J.A oma ametiseisundit kasutades aidata V A ́l vabaneda vahi alt. T.S küsis J.A ülesandel raha V A abikaasa O A käest, kes edastas raha küsimise vahi alt vabastamise eest V A’le. V A keeldus maksmast J.A ́le selle eest, et J.A kasutaks oma ametiseisundit ja aitaks V A ́l vabaneda vahi alt. II.3.) 2011. a juulis peale V A vabanemist edastas T.S V A ́le J.A soovi saada endale ATV. V A ostis J.A ́le andmiseks 6400 EUR maksva ATV. T.S sõnul pidi J.A vastutasuks aitama V A tema suhtes menetletavas kriminaalasjas seoses lõbustusasutustes toimepandud krediitkaardikelmustega. V A kohtus 2011.a juulist kuni detsembrini korduvalt T.S ja A.T ́ga, kes kinnitasid, et J.A on valmis V A’d aitama. 2011 novembris kohtus J.A V A ́ga, kus möönis, et teab talle anda soovitud ATV-st ja V A soovist saada vastutasuks abi tema suhtes menetletavas kriminaalasjas. J.A lubas V A’ga ise õigel ajal ühendust võtta, et täpsustada abi osutamise võimalusi. Politsei- ja piirivalve seaduse §3 kohaselt on politsei ülesandeks muuhulgas süütegude menetlemine

ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras. JAS § 6 p 3 kohaselt on Kaitsepolitsei ülesandeks nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on Kaitsepolitseiameti pädevuses. KrMS § 193 kohaselt peab uurimisasutus alustama

kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. KrMS § 6 kohaselt on uurimisasutus kuriteo asjaolude ilmnemisel kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. KrMS § 62 kohaselt on kriminaalmenetluse ülesanne välja selgitada tõendamiseseme asjaolud, milleks on kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud ning kuriteokoosseis ning kuriteo toimepannud isiku süü ning kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. KrMS § 127 kohaselt tuleb tõkendit valides arvestada kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Seega lubas J.A oma ametiseisundit kasutades korraldada V A vahi alt vabastamise ning suunata V A suhtes läbi viidavaid kriminaalmenetlusi V A suhtes soodsas suunas, mitte seadusest tulenevate põhimõtete, vaid kahtlustatava V A soovide kohaselt ja J.A omakasulistes huvides. Seega nõudis J.A tasu seadusega mittelubatud teo eest, milleks oli lubadus korraldada kriminaalmenetluse läbiviimine KrMS sätteid rikkudes ning tõkendi kohaldamise seaduslike aluste kaalutlemata jätmine, rikkudes eelloetletud ATS ja KVS sätteid. Eeltoodu alusel nõudis J.A talle suures ulatuses vara lubamist ning võttis vastu vara suures ulatuses selle eest, et J.A ametiisikuna on toime pannud ja edasipidi paneb toime seadusega mittelubatud teo.

III) J M viibis vahi all kuni 17.12.2009 seoses tema suhtes alustatud kriminaalmenetlusega. Peale J M vabanemist võttis temaga ühendust J.A soovides J M’ga kohtuda. Seejärel toimus eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2009.a lõpus või 2010.a alguses kohtumine J.A ja J M vahel hotellis X (praegune A). Toimunud kohtumisel ütles J.A J M’le, et ta on oma ametiseisundit kasutanud selleks, et J M vabaneks vahi alt ning on nõus kasutama oma ametiseisundit selleks, et suunata J M suhtes menetletavat kriminaalasja J M jaoks soodsas suunas. Vastutasuks selle eest, et J.A on kasutanud oma ametiseisundit J M huvides ning on valmis seda tegema ka edaspidiselt, nõudis J.A, et J M maksaks talle 50 000 EEK. J M nõustus J.A ́le soovitud summa maksma. Seejärel sõitsid J M ja J.A viimase kasutuses oleva sõiduautoga Mercedes-Benz J M elukohta XXX. J M tõi oma elukohast 50 000 EEK sularaha ning andis selle J.A ́le viimase sõiduautos üle. Politsei- ja piirivalve seaduse § 3 kohaselt on politsei ülesandeks muuhulgas süütegude menetlemine

ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras. JAS § 6 p 3 kohaselt on Kaitsepolitsei ülesandeks nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on Kaitsepolitseiameti pädevuses. KrMS § 6 kohaselt on uurimisasutus kuriteo asjaolude ilmnemisel kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. KrMS § 62 kohaselt on kriminaalmenetluse ülesanne välja selgitada tõendamiseseme asjaolud, milleks on kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud ning kuriteokoosseis ning kuriteo toimepannud isiku süü ning kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. KrMS § 127 kohaselt tuleb tõkendit valides arvestada kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.

Seega lubas J.A oma ametiseisundit kasutades korraldada J M vahi alt vabastamise ning suunata J M suhtes läbi viidavaid kriminaalmenetlusi J M suhtes soodsas suunas, mitte seadusest tulenevate põhimõtete, vaid kahtlustatava M soovide kohaselt ja J.A omakasulistes huvides. Seega nõudis J.A tasu seadusega mittelubatud teo eest, milleks oli lubadus korraldada kriminaalmenetluse läbiviimine KrMS sätteid rikkudes ning tõkendi kohaldamise seaduslike aluste kaalutlemata jätmise korraldamine, rikkudes eelloetletud ATS ja KVS sätteid. Eeltoodu alusel nõudis J.A talle vara lubamist ning võttis vastu vara selle eest, et J.A on ametiisikuna pannud toime ja paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo. IV) 2010. aasta jaanuaris viis V K R.L kokku A.T ́ga, kuna R.L ́l olid tekkinud Eesti ja

Venemaa organiseeritud kuritegevusega seotud isikutega probleemid. A.T pakkus välja, et R.L’i probleemid saaks lahendada A.T tuttava politseiniku abiga. Seejärel toimus kohtumine Tallinnas Raua tänava asuvas restoranis, millel osalesid R.L, A.T, V K ja J.A. Kohtumisel selgitas R.L oma probleemide olemust ning teda lubati selles küsimuses aidata. Peale toimunud kohtumist leppisid J.A, V K ja A.T kokku, et A.T edastab R.L ́le nõude tasuda 20 000 EUR J.A ́le selle eest, J.A aitab lahendada politseiametnikuna R.L probleemid organiseeritud kuritegevusega seotud isikutega, kasutades selleks ära Kaitsepolitseiametis töötamisest tulenevat positsiooni, informeeritust, kontakte ja mõjukust. A.T edastas R.L’le nõude tasuta 20 000 EUR tema probleemi lahendamise eest. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal 2010.a veebruari lõpus või märtsi alguses teatas A.T R.L kontoris viibides, et R.L probleem on lahendatud ning selle eest tuleb neid aidanud politseinikule maksta nõutud 20 000 EUR. R.L ́l ei olnud sellist raha maksta, mistõttu andis ta A.T ́le üle 150 000 EEK sularahas ning ülejäänud lubas maksta hiljem. 2010.a juuni alguses andis R.L eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas A.T ́le üle sularahas 150 000 EEK. A.T andis R.L ́lt saadud raha eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas üle J.A ́le. Seega nõudis J.A tasu seadusega mittelubatud teo eest, milleks oli julgeolekuasutuste seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku alusel Kaitsepolitseiametile antud pädevuse ärakasutamine isiklikes varalistes huvides, rikkudes eelloetletud ATS ja KVS sätteid. Eeltoodu alusel nõudis J.A talle vara lubamist ning võttis vastu vara selle eest, et J.A on ametiisikuna pannud seadusega mittelubatud teo.

V) 2010.a kevadel saatis Politsei- ja Piirvalveamet R.L äripartner A J ́le teate tulla andma selgitusi oma Eesti Vabariigi passi saamise asjaolude kohta. R.L teavitas tekkinud probleemist A.T’d. Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal toimus kohtumine Tallinnas Kadriorus asuvas „X“ restoranis, millel osalesid R.L, A.T, A J ja V K. Kohtumisel arutati A J ́i Eesti Vabariigi passi kehtetuks tunnistamise menetlusega seotud küsimusi. Peale kohtumist suhtlesid V K ja A.T J.A ́ga A J ́i passiga seotud küsimustes. Seejärel edastas A.T eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal R.L’le viimase kontoris J.A nõude, et ta maksaks J.A ́le sularahas ühes osas 20 000 EUR selle eest, et ta mõjutaks A J’i passi tühistamise menetlust A J ́i jaoks soodsas suunas, kasutades selleks ära Kaitsepolitseiametis töötamisest tulenevat positsiooni, informeeritust, kontakte ja mõjukust. R.L arutas raha nõudmist A J ́ga, kes oli nõus nõutud summa tasuma. 01.04.2010 edastas A.T J.A kasutuses olevasse e-postkasti xxxx A J andmed. A.T korraldas eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal Tallinnas D-terminali juures asuvas hotell P söögikohas kohtumise, millel osalesid R.L, J.A ja A.T, kus arutati muuhulgas A J’i passiga seotud küsimusi. 2010. aasta juuli lõpus viibis R.L koos A.T ́ga J.A maakodus LõunaEestis. Pärast seda andis A J R.L ́le üle edastamiseks J.A’le passidega seotud teenuse eest sularahas 300 000 EEK. R.L andis eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas A J ́lt saadud sularaha üle A.T ́le, kes omakorda edastas saadud raha eeluurimisega täpselt

tuvastamata ajal ja kohas J.A ́le. 28.09.2010 tühistas Politsei- ja Piirivalveamet A J’i Eesti Vabariigi passi. Eesti Vabariigi passi välja andmise tingimusi ja korda reguleerivad kodakondsuse seadus ja isikut tõendavate dokumentide seadus. Eesti Vabariigi passi väljastamise menetlust reguleerib haldusmenetluse seadus. HMS §4 kohaselt tuleb haldusorganil kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Seega on J.A lubanud oma ametiseisundit kasutades mõjutada A J’i Eesti Vabariigi passi tühistamise menetlust A J’i jaoks soodsas suunas. Võttes arvesse, et Politsei- ja Piirivalveamet on peale menetluse läbi viimist 28.09.2010 leidnud, et A J’i Eesti Vabariigi pass on väljastatud alusetult ning tunnistas selle kehtetuks, lubas J.A mõjutada läbiviidavat haldusmenetlust selliselt, et haldusorgan ei tuvastaks läbi viidava kontrollmenetlusega tegelikke asjaolusid ega koguks objektiivseid tõendeid, mis ühtlasi on HMS seadusega kehtestatud nõuete rikkumine. Seega lubas J.A panna toime seadusega mittelubatud teo, mis lähtus omakasust ja oli seega vastuolus ka eelnimetatud ATS ja KVS sätetega. Eeltoodu alusel nõudis J.A talle vara lubamist ning võttis vastu vara selle eest, et J.A ametiisikuna on toime pannud ja edasipidi paneb toime seadusega mittelubatud teo või on alust arvata, et ta jätab selle toime

panemata edaspidi.

VI) 16.06.2010 alustati OÜ B F ja selle juhatuse liikme V B tegevuse uurimiseks kriminaalmenetlust. Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2010. aasta sügisel viis A.T F.H kokku J.A’ga, kuna organiseeritud kuritegevusega seotud isikud varastasid F.H ́ga seotud P Ltd kontolt 1 150 000 EUR-i ning F.H soovis abi varastatud raha tagasisaamiseks ja süüdlaste vastutusele võtmiseks. 10.12.2010 omandas P Ltd OÜ B F osad. 20.12.2010 arestis Rahapesu andmebüroo (edaspidi RAB) OÜ B F pangakontole laekunud 647 158 EUR-i. Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2010. aasta lõpus või 2011. aasta alguses teavitasid A.T ja F.H J.A’d sellest, et RAB poolt on OÜ B F kontod arestitud ning arestitud rahad oli kantud OÜ B F kontole isikute poolt, kes omastasid P Ltd kontolt F.H raha. J.A lubas politseiametnikuna, kasutades ära oma ametialaseid kontakte, andmeallikaid, mõjukust ja Kaitsepolitseiameti ametniku positsioonist tulenevat õigust andmete saamiseks, uurida RAB poolt järelevalve teostamise asjaolusid ja korraldada järelvalvemenetluse lõpetamine. Peale RAB poolt OÜ B F rahade arestimist 20.12.2010 küsis J.A A.T ́lt, kes aitas F.H’l OÜ B F ja P Ltd seotud küsimusi lahendada, endale tasuks 50% OÜ B F kontol arestitud 647 158 EUR-st vastutasuks selle eest, et J.A kasutab RAB järelevalvemenetluse mõjutamiseks oma ametiseisundit. 23.03.2011 tühistas RAB oma ettekirjutusega nr 1-20/1310 OÜ B F konto suhtes rakendatud piirangud. Samuti lubas J.A, et F.H ́lt raha omastanud isikute suhtes alustatakse kriminaalasi ning F.H rahade omastamisega seotud isikute S K ja A T elamisloa saamise osas alustatakse kontrollmenetlust. Aitamaks F.H’l P Ltd kontolt omastatud raha tagasi saada kohtus J.A, rõhutades oma positsiooni Kaitsepolitseiametis ja nimetades eksitavalt oma huvi ametialaseks, Läti Vabariigis korduvalt V Š ́ga ning Eesti Vabariigis N T ́ga, et nõuda politseiametnikuna neilt P Ltd kontolt F.H raha omastatud isikute survestamist, et need maksaks tagasi nende poolt omastatud F.H raha. Samuti aitas J.A oma ametipositsioonist tulenevaid õigusi kasutades ja näiliselt ametialastest, kuid tegelikult isiklikest huvidest lähtudes, korraldada RAB töötajate A T ja A O suhtes teenistusliku järelevalve läbiviimist seoses OÜ-t B F puudutava menetlusega, ning kasutades oma ametiseisundit püüdis läbi Politsei- ja Piirivalveameti Sisekontrolli büroo juhi M T mõjutada teenistusliku järelevalve käiku. 2011. aasta suvel küsis J.A F.H ́lt korduvalt OÜ B F ja P Ltd seotud küsimuste lahendamise aitamise, RAB järelevalvemenetluse mõjutamise ning F.H raha omastanud isikute suhtes menetluste

alustamise eest endale tasuks 50% OÜ B F kontol arestitud 647 158 EUR-st, so 323 579 EUR. J.A selgitas raha nõudes F.H ́le, et ta on kasutanud oma ametiseisundi RAB järelevalvemenetluse lõpetamiseks. Välismaalase Eesti Vabariigi territooriumil viibimise, elamisloa andmise ning tühistamise tingimused ja kord on sätestatud välismaalaste seaduses ning selle alusel välja antud muudes õigusaktides. Välismaalaste seaduse § 289 kohaselt teostab välismaalaste Eestis viibimise üle järelvalvet Politsei- ja Piirivalveamet ning ka Kaitsepolitseiamet. Välismaalasele elamisloa andmise ning tühistamise menetluses kehtivad HMS sätestatud põhimõtted ja kord. HMS § 3 kohaselt võib haldusmenetlusega piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel ning halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. HMS § 4 kohaselt tuleb haldusorganil kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

Seega on J.A lubanud mõjutada RAB poolt läbiviidavat järelevalvet, samuti mõjutada Politsei- ja Piirivalveameti poolset teenistusliku järelvalvemenetlust ning püüdnud sekkuda läbiviidavatesse menetlustesse ja mõjutada neid läbi viima seadusest tulenevaid nõudeid rikkudes F.H jaoks vajalikus suunas, ning seega menetlusi läbi viima erapoolikult ja seadusega sätestatud nõudeid eirates mitte järgides, rikkudes lisaks ka eelloetletud ATS ja KVS sätteid. Eeltoodu alusel nõudis J.A talle suures ulatuses vara lubamist vastutasuks selle eest, et J.A ametiisikuna on toime pannud, ja paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi. VII) 2010. aasta lõpus Eesti Vabariigis eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal pöördus J.A F.H poole

ning selgitas, et F.H tuttava ja endise alluva R L’i tegevuse osas tunnevad huvi Inglise, Prantsuse, Belgia ja Eesti eriteenistused, kuna R L on seotud ühe jalgpalliklubi ostu-müügi tehinguga, mille rahad pärinevad araabimaadest. J.A soovis, et R L tuleks Eestisse ning teeks ülestunnistuse oma tegevuse kohta. J.A sõnul võis R L saada keelu siseneda Eestisse ning Schengeni riikidesse. Seejärel soovis J.A, rõhutades oma ametipositsiooni politseiametnikuna, et R L esitaks talle kirjaliku seletuse oma tegevuse kohta nimetatud jalgpalliklubi tehinguga seoses, kuigi tema tegelik eesmärk oli panna R L sundolukorda ning kasutada saadavat teavet ja võimalust ähvardada oma ametiseisundist tuleneva pädevuse ja kontaktidega ära selleks, et esitada R L’ile omakasulisi rahalisi nõudmisi. R L koostas seletuse oma seotuse kohta Prantsusmaa jalgpalliklubi Racing Club de Strasbourg ostmisega F.C. F C LDT poolt 2009. aastal, mille F.H edastas J.A ́le. Peale R L’i seletusega tutvumist süüdistas J.A F.H’d selles, et on ise R L’i nimel kirjutanud nõutud seletuse. J.A ähvardas F.H’d, et viimasel tekkivad samuti seoses R L’i tegevusega probleemid, kuna F.H on seotud R L’i tegevusega. Seejärel toimus 2011. aasta alguses eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal kohtumine Tallinnas D-terminali lähedal asuvas hotelli Portus söögikohas, kus osalesid J.A, F.H, M.T ja A.T. Kohtumisel nõudis J.A F.H ́lt järgmisel päeval 100 000 EUR maksmist, vastutasuks selle eest, et J.A aitab lahendada F.H’l ja R L’il õiguskaitseasutustega tekkida võivaid probleeme. F.H keeldus J.A poolt nõutud raha maksmast, mille järel J.A ähvardas, et F.H’l tekkivad probleemid. J.A käskis R L’il Eestist lahkuda, kuna vastasel juhul lubas J.A R L’i ja tema perekonna panna vangi. Samuti rääkis J.A, et ta pakkus V A nimelisele isikule samuti võimalust oma probleemidest õiguskaitseasutustega vabaneda, kuid V A keeldus raha maksmast, mistõttu pandi V A vangi. F.H teavitas raha nõudmisest ka R L’i ning viimane keeldus samuti raha maksmast. J.A palus M.T ́l ja A.T ́l F.H ́le peale käia, et F.H nõustuks raha maksma. Samuti palus J.A hankida R L ́i ja F.H kohta täiendavat informatsiooni, mida A.T ka tegi, edastades avalikest allikatest leitud informatsiooni J.A kasutuses olevale isiklikule e-posti aadressile XXX. A.T ja M.T käisid F.H’t korduvalt veenmas, et viimane maksaks ära J.A poolt nõutud summa. Seejärel toimus 2011. aasta kevad-talvel kohtumine Tallinnas hotellis Portus, kus J.A nõudis F.H ́lt 50 000 EUR selle eest, et J.A aitab lahendada F.H’l ja R L’il õiguskaitseasutustega tekkida võivaid

probleeme. J.A nõudmise ja A.T ja M.T mõjutustegevuse tulemusena nõustus F.H maksma J.A ́le temale temale tekkida võivate probleemide vältimiseks 50 000 EUR. 50 000 EUR-i maksis F.H J.A ́le kolmes osas sularahas. Esimese osa rahast, milleks oli 10 000 EUR-i andis F.H eeluurimise täpselt tuvastamata ajal 2011.a kevadel J.A ́le üleandmiseks A.T ́le üle Tallinna sadama D-terminaali juures asuvas hotellis Portus. Teisel korral andis F.H 15 000 EUR sularahas J.A ́le üleandmiseks A.T kätte eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2011. aasta kevadel Tallinna kesklinnas, Roosikrantsi tänaval A.T sõiduautos. Kolmandal korral andis F.H eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2011. aasta kevadel sularahas 25 000 EUR-i J.A ́le edasiandmiseks A.T kätte Tallinnas, Loomaia juures, Paldiski maanteel asuvas šašlõkibaari juures. A.T andis F.H ́lt saadud sularaha J.A ́le üle kahel korral. Ühel korral andis A.T eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas Tallinnas J.A ́le üle F.H ́lt saadud 20 000 EUR sularahas, millest J.A andis A.T ́le ja M.T’le kummalegi 1 500 EUR. Teisel korral andis A.T koos M.T ́ga eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2011. aasta kevadel J.A ́le üle F.H ́lt saadud sularaha 30 000 EUR Männikul asuvas baaris, kus J.A andis F.H ́lt saadud rahast A.T ́le ja M.T ́le kummalegi 3 500 EUR. Politsei- ja piirivalve seaduse § 3 kohaselt on politsei ülesandeks muuhulgas süütegude menetlemine

ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras. JAS § 6 p 3 kohaselt on Kaitsepolitsei ülesandeks nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on Kaitsepolitseiameti pädevuses, ning JAS 21 kohaselt on Kaitsepolitseiameti politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel õigus kohaldada politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alustel ja korras järelvalve meedet ning vahetut sundi. KrMS § 193 kohaselt peab uurimisasutus alustama kriminaalmenetlust, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. KrMS § 194 kohaselt on kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave ning kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. KrMS § 6 kohaselt on uurimisasutus kuriteo asjaolude ilmnemisel kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Seega J.A lubas oma ametiseisundit kasutades korraldada R L’i ja F.H suhtes kriminaalmenetluse mittealustamise, juhul J.A ́le teada olevas teabes ning täiendava teabe saamisel selgub, et R L ja F.H tegevuses ilmnevad kuriteo tunnused, so panna toime seadusega mittelubatud teo. Seega nõudis J.A tasu seadusega mittelubatud teo eest, milleks oli lubadus tagada kriminaalmenetluse alustamise vältimine olukorras, kus seaduse kohaselt peaks kriminaalmenetlust läbi viima, so juhindudes KrMS sätete asemel R L’i ja F.H soovidest ja J.A omakasulistest huvidest, rikkudes eelloetletud ATS ja KVS sätteid. Eeltoodu alusel nõudis J.A talle suures ulatuses vara lubamist ning võttis vastu suures ulatuses vara selle eest, et J.A ametiisikuna paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo või on alust arvata, et ta jätab

selle toime panemata edaspidi.

VIII) 2011. aasta juulis toimus eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal Tallinnas kohtumine F.H ja J.A vahel. Kohtumisel selgitas J.A F.H ́le, et Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonnal on plaan läbi viia suurem ja põhjalikum kontroll väljastatud elamislubade osas, mille käigus vähemasti kuus F.H tutvusringkonda kuuluvat isikut jäävad neile Eestis välja antud elamisloast ilma, sh AVB C OÜ juhatuse liikmed V B ja A B, A OÜ juhatuse liikmed M S ja A B ning D I OÜ juhatuse liikmed A D ja I D. Juurdepääsu teabele, mis puudutas kavandatavat kontrolli, oli J.A saanud oma ametialaseid kontakte ja Kaitsepolitseiameti ametniku positsiooniga kaasnevat usaldusväärsust ära kasutades. J.A sõnul pidi nimetatud isikutel tekkima probleemid ning neile võidakse kehtestada Schengeni viisa keeld ning ühtlasi tekkivad F.H’l, kui neid isikuid aidanud isikul, probleemid. J.A lubas nimetatud isikutel ja F.H’l tekkida võivad probleemid ära lahendada ja soovis vastutasuks saada selle eest F.H ́lt raha. F.H ei olnud nõus J.A ́le raha maksma. Mõned päevad hiljem teatas J.A eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas F.H ́le, et soovib saada 10 000 EUR iga eelpool nimetatud firma kohta. Samuti palus J.A A.T ́l F.H ́le meelde tuletada, et ta peab J.A ́le

elamislubadega seoses raha maksma ning seda on vaja kiirelt teha, mida A.T eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ka tegi. Kuivõrd F.H sai aru, et J.A on politseiametnikuna suuteline elamislubadega ja Schengeni viisadega seotud probleeme tekitama ja neid ka lahendama, nõustus F.H J.A ́le nõutud raha maksma. F.H maksis J.A ́le nõutud summa 30 000 EUR kahes osas. Esimese osa andis F.H eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2011. aasta juulis J.A ́le edasiandmiseks A.T kätte 20 000 EUR sularahas ning A.T andis F.H ́lt saadud summa eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas üle J.A ́le. Teise osa andis F.H eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2011. aasta septembris J.A ́le üle Viru väljak 2 juures J.A kasutuses olevas sõiduautos. Välismaalase Eesti Vabariigi territooriumil viibimise, elamisloa andmise ning tühistamise tingimused ja kord on sätestatud välismaalaste seaduses ning selle alusel välja antud muudes õigusaktides. Välismaalaste seaduse § 289 kohaselt teostab välismaalaste Eestis viibimise üle järelvalvet Politsei- ja Piirivalveamet ning ka Kaitsepolitseiamet. Välismaalasele elamisloa andmise ning tühistamise menetluses kehtivad HMS sätestatud põhimõtted ja kord. HMS § 3 kohaselt võib haldusmenetlusega piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning t ema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel ning halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. HMS § 4 kohaselt tuleb haldusorganil kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Seega on J.A lubanud politseiametnikuna kasutada oma ametiseisundit ja korraldada, et AVB C OÜ juhatuse liikmete V A B, A OÜ juhatuse liikmete M S ja A B ning D I OÜ juhatuse liikmete A D ja I D suhtes ei alustata võimalike elamisloa tühistamise aluste ilmnemisel menetlust ning J.A’le raha mittemaksemisel lubas alustada elamisloa tühistamise menetlust jättes teostamata kaalutlusõiguse ning tekitada põhjendamatuid takistusi isikute vabale liikumisele viisakeeldude näol. Seega lubas J.A panna toime seadusega mittelubatud teo, lubades seaduses ettenähtud nõuetest juhindumise asemel

lähtuda F.H tuttavate soovidest ja enda omakasulistest huvidest, rikkudes lisaks ka eelloetletud ATS ja KVS sätteid. Eeltoodu alusel nõudis J.A talle suures ulatuses vara lubamist ning võttis vastu suures ulatuses vara selle eest, et J.A ametiisikuna paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi.

IX) 2011. aasta detsembris, eesmärgiga kasutada isiklikes rahalistes huvides ära ametialaseid kanaleid pidi saadud ja saadavat teavet elamislubade põhjendatuse kontrolli kohta, laskis J.A A.T ́l organiseerida kohtumise M L ́ga, kellele antud elamisloa põhjendatuse osas teostas kontrolli Politsei- ja Piirivalveamet. 12.12.2011 sõitis J.A koos F.H ja A.T ́ga Läti Vabariiki, et kohtuda M L ́ga ning nõuda temalt 2 000 000 EUR M L ́i ja temaga seotud isikute elamislubadega seotud kontrollmenetluse lõpetamise organiseerimise eest. Kuna 12.12.2011 Läti Vabariigis Jurmalas toimunud kohtumisel selgus, et M L ́i isal S L ́l, keda J.A, F.H ja A.T pidasid väga rikkaks inimeseks, ei ole Eesti Vabariigi elamisluba, siis nõudis J.A A.T ja F.H kaasabil M L ́lt 1 000 000 EUR, vastutasuks M L’i, A L, V L, L B ning M ja A L laste A L, P L ja G L’i elamislubadega seotud probleemide lahendamise eest. Kohtumisel selgitas J.A, et elamislubade kontrollmenetlust reguleerib tema, tema abikaasa ja temaga seotud politseiametnik M T. M L ei olnud nõus koheselt nõutud summat maksma. Peale Läti Vabariigis Jurmalas toimunud kohtumist suhtles A.T M L’iga, kes palus A.T ́l pidada läbirääkimisi temalt nõutud summa vähendamiseks. 15.12.2011 toimus Tallinnas hotell Portus söögikohas kohtumine, millel osalesid J.A, A.T, F.H ja M.T. Kohtumisel loobusid A.T ja F.H soovist saada osa M L ́lt nõutud summast, kuid J.A kavatses jätkata M L ́lt 500 000 EUR nõudmist. Peale 15.12.2011 kohtumist teavitas A.T M L ́t, et temalt nõutud summa on poole väiksem, so 500 000 EUR. M L’i sõnul oli tal olemas vaid 500 000 USD. M L pidi

20.12.2011-21.12.2011 saabuma Tallinnasse, et arutada temalt raha nõudmist ning elamisloaga seotud küsimusi, kuid kohtumine antud küsimuste arutamiseks jäi ära seoses J.A, A.T, F.H ja M.T kahtlustatavana kinnipidamisega 19.12.2011. Välismaalase Eesti Vabariigi territooriumil viibimise, elamisloa andmise ning tühistamise tingimused ja kord on sätestatud välismaalaste seaduses ning selle alusel välja antud muudes õigusaktides. Välismaalaste seaduse § 289 kohaselt teostab välismaalaste Eestis viibimise üle järelvalvet Politsei- ja Piirivalveamet ning ka Kaitsepolitseiamet. Välismaalasele elamisloa andmise ning tühistamise menetluses kehtivad HMS sätestatud põhimõtted ja kord. HMS § 3 kohaselt võib haldusmenetlusega piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel ning halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. HMS § 4 kohaselt tuleb haldusorganil kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Seega on J.A lubanud politseiametnikuna kasutada oma ametiseisundit ja korraldada, et M L’i, A L, V L, L B ning M ja A L laste A L, P L ja G L’i suhtes ei alustata võimalike elamisloa tühistamise aluste ilmnemisel menetlust ning juba alustatud kontrollmenetluste lõpetamise. Seega lubas J.A panna toime seadusega mittelubatud teo, lubades seaduses ettenähtud nõuetest juhindumise asemel lähtuda M

L’i ja temaga seotud isikute soovidest ning enda omakasulistest huvidest, rikkudes lisaks ka eelloetletud ATS ja KVS sätteid. Eeltoodu alusel nõudis J.A talle suures ulatuses vara lubamist vastutasuks selle eest, et J.A ametiisikuna paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi. X) 2011. aasta kevadel hakkas F.H nõustama Moskva Panka seoses Moskva Pangale kuulunud AS Eesti Krediidipank aktsiate ostu-müügitehingu asjaolude väljaselgitamisega. J.A pakkus politseiametnikuna omapoolset abi toimunud tehingu asjaolude väljaselgitamiseks ja sellega seotud isikuid puudutava informatsiooni hankimiseks ning vajadusel aidata korraldada kriminaalmenetlus isikute suhtes, kes on vastutavad aktsiatehingu eest, lubades kasutada selleks ära

Kaitsepolitseiametis töötamisest tulenevat positsiooni, informeeritust, kontakte ja mõjukust. F.H firma OÜ GS sõlmis 29.08.2011 Moskva Pangaga lepingu nõustamisteenuse osutamiseks. Toimunud aktsiatehingu asjaolude ja AS Eesti Krediidipank juhtide tegevuse kohta hinnangu andmiseks otsustati moodustada AS Eesti Krediidipank nõukogu juurde Kontrollkomitee. J.A lubas F.H’l aidata leida Kontrollkomiteesse sobivaid isikuid. AS Eesti Krediidipank nõukogu 02.09.2011 otsusega nr 161 määrati Kontrollkomitee liikmeteks N M, A N, P I, F.H, T V, O G ja A V. J.A soovitas Kontrollkomiteesse A V määramist, kes valiti Kontrollkomitee 19.09.2011 istungil komitee esimeheks. J.A olles lubanud F.H’t aidata Kontrollkomitee liikmete valimise osas, kontrollis isiklikul eesmärgil Politsei- ja Piirivalvemeti Sisekontrolli büroo juht M T kaudu, kellega J.A tegi igapäevaselt ametikohast tulenevat koostööd, AS Eesti Krediidipank Kontrollkomitee liikmeteks määratud A V, O G ja T V ning J.A ja F.H’t AS-ga Eesti Krediidipank seoses aitava A T kohta politseiandmebaasis KAIRI kajastatud teavet. 11.09.2011 toimus Prantsusmaal Pariisis F.H kohtumine Moskva Panga esindaja T U ́ga. J.A läks kohtumisele erahuvides, kuid kohtumisel lubas J.A politseiametnikuna kasutada oma ametiseisundit ja hankida informatsiooni T U ́t huvitavate firmade ja nende tehingute kohta Eesti Vabariigis tegutsevates pankades. Samuti pakkus J.A välja võimaluse hankida kompromiteerivat informatsiooni AS Eesti Krediidipank juhtorgani liikmete kohta. T U edastas lepingu nr xxx lisana nimekirja firmadest, mille kohta soovis informatsiooni saada. J.A edastas erahuvides saadud nimekirja

Kaitsepolitseiameti juhtivspetsilist V S ́le, et viimane, kasutades ära oma ametikohast tulenevat pädevust, kontrolliks nimekirjas olevate firmade kohta RAB-s olevat informatsiooni. V S andis nimekirja kontrollimiseks RAB töötajale A O’le. 15.10.2011 toimus Inglismaal Londonis F.H ja J.A kohtumine Moskva Panga esindaja T U ́ga, kus J.A pidi esitama oma poolt kogutud informatsiooni. J.A esitas üksnes Krediidiinfo kaudu hangitud informatsiooni. 21.10.2011 teatas J.A F.H ́le, kes pidi Venemaal uuesti kohtuma Moskva Panga esindaja T U ́ga, et kontrollis RAB-st J.A ́le antud nimekirjas olevaid firmasid ning neist läbib infosid üksnes firma R T SIA. J.A sõnul on RAB teinud suuremate käivetega firmade kohta päringud Läti Vabariiki. Samas soovis F.H saada J.A kaudu nimekirja 2011. aastal rahapesuga tegelenud firmade kohta, mille J.A lubas RAB-st hankida. Samuti teatas J.A, et sai RAB-st omale F.H ́t huvitanud firma P LTD toimiku ning RAB töötaja A O ootab F.H ́t läbirääkimistele. 21.10.2011 palus A T J.A’l hankida RAB-st A O käest informatsiooni AS Eesti Krediidipank aktsiatehinguga seotud Belize ́st offshore firma kohta, mida J.A lubas teha. 05.09.2011 sai J.A F.H ́lt teada, et talle on laekunud Moskva pangast lepingu al usel 300 000 EUR. Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2011.a septembri alguses nõudis J.A F.H’lt raha vastutasuks selle eest, et on kasutanud oma ametiseisundit F.H aitamiseks AS Eesti Krediidipank aktsiatehingu asjaolude välja selgitamiseks ning on hankinud soovitud ametialast teavet ning on valmis seda tegema ka edaspidi. J.A nõudis, et F.H kannaks A T firma OÜ W kontole 78 050 EUR ning annaks seejärel A T kätte temale üleandmiseks 40 000 EUR sularahas. J.A nõudmise tulemusena kandis F.H enda firma L N OÜ kontolt 08.09.2011 78 050 EUR A T firma OÜ W kontole. A T kandis OÜ W kontolt 60 000 EUR oma firma OÜ M kontole. Kokkuleppel J.A ja N.R ́ga kandis A T 24 942,70 EUR fiktiivse lepingu alusel 15.09.2011 J.A ́le edasiandmiseks N.R’i firma OÜ ERA C kontole, millest N.R võttis läbi AS Tavid sularahas välja 23 945 EUR. N.R andis väljavõetud sularaha 15.09.2011 J.A ́le üle Tallinnas Järve Selveris. Samuti andis F.H 2011. aasta septembris eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal A T kätte J.A ́le edastamiseks 40 000 EUR sularahas, mille A T eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas andis üle J.A ́le. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 1, 2, 12, 17 on asutusesiseseks kasutamiseks informatsioon, mis on kogutud kriminaal- või väärteomenetluse või riikliku järelevalve menetluse käigus, teave, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust ning teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust.

Politsei andmekogu pidamise põhimääruse § 2 kohaselt kasutakse infosüsteemi andmeid politseitegevusega seonduvate tegevuste ja sündmuste analüüsimisel ja statistilistel eesmärkidel koos politsei sisemise töökorralduse vajadusteks peetavate andmekogudega. Politsei andmekogu pidamise põhimääruse § 3 kohaselt on infosüsteem piiratud juurdepääsuga ja infosüsteemi andmed on ainult ametialaseks kasutamiseks. Lubades politseiametnikuna hankida isiklikul otstarbel ametialast teavet ning olles hankinud ametialast teavet, on J.A pannud toime seadusega mittelubatud, so ebaseadusliku teo. Samuti seisneb lubatud teo ebaseaduslikkus selles, et J.A lubas kasutada ja kasutaski ettekavatsetult ja eelmainitud KVS ja ATS sätteid rikkudes isiklikes varalistes huvides ära Kaitsepolitseiametis töötamisest tulenevat positsiooni, informeeritust, kontakte ja õigusi, mis ei olnud talle antud mitte omakasuliste eesmärkide täitmiseks, vaid JAS § 6 sätestatud julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks. Eeltoodu alusel nõudis J.A talle suures ulatuses vara lubamist ning võttis vastu suures ulatuses vara, vastutasuks selle eest, et J.A ametiisikuna on toime pannud, paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata

edaspidi.

XI) 2011.a talvel otsisid Kasahstani firma PK firma esindajad õigusabi ja inkasso teenust

pakkuvatelt Eesti firmadelt abi nõudmaks Eesti firmalt AS HT tagasi võlga summa 2 348 507,11 USD. A.T ja J.A suhtlesid PK firma küsimuse osas F.H’ga, kellel palusid läbi oma tutvuste leida Kasahstanist üles PK esindajad, eesmärgiga pakkuda neile inkassoteenust. J.A soovis, et PK loovutaks nõude AS HT vastu A P’ga seotud OÜ-le CI. J.A lubas omakorda anda nõu AS HT võla kätte saamiseks ja aidata oma ametipositsiooni ja sellest tulenevaid kontakte kasutades korraldada kriminaalmenetluse alustamist AS HT ja selle juhtide suhtes. F.H’l oli kavatsus sõlmida PK firmaga nõude loovutamise leping enda firmaga OÜ L N, mitte J.A poolt tungivalt soovitatud OÜ-ga CI. 13.06.2011 pidid PK esindajad saabuma Tallinnasse läbirääkimistele F.H ́ga. Päev enne PK esindajate saabumist küsis J.A F.H ́lt endale ettemaksuna tasuks 10% AS HT võlgnevusest 2 348 507,11 USD, so 234 850 USD vastutasuks selle eest, et J.A aitab politseiametnikuna F.H ́l AS HT võlga tagasi nõuda ning aidata alustada kriminaalmenetlus AS H T ja selle juhtide suhtes. F.H keeldus J.A poolt nõutud 10% nõudest tasuma. Politsei- ja piirivalve seaduse § 3 kohaselt on politsei ülesandeks muuhulgas süütegude menetlemine

ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras. JAS § 6 p 3 kohaselt on Kaitsepolitsei ülesandeks nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on Kaitsepolitseiameti pädevuses, ning JAS 21 kohaselt on Kaitsepolitseiameti politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel õigus kohaldada politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alustel ja korras järelvalve meedet ning vahetut sundi. KrMS § 193 kohaselt peab uurimisasutus alustama kriminaalmenetlust, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. KrMS § 194 kohaselt on kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave ning kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. KrMS § 6 kohaselt on uurimisasutus kuriteo asjaolude ilmnemisel kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Seega nõudis J.A tasu seadusega mittelubatud teo eest, milleks oli lubadus kasutada oma ametipositsiooni kriminaalmenetluse alustamise korraldamiseks, sõltumata sellest, kas tegelikkuses esinevad kuriteo tunnused või mitte, so juhindudes KrMS sätete asemel talle korruptiivset tulu maksvate isikute soovidest ja seeläbi enda omakasulistest huvidest, rikkudes eelloetletud ATS ja KVS sätteid. Seega nõudis J.A talle suures ulatuses vara lubamist ning võttis vastu suures ulatuses vara, vastutasuks selle eest, et J.A ametiisikuna paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi.

XII) 05.10.2011 piiras RAB ERA C OÜ pangakonto käsutamist firma kontole 30.09.2011 toimunud välislaekumise kontrollimiseks. N.R pöördus abi saamiseks J.A poole. J.A lubas politseiametnikuna, kasutades ära oma ametialaseid kontakte, andmeallikaid ja Kaitsepolitseiameti ametniku positsiooniga kaasnevat usaldusväärsust, aidata N.R tema firma suhtes teostatava RAB poolse järelevalve osas. J.A palus politseiametnikuna Kaitsepolitseiameti juhtivspetsialist V S’l uurida oma ametialaste kontaktide kaudu RAB-st N.R’e firma suhtes teostatava järelevalvemenetluse asjaolusid. 12.10.2011 pakkus N.R J.A ́le, et on nõus andma 50% tema firma kontole summas 29 546 EUR toimunud välislaekumisest, kui õnnestub RAB järelevalve lõpetada ning raha jääb N.R firma kontole. J.A nõustus N.R ettepanekuga. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 1, 2 kohaselt on asutusesiseseks kasutamiseks informatsioon, mis on kogutud kriminaal- või väärteomenetluse või riikliku järelevalve menetluse käigus, kuni selle kohta otsuse tegemiseni. HMS § 4 kohaselt tuleb haldusorganil kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve. HMS § 5 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

Seega, J.A, lubades politseiametnikuna oma ametiseisundit kasutades hankida isiklikul otstarbel ametialast teavet ja lubades kasutada oma ametiseisundit N.R firma ERA C OÜ suhtes menetluse lõpetamise korraldamiseks ning järelvalvemenetluse suunamiseks mitte seadusest tulenevas, vaid N.R’le sobivas suunas, lubas panna toime seadusega mittelubatud teo. Samuti seisneb lubatud teo ebaseaduslikkus selles, et J.A lubas kasutada eelmainitud KVS ja ATS sätteid rikkudes isiklikes varalistes huvides ära Kaitsepolitseiametis töötamisest tulenevat positsiooni, informeeritust, kontakte ja õigusi, mis ei olnud talle antud mitte omakasuliste eesmärkide täitmiseks, vaid JAS § 6 sätestatud julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks. Eeltoodu alusel J.A nõustus talle suures ulatuses vara ning muu soodustuse l ubamisega, vastutasuks selle eest, et J.A ametiisikuna on toime pannud või paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo.

XIII) 2011.a oktoobris, eesmärgiga nõuda raha selle eest, et ta kasutab oma ametialaseid kontakte, andmeallikaid ja õigust andmete saamisele eraisikute võlanõuete realiseerimise huvides, viis J.A

07.10.2011 A T kokku OÜ CI töötaja A P ́ga, et OÜ CI hakkaks tegelema A T ́ga seotud AS AH nõudega A L ja I L suhtes. Samal päeval arutasid A P ja A T edasist suhtlust, mille käigus A P selgitas, et on varasemalt neid vahendanud isikult, so J.A ́lt, küsinud infot, mis aitaks L’de asjas edasi minna. 10.10.2011 arutasid J.A ja A T, kuidas jagada ära nimetatud nõude eest küsitav nn vahendustasu ning leppisid kokku, et summa jagatakse pooleks. Täpsemad tingimused pidi leppima kokku A T. 12.10.2011 teavitas A T AS AH juhatuse liiget M P ́t, et kõnealuse võlanõudega seoses tuleb isikule, kes on inkassofirmat vahendanud ja kes omakorda garanteerib ja aitab inkassofirmal CI OÜ-l nõuda I ja A L’lt võla tasumist, maksta tasu. A T sõnul oli vahendaja küsinud 5% tehingust, mis M P sõnul sisaldus juba inkassofirmale makstavas tasus. AH AS loovutas 14.10.2011 nõude loovutamise lepingu nr xxx alusel A L ja I L suhtes oleva nõude OÜ-le CI. Lepingu sõlmimise järgselt toimus A P ja J.A vahel kohtumine, mille käigus J.A ütles A P’le, et A T kätte tuleb maksta tasu 5 000 EUR. Vastavalt A P’ga sõlmitud kokkuleppele esitas A T oma firma OÜ M nimelt arve OÜ-le CI summas 5 000 EUR. A T suhtles esitatud arve tasumise osas OÜ CI juhatuse liikme J K ́ga, kellele A T selgitas, et jagab saadavat 5 000 EUR A T’ga seotud isikuga, kes J K ́le teadaolevalt oli politseiametnik. 18.11.2011 kandis CI OÜ A T’ga seotud firma OÜ M kontole 5 000 EUR. 22.11.2011 võttis A T Liivalaia tn 8 Swedbank kontoris endaga seotud OÜ W pangakontolt välja sularahas 3 000 EUR, mille andis sularahas üle teda samas ootavale J.A ́le . Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 1, 2, 12, 17 on asutusesiseseks kasutamiseks informatsioon, mis on kogutud kriminaal- või väärteomenetluse või riikliku järelevalve menetluse käigus, teave, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust ning teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust.

Politsei andmekogu pidamise põhimääruse § 2 kohaselt kasutakse infosüsteemi andmeid politseitegevusega seonduvate tegevuste ja sündmuste analüüsimisel ja statistilistel eesmärkidel koos politsei sisemise töökorralduse vajadusteks peetavate andmekogudega. Politsei andmekogu pidamise põhimääruse § 3 kohaselt on infosüsteem on piiratud juurdepääsuga ja infosüsteemi andmed on ainult ametialaseks kasutamiseks. Lubades

politseiametnikuna hankida isiklikul väljanõudmist, pani J.A toime seadusega mittelubatud, so ebaseadusliku teo. Samuti seisneb lubatud teo ebaseaduslikkus selles, et J.A lubas kasutada eelmainitud KVS ja ATS sätteid rikkudes isiklikes varalistes huvides ära Kaitsepolitseiametis töötamisest tulenevat positsiooni, informeeritust, kontakte ja õigusi, mis ei olnud talle antud mitte omakasuliste eesmärkide täitmiseks, vaid JAS § 6 sätestatud julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks. Eeltoodu alusel nõudis J.A talle vara lubamist ning võttis vastu vara vastutasuks selle eest, et J.A ametiisikuna on toime pannud ja paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi.

Seega J.A korduvalt ametiisiku poolt talle korduvas vara või muu soodustuse suures ulatuses lubamise nõudmises ja vara ja muu soodustuse korduvas suures ulatuses vastuvõtmises vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo pani toime , altkäemaksu võtmise , s.o. KarS § 294 lg 2 p l , 2 , 4 j ä r g i k v a l i f i t s e e r it a v a k u r i t e o . R.L on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema lubas ja andis ametiisik J.A ́le vara vastutasuks selle eest, et J.A ametiisikuna on toime pannud või et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo alljärgnevalt : J.A töötas 20.11.1998 – 21.12.2011 Kaitsepolitseiametis erinevatel ametikohtadel (sellest keskosakonna komissarina 17.03.2008 – 31.12.2009 ja 01.01.2010 alates 19.12.2011 keskosakonna juhtivspetsialistina), kus tema ülesanneteks oli vastavalt julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS) § -le 3 koguda ja töödelda Kaitsepolitseiameti tööks vajalikku teavet, aga ka süütegude kohta informatsiooni kogumine, süütegude menetlemine ja õiguskorra kaitse ning seaduses ettenähtud juhtudel riikliku sunni kohaldamine (JAS § 12). Seega oli J.A ́l ametiseisund korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 3 lg 2 mõttes, s.o. ametikohast tulenev õiguspädevus teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi ja õiguslikke toiminguid ning osaleda otsuste kujundamise protsessis ning ta oli isikuks, kellele on riigiasutuses pandud järelvalve ja võimuesindaja ülesanded so ametiisikuks KarS § 288 lg l mõistes. Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 59 lõikest 1 kohustus J.A täitma oma

teenistuskohustusi Kaitsepolitseiametis lähtudes avalikest huvidest ja avaliku teenistuse eetikakoodeksi kohaselt, mille p 4 kohaselt võib avalikku võimu kasutada ainult avalikes huvides, p 13 kohaselt kohustus J.A hoiduma ametnikuna ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse, ning p. 15 kohaselt kasutama ametikohustuste läbi teatavaks saanud informatsiooni ainult avalikes huvides. Samuti kohustus ta ATS § 67 hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Tulenevalt KVS § 5 lg -st 1 ja § 6 lg-st 1 oli J.A’l kui ametiisikul keelatud korruptiivsete tegude toimepanemine, korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning korruptiivse tulu saamine, kusjuures korruptiivne tegu on ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Samuti kohaldus J.A ́le KVS § 22 lg 1, mille järgi ametiisikul, kes peab osutama teenuseid või langetama otsuseid, on keelatud nõuda või vastu võtta nende eest tasu rahas, loonustasu või mingi vastuteenena, sama seaduse § 26 lg 1 ja 2, mille järgi ei või ametiisik vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud

temale endale ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema kohustuste erapooletut täitmist. I) 2010.a jaanuaris viis V K R.L’i kokku A.T ́ga, kuna R.L ́l olid tekkinud Eesti ja Venemaa organiseeritud kuritegevusega seotud isikutega probleemid. A.T pakkus välja, et R.L probleemid saaks lahendada A.T ́le tuttava politseiniku abiga. Seejärel toimus kohtumine Tallinnas Kadriorus asuvas „Villa Thai“ restoranis, millel osalesid R.L, A.T, V K ja J.A. Kohtumisel selgitas R.L oma probleemide olemust ning teda lubati selles küsimuses aidata. Peale toimunud kohtumist leppisid J.A, V K ja A.T kokku, et A.T edastab R.L ́le nõude tasuda 20 000 EUR J.A ́le selle eest, et J.A aitab lahendada politseiametnikuna R.L probleemid organiseeritud kuritegevusega seotud isikutega, kasutades selleks ära Kaitsepolitseiametis töötamisest tulenevat positsiooni, informeeritust, kontakte ja mõjukust. J.A, V K ja A.T leppisid kokku, et omavahel jagatakse R.L poolt J.A ́le makstav raha ära. A.T edastas R.L’le nõude tasuta 20 000 EUR tema probleemi lahendamise eest. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal 2010.a veebruari lõpus või märtsi alguses teatas A.T R.L kontoris viibides, et R.L probleem on lahendatud ning selle eest tuleb neid aidanud politseinikule maksta nõutud 20 000 EUR. R.L ́l ei olnud sellist raha maksta, mistõttu andis ta A.T ́le üle 150 000 EEK sularahas ning ülejäänud lubas maksta hiljem. 2010.a juuni alguses andis R.L eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas A.T ́le üle sularahas 150 000 EEK. A.T andis R.L ́lt saadud rahast J.A ́le eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas üle mitte vähem kui 50 000 krooni. Seega nõudis J.A tasu seadusega mittelubatud teo eest, milleks oli julgeolekuasutuste seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku alusel Kaitsepolitseiametile antud pädevuse ärakasutamine isiklikes varalistes huvides, rikkudes eelloetletud ATS ja KVS sätteid ning R.L lubas ja andis J.A ́le selle eest tasu. Seega R.L lubades ja andes ametiisik J.A ́le vara vastutasuks selle eest, et J.A ametiisikuna on

toime pannud või et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud ja on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo, pani toime altkäemaksu andmise , s.o. KarS §298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti on R.L kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema

vahendas A J poolt J.A ́le vara lubamist ja maksmist, vastutasuks selle eest, et J.A ametiisikuna paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo alljärgnevatel asjaoludel : 01.04.2010 edastas A.T J.A

kasutuses olevasse e-postkasti xxx A J andmed. 05.04.2010 esitas A J Politsei- ja Piirivalveametile taotluse Eesti kodaniku passi väljastamiseks. 20.04.2010 saatis Politsei- ja Piirvalveamet R.L äripartner A J ́le teate esitada dokumendid ja andmed, mis kinnitaksid A J Eesti Vabariigi kodakondsesse kuulumist, kuivõrd esines kahtlus, et A J oma Eesti Vabariigi passi saamisel esitanud valeandmeid. R.L teavitas tekkinud probleemist A.T. Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal toimus kohtumine Tallinnas Kadriorus asuvas „Villa Thai“ restoranis, millel osalesid R.L, A.T, A J ja V K. Kohtumisel arutati A J ́i Eesti Vabariigi passi kehtetuks tunnistamise menetlusega seotud küsimusi. Peale kohtumist suhtlesid V K ja A.T J.A ́ga A J ́i passiga seotud küsimustes. Seejärel edastas A.T eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal R.L’le viimase kontoris J.A nõude, et ta maksaks J.A ́le sularahas ühes osas 20 000 EUR selle eest, et ta mõjutaks A J’i passi tühistamise menetlust A J ́i jaoks soodsas suunas, kasutades selleks ära Kaitsepolitseiametis töötamisest tulenevat positsiooni, informeeritust, kontakte ja mõjukust. R.L arutas raha nõudmist A J ́ga, kes oli nõus nõutud summa tasuma. A.T korraldas 2010.a mais Tallinnas D-terminali juures asuvas hotell Portus söögikohas kohtumise, millel osalesid R.L, J.A ja A.T, kus arutati muuhulgas A J’i passiga seotud

küsimusi. 2010.a juuli lõpus viibis R.L koos A.T ́ga J.A maakodus Lõuna-Eestis. Pärast seda andis A J R.L ́le, J.A poolt oma ametiseisundi kasutamise eest A J passiga seotud probleemi lahendamise eest, J.A ́le edastamiseks sularahas 300 000 krooni. R.L andis eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas A J ́lt saadud sularaha üle A .T ́le, kes omakorda edastas saadud rahast eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas J.A ́le mitte vähem kui 150 000 krooni. 28.09.2010 tühistas Politsei- ja Piirivalveamet A J’i Eesti Vabariigi passi. Eesti Vabariigi passi välja andmise tingimusi ja korda reguleerivad kodakondsuse seadus ja isikut tõendavate dokumentide seadus ning haldusmenetluse seadus. HMS §4 kohaselt tuleb haldusorganil kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega.

Seega on J.A lubanud oma ametiseisundit kasutades mõjutada A J’i Eesti Vabariigi passi tühistamise menetlust A J’i jaoks soodsas suunas. Võttes arvesse, et Politsei- ja Piirivalveamet on peale menetluse läbi viimist 28.09.2010 leidnud, et A J’i Eesti Vabariigi pass on väljastatud alusetult ning tunnistas selle kehtetuks, lubas J.A mõjutada läbiviidavat haldusmenetlust selliselt, et haldusorgan ei tuvastaks läbi viidava kontrollmenetlusega tegelikke asjaolusid ega koguks objektiivseid tõendeid, mis ühtlasi on HMS seadusega kehtestatud nõuete rikkumine. Seega lubas J.A panna toime seadusega mittelubatud teo, mis lähtus omakasust ja oli seega vastuolus ka eelnimetatud ATS ja KVS sätetega ning A J lubas R.L vahendusel J.A ́le selle eest tasu. Seega R.L vahendades A J poolt J.A ́le vara lubamist ja maksmist, vastutasuks selle eest, et

J.A ametiisikuna paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo pani toime altkäemaksu vahendamise , s.o. KarS 296 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T.S on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema lubas ja andis korduvalt ametiisik J.A ́le vara vastutasuks selle eest, et J.A ametiisikuna on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo alljärgnevatel asjaoludel : J.A töötas 20.11.1998 – 21.12.2011 Kaitsepolitseiametis erinevatel ametikohtadel (sellest keskosakonna komissarina 17.03.2008 – 31.12.2009 ja 01.01.2010 alates 19.12.2011 keskosakonna juhtivspetsialistina), kus tema ülesanneteks oli vastavalt julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS) §le 3 koguda ja töödelda Kaitsepolitseiameti tööks vajalikku teavet, aga ka süütegude kohta informatsiooni kogumine, süütegude menetlemine ja õiguskorra kaitse ning seaduses ettenähtud juhtudel riikliku sunni kohaldamine (JAS § 12 kohaselt on Kaitsepolitseiametil oma ülesannete

täitmisel õigus kohaldada politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alustel ja korras järelvalve meedet ning vahetut sundi, omades seadusega politseiasutusele antud õigusi ja kohustusi). Seega oli J.A ́l ametiseisund korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 3 lg 2 mõttes, s.o. ametikohast tulenev õiguspädevus teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi ja õiguslikke toiminguid ning osaleda otsuste kujundamise protsessis ning ta oli isikuks, kellele on riigiasutuses pandud järelvalve ja võimuesindaja ülesanded so ametiisikuks KarS § 288 lg l mõistes.

Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 59 lõikest 1 kohustus J.A täitma oma

teenistuskohustusi Kaitsepolitseiametis lähtudes avalikest huvidest ja avaliku teenistuse eetikakoodeksi kohaselt, mille p 4 kohaselt võib avalikku võimu kasutada ainult avalikes huvides, p 13 kohaselt kohustus J.A hoiduma ametnikuna ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse, ning p. 15 kohaselt kohustus J.A ametnikuna kasutama ametikohustuste läbi teatavaks saanud informatsiooni ainult avalikes huvides. Samuti kehtis J.A ́le avaliku teenistujana ATS § 67,

mille kohaselt teenistuja peab nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonnaja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Tulenevalt KVS § 5 lg -st 1 ja § 6 lg-st 1 oli J.A ́l kui ametiisikul keelatud korruptiivsete tegude toimepanemine, korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning korruptiivse tulu saamine, kusjuures korruptiivne tegu on ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Samuti kohaldus J.A ́le KVS § 22 lg 1, mille järgi ametiisikul, kes peab osutama teenuseid või langetama otsuseid, on keelatud nõuda või vastu võtta nende eest tasu rahas, loonustasu või mingi vastuteenena, sama seaduse § 26 lg 1, mille järgi on ametiisikul keelatud seoses oma töö- või teenistuskohustustega mõjutada isikuid tegema temale kingitusi või muid soodustusi, ning lg 2, mille järgi ei või ametiisik vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist. I) 18.05.2005 peeti T.S kriminaalasjas nr 05231700118 seoses toime pandud autovargustega kahtlustatavana kinni. J.A pöördus ametiisikuna T.S suhtes menetletava kriminaalasjaga seotud politseiametnik M R’i poole ning palus leida võimalused T.S vabastamiseks vahi alt. Samuti pöördus J.A ametiisikuna T.S vahi alt vabastamise palvega poliseametnik T.J’i poole, kes juhtis Põhja Politseiprefektuuri üksust, mis menetles T.S kriminaalasja. T.S vabastati 24.09.2005 vahi alt. 08.05.2006 mõistis Harju Maakohus T.S toimepandud süütegudes süüdi. 25.02.2009 peeti T.S kriminaalasjas nr 0923102849 seoses kindlustuskelmusega kahtlustatavana kinni. Peale T.S kahtlustatavana kinnipidamist pöördus T.S elukaaslane I L J.A poole, et viimane aitaks T.S ́l vabaneda. J.A võttis ametiisikuna ühendust menetletava kriminaalasjaga seotud politseiametniku MR ́ga ning palus leida võimalused T.S vabastamiseks vahi alt. Samuti pöördus J.A ametiisikuna T.S vahi alt vabastamise palvega poliseametnik TJ’i poole, kes juhtis Põhja Politseiprefektuuri üksust, mis menetles T.S kriminaalasja. Samuti pöördus J.A poole T.S abistamise palvega VA, kes oli koos T.S ́ga samas kriminaalasjas kahtlustatavana kinni peetud. T.S vabastati 27.05.2009 vahi alt. 15.03.2011 mõistis Harju Maakohus T.S toimepandud süütegudes süüdi. 20.05.2010 peeti T.S kriminaalasjas nr. 09260102682 seoses toimunud autovargustega kahtlustatavana kinni. T.S viibis vahi all kuni 29.06.2010. Peale vabanemist pöördus T.S J.A poole, et viimane aitaks ametiisikuna lahendada T.S suhtes menetletavat kriminaalasja T.S ́le soodsas suunas. J.A olles lubanud korduvalt eelpoolnimetatud juhtudel kasutada ning ka kasutades oma ametiseisundit T.S suhtes menetletavate kriminaalasjade suunamiseks T.S suhtes soodsas suunas ning T.S vahi alt vabastamiseks, küsis ja sai T.S käest isiklikuks otstarbeks raha järgmiselt: 1) 2008. aastal eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas sularahas 50 000 krooni; 2) 2009. aasta alguses eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas sularahas 20 000 krooni; 3) 2010. aasta alguses eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas sularahas mitte vähem kui 10 000 krooni; 4) 2011. aastal eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui juulis, Tallinna Sadama D-terminali juures 5000 EUR. Politsei- ja piirivalve seaduse § 3 kohaselt on politsei ülesandeks muuhulgas süütegude menetlemine

ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras. JAS § 6 p 3 kohaselt on Kaitsepolitsei ülesandeks nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on Kaitsepolitseiameti pädevuses. KrMS § 6 kohaselt on uurimisasutus kuriteo asjaolude ilmnemisel kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. KrMS § 62 kohaselt on kriminaalmenetluse ülesanne välja selgitada tõendamiseseme asjaolud, milleks on kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud ning kuriteokoosseis ning kuriteo toimepannud isiku süü ning kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. KrMS § 127 kohaselt tuleb tõkendit valides arvestada kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Seega lubas J.A korduvalt oma ametiseisundit kasutades korraldada T.S vahi alt vabastamise ning suunata T.S suhtes läbi viidavaid kriminaalmenetlusi T.S suhtes soodsas suunas, mitte seadusest tulenevate põhimõtete, vaid kahtlustatava T.S soovide kohaselt ja J.A omakasulistes huvides. Seega nõudis J.A tasu seadusega mittelubatud teo eest, milleks oli lubadus korraldada kriminaalmenetluse läbiviimine KrMS sätteid rikkudes ning tõkendi kohaldamise seaduslike aluste kaalutlemata jätmise korraldamine, rikkudes eelloetletud ATS ja KVS sätteid. Seega T.S lubades ja andes korduvalt ametiisik J.A ́le vara vastutasuks selle eest, et J.A

ametiisikuna on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo, pani toime altkäemaksu korduva andmise s.o. KarS §298 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T.S on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles , et tema vahendas VA poolt J.A ́le lubatud vara vastutasuks selle eest, et J.A ametiisikuna on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo alljärgnevatel asjaoludel : 2009. aasta sügisel otsustas VA avada Tallinnas Mere pst lisaks olemasolevale pubile „L baar“ ka uue klubi „P“, mille tegevuse korraldamisega pidi VA’d aitama T.S. Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2009. aasta sügisel Jõgevamaal Puurmannis olles leppisid T.S, VA ja J.A kokku, et J.A aitab lahendada klubis „P“ kaardimakseterminalidega tekkivaid probleeme pankadega, kasutades selleks ära enda kui Kaitsepolitseiameti ametniku positsiooni, juurdepääsetavat infot ja ametiseisundist tingitud usaldusväärsust kolmandate isikutega suhtlemisel. 2010. aasta kevadel kaasas J.A A.T VA lõbustusasutustega seotud küsimuste korraldamisesse ja J.A ́le tasu edastamisesse. J.A andis V A ́le mõista, et aitab lahendada tal õiguskaitseasutustega tekkivaid sh klientide poolt politseisse kaardimaksetega seotud pettuste tõttu esitatud kaebusi ning VA ́l juba olevaid probleeme tema suhtes kindlustuskelmuse tunnustel menetletava kriminaalasjaga seoses. 07.09.2010 peeti VA kaardimaksetega seotud pettuste tõttu talle kuuluvates lõbustusasutustes kahtlustatavana kinni. Kaks nädalat enne VA kinnipidamist teavitas J.A politseiametnikuna A.T kaudu VA ́i, et politsei t eostab V A ́i jälgimist. Vastutasuks oma ametiseisundi kasutamise eest sai J.A 2009. aasta lõpust kuni 2010. aasta sügiseni VA käest sularaha kokku mitte vähem kui 150 000 krooni sh mitte vähem kui 100 000 krooni sularahas T.S vahendusel ning mitte vähem kui 50 000 krooni A.T vahendusel. Politsei- ja piirivalve seaduse § 3 kohaselt on politsei ülesandeks muuhulgas süütegude menetlemine

ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras. JAS § 6 p 3 kohaselt on Kaitsepolitsei ülesandeks nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on Kaitsepolitseiameti pädevuses. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 193

kohaselt peab uurimisasutus alustama kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. KrMS § 62 kohaselt on kriminaalmenetluse ülesanne välja selgitada tõendamiseseme asjaolud, milleks on kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud ning kuriteokoosseis ning kuriteo toimepannud isiku süü ning kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Seega lubas J.A oma ametiseisundit kasutades lahendada VA ́l talle kuluvate lõbustusasutustega seoses eraõiguslike isikutega ning õiguskaitseasutusega tekkivaid probleeme VA suhtes soodsas suunas, mitte seadusest tulenevate põhimõtete, vaid VA soovide kohaselt ja J.A omakasulistes huvides. Samuti teavitas J.A VA’d õiguskaitseasutuste huvist viimase tegevuse kohta, toimides seega talle kui politseiametnikule seadusega pandud ülesannete vastaselt. Oma sellise tegevusega rikkus J.A eelloetletud JAS, PPS, KRMS, ATS ja KVS sätteid, millega pani toime või lubas toime panna seadusega mittelubatud teo. Samas lubas VA vastutasuks J.A ́le tasu seadusega mittelubatud teo eest, mida J.A ́le vahendasid T.S ja A.T. Seega T.S vahendades VA poolt J.A ́le lubatud vara vastutasuks selle eest, et J.A ametiisikuna on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo , pani toime altkäemaksu vahendamise, s.o. KarS § 296 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo . T.S on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles , et tema aitas kaasa ametiisik J.A poolt suures ulatuses vara nõudmisele vastutasuks selle eest, et J.A ametiisikuna on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo alljärgnevatel asjaoludel : 07.09.2010 peeti VA kaardimaksetega seotud pettuste tõttu kriminaasjas nr 10230112915 kahtlustatavana kinni. Peale VA kinnipidamist pöördus T.S VA abikaasa OA poole, lubades J.A käest paluda abi VA aitamiseks tema suhtes menetletavas kriminaalasjas. Seejärel kohtusid eeluurimisega täpselt tuvastama ajal ja kohas J.A, A.T ja T.S ning leppisid kokku, et küsivad VA käest tema abikaasa OA kaudu raha, mille eest J.A lubas aidata VA ́l vabaneda vahi alt ning suunata VA suhtes menetletavat kriminaalasja VA’le sobivas suunas. J.A, A.T ja T.S leppisid kokku, et VA käest küsitakse koheselt 25 000 EUR ja peale tema vabanemist vahi alt veel 25 000 EUR. VA käest saadava raha omavahel jagamises osas J.A, A.T ja T.S kokkuleppeid ei teinud. 2010. aasta novembris võttis T.S J.A ja A.T ́ga kokkuleppel ühendust OA ́ga selgitas, et VA kriminaalasi on väga tõsine ja ta võib saada karistuseks väga pika vangistuse ning J.A on nõus VA aitama, soovides saada selle eest tasu. T.S küsis J.A ́le OA kaudu VA ́lt 25 000 EUR viimase vahi alt vabastamise eest. T.S palus OA ́l kirjutada J.A poolse ametialase vastuteene eest raha nõudmisest VA ́le, mida OA ka tegi. VA palus OA ́l koheselt mitte nõustuda nõutud raha maksmisega ja viivitada nõusoleku andmisega. Seejärel selgitas T.S korduvalt OA ́le VA kriminaalasjas tõsidust ning püüdis veenda OA ́t nõustuma raha maksmiseks J.A ́le. 2011. aasta märtsis pöördus T.S uuesti OA poole ning püüdis teda uuesti veenda maksma raha J.A ́le, vastutasuks VA vahi alt vabastamisele kaasa aitamise ning tema kriminaalasja suunamiseks VA jaoks soodsas suunas. OA ei nõustunud soovitud rahasummat J.A ́le maksma.

Politsei- ja piirivalve seaduse § 3 kohaselt on politsei ülesandeks muuhulgas süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras. JAS § 6 p 3 kohaselt on Kaitsepolitsei ülesandeks nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on Kaitsepolitseiameti pädevuses. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 193 kohaselt peab uurimisasutus alustama kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust

välistavad asjaolud. KrMS § 62 kohaselt on kriminaalmenetluse ülesanne välja selgitada tõendamiseseme asjaolud, milleks on kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud ning kuriteokoosseis ning kuriteo toimepannud isiku süü ning kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. KrMS § 127 kohaselt tuleb tõkendit valides arvestada kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Seega lubas J.A oma ametiseisundit kasutades korraldada VA vahi alt vabastamise ning suunata VA suhtes läbi viidavaid kriminaalmenetlusi VA suhtes soodsas suunas, mitte seadusest tulenevate põhimõtete, vaid kahtlustatava VA soovide kohaselt ja J.A omakasulistes huvides. Samas nõudis J.A A.T ja T.S intellektuaalse ja aktiivse tegevuse kaasabil VA ́lt OA kaudu suures ulatuses tasu seadusega mittelubatud teo eest, milleks oli lubadus korraldada kriminaalmenetluse läbiviimine KrMS sätteid rikkudes ning tõkendi kohaldamise seaduslike aluste kaalutlemata jätmise korraldamine ning eraõiguslike isikutega tekkinud ja tekkivate probleemide lahendamine, millega J.A rikkus eelloetletud ATS ja KVS sätteid. Seega T.S aidates kaasa ametiisik J.A poolt suures ulatuses vara nõudmisele vastutasuks selle eest, et J.A ametiisikuna on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo, pani toime altkäemaksu võtmisele kaasaaitamise, s.o. KarS § 294 lg 2 p 2,4 ja KarS § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

N.R on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema vahendas ametiisikuks olevale J.A ́le vara, vastutasuks selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo alljärgnevatel asjaoludel: J.A töötas 20.11.1998 – 21.12.2011 Kaitsepolitseiametis erinevatel ametikohtadel (sellest keskosakonna komissarina 17.03.2008 – 31.12.2009 ja 01.01.2010 alates 19.12.2011 keskosakonna juhtivspetsialistina), kus tema ülesanneteks oli vastavalt julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS) §le 3 koguda ja töödelda Kaitsepolitseiameti tööks vajalikku teavet, aga ka süütegude kohta informatsiooni kogumine, süütegude menetlemine ja õiguskorra kaitse ning seaduses ettenähtud juhtudel riikliku sunni kohaldamine (JAS § 12 kohaselt on Kaitsepolitseiametil oma ülesannete

täitmisel õigus kohaldada politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alustel ja korras järelvalve meedet ning vahetut sundi, omades seadusega politseiasutusele antud õigusi ja kohustusi). Seega oli J.A ́l ametiseisund korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 3 lg 2 mõttes, s.o. ametikohast tulenev õiguspädevus teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi ja õiguslikke toiminguid ning osaleda otsuste kujundamise protsessis ning ta oli isikuks, kellele on riigiasutuses pandud järelvalve ja võimuesindaja ülesanded so ametiisikuks KarS § 288 lg l mõistes.

Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 59 lõikest 1 kohustus J.A täitma oma

teenistuskohustusi Kaitsepolitseiametis lähtudes avalikest huvidest ja avaliku teenistuse eetikakoodeksi kohaselt, mille p 4 kohaselt võib avalikku võimu kasutada ainult avalikes huvides, p 13 kohaselt kohustus J.A hoiduma ametnikuna ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse, ning p. 15 kohaselt kohustus J.A ametnikuna kasutama ametikohustuste läbi teatavaks saanud informatsiooni ainult avalikes huvides. Samuti kehtis J.A ́le avaliku teenistujana ATS § 67, mille kohaselt teenistuja peab nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonnaja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Tulenevalt KVS § 5 lg -st 1 ja § 6 lg-st 1 oli J.A ́l kui ametiisikul keelatud korruptiivsete tegude toimepanemine, korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning korruptiivse tulu saamine, kusjuures korruptiivne tegu on ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Samuti kohaldus J.A ́le KVS § 22 lg 1, mille järgi ametiisikul, kes peab osutama teenuseid või langetama otsuseid, on keelatud nõuda või vastu võtta nende eest tasu rahas, loonustasu või mingi vastuteenena, sama seaduse § 26 lg 1, mille järgi on ametiisikul keelatud seoses oma töö- või teenistuskohustustega mõjutada isikuid tegema temale kingitusi või muid soodustusi, ning lg 2, mille järgi ei või ametiisik vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist. 2011. aasta kevadel hakkas F.H nõustama Moskva Panka seoses Moskva Pangale kuulunud AS Eesti Krediidipank aktsiate ostu-müügitehingu asjaolude väljaselgitamisega. J.A pakkus politseiametnikuna omapoolset abi toimunud tehingu asjaolude väljaselgitamiseks ja sellega seotud isikuid puudutava informatsiooni hankimiseks ning vajadusel aidata korraldada kriminaalmenetlus isikute suhtes, kes on vastutavad aktsiatehingu eest, lubades kasutada selleks ära Kaitsepolitseiametis töötamisest tulenevat positsiooni, informeeritust, kontakte ja mõjukust. 13.07.2011 käis N.R J.A palvel ja esindajana koos F.H’ga Venemaal Moskvas, et arutada AS Eesti Krediidipank osas Moskva Panga nõustamisega seotud küsimusi. Saabudes

Moskvast tagasi Eestisse andis N.R J.A’le ülevaate Moskvas toimunud kohtumisel räägitust. N.R suhtles J.A ́ga hiljem jooksvalt AS Eesti Krediidipank seotud küsimuste arengutest. N.R oli teadlik, et J.A aitab politseiametnikuna F.H ́t AS Eesti Krediidipank seotud küsimustes. Moskva Pangaga peetud läbirääkimiste tulemusena sõlmis F.H firma OÜ GS 29.08.2011 Moskva Pangaga lepingu nõustamisteenuse osutamiseks. 05.09.2011 sai J.A F.H ́lt teada, et viimasele on laekunud Moskva Pangast lepingu alusel 300 000 EUR. Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2011.a septembri alguses nõudis J.A F.H’lt raha vastutasuks selle eest, et on kasutanud oma ametiseisundit F.H aitamiseks AS Eesti Krediidipank aktsiatehingu asjaolude välja selgitamiseks ning on hankinud soovitud ametialast teavet ning on valmis seda tegema ka edaspidi. J.A nõudis, et F.H kannaks AT firma L.V kontole 78 050 EUR. J.A nõudmise tulemusena kandis F.H enda firma LN OÜ kontolt 08.09.2011 78 050 EUR AT firma L.V kontole. AT kandis L.V kontolt 60 000 EUR oma firma OÜ M kontole. Saamaks kätte talle ametiseisundi kasutamise eest F.H poolt AT firmade kontole kantud raha, leppis J.A 2011 septembri alguses AT ́ga ja N.R ́ga kokku, et J.A raha kantakse AT firmast N.R’i firmasse fiktiivse nõude müügi lepingu alusel ning N.R võtab saadud raha sularahas välja ja annab J.A ́le. Kokkuleppel J.A’ga vormistasid N.R ja AT fiktiivse nõude loovutamise lepingu kuupäevaga 15.09.2011 nr 012 ERA C OÜ ja OÜ M vahel. N.R koostas fiktiivse OÜ ERA C arve nr 123 kuupäevaga 15.09.2011 OÜ -le M, mille edastas AT ́le. AT kandis 15.09.2011 fiktiivse lepingu ja arve alusel 24 942,70 EUR N. R’i firma OÜ ERA C kontole J.A ́le edasiandmiseks. N.R võttis 15.09.2011 läbi AS Tavid AT firma poolt ülekantud rahast 23 945 EUR sularahas välja. N.R andis väljavõetud sularaha 23 945 EUR 15.09.2011 J.A ́le üle Tallinnas Järve Keskuses. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 1, 2, 12, 17 on asutusesiseseks kasutamiseks informatsioon, mis on kogutud kriminaal- või väärteomenetluse või riikliku järelevalve menetluse käigus, teave, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust ning teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Politsei andmekogu pidamise põhimääruse § 2 kohaselt kasutakse infosüsteemi andmeid politseitegevusega seonduvate tegevuste ja sündmuste analüüsimisel ja statistilistel eesmärkidel koos politsei sisemise töökorralduse vajadusteks peetavate andmekogudega. Politsei andmekogu pidamise põhimääruse § 3 kohaselt on infosüsteem piiratud juurdepääsuga ja infosüsteemi andmed on ainult ametialaseks kasutamiseks. Lubades politseiametnikuna hankida isiklikul otstarbel ametialast teavet ning olles hankinud ametialast teavet, on J.A pannud toime seadusega mittelubatud, so ebaseadusliku teo. Samuti seisneb lubatud teo ebaseaduslikkus selles, et J.A lubas kasutada ja kasutaski ettekavatsetult ja eelmainitud KVS ja ATS sätteid rikkudes isiklikes varalistes huvides ära Kaitsepolitseiametis töötamisest tulenevat positsiooni, informeeritust, kontakte ja õigusi, mis ei olnud talle antud mitte omakasuliste eesmärkide täitmiseks, vaid JAS § 6 sätestatud julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks. Seega N.R vahendades ametiisikuks olevale J.A ́le vara, vastutasuks selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo, pani toime altkäemaksu vahendamise, s.o KarS § 296 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. L.V on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles , et tema vahendas suures ulatuses vara andmist vastutasuks selle eest, et J.A ametiisikuna on toime pannud ja paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo alljärgnevatel asjaoludel :

J.A töötas 20.11.1998 – 21.12.2011 Kaitsepolitseiametis erinevatel ametikohtadel (sellest keskosakonna komissarina 17.03.2008 – 31.12.2009 ja 01.01.2010 alates 19.12.2011 keskosakonna

juhtivspetsialistina), kus tema ülesanneteks oli vastavalt julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS) §le 3 koguda ja töödelda Kaitsepolitseiameti tööks vajalikku teavet, aga ka süütegude kohta informatsiooni kogumine, süütegude menetlemine ja õiguskorra kaitse ning seaduses ettenähtud juhtudel riikliku sunni kohaldamine (JAS § 12 kohaselt on Kaitsepolitseiametil oma ülesannete

täitmisel õigus kohaldada politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alustel ja korras järelvalve meedet ning vahetut sundi, omades seadusega politseiasutusele antud õigusi ja kohustusi). Seega oli J.A ́l ametiseisund korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 3 lg 2 mõttes, s.o. ametikohast tulenev õiguspädevus teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi ja õiguslikke toiminguid ning osaleda otsuste kujundamise protsessis ning ta oli isikuks, kellele on riigiasutuses pandud järelvalve ja võimuesindaja ülesanded so ametiisikuks KarS § 288 lg l mõistes.

Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 59 lõikest 1 kohustus J.A täitma oma

teenistuskohustusi Kaitsepolitseiametis lähtudes avalikest huvidest ja avaliku teenistuse eetikakoodeksi kohaselt, mille p 4 kohaselt võib avalikku võimu kasutada ainult avalikes huvides, p 13 kohaselt kohustus J.A hoiduma ametnikuna ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse, ning p 15 kohaselt kohustus J.A ametnikuna kasutama ametikohustuste läbi teatavaks saanud informatsiooni ainult avalikes huvides. Samuti kehtis J.A ́le avaliku teenistujana ATS § 67, mille kohaselt teenistuja peab nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonnaja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Tulenevalt KVS § 5 lg -st 1 ja § 6 lg-st 1 oli J.A ́l kui ametiisikul keelatud korruptiivsete tegude toimepanemine, korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning korruptiivse tulu saamine, kusjuures korruptiivne tegu on ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Samuti kohaldus J.A ́le KVS § 22 lg 1, mille järgi ametiisikul, kes peab osutama teenuseid või langetama otsuseid, on keelatud nõuda või vastu võtta nende eest tasu rahas, loonustasu või mingi vastuteenena, sama seaduse § 26 lg 1, mille järgi on ametiisikul keelatud seoses oma töö- või teenistuskohustustega mõjutada isikuid tegema temale kingitusi või muid soodustusi, ning lg 2, mille järgi ei või ametiisik vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist. 2011. aasta kevadel hakkas F.H nõustama Moskva Panka seoses Moskva Pangale kuulunud AS Eesti Krediidipank aktsiate ostu-müügitehingu asjaolude väljaselgitamisega. J.A pakkus politseiametnikuna omapoolset abi toimunud tehingu asjaolude väljaselgitamiseks ja sellega seotud isikuid puudutava informatsiooni hankimiseks ning vajadusel aidata korraldada kriminaalmenetlus isikute suhtes, kes on vastutavad aktsiatehingu eest, lubades kasutada selleks ära Kaitsepolitseiametis töötamisest

tulenevat positsiooni, informeeritust, kontakte ja mõjukust.

13.07.2011 käis N.R J.A palvel ja esindajana koos F.H’ga Venemaal Moskvas, et arutada AS Eesti Krediidipank osas Moskva Panga nõustamisega seotud küsimusi. Saabudes Moskvast tagasi Eestisse andis N.R J.A’le ülevaate Moskvas toimunud kohtumisel räägitust. F.H ja Moskva Pank vahel peetud läbirääkimiste tulemusena sõlmiti 29.08.2011 F.H firma OÜ GS ja Moskva Pank vahel leping nõustamisteenuse osutamiseks. Toimunud aktsiatehingu asjaolude ja AS Eesti Krediidipank juhtide tegevuse kohta hinnangu andmiseks otsustati moodustada AS Eesti Krediidipank nõukogu juurde Kontrollkomitee. J.A lubas F.H’l aidata leida Kontrollkomiteesse sobivaid isikuid. AS Eesti Krediidipank nõukogu 02.09.2011 otsusega nr 161 määrati Kontrollkomitee liikmeteks NM, AN, PI, F.H, TV, OG ja AV. J.A soovitas Kontrollkomiteesse AV määramist, kes valiti Kontrollkomitee 19.09.2011 istungil komitee esimeheks. J.A olles lubanud F.H’t aidata Kontrollkomitee liikmete valimise osas, kontrollis isiklikul eesmärgil

Politsei- ja Piirivalvemeti Sisekontrolli büroo juht MT kaudu, kellega J.A tegi igapäevaselt ametikohast tulenevat koostööd, AS Eesti Krediidipank Kontrollkomitee liikmeteks määratud AV, OG ja TV ning J.A ja F.H AS-ga Eesti Krediidipank seoses aitava AT kohta politseiandmebaasis KAIRI kajastatud teavet. 11.09.2011 toimus Prantsusmaal Pariisis F.H kohtumine Moskva Panga esindaja TU ́ga. J.A läks kohtumisele erahuvides, kuid kohtumisel lubas J.A politseiametnikuna kasutada oma ametiseisundit ja hankida informatsiooni TU ́t huvitavate firmade ja nende tehingute kohta Eesti Vabariigis tegutsevates pankades. Samuti pakkus J.A välja võimaluse hankida kompromiteerivat informatsiooni AS Eesti Krediidipank juhtorgani liikmete kohta. TU edastas lepingu nr xxx lisana nimekirja firmadest, mille kohta soovis informatsiooni saada. J.A edastas erahuvides saadud nimekirja Kaitsepolitseiameti juhtivspetsilist VS ́le, et viimane, kasutades ära oma ametikohast tulenevat pädevust, kontrolliks nimekirjas olevate firmade kohta Rahapesu Andmebüroos (edaspidi RAB) olevat informatsiooni. VS andis nimekirja kontrollimiseks RAB töötaja AO’le. 15.10.2011 toimus Inglismaal Londonis F.H ja J.A kohtumine Moskva Panga esindaja TU ́ga, kus J.A pidi esitama oma poolt kogutud informatsiooni. J.A esitas üksnes Krediidiinfo kaudu hangitud informatsiooni, ,mida J.A ́l aitas kokku panna AT. 21.10.2011 teatas J.A F.H ́le, kes pidi Venemaal uuesti kohtuma Moskva Panga esindaja TU ́ga, et kontrollis RAB-st J.A ́le antud nimekirjas olevaid firmasid ning neist läbib infosid üksnes firma R T SIA. J.A sõnul on RAB teinud suuremate käivetega firmade kohta päringud Läti Vabariiki. Samas soovis F.H saada J.A kaudu nimekirja 2011. aastal rahapesuga tegelenud firmade kohta, mille J.A lubas RAB-st hankida. Samuti teatas J.A, et sai RAB-st omale F.H ́t huvitanud firma P LTD toimiku ning RAB töötaja AO ootab F.H ́t läbirääkimistele. 21.10.2011 palus AT J.A’l hankida RAB-st AO käest informatsiooni AS Eesti Krediidipank aktsiatehinguga seotud Belize off-shore firma kohta, mida J.A lubas teha. 05.09.2011 sai J.A F.H ́lt teada, et talle on laekunud Moskva pangast lepingu alusel 300 000 EUR. Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2011.a septembri alguses nõudis J.A F.H’lt raha vastutasuks selle eest, et on kasutanud oma ametiseisundit F.H aitamiseks AS Eesti Krediidipank aktsiatehingu asjaolude välja selgitamiseks ning on hankinud soovitud ametialast teavet ning on valmis seda tegema ka edaspidi. J.A nõudis, et F.H kannaks AT firma L.V kontole 78 050 EUR. J.A nõudmise tulemusena kandis F.H enda firma L N OÜ kontolt 08.09.2011 78 050 EUR AT firma L.V kontole. AT kandis L.V huvides ja selle juhatuse liikmena ettevõtte kontolt 08.09.2011 ja 09.09.2011 kokku 55 000 EUR oma firma OÜ M kontole. 09.09.2011 võttis AT Swedbank Liivalaia kontoris F.H poolt ülekantud rahadest L.V kontolt välja 6000EUR ja OÜ M kontolt 10 000EUR, millest andis J.A ́le üle mitte vähem kui 15 000EUR. Altkäemaksu vahendamise eest sai L.V altkäemaksuna vahendatud summast tasuna 1000 EUR. Saamaks kätte talle ametiseisundi kasutamise eest F.H poolt AT firma kontole kantud raha, leppis J.A 2011 septembri alguses AT ́ga ja N.R ́ga kokku, et J.A raha kantakse AT firmast N.R’i firmasse fiktiivse nõude müügi lepingu alusel ning N.R võtab saadud raha sularahas välja ja annab J.A ́le. Kokkuleppel J.A’ga vormistasid N.R ja AT fiktiivse nõude loovutamise lepingu kuupäevaga 15.09.2011 nr 012 ERA C OÜ ja OÜ M vahel. N.R koostas fiktiivse OÜ ERA C arve nr 123 kuupäevaga 15.09.2011 OÜ-le M, mille edastas AT ́le. AT kandis 15.09.2011 fiktiivse lepingu ja arve alusel 24 942,70 EUR N.R’i firma OÜ ERA C kontole J.A ́le edasiandmiseks. N.R võttis 15.09.2011 läbi AS Tavid AT firma poolt ülekantud rahast 23 945 EUR sularahas välja. N.R andis väljavõetud sularaha 23 945 EUR 15.09.2011 J.A ́le üle Tallinnas Järve Keskuses. J.A nõudis F.H ́lt lisaks eelpool nimetatud tasule täiendavalt 40 000EUR üleandmist. F.H andis J.A nõudmise tulemusena AT kätte 40 000EUR sularahas, et see edastataks vastavalt J.A soovidele. AT andis raha eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal Tallinnas üle J.A ́le. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 1, 2, 12, 17 on asutusesiseseks kasutamiseks informatsioon, mis on kogutud kriminaal- või väärteomenetluse või riikliku järelevalve menetluse käigus, teave, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust ning teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust.

Politsei andmekogu pidamise põhimääruse § 2 kohaselt kasutakse infosüsteemi andmeid

politseitegevusega seonduvate tegevuste ja sündmuste analüüsimisel ja statistilistel eesmärkidel koos politsei sisemise töökorralduse vajadusteks peetavate andmekogudega. Politsei andmekogu pidamise põhimääruse § 3 kohaselt on infosüsteem piiratud juurdepääsuga ja infosüsteemi andmed on ainult ametialaseks kasutamiseks. Lubades politseiametnikuna hankida isiklikul otstarbel ametialast teavet ning olles hankinud ametialast teavet, on J.A pannud toime seadusega mittelubatud, so ebaseadusliku teo. Samuti seisneb lubatud teo ebaseaduslikkus selles, et J.A lubas kasutada ja kasutaski ettekavatsetult ja eelmainitud KVS ja ATS sätteid rikkudes isiklikes varalistes huvides ära Kaitsepolitseiametis töötamisest tulenevat positsiooni, informeeritust, kontakte ja õigusi, mis ei olnud talle antud mitte omakasuliste eesmärkide täitmiseks, vaid JAS § 6 sätestatud julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks. Eeltoodu alusel nõudis J.A oma ametiseisundi ebaseadusliku kasutamise eest F.H ́lt suures ulatuses tasu lubamist ning J.A võttis F.H ́lt AT ja N.R ́e vahendusel vastu suures ulatuses tasu.

Seega L.V vahendades suures ulatuses vara andmist ametiisik J.A ́le, vastutasuks selle eest, et J.A ametiisikuna on toime pannud ja paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo pani toime altkäemaksu vahendamise juriidilise isiku poolt, s.o. KarS § 296 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. F.H on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema lubas ja andis suures ulatuses, vastutasuks selle eest, et J.A ametiisikuna on toime pannud ja paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo või on alust arvata, et ta jätab edaspidi ebaseaduslikult teo toime panemata alljärgnevatel asjaoludel : J.A töötas 20.11.1998 – 21.12.2011 Kaitsepolitseiametis erinevatel ametikohtadel (sellest keskosakonna komissarina 17.03.2008 – 31.12.2009 ja 01.01.2010 alates 19.12.2011 keskosakonna juhtivspetsialistina), kus tema ülesanneteks oli vastavalt julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS) §le 3 koguda ja töödelda Kaitsepolitseiameti tööks vajalikku teavet, aga ka süütegude kohta informatsiooni kogumine, süütegude menetlemine ja õiguskorra kaitse ning seaduses ettenähtud juhtudel riikliku sunni kohaldamine (JAS § 12 kohaselt on Kaitsepolitseiametil oma ülesannete

täitmisel õigus kohaldada politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alustel ja korras järelvalve meedet ning vahetut sundi, omades seadusega politseiasutusele antud õigusi ja kohustusi). Seega oli J.A ́l ametiseisund korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 3 lg 2 mõttes, s.o. ametikohast tulenev õiguspädevus teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi ja õiguslikke toiminguid ning osaleda otsuste kujundamise protsessis ning ta oli isikuks, kellele on riigiasutuses pandud järelvalve ja võimuesindaja ülesanded so ametiisikuks KarS § 288 lg l mõistes. Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 59 lõikest 1 kohustus J.A täitma oma

teenistuskohustusi Kaitsepolitseiametis lähtudes avalikest huvidest ja avaliku teenistuse eetikakoodeksi kohaselt, mille p 4 kohaselt võib avalikku võimu kasutada ainult avalikes huvides, p 13 kohaselt kohustus J.A hoiduma ametnikuna ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse, ning p. 15 kohaselt kohustus J.A ametnikuna kasutama ametikohustuste läbi teatavaks saanud informatsiooni ainult avalikes huvides. Samuti kehtis J.A ́le avaliku teenistujana ATS § 67, mille kohaselt teenistuja peab nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonnaja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Tulenevalt KVS § 5 lg -st 1 ja § 6 lg-st 1 oli J.A ́l kui ametiisik ul keelatud korruptiivsete tegude toimepanemine, korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning korruptiivse tulu saamine, kusjuures korruptiivne tegu on ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või

toimingud. Samuti kohaldus J.A ́le KVS § 22 lg 1, mille järgi ametiisikul, kes peab osutama teenuseid või langetama otsuseid, on keelatud nõuda või vastu võtta nende eest tasu rahas, loonustasu või mingi vastuteenena, sama seaduse § 26 lg 1, mille järgi on ametiisikul keelatud seoses oma töö- või teenistuskohustustega mõjutada isikuid tegema temale kingitusi või muid soodustusi, ning lg 2, mille järgi ei või ametiisik vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist. 2011. aasta kevadel hakkas F.H nõustama Mosk va Panka seoses Moskva Pangale kuulunud AS Eesti Krediidipank aktsiate ostu-müügitehingu asjaolude väljaselgitamisega. J.A pakkus politseiametnikuna omapoolset abi toimunud tehingu asjaolude väljaselgitamiseks ja sellega seotud isikuid puudutava informatsiooni hankimiseks ning vajadusel aidata korraldada kriminaalmenetlus isikute suhtes, kes vastutavad aktsiatehingu eest, lubades kasutada selleks ära Kaitsepolitseiametis töötamisest tulenevat positsiooni, informeeritust, kontakte ja mõjukust. 13.07.2011 käis N.R J.A palvel ja esindajana F.H ́ga Venemaal Moskvas, et arutada AS Eesti Krediidipank osas Moskva Panga nõustamisega seotud küsimusi. Saabudes Moskvast tagasi Eestisse andis N.R J.A ́le ülevaate Moskvas toimunud kohtumisest. F.H ja Moskva Pank vahel peetud läbirääkimiste tulemusena sõlmiti 29.08.2011 F.H firma OÜ GS ja Moskva Pank vahel leping nõustamisteenuse osutamiseks. Toimunud aktsiatehingu asjaolude ja AS Eesti Krediidipank juhtide tegevuse kohta hinnangu andmiseks otsustati moodustada AS Eesti Krediidipank nõukogu juurde Kontrollkomitee. J.A lubas F.H’l aidata leida Kontrollkomiteesse sobivaid isikuid. AS Eesti Krediidipank nõukogu 02.09.2011 otsusega nr 161 määrati Kontrollkomitee liikmeteks NM, AN, PI, F.H, TV, OG ja AV. J.A soovitas Kontrollkomiteesse AV määramist, kes valiti Kontrollkomitee 19.09.2011 istungil komitee esimeheks. J.A olles lubanud F.H’t aidata Kontrollkomitee liikmete valimise osas, kontrollis isiklikul eesmärgil Politsei- ja Piirivalvemeti Sisekontrolli büroo juht MT kaudu, kellega J.A tegi igapäevaselt ametikohast tulenevat koostööd, AS Eesti Krediidipank Kontrollkomitee liikmeteks määratud AV, OG ja TV ning J.A ́t ja F.H’t AS-ga Eesti Krediidipank seoses aitava AT kohta politseiandmebaasis KAIRI kajastatud teavet. 11.09.2011 toimus Prantsusmaal Pariisis F.H kohtumine Moskva Panga esindaja TU ́ga. J.A läks kohtumisele erahuvides, kuid kohtumisel lubas J.A politseiametnikuna kasutada oma ametiseisundit ja hankida informatsiooni TU ́t huvitavate firmade ja nende tehingute kohta Eesti Vabariigis tegutsevates pankades. Samuti pakkus J.A välja võimaluse hankida kompromiteerivat informatsiooni AS Eesti Krediidipank juhtorgani liikmete kohta. TU edastas lepingu nr xxx lisana nimekirja firmadest, mille kohta soovis informatsiooni saada. J.A edastas erahuvides saadud nimekirja Kaitsepolitseiameti juhtivspetsilist VS ́le, et viimane, kasutades ära oma ametikohast tulenevat pädevust, kontrolliks nimekirjas olevate firmade kohta RAB-s olevat informatsiooni. VS andis nimekirja kontrollimiseks RAB töötaja AO’le. 15.10.2011 toimus Inglismaal Londonis F.H ja J.A kohtumine Moskva Panga esindaja TU ́ga, kus J.A pidi esitama oma poolt kogutud informatsiooni. J.A esitas üksnes Krediidiinfo kaudu hangitud informatsiooni. 21.10.2011 teatas J.A F.H ́le, kes pidi Venemaal uuesti kohtuma Moskva Panga esindaja TU ́ga, et kontrollis RAB-st J.A ́le antud nimekirjas olevaid firmasid ning neist läbib infosid üksnes firma RT SIA. J.A sõnul on RAB teinud suuremate käivetega firmade kohta päringud Läti Vabariiki. Samas soovis F.H saada J.A kaudu nimekirja 2011. aastal rahapesuga tegelenud firmade kohta, mille J.A lubas RAB-st hankida. Samuti teatas J.A, et sai RAB-st omale F.H ́t huvitanud firma P LTD toimiku ning RAB töötaja AO ootab F.H ́t läbirääkimistele. 21.10.2011 palu s AT J.A’l hankida RAB-st AO käest informatsiooni AS Eesti Krediidipank aktsiatehinguga seotud Belize off-shore firma kohta, mida J.A lubas teha.

05.09.2011 sai J.A F.H ́lt teada, et talle on laekunud Moskva pangast lepingu alusel 300 000 EUR. Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2011.a septembri alguses nõudis J.A F.H’lt raha vastutasuks selle eest, et on kasutanud oma ametiseisundit F.H aitamiseks AS Eesti Krediidipank aktsiatehingu asjaolude välja selgitamiseks ning on hankinud soovitud ametialast teavet ning on valmis seda tegema ka edaspidi. J.A nõudis, et F.H kannaks AT firma L.V kontole 78 050 EUR. J.A nõudmise tulemusena kandis F.H enda firma L N OÜ kontolt 08.09.2011 selgitusega „LEPING WH-LN/070311“ 78 050 EUR AT firma L.V kontole. AT kandis L.V kontolt 08.09.2011 ja 09.09.2011 kokku 60 000 EUR oma firma OÜ M kontole. 09.09.2011 võttis AT Swedbank Liivalaia kontoris F.H poolt ülekantud rahadest L.V kontolt välja 6000EUR ja OÜ M kontolt 10 000EUR, millest andis J.A ́le üle mitte vähem kui 15 000EUR. Saamaks kätte talle ametiseisundi kasutamise eest F.H poolt AT firmade kontole kantud raha, leppis J.A 2011 septembri alguses AT ́ga ja N.R ́ga kokku, et J.A raha kantakse AT firmast N.R’i firmasse fiktiivse nõude müügi lepingu alusel ning N.R võtab saadud raha sularahas välja ja annab J.A ́le. Kokkuleppel J.A’ga vormistasid N.R ja AT fiktiivse nõude loovutamise lepingu kuupäevaga 15.09.2011 nr 012 ERA C OÜ ja OÜ M vahel. N.R koostas fiktiivse OÜ ERA C arve nr 123 kuupäevaga 15.09.2011 OÜ-le M, mille edastas AT ́le. AT kandis 15.09.2011 fiktiivse lepingu ja arve alusel 24 942,70 EUR N.R’i firma OÜ ERA C kontole J.A ́le edasiandmiseks. N.R võttis 15.09.2011 läbi AS Tavid AT firma poolt ülekantud rahast 23 945 EUR sularahas välja. N.R andis väljavõetud sularaha 23 945 EUR 15.09.2011 J.A ́le üle Tallinnas Järve Keskuses. J.A nõudis F.H ́lt lisaks eelpool nimetatud tasule täiendavalt 40 000EUR üleandmist. F.H andis J.A nõudmise tulemusena AT kätte 40 000EUR sularahas, et see edastataks vastavalt J.A soovidele. AT andis eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal raha Tallinnas üle J.A ́le. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 1, 2, 12, 17 on asutusesiseseks kasutamiseks informatsioon, mis on kogutud kriminaal- või väärteomenetluse või riikliku järelevalve menetluse käigus, teave, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust ning teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Politsei andmekogu pidamise põhimääruse § 2 kohaselt kasutakse infosüsteemi andmeid politseitegevusega seonduvate tegevuste ja sündmuste analüüsimisel ja statistilistel eesmärkidel koos politsei sisemise töökorralduse vajadusteks peetavate andmekogudega. Politsei andmekogu pidamise põhimääruse § 3 kohaselt on infosüsteem piiratud juurdepääsuga ja infosüsteemi andmed on ainult ametialaseks kasutamiseks. Lubades politseiametnikuna hankida isiklikul otstarbel ametialast teavet ning olles hankinud ametialast teavet, on J.A pannud toime seadusega mittelubatud, so ebaseadusliku teo. Samuti seisneb lubatud teo ebaseaduslikkus selles, et J.A lubas kasutada ja kasutaski ettekavatsetult ja eelmainitud KVS ja ATS sätteid rikkudes isiklikes varalistes huvides ära Kaitsepolitseiametis töötamisest tulenevat positsiooni, informeeritust, kontakte ja õigusi, mis ei olnud talle antud mitte omakasuliste eesmärkide täitmiseks, vaid JAS § 6 sätestatud julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks. Seega nõudis J.A oma ametiseisundi ebaseadusliku kasutamise eest F.H ́lt suures ulatuses tasu lubamist ning sai F.H ́lt AT, L.V ja N.R ́e vahendusel suures ulatuses tasu. Seega F.H lubades ja andes suures ulatuses vara ametiisik J.A ́ile, vastutasuks selle eest, et J.A ametiisikuna on toime pannud ja paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo või on alust arvata, et ta jätab edaspidi ebaseaduslikult teo toime panemata, pani toime altkäemaksu suures ulatuses andmise, s.o. KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M.T on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema aitas kaasa ametiisik J.A poolt suures ulatuses vara nõudmisele ja vastuvõtmisele, vastutasuks selle

eest, et J.A ametiisikuna paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo või on alust arvata, et ta jätab teo edaspidi ebaseaduslikult toime panemata alljärgnevatel asjaoludel : J.A töötas 20.11.1998 – 21.12.2011 Kaitsepolitseiametis erinevatel ametikohtadel (sellest keskosakonna komissarina 17.03.2008 – 31.12.2009 ja 01.01.2010 alates 19.12.2011 keskosakonna juhtivspetsialistina), kus tema ülesanneteks oli vastavalt julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS) §le 3 koguda ja töödelda Kaitsepolitseiameti tööks vajalikku teavet, aga ka süütegude kohta informatsiooni kogumine, süütegude menetlemine ja õiguskorra kaitse ning seaduses ettenähtud juhtudel riikliku sunni kohaldamine (JAS § 12 kohaselt on Kaitsepolitseiametil oma ülesannete

täitmisel õigus kohaldada politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alustel ja korras järelvalve meedet ning vahetut sundi, omades seadusega politseiasutusele antud õigusi ja kohustusi). Seega oli J.A ́l ametiseisund korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 3 lg 2 mõttes, s.o. ametikohast tulenev õiguspädevus teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi ja õiguslikke toiminguid ning osaleda otsuste kujundamise protsessis ning ta oli isikuks, kellele on riigiasutuses pandud järelvalve ja võimuesindaja ülesanded so ametiisikuks KarS § 288 lg l mõistes. Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 59 lõikest 1 kohustus J.A täitma oma

teenistuskohustusi Kaitsepolitseiametis lähtudes avalikest huvidest ja avaliku teenistuse eetikakoodeksi kohaselt, mille p 4 kohaselt võib avalikku võimu kasutada ainult avalikes huvides, p 13 kohaselt kohustus J.A hoiduma ametnikuna ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse, ning p. 15 kohaselt kohustus J.A ametnikuna kasutama ametikohustuste läbi teatavaks saanud informatsiooni ainult avalikes huvides. Samuti kehtis J.A ́le avaliku teenistujana ATS § 67, mille kohaselt teenistuja peab nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonnaja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Tulenevalt KVS § 5 lg -st 1 ja § 6 lg-st 1 oli J.A ́l kui ametiisikul keelatud korruptiivsete tegude toimepanemine, korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning korruptiivse tulu saamine, kusjuures korruptiivne tegu on ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Samuti kohaldus J.A ́le KVS § 22 lg 1, mille järgi ametiisikul, kes peab osutama teenuseid või langetama otsuseid, on keelatud nõuda või vastu võtta nende eest tasu rahas, loonustasu või mingi vastuteenena, sama seaduse § 26 lg 1, mille järgi on ametiisikul keelatud seoses oma töö- või teenistuskohustustega mõjutada isikuid tegema temale kingitusi või muid soodustusi, ning lg 2, mille järgi ei või ametiisik vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist. 2010. aasta lõpus Eesti Vabariigis eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal pöördus J.A F.H poole ning selgitas, et F.H tuttava ja endise alluva RL’i tegevuse osas tunnevad huvi Inglise, Prantsuse, Belgia ja Eesti eriteenistused, kuna RL on seotud ühe jalgpalliklubi ostu-müügi tehinguga, mille rahad pärinevad araabimaadest. J.A soovis, et RL tuleks Eestisse ning teeks ülestunnistuse oma tegevuse kohta. J.A sõnul võis RL saada keelu siseneda Eestisse ning Schengeni riikidesse. Seejärel soovis J.A, rõhutades oma ametipositsiooni politseiametnikuna, et RL esitaks talle kirjaliku seletuse oma tegevuse kohta nimetatud jalgpalliklubi tehinguga seoses, kuigi tema tegelik eesmärk oli panna RL sundolukorda ning kasutada saadavat teavet ja võimalust ähvardada oma ametiseisundist tuleneva pädevuse ja kontaktidega ära selleks, et esitada RL’ile omakasulisi rahalisi nõudmisi. 04.01.2011 edastas RL F.H ́le seletuse oma seotuse kohta Prantsusmaa jalgpalliklubi Racing Club de Strasbourg ostmisega F.C. FC LDT poolt 2009. aastal, mille F.H edastas J.A ́le. Peale RL’i seletusega tutvumist süüdistas J.A F.H’t selles, et on ise RL’i nimel kirjutanud nõutud

seletuse. J.A ähvardas F.H’d, et viimasel tekkivad samuti seoses RL’i tegevusega probleemid, kuna F.H on seotud RL’i tegevusega. Seejärel toimus 2011. aasta alguses eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal kohtumine Tallinnas D-terminali lähedal asuvas hotelli P söögikohas, kus osalesid J.A, F.H, M.T ja A.T. Kohtumisel nõudis J.A F.H ́lt järgmisel päeval 100 000 EUR maksmist, vastutasuks selle eest, et J.A aitab lahendada F.H’l ja RL’il õiguskaitseasutustega tekkida võivaid probleeme. F.H keeldus J.A poolt nõutud raha maksmast, mille järel J.A ähvardas, et F.H’l tekkivad probleemid. J.A käskis RL’il Eestist lahkuda, kuna vastasel juhul lubas J.A RL’i ja tema perekonna panna vangi. Samuti rääkis J.A, et ta pakkus VA nimelisele isikule samuti võimalust oma probleemidest õiguskaitseasutustega vabaneda, kuid VA keeldus raha maksmast, mistõttu pandi VA vangi. F.H teavitas J.A poolsest raha nõudmisest ka RL’i ning viimane keeldus samuti raha maksmast. J.A palus M.T ́l ja A.T ́l F.H ́le peale käia, et F.H nõustuks raha maksma, mida nad ka tegid. Samuti palus J.A hankida RL ́i ja F.H kohta täiendavat informatsiooni, mida A.T ka tegi, edastades 01.03.2011 avalikest allikatest leitud informatsiooni J.A kasutuses olevale isiklikule e-posti aadressile xxx. A.T ja M.T käisid F.H’t korduvalt veenmas, et viimane maksaks ära J.A poolt nõutud summa. Seejärel toimus 2011. aasta kevad-talvel kohtumine Tallinnas hotellis P, kus J.A nõudis F.H ́lt 50 000 EUR selle eest, et J.A aitab lahendada F.H’l ja RL’il õiguskaitseasutustega tekkida võivaid probleeme. J.A nõudmise ja A.T ja M.T mõjutustegevuse tulemusena nõustus F.H maksma J.A ́le 50 000 EUR. 50 000 EUR-i maksis F.H sularahas J.A ́le kolmes osas. Esimese osa rahast, milleks oli 10 000 EUR-i andis F.H eeluurimise täpselt tuvastamata ajal 2011.a kevadel J.A ́le üleandmiseks A.T ́le üle Tallinna sadama D-terminaali juures asuvas hotellis P. Teisel korral andis F.H 15 000 EUR sularahas J.A ́le üleandmiseks A.T kätte eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2011. aasta kevadel Tallinna kesklinnas, Roosikrantsi tänaval A.T sõiduautos. Kolmandal korral andis F.H eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2011. aasta kevadel sularahas 25 000 EUR-i J.A ́le edasiandmiseks A.T kätte Tallinnas, Loomaia juures, Paldiski maanteel asuvas šašlõkibaari juures. A.T andis F.H ́lt saadud sularaha J.A ́le üle kahel korral. Ühel korral andis A.T eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas Tallinnas J.A ́le üle F.H ́lt saadud sularaha mitte vähem kui 20 000 EUR, millest J.A andis A.T ́le ja M.T’le kummalegi mitte vähem kui 1 500 EUR. Teisel korral andis A.T eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2011. aasta kevadel J.A ́le üle F.H ́lt saadud sularaha mitte vähem kui 30 000 EUR Männikul asuvas baaris, kus J.A andis F.H ́lt saadud rahast A.T ́le ja M.T ́le kummalegi mitte vähem kui 3 500 EUR. Politsei- ja piirivalve seaduse § 3 kohaselt on politsei ülesandeks muuhulgas süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras. JAS § 6 p 3 kohaselt on Kaitsepolitsei ülesandeks nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on Kaitsepolitseiameti pädevuses, ning JAS 21 kohaselt on Kaitsepolitseiameti politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel õigus kohaldada politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alustel ja korras järelvalve meedet ning vahetut sundi. KrMS § 193 kohaselt peab uurimisasutus alustama kriminaalmenetlust, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. KrMS § 194 kohaselt on kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave ning kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. KrMS § 6 kohaselt on uurimisasutus kuriteo asjaolude ilmnemisel kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Eeltoodu alusel J.A lubas oma ametiseisundit kasutades korraldada RL’i ja F.H suhtes kriminaalmenetluse mittealustamise, juhul J.A ́le teada olevas teabes ning täiendava teabe saamisel selgub, et RL ja F.H tegevuses ilmnevad kuriteo tunnused, so panna toime seadusega mittelubatud teo. Seega nõudis J.A suures ulatuses tasu seadusega mittelubatud teo eest, milleks oli lubadus tagada kriminaalmenetluse alustamise vältimine olukorras, kus seaduse

kohaselt peaks kriminaalmenetlust läbi viima, so juhindudes KrMS sätete asemel RL’i ja F.H soovidest ja J.A omakasulistest huvidest, rikkudes eelloetletud ATS ja KVS sätteid. Eeltoodu alusel nõudis J.A A.T ja M.T kaasabil F.H ́lt suures ulatuses vara lubamist ning J.A võttis F.H ́lt A.T kaudu vastu suures ulatuses vara selle eest, et J.A ametiisikuna paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo või on alust arvata, et ta jätab edaspidi teo ebaseaduslikult toime panemata. Seega M.T aidates kaasa ametiisik J.A poolt suures ulatuses vara nõudmisele ja vastuvõtmisele, vastutasuks selle eest, et J.A ametiisikuna paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo või on alust arvata, et ta jätab teo edaspidi ebaseaduslikult toime panemata, pani toime altkäemaksu võtmisele kaasaitamise, s.o. KarS § 294 lg 2 p 2,4 ja KarS § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.T on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema nõudmiste esitamisega aitas kaasa suures ulatuses korduvale altkäemaksu võtmisele alljärgnevatel asjaoludel: A.T ́it kahtlustatakse nõudmisega suures ulatuses korduvale altkäemaksu võtmisele kaasaitamises KarS §294 lg2 p 1,2,4 ja KarS §22 lg 3 j ärgi ning altkäemaksu vahendamises KarS § 296 lg 1 järgi.

J.A töötas 20.11.1998 – 21.12.2011 Kaitsepolitseiametis erinevatel ametikohtadel (sellest keskosakonna komissarina 17.03.2008 – 31.12.2009 ja 01.01.2010 alates 19.12.2011 keskosakonna juhtivspetsialistina), kus tema ülesanneteks oli vastavalt julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS) §le 3 koguda ja töödelda Kaitsepolitseiameti tööks vajalikku teavet, aga ka süütegude kohta informatsiooni kogumine, süütegude menetlemine ja õiguskorra kaitse ning seaduses ettenähtud juhtudel riikliku sunni kohaldamine (JAS § 12 kohaselt on Kaitsepolitseiametil oma ülesannete

täitmisel õigus kohaldada politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alustel ja korras järelvalve meedet ning vahetut sundi, omades seadusega politseiasutusele antud õigusi ja kohustusi). Seega oli J.A ́l ametiseisund korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 3 lg 2 mõttes, s.o. ametikohast tulenev õiguspädevus teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi ja õiguslikke toiminguid ning osaleda otsuste kujundamise protsessis ning ta oli isikuks, kellele on riigiasutuses pandud järelvalve ja võimuesindaja ülesanded so ametiisikuks KarS § 288 lg l mõistes.

Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 59 lõikest 1 kohustus J.A täitma oma

teenistuskohustusi Kaitsepolitseiametis lähtudes avalikest huvidest ja avaliku teenistuse eetikakoodeksi kohaselt, mille p 4 kohaselt võib avalikku võimu kasutada ainult avalikes huvides, p 13 kohaselt kohustus J.A hoiduma ametnikuna ka näiliku olukorr a loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse, ning p. 15 kohaselt kohustus J.A ametnikuna kasutama ametikohustuste läbi teatavaks saanud informatsiooni ainult avalikes huvides. Samuti kehtis J.A ́le avaliku teenistujana ATS § 67, mille kohaselt teenistuja peab nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonnaja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Tulenevalt KVS § 5 lg -st 1 ja § 6 lg-st 1 oli J.A ́l kui ametiisikul keelatud korruptiivsete tegude toimepanemine, korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning korruptiivse tulu saamine, kusjuures korruptiivne tegu on ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Samuti kohaldus J.A ́le KVS § 22 lg 1, mille järgi ametiisikul, kes peab osutama teenuseid või langetama otsuseid, on keelatud nõuda või vastu võtta nende eest tasu rahas, loonustasu või mingi vastuteenena, sama seaduse § 26 lg 1, mille järgi on ametiisikul keelatud

seoses oma töö- või teenistuskohustustega mõjutada isikuid tegema temale kingitusi või muid soodustusi, ning lg 2, mille järgi ei või ametiisik vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mis on määratud temale endale ning mille vastuvõtmine võib otse või kaudselt mõjutada tema töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist. 2010.a jaanuaris viis VK R.L kokku A.T ́ga, kuna R.L ́l olid tekkinud Eesti ja Venemaa organiseeritud kuritegevusega seotud isikutega probleemid. A.T pakkus välja, et R.L probleemid saaks lahendada A.T ́le tuttava politseiniku abiga. Seejärel toimus kohtumine Tallinnas Kadriorus asuvas „Villa Thai“ restoranis, millel osalesid R.L, A.T, VK ja J.A. Kohtumisel selgitas R.L oma probleemide olemust ning teda lubati selles küsimuses aidata. Peale toimunud kohtumist leppisid J.A, VK ja A.T kokku, et A.T edastab R.L ́le nõude tasuda 20 000 EUR J.A ́le selle eest, J.A aitab lahendada politseiametnikuna R.L probleemid organiseeritud kuritegevusega seotud isikutega, kasutades selleks ära Kaitsepolitseiametis töötamisest tulenevat positsiooni, informeeritust, kontakte ja mõjukust. J.A, VK ja A.T leppisid kokku, et omavahel jagatakse R.L poolt J.A ́le makstav raha ära. A.T edastas R.L’le nõude tasuda tema probleemi lahendamise eest 20 000 EUR. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal 2010.a veebruari lõpus või märtsi alguses teatas A.T R.L kontoris viibides, et R.L probleem on lahendatud ning selle eest tuleb neid aidanud politseinikule maksta nõutud 20 000 EUR. R.L ́l ei olnud sellist raha maksta, mistõttu andis ta A.T ́le üle 150 000 EEK sularahas ning ülejäänud lubas maksta hiljem. 2010.a juuni alguses andis R.L eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas A.T ́le üle sularahas 150 000 EEK. A.T andis R.L ́lt saadud rahast J.A ́le eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas üle mitte vähem kui 50 000 krooni. Seega nõudis J.A A.T ja VK kaasaabil tasu seadusega mittelubatud teo eest, milleks oli julgeolekuasutuste seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku alusel Kaitsepolitseiametile antud pädevuse ärakasutamine isiklikes varalistes huvides, rikkudes eelloetletud ATS ja KVS sätteid ning R.L lubas ja andis A.T vahendusel J.A ́le selle eest tasu. 01.04.2010 edastas A.T J.A kasutuses olevasse e-postkasti xxx AJ’i andmed. 05.04.2010 esitas AJ Politsei- ja Piirivalveametile taotluse Eesti kodaniku passi väljastamiseks. 20.04.2010 saatis Politsei- ja Piirvalveamet R.L äripartner AJ ́le teate esitada dokumendid ja andmed, mis kinnitaksid AJ’i Eesti Vabariigi kodakondsesse kuulumist, kuivõrd esines kahtlus, et AJ on oma Eesti Vabariigi passi saamisel esitanud valeandmeid. R.L teavitas tekkinud probleemist A.T’it. Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal toimus kohtumine Tallinnas Kadriorus asuvas „Villa Thai“ restoranis, millel osalesid R.L, A.T, AJ ja VK. Kohtumisel arutati AJ ́i Eesti Vabariigi passi kehtetuks tunnistamise menetlusega seotud küsimusi. Peale kohtumist suhtlesid VK ja A.T J.A ́ga AJ ́i passiga seotud küsimustes. Seejärel edastas A.T eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal R.L’le viimase kontoris J.A nõude, et ta maksaks J.A ́le sularahas ühes osas 20 000 EUR selle eest, et ta mõjutaks AJ’i passi tühistamise menetlust AJ ́i jaoks soodsas suunas, kasutades selleks ära Kaitsepolitseiametis töötamisest tulenevat positsiooni, informeeritust, kontakte ja mõjukust. R.L arutas raha nõudmist AJ ́ga, kes oli nõus nõutud summa tasuma. A.T korraldas 2010.a mais Tallinnas D-terminali juures asuvas hotell P söögikohas kohtumise, millel osalesid R.L, J.A ja A.T, kus arutati muuhulgas AJ’i passiga seotud küsimusi. 2010.a juuli lõpus viibis R.L koos A.T ́ga J.A maakodus Lõuna-Eestis. Pärast seda andis AJ R.L ́le, J.A poolt oma ametiseisundi kasutamise eest AJ passiga seotud probleemi lahendamise eest, J.A ́le edastamiseks sularahas 300 000 krooni. R.L andis eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas AJ ́lt saadud sularaha üle A.T ́le, kes omakorda edastas saadud rahast eeluurimisega

täpselt tuvastamata ajal ja kohas J.A ́le mitte vähem kui 150 000 krooni. 28.09.2010 tühistas Politsei- ja Piirivalveamet AJ’i Eesti Vabariigi passi. Eesti Vabariigi passi välja andmise tingimusi ja korda reguleerivad kodakondsuse seadus ja isikut tõendavate dokumentide seadus. Eesti Vabariigi passi väljastamise menetlust reguleerib haldusmenetluse seadus. HMS §4 kohaselt tuleb haldusorganil kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

Seega on J.A lubanud oma ametiseisundit kasutades mõjutada AJ’i Eesti Vabariigi passi tühistamise menetlust AJ’i jaoks soodsas suunas. Võttes arvesse, et Politsei- ja Piirivalveamet on peale menetluse läbi viimist 28.09.2010 leidnud, et AJ’i Eesti Vabariigi pass on väljastatud alusetult ning tunnistas selle kehtetuks, lubas J.A mõjutada läbiviidavat haldusmenetlust selliselt, et haldusorgan ei tuvastaks läbi viidava kontrollmenetlusega tegelikke asjaolusid ega koguks objektiivseid tõendeid, mis ühtlasi on HMS seadusega kehtestatud nõuete rikkumine. Seega lubas J.A A.T kaasabil panna toime seadusega mittelubatud teo, mis lähtus omakasust ja oli seega vastuolus ka eelnimetatud ATS ja KVS sätetega ning AJ lubas R.L vahendusel ja A.T kaasabil J.A ́le selle eest tasu. 07.09.2010 peeti VA kaardimaksetega seotud pettuste tõttu kriminaasjas nr 10230112915 kahtlustatavana kinni. Peale VA kinnipidamist pöördus T.S VA abikaasa OA poole, lubades J.A käest paluda abi VA aitamiseks tema suhtes menetletavas kriminaalasjas. Seejärel kohtusid eeluurimisega täpselt tuvastama ajal ja kohas J.A, A.T ja T.S ning leppisid kokku, et küsivad VA käest tema abikaasa OA kaudu raha, mille eest J.A lubas aidata VA ́l vabaneda vahi alt ning suunata VA suhtes menetletavat kriminaalasja VA’le sobivas suunas. J.A, A.T ja T.S leppisid kokku, et VA käest küsitakse koheselt 25 000 EUR ja peale tema vabanemist vahi alt veel 25 000 EUR. VA käest saadava raha omavahel jagamises osas J.A, A.T ja T.S kokkuleppeid ei teinud. 2010. aasta novembris võttis T.S J.A ja A.T ́ga kokkuleppel ühendust OA ́ga selgitas, et VA kriminaalasi on väga tõsine ja ta võib saada karistuseks väga pika vangistuse ning J.A on nõus VA aitama, soovides saada selle eest tasu. T.S küsis J.A ́le OA kaudu VA ́lt 25 000 EUR viimase vahi alt vabastamise eest. T.S palus OA ́l kirjutada J.A poolse ametialase vastuteene eest raha nõudmisest VA ́le, mida OA ka tegi. VA palus OAs ́l koheselt mitte nõustuda nõutud raha maksmisega ja viivitada nõusoleku andmisega. Seejärel selgitas T.S korduvalt OA ́le VA kriminaalasjas tõsidust ning püüdis veenda OA ́t nõustuma raha maksmiseks J.A ́le. 2011. aasta märtsis pöördus T.S uuesti OA poole ning püüdis teda uuesti veenda maksma raha J.A ́le, vastutasuks VA vahi alt vabastamisele kaasa aitamise ning tema kriminaalasja suunamiseks VA jaoks soodsas suunas. OA ei nõustunud soovitud rahasummat J.A ́le maksma.

Politsei- ja piirivalve seaduse § 3 kohaselt on politsei ülesandeks muuhulgas süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras. JAS § 6 p 3 kohaselt on Kaitsepolitsei ülesandeks nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on Kaitsepolitseiameti pädevuses. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 193 kohaselt peab uurimisasutus alustama kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. KrMS § 62 kohaselt on kriminaalmenetluse ülesanne välja selgitada tõendamiseseme asjaolud, milleks on kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud ning kuriteokoosseis ning kuriteo toimepannud isiku süü ning kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. KrMS § 127 kohaselt tuleb tõkendit valides arvestada kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise,

muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Seega lubas J.A oma ametiseisundit kasutades korraldada VA vahi alt vabastamise ning suunata VA suhtes läbi viidavaid kriminaalmenetlusi VA suhtes soodsas suunas, mitte seadusest tulenevate põhimõtete, vaid kahtlustatava VA soovide kohaselt ja J.A omakasulistes huvides. Samas nõudis J.A A.T ja T.S intellektuaalse ja aktiivse tegevuse kaasabil VA ́lt OA kaudu suures ulatuses tasu seadusega mittelubatud teo eest, milleks oli lubadus korraldada kriminaalmenetluse läbiviimine KrMS sätteid rikkudes ning tõkendi kohaldamise seaduslike aluste kaalutlemata jätmise korraldamine ning eraõiguslike isikutega tekkinud ja tekkivate probleemide lahendamine, millega J.A rikkus eelloetletud ATS ja KVS sätteid. 2010. aasta lõpus Eesti Vabariigis eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal pöördus J.A F.H poole ning selgitas, et F.H tuttava ja endise alluva RL’i tegevuse osas tunnevad huvi Inglise, Prantsuse, Belgia ja Eesti eriteenistused, kuna RL on seotud ühe jalgpalliklubi ostu-müügi tehinguga, mille rahad pärinevad araabimaadest. J.A soovis, et RL tuleks Eestisse ning teeks ülestunnistuse oma tegevuse kohta. J.A sõnul võis RL saada keelu siseneda Eestisse ning Schengeni riikidesse. Seejärel soovis J.A, rõhutades oma ametipositsiooni politseiametnikuna, et RL esitaks talle kirjaliku seletuse oma tegevuse kohta nimetatud jalgpalliklubi tehinguga seoses, kuigi tema tegelik eesmärk oli panna RL sundolukorda ning kasutada saadavat teavet ja võimalust ähvardada oma ametiseisundist tuleneva pädevuse ja kontaktidega ära selleks, et esitada RL’ile omakasulisi rahalisi nõudmisi. 04.01.2011 edastas RL F.H ́le seletuse oma seotuse kohta Prantsusmaa jalgpalliklubi Racing Club de Strasbourg ostmisega F.C. F C LDT poolt 2009. aastal, mille F.H edastas J.A ́le. Peale RL’i seletusega tutvumist süüdistas J.A F.H’t selles, et on ise RL’i nimel kirjutanud nõutud seletuse. J.A ähvardas F.H’t, et viimasel tekkivad samuti seoses RL’i tegevusega probleemid, kuna F.H on seotud RL’i tegevusega. Seejärel toimus 2011. aasta alguses eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal kohtumine Tallinnas Dterminali lähedal asuvas hotelli P söögikohas, kus osalesid J.A, F.H, M.T ja A.T. Kohtumisel nõudis J.A F.H ́lt järgmisel päeval 100 000 EUR maksmist, vastutasuks selle eest, et J.A aitab lahendada F.H ja RL’il õiguskaitseasutustega tekkida võivaid probleeme. F.H keeldus J.A poolt nõutud raha maksmast, mille järel J.A ähvardas, et F.H’l tekkivad probleemid. J.A käskis RL’il Eestist lahkuda, kuna vastasel juhul lubas J.A RL’i ja tema perekonna panna vangi. Samuti rääkis J.A, et ta pakkus VA nimelisele isikule samuti võimalust oma probleemidest õiguskaitseasutustega vabaneda, kuid VA keeldus raha maksmast, mistõttu pandi VA vangi. F.H teavitas J.A poolsest raha nõudmisest ka RL’i ning viimane keeldus samuti raha maksmast. J.A palus M.T ́l ja A.T ́l F.H ́le peale käia, et F.H nõustuks raha maksma, mida nad ka tegid. Samuti palus J.A hankida RL ́i ja F.H kohta täiendavat informatsiooni, mida A.T ka tegi, edastades 01.03.2011 avalikest allikatest leitud informatsiooni J.A kasutuses olevale isiklikule e-posti aadressile xxx. A.T ja M.T käisid F.H’t korduvalt veenmas, et viimane maksaks ära J.A poolt nõutud summa. Seejärel toimus 2011. aasta kevad-talvel kohtumine Tallinnas hotellis P, kus J.A nõudis F.H ́lt 50 000 EUR selle eest, et J.A aitab lahendada F.H’l ja RL’il õiguskaitseasutustega tekkida võivaid probleeme. J.A nõudmise ja A.T ja M.T mõjutustegevuse tulemusena nõustus F.H maksma J.A ́le 50 000 EUR. 50 000 EUR-i maksis F.H sularahas J.A ́le kolmes osas. Esimese osa rahast, milleks oli 10 000 EUR-i andis F.H eeluurimise täpselt tuvastamata ajal 2011.a kevadel J.A ́le üleandmiseks A.T ́le üle Tallinna sadama D-terminaali juures asuvas hotellis P. Teisel korral andis F.H 15 000 EUR sularahas J.A ́le üleandmiseks A.T kätte eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2011. aasta kevadel Tallinna kesklinnas, Roosikrantsi tänaval A.T sõiduautos. Kolmandal korral andis F.H eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2011. aasta kevadel sularahas 25 000 EUR-i J.A ́le edasiandmiseks A.T kätte Tallinnas, Loomaia juures, Paldiski maanteel asuvas šašlõkibaari juures. A.T andis F.H ́lt saadud sularaha J.A ́le üle kahel korral. Ühel korral andis A.T eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas Tallinnas J.A ́le üle F.H ́lt saadud sularaha mitte vähem kui 20 000 EUR, millest J.A andis A.T ́le ja M.T’le kummalegi mitte vähem kui 1 500 EUR. Teisel korral andis A.T eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2011. aasta kevadel J.A ́le üle F.H ́lt saadud sularaha

mitte vähem kui 30 000 EUR Männikul asuvas baaris, kus J.A andis F.H ́lt saadud rahast A.T ́le ja M.T ́le kummalegi mitte vähem kui 3 500 EUR. Politsei- ja piirivalve seaduse § 3 kohaselt on politsei ülesandeks muuhulgas süütegude menetlemine

ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras. JAS § 6 p 3 kohaselt on Kaitsepolitsei ülesandeks nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on Kaitsepolitseiameti pädevuses, ning JAS 21 kohaselt on Kaitsepolitseiameti politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel õigus kohaldada politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alustel ja korras järelvalve meedet ning vahetut sundi. KrMS § 193 kohaselt peab uurimisasutus alustama kriminaalmenetlust, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. KrMS § 194 kohaselt on kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave ning kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. KrMS § 6 kohaselt on uurimisasutus kuriteo asjaolude ilmnemisel kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Seega J.A lubas oma ametiseisundit kasutades korraldada RL’i ja F.H suhtes kriminaalmenetluse mittealustamise, juhul J.A ́le teada olevas teabes ning täiendava teabe saamisel selgub, et RL ja F.H tegevuses ilmnevad kuriteo tunnused, so panna toime seadusega mittelubatud teo. Seega nõudis J.A suures ulatuses tasu seadusega mittelubatud teo eest, milleks oli lubadus tagada kriminaalmenetluse alustamise vältimine olukorras, kus seaduse kohaselt peaks kriminaalmenetlust läbi viima, so juhindudes KrMS sätete asemel RL’i ja F.H soovidest ja J.A omakasulistest huvidest, rikkudes eelloetletud ATS ja KVS sätteid. Eeltoodu alusel nõudis J.A A.T ja M.T kaasabil F.H ́lt suures ulatuses tasu lubamist ning J.A võttis F.H ́lt A.T kaudu vastu suures ulatuses tasu oma ametiseisundi ebaseadusliku kasutamise eest.

2011. aasta juulis toimus eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal Tallinnas kohtumine F.H ja J.A vahel. Kohtumisel selgitas J.A F.H ́le, et Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonnal on plaan läbi viia suurem ja põhjalikum kontroll väljastatud elamislubade osas, mille käigus vähemasti kuus F.H tutvusringkonda kuuluvat isikut jäävad neile Eestis välja antud elamisloast ilma, sh AVB C OÜ juhatuse liikmed VB ja AB, A OÜ juhatuse liikmed MS ja AB ning D I OÜ juhatuse liikmed AD ja ID. Juurdepääsu teabele, mis puudutas kavandatavat kontrolli, oli J.A saanud oma ametialaseid kontakte ja Kaitsepolitseiameti ametniku positsiooniga kaasnevat usaldusväärsust ära kasutades. J.A sõnul pidi nimetatud isikutel tekkima probleemid ning neile võidakse kehtestada Schengeni viisa keeld ning ühtlasi tekkivad F.H’l, kui neid isikuid aidanud isikul, probleemid. J.A lubas nimetatud isikutel ja F.H’l tekkida võivad probleemid ära lahendada ja soovis vastutasuks saada selle eest F.H ́lt raha. F.H ei olnud nõus J.A ́le raha maksma. Mõned päevad hiljem teatas J.A eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas F.H ́le, et soovib saada 10 000 EUR iga eelpool nimetatud firma kohta. Samuti palus J.A A.T ́l F.H ́le meelde tuletada, et ta peab J.A ́le elamislubadega seoses raha maksma ning seda on vaja kiirelt teha, mida A.T eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ka tegi. Kuivõrd F.H sai aru, et J.A on politseiametnikuna suuteline elamislubadega ja Schengeni viisadega seotud probleeme tekitama ja neid ka lahendama, nõustus F.H J.A ́le nõutud raha maksma. F.H maksis J.A ́le nõutud summa 30 000 EUR kahes osas. Esimese osa andis F.H eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2011. aasta juulis J.A ́le edasiandmiseks A.T kätte 20 000 EUR sularahas ning A.T andis F.H ́lt saadud summa eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas üle J.A ́le. Teise osa andis F.H eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal 2011. aasta septembris J.A ́le üle Viru väljak 2 juures J.A kasutuses olevas sõiduautos. Välismaalase Eesti Vabariigi territooriumil viibimise, elamisloa andmise ning tühistamise tingimused ja kord on sätestatud välismaalaste seaduses ning selle alusel välja antud muudes õigusaktides. Välismaalaste seaduse § 289 kohaselt teostab välismaalaste Eestis viibimise üle järelvalvet Politsei- ja Piirivalveamet ning ka Kaitsepolitseiamet. Välismaalasele elamisloa andmise ning tühistamise menetluses kehtivad HMS sätestatud põhimõtted ja kord. HMS § 3 kohaselt võib haldusmenetlusega

piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel ning halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. HMS § 4 kohaselt tuleb haldusorganil kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Seega on J.A lubanud politseiametnikuna kasutada oma ametiseisundit ja korraldada, et AVB C OÜ juhatuse liikmete VAB, A OÜ juhatuse liikmete MS ja AB ning DI OÜ juhatuse liikmete AD ja ID suhtes ei alustata võimalike elamisloa tühistamise aluste ilmnemisel menetlust ning J.A’le raha mittemaksemisel lubas alustada elamisloa tühistamise menetlust jättes teostamata kaalutlusõiguse ning tekitada põhjendamatuid takistusi isikute vabale liikumisele viisakeeldude näol. Seega lubas J.A panna toime seadusega mittelubatud teo, lubades seaduses ettenähtud nõuetest juhindumise asemel

lähtuda F.H tuttavate soovidest ja enda omakasulistest huvidest, rikkudes lisaks ka eelloetletud ATS ja KVS sätteid. Eeltoodu alusel nõudis J.A F.H ́lt A.T kaasabil suures ulatuses tasu lubamist ning võttis F.H ́lt otse ja A.T vahendusel vastu suures ulatuses tasu selle eest, et J.A ametiisikuna paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo või on alust arvata, et ta jätab selle

toime panemata edaspidi. Seega A.T nõudmiste esitamisega aidates kaasa ametiisik J.A poolt suures ulatuses vara nõudmisele ja vastuvõtmisele, vastutasuks selle eest, et J.A ametiisikuna paneb edasipidi toime seadusega mittelubatud teo või on alust arvata, et ta jätab teo edaspidi ebaseaduslikult toime panemata, pani toime altkäemaksu võtmisele kaasaitamise, s.o. KarS § 294 lg 2 p 2,4 ja KarS § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

26.03.2012.a. sõlmisid juhtiv riigiprokurör Heili Sepp , süüdistatav J.A ja tema kaitsja Jaak Siim kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt KarS § 294 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Vastavalt KarS §-le 68 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka (so aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest 19.12.2011.a kuni kohtuotsuseni). Altkäemaksu võtmise kui kuriteoga saadud vara - raha 178 358 EUR väärtuses - kuuluks konfiskeerimisele KarS § 831 kohaselt. Kuna süüteoga saadud raha on ära kulutatud ja selle vahetu äravõtmine pole võimalik, siis tuleb KarS § 84 kohaselt kohaldada konfiskeerimise asendamist: J.A’lt tuleb mõista riigi tuludesse summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele, so 178 358 EUR. Konfiskeerimise tagamiseks arestitud J.A omandis olev kinnistu J.A (xxxxxxxxxxx) omandis olev kinnistu nr xxxxxx– katastriüksused xxxxxx (elamumaa) pindala 12 943 m2 (XXX) ja xxxxxx (maatulundusmaa) pindala 9,68ha (XXX) jätta kuni konfiskeerimisele kuuluva summa tasumiseni aresti alla. Ülejäänud arestitud vara jätta aresti alla kohtuotsuse jõustumiseni. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav J.A ja tema kaitsja Jaak Siim nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale J.A’le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on J.A kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 2,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o I astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 725 eurot, samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 26.03.2012.a. sõlmisid juhtiv riigiprokurör Heili Sepp , süüdistatav R.L ja tema kaitsja Kadi Mägi kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt KarS § 296 lg-s 1 ettenähtud

kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 (seitsme) kuu pikkust vangistust. KarS § 298 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (ühe) aasta pikkust vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt palub prokurör lugeda kergema karistuse kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks KarS § 296 lg 1 ja § 298 lg 1 järgi 1 (üks) aasta vangistust, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) - aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav R.L ja tema kaitsja Kadi Mägi nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuritegude kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale R.L’le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on R.L kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 2,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o I astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 725 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest , samuti teavitati süüdistatavat tema õigustes t kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 05.04.2012.a. sõlmisid juhtiv riigiprokurör Heili Sepp , süüdistatav T.S ja tema kaitsja Gennadi Kull kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt KarS § 294 lg 2 p 2, 4 ja KarS § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kahe) aasta pikkust vangistust. KarS § 296 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 (seitsme) kuu pikkust vangistust. KarS § 298 lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kahe) aasta 1 (ühe) kuu pikkust vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt palub prokurör lugeda kergema karistuse kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks KarS § 294 lg 2 p 2, 4 ja KarS §22 lg 3, § 296 lg 1 ja § 298 lg 2 järgi 2 (kaks) aastat ja 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel lugeda 15.13.2011 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud kergem karistus 1 aasta 6 kuud vangistust kaetuks käesoleva otsusega mõistetud raskema karistusega 2 aastat ja 1 kuud vangistust ja mõista liitkaristuseks 2 aasta ja 1 kuud vangistust. Vastavalt KarS §-le 68 lg-le 1 arvatakse eelvangistus käesolevas kriminaalasjas 2 päeva (so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.12.2011.a - 20.12.2011.a) karistusaja hulka. KarS § 65 lg 1 alusel arvatakse 15.13.2011 Harju Maakohtu otsuse kohaselt liitkaristusest eelvangistuses viibitud aeg alates 25.02.2009 a. kuni 27.05.2009 a. s.o. 3 ( kolm ) kuud 3 ( kolm ) päeva. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on seega 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui T.S ei pane 1 (ühe) aasta ja 10 (kümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil XXX; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks KarS § 74 lg 1 alusel määrata T.S katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav T.S ja tema kaitsja Gennadi Kull nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuritegude kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale T.S’le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on T.S kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 2,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o I astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 725 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest , samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 05.04.2012.a. sõlmisid juhtiv riigiprokurör Heili Sepp , süüdistatav N.R ja tema kaitsja Sven Sillar kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt KarS § 296 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 500 päevamäära ulatuses ehk 1600 EUR suuruses summas (aluseks võttes miinimumpäevamäära 3.20 eurot). Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav N.R ja tema kaitsja Sven Sillar nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale N.R’le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on N.R kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 435 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest, samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 11.04.2012.a. sõlmisid juhtiv riigiprokurör Heili Sepp, süüdistatav L.V juhatuse liige AT ja tema kaitsja Andres Simson kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt KarS § 296 lg-s 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süü distatavale karistuseks rahalist karistust 10 000 euro suuruses summas. KarS § 66 kohaselt tasub L.V rahalise karistuse summa osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest viie kuu jooksul, iga kuu 2000 EUR suuruses summas. Altkäemaksu vahendamisega kui kuriteoga saadud vara 1000 EUR kuulub KarS § 831 kohaselt konfiskeerimisele riigituludesse. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav AT ja tema kaitsja Andres Simson nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale AT’le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on L.V kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 435 eurot, samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 12.04.2012.a. sõlmisid juhtiv riigiprokurör Heili Sepp , süüdistatav F.H ja tema kaitsja Natalia Lausmaa kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt KarS § 298 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (ühe) aasta pikkust vangistust. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui F.H ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil XXX; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimisvõi töökoha vahetamiseks KarS § 74 lg 1 alusel määrata F.H katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast. Vastavalt KarS §-le 68 arvatakse eelvangistus 2 päeva karistusaja hulka (so aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest 19.12.2011.a kuni vabastamiseni 20.12.2011) ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oleks selle täitmisele pööramisel 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav F.H ja tema kaitsja Natalia Lausmaa nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale F.H’le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on F.H kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 435 eurot, samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 09.04.2012.a. sõlmisid juhtiv riigiprokurör Heili Sepp, süüdistatav M.T ja tema kaitsja Jelena Benevolenskaja kriminaalasjas alljärgneva kokuleppe, mille kohaselt KarS § 294 lg 2 p 2, 4 ja KarS § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kahe) aasta pikkust vangistust. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui M.T ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil XXX; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimisvõi töökoha vahetamiseks KarS § 74 lg 1 alusel määrata M.T katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast. Vastavalt KarS § 68 lg-le 1 arvatakse eelvangistus 1 kuu ja 1 päev (so kahtlustatavana kinnipidamise algusest 19.12.2011.a kuni vahi alt vabastamiseni 19.01.2012.a) karistusaja hulka. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on seega 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav M.T ja tema kaitsja Jelena Benevolenskaja nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale M.T’le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on M.T kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 2,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o I astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 725 eurot, samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 04.04.2012.a. sõlmisid juhtiv riigiprokurör Heili Sepp, süüdistatav A.T ja tema kaitsja Arina Liskmann-Getsu kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe , mille kohaselt KarS § 294 lg 2 p 1,

2, 4 ja KarS § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kahe) aasta ja 1 (ühe) kuu pikkust vangistust. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui A.T ei pane kolme-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast. Vastavalt KarS §-le 68 lg-le 1 arvatakse eelvangistus käesolevas kriminaalasjas 2 päeva (so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.12.2011.a - 20.12.2011.a) karistusaja hulka. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on seega 2 (kaks) aasta ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Altkäemaksu võtmise kui kuriteoga saadud vara kuulub KarS § 831 kohaselt konfiskeerimisele osaliselt 2000 EUR väärtuses. Kuna süüteoga saadud raha on ära kulutatud ja selle vahetu äravõtmine pole võimalik, siis tuleb KarS § 84 kohaselt kohaldada konfiskeerimise asendamist: A.T’lt tuleb mõista riigi tuludesse summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele, so 2000 EUR. KrMS § 423 ja KarS § 66 kohaselt tasub A.T konfiskeerimisele määratud summa osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest nelja kuu jooksul, iga kuu 500 EUR suuruses summas. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav A.T ja tema kaitsja Arina Liskmann-Getsu nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale A.T’le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on A.T kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 2,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o I astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 725 eurot, samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatavate J.A, R.L, T.S, N.R , L.V juhatuse liikme AT, F.H, M.T ja A.T selgitused , kaitsjate Jaak Siimu, Kadi Mägi, Gennadi Kulli, Sven Sillari, Andres Simsoni, Natalia Lausmaa, Jelena Benevolenskaja, Arina Liskmann-Getsu ja juhtiva riigiprokuröri Heili Sepa arvamused sõlmitud kokkulep ete kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkulep ete juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad J.A, R.L, T.S, N.R, L.V juhatuse liikme AT, F.H, M.T ja A.T on sõlmitud kokkulepetest aru saanud ning nendega nõustunud ja kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepped on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav J.A on toime pannud esimese astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistamata isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav R.L on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistatud isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav T.S on toime pannud esimese astme kuriteo , ta on varem kriminaalkorras karistatud isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav N.R on toime pannud teise astme kuriteo , ta on varem kriminaalkorras karistamata isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav L.V (AT) on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem karistamata isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav F.H on toime pannud teise astme kuriteo , ta on varem kriminaalkorras karistamata isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav M.T on toime pannud esimese astme kuriteo , ta on varem kriminaalkorras karistatud isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav A.T on toime pannud esimese astme kuriteo , ta on varem kriminaalkorras karistamata isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et J.A tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1,2,4 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole J.A poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning J.A’le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 294 lg 2 p1,2,4 järgi ; R.L tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 296 lg 1 ja § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest ja

karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole R.L poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning R.L’le inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 296 lg 1 ja § 298 lg 1 järgi ; T.S tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 2,4 - § 22 lg 3; § 296 lg 1 ja § 298 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole T.S poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning T.S’ le inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 294 lg 2 p2,4 - § 22 lg 3 ; § 296 lg 1 ja § 29 8 lg 1 järgi ; N.R tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 296 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole N.R poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning N.R’le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 296 lg 1 järgi ; L.V (AT) tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 296 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole L.V poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning L.V’le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 296 lg 3 järgi ; F.H tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole F.H poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning F.H’le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 298 lg 1 järgi; M.T tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 2,4 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole M.T poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning M.T’le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 294 lg 2 p 2,4 - § 22 lg 3 järgi; A.T tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1,2,4 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole A.T poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning A.T’le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 294 lg 2 p 1,2,4 - § 22 lg 3 järgi. Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavatelt J.A’lt, L.V’lt, F.H’lt, M.T’lt ja A.T’lt kuulub väljamõistmisele sundraha riigituludesse ning R.L’lt, T.S’lt ja N.R’lt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu osutatud õigusabi eest ja sundraha riigituludesse. Kohtuotsuse jõustumisel kuulub aresti alt vabastamisele J.A ja P.A ühisomandis olev 1⁄2 osa kinnistust nr xxx, katastriüksus xxxxxxx, pindala 1479 m2 (elamumaa XXX) ning P.A ja X Liising AS vahel 21.07.2011 sõlmitud lepingust nr xxxxxx tulenevad varalised õigused, mis on J.A ja kolmanda isiku P.A ühisomandis.

Helve Särgava Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.