Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 12.03.2019, Tartu 3-18-2034 SPB Build Invest Group OÜ kaebus Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.09.2018. a otsuse nr 57 õigusvastasuse ja tühisuse tuvastamise nõudes Tartu Halduskohtu 28.01.2019. a määrus SPB Build Invest Group OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja SPB Build Invest Group OÜ Vastustaja Narva-Jõesuu linn Lepinguline esindaja v.adv. Kristiina Lee
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde väljatrükid kinnistusraamatust kinnistusregistriosade nr 6652450 ja 13840050 kohta 2-l lehel ning Narva-Jõesuu linna 01.03.2019. a vastus koos lisadega.
2.Jätta SPB Build Invest Group OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.01.2019. a määrus muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3.Jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.
Narva-Jõesuu Linnavolikogu seadis 26.09.2018. a otsusega nr 57 tasulise hoonestusõiguse Alpter Invest OÜ kasuks kinnistule katastritunnusega 51301:001:0055, aadressil J. Poska tn 26 Narva-Jõesuu linn (kinnistusregistriosa nr 6652450, pindala 7033 m2, sihtotstarve ärimaa 100%, maksustamishind 196 000 eurot) ning määras hoonestusõiguse seadmise tingimused. Otsuse aluseks olid kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 8 ja § 30 lg 1 p 2 ning Narva-Jõesuu Linnavolikogu 27.01.2016. a määruse nr 66 „Linnavara eeskiri“ § 37 lg-d 1 ja 3 ning lg 2 p 4.
2.SPB Build Invest Group OÜ esitas 26.10.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tuvastada Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.09.2018. a otsuse nr 57 õigusvastasus ja tühisus. Kaebuse põhjendused: Vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas riigihangete seadusega (RHS). Otsusest ei nähtu, et turuanalüüs oleks tehtud. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse hankeplaanis ja avalikes registrites puuduvad viited vajadusele rentida tööruume või et hankija soovib läbi viia riigihanget tööruumide üürimiseks. Kaebajal on majanduslik huvi osaleda tööruumide hankel ja esitada endapoolne pakkumine ning osaleda hoonestusõiguse seadmisel. Kuna otsuse vastuvõtmisel on rikutud riigihanke läbiviimise korda, siis on otsus õigusvastane ja tühine.
3.Tartu Halduskohus tagastas 28.01.2019. a määrusega kaebuse. Määruse põhjendused: 1) Vastustaja haldusakti või tegevuse väidetava õigusvastasuse tuvastamine ei kaitse kaebaja õigusi ega aita tal saavutada enda eesmärki. Kaebus ei oleks lubatav ega põhjendatud ka preventiivsel eesmärgil. Võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgil eraldiseisvat õigusvastasuse tuvastamise nõuet esitada ei saa (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2). Kaebaja esitas vastustajale pakkumise linnavalitsusele ruumide üürile andmiseks 08.10.2018, seega pärast otsuse vastuvõtmist. Otsuse tegemise ajal puudus kohalikul omavalitsusel teave kaebaja võimalikust huvist anda ruume üürile. RHS § 11 lg 1 p 7 järgi ei ole hankija (vastustaja) kohustatud RHS-is sätestatud korda rakendama, kui hankeleping sõlmitakse kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks või kasutamiseks sõltumata lepingu liigist. Kaebaja suhtes kohaldub RHS § 95 lg 1 p 1, kuna I. Põder on 26.04.2012. a otsusega nr 1-12-3980/12 süüdi mõistetud ja karistusandmed peaksid kustuma 19.12.2020. Kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 2) Kohalik omavalitsus tegutses tsiviilõigussuhtes ja lähtus linnavara eeskirjast. Kaebaja soov on vaidlustada haldusaktis väljendatud tsiviilõiguslikke tahteavaldusi. Selliste tahteavalduste kehtivuse hindamine on üldkohtu pädevuses. Kaebus kuulub tagastamisele ka HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.SPB Build Invest Group OÜ esitas 13.02.2019 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 28.01.2019. a määrus ja saata asi halduskohtule uuesti menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kaebeõiguse eelduseks on HKMS § 44 lg 1 järgi kaebaja õiguste võimalik riive, mitte õiguste rikkumine. Ka õiguste väheintensiivsed riived on halduskohtus vaidlustatavad. Kaebajal esineb kaebeõigus. 2) Tulenevalt RHS-i sätetest pidi linnavalitsus läbi viima riigihanke bürooruumide rendiks, milleks vastava volituse pidi andma linnavolikogu. Riigihanget läbi viidud ei ole. Otsus nr 57 ei ole pelgalt hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras, vaid sellega võetakse kohalikule omavalitsusele rendikohustus bürooruumide rendiks 15 aastaks. Otsus nr 57 on õigusvastane ja tühine ning rikutud on kõiki RHS-is nõudeid. Arusaamatu on vastustaja etteheide RHS § 95 lg 1 p 1 osas. Hankemenetluse läbiviimisel kutsunuks kaebaja tagasi juhatuse liikme ja määranuks uue juhatuse liikme, kes vastab RHS-i tingimustele.
5.Narva-Jõesuu linn esitas 01.03.2019 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.01.2019. a määrus muutmata. Vastustaja palub välja mõista määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud 12 tunni ulatuses summas 2040 eurot (lisandub käibemaks). Vastuse põhjendused: 1) Kaebaja seaduslik esindaja on kriminaalkorras karistatud isik, kelle karistusandmed ei ole kustunud, seega ei ole SPB Build Invest Group OÜ ka hüpoteetilises hankemenetluses määratletav huvitatud isikuna, mistõttu ei ole võimalik tema õiguste, huvide kahjustamine.
Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja ei valinud efektiivseimat vahendit enda õiguste kaitseks, s.o tühistamiskaebuse esitamist. Kaebaja valis ebaõige kaebuse liigi, seega ei ole tuvastamiskaebus HKMS § 45 lg 2 järgi lubatav. Käesolevaks ajaks on kaebaja tühistamiskaebuse esitamise õiguse minetanud. Tõhusama vahendi olemasolu tõttu puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamise õigus. 2) Johtuvalt väljastatud ehitusloast ei ole kaebajal kavatsust ega võimalust ehitada Vabaduse tn 40 kinnistule bürooruume/-hoonet, vaid soov on ehitada 21-kohaline külalistemaja. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 01.08.2018 korralduses nr 339, millega anti ehitusluba Vabaduse tn 40 kinnistule korterhotelli püstitamiseks, viidatud Vabaduse, Supeluse, Nurme ja Lennuki tn vahelise kvartali detailplaneeringu seletuskirjast tuleneb, et Vabaduse tn 40 krundile on ette nähtud väikese majutushoone ehitamine. Maa sihtotstarbena on ette nähtud 100% ärimaa (majutushoone). Seega kehtiva detailplaneeringu lahendus ei võimalda kaebaja kinnistule büroohoone ehitamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Halduskohus tagastas 28.01.2019. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus leidis, et kaebajal puudub tuvastamisnõude osas kaebeõigus ning kaebuses toodud asjaoludel kuulub vaidlus lahendamisele maakohtus. Kuigi kaebaja esitas määruskaebusele vastuväited üksnes seonduvalt kaebuse tagastamisega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, käsitleb ringkonnakohus ka kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja tahteks oli asja tagasi saatmine halduskohtule kaebuse uuesti menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus hindab esmalt halduskohtu määruse põhjendatust seoses halduskohtu pädevuse puudumisega (I) ning seejärel seoses kaebeõiguse puudumisega (II). Viimaks lahendab halduskohus menetlusosaliste taotlused (III). I
8.Käesolev kaebus on esitatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.09.2018. a otsusele nr 57 (tl 5-7), millega seati tasuline hoonestusõigus 50 aastaks Alpter Invest OÜ kasuks linna omandis olevale kinnistule aadressil J. Poska tn 26 (katastritunnus 51301:001:005) (p 1). Linnavolikogu otsuse kohaselt toimub hoonestusõiguse seadmine avalikes huvides ja eesmärgiks on avalikult kasutatava kaubanduskeskuse-büroohoone ning tankla-kohviku ehitamine. Narva-Jõesuu linna otsene avalik huvi seisneb ka selles, et planeeritava kaubanduskeskuse-büroohoone teisele korrusele ehitatakse uued linnavalitsuse ruumid. Büroopindade üüri eeldatavaks maksumuseks on 9 eurot 1 m2 kohta kuus ning hoonestajal ja kinnisasja omanikul on õigus teha tasaarvestusi ja vähendada hoonestusõiguse seadmise aastatasu büroopindade üürilepingus toodud summa võrra (p-d 1.7.2-1.7.3). Sõlmitava üürilepingu minimaalne periood on 15 aastat alates selle sõlmimisest, kuid poolte kokkuleppel võib lepingut igal ajal pikendada (p 1.7.4). Linnavolikogu otsuse kohaselt on seda võimalik vaidlustada, esitades vaide linnavolikogule või kaebuse halduskohtusse HKMS-is sätestatud korras. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde väljatrükid kinnistusraamatust kinnistusregistriosade nr 6652450 ja 13840050 kohta. Registriosa nr 6652450 III jao „Koormatised ja kitsendused“ andmete kohaselt on hoonestusõigus tähtajaga 50 aastat Alpter Invest OÜ kasuks seatud ning hoonestusõiguse kohta on avatud registriosa number 13840050. Registriosa nr 13840050 III jao „Koormatised ja kitsendused“ andmete kohaselt on reaalkoormatis ja ostueesõigus kinnistu nr 6652450 igakordse omaniku kasuks seatud. Eelmärgitud kinnistusraamatu väljatrükkidest nähtuvalt on hoonestusõiguse kanne kinnistusraamatus tehtud viitega 08.01.2019. a lepingule.
9.HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Sellest sättest tulenevalt peab kohus esmalt kontrollima, kas vaidlus on oma üldiselt laadilt avalik-õiguslik (Riigikohtu erikogu 14.04.2011. a määrus nr 3-2-4-1-11, p 6). Kohtupraktikas on sedastatud, et avalik-õiguslik vaidlus eeldab igal juhul, et õigussuhte üks osapooltest oleks avaliku võimu kandja. Üldjuhul on selleks riik, kohalik omavalitsusüksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik. Nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse vara moodustab peaasjalikult vara, mis on mõeldud avalike ülesannete täitmiseks. Valides mitme huvitatud isiku seast välja vara kasutusse saaja, teostab linn avalikku võimu. Linn peab vara rendile andmisel arvestama avalike huvidega ning linn peab vara kasutusse saaja väljavalimisel lähtuma põhjendatud kaalutlustest, et vältida isikute ebavõrdset kohtlemist. Seetõttu erineb kohaliku omavalitsuse seisund oma vara kasutusse andmisel situatsioonist, milles on oma vara kasutusse andvad eraisikud. Kohtumenetluse normid ei välista avaliku õiguse normide täiendavat kohaldamist üldkohtu poolt ega eraõiguse normide täiendavat kohaldamist halduskohtu poolt haldusasja läbivaatamisel. Kui linna poolt tsiviilõigusliku lepingu sõlmimist või muutmist vaidlustab kolmas isik, kes ise ei ole lepingu pool, põhjusel, et linn on lepingut sõlmides rikkunud tema subjektiivseid avalikke õigusi, on tegemist avalik õigusliku vaidlusega, mis kuulub halduskohtu pädevusse. Asjaolu, et vaidluse lahendamisega võib kaasneda riigi, valla või linna poolt sõlmitud tsiviilõigusliku lepingu tühisuse tuvastamine, ei välista vaidluse avalik-õiguslikku iseloomu (Riigikohtu erikogu 20.12.2001. a otsus nr 3-3-1-15-01, p-d 10-16). Ka õigusalases kirjanduses on selgitatud, et kui kaebaja nõude aluseks on tema subjektiivse õiguse rikkumine lepingule eelnevas või lepinguga külgnevas avalik-õiguslikus suhtes, on avaliku võimu kandja eraõigusliku tehingu, samuti tehinguga seotud haldusakti või toimingu peale esitatud kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuses (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 40). Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud põhimõtted kohaldatavad ka käesolevas asjas.
10.Kaebaja ei vaidlusta linna omandis olevale kinnistule otsustuskorras hoonestusõiguse seadmist, küll aga seda, et nimetatud otsusega leidis aset ka riigihanke reeglite rikkumine. Kaebaja väitel võttis kohalik omavalitsus otsusega endale kokku vähemalt 1070 m2 bürooruumide üürimise kohustuse minimaalselt 15 aastaks eeldatava maksumusega 9 eurot m2 kohta kuus. Kaebaja arvates on Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ja Linnavolikogu tööruumide aastase üüri eeldatav kogumaksumus vähemalt 115 560 eurot, mis teeb 15 aasta peale kokku 1 733 400 eurot, millele lisandub iga-aastane inflatsioon kuni 5%. Kaebaja hinnangul oleks vastustaja seetõttu pidanud läbi viima riigihanke.
11.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et vaidlusalune otsus on kahetise iseloomuga. Ühelt poolt on selle eesmärgiks seada linnale kuuluvale kinnisasjale otsustuskorras Alpter Invest OÜ kasuks hoonestusõigus, mis võimaldab viimasel kinnisasja nii avalikes kui ka isiklikes huvides arendada. Nagu ringkonnakohus eelnevalt kohtupraktikale tuginedes märkis, on sellisel vaidlusel avalik-õiguslik iseloom ning halduskohus saab kontrollida, kas sellise otsuse andmise ajal esinevad asjaolud vastasid Narva-Jõesuu Linnavolikogu 27.01.2016. a määrusega nr 66 kehtestatud „Narva-Jõesuu linnavara eeskirjas“ hoonestusõiguse otsustuskorras seadmise nõuetele. Teiselt poolt leiab kaebaja õigesti, et vaidlustatud otsusega võttis Narva-Jõesuu Linnavolikogu pikaaegse üürikohustuse, millisel juhul tuleb kontrollida, kas see on reguleeritud ja kooskõlas RHS-i normidega.
12.RSH § 2 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärgiks tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. Kohaliku omavalitsuse üksus on avaliku sektori hankija (RHS § 5
lg 2 p 2). Hankeleping on hankija ja ettevõtja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping, sealhulgas kontsessioonileping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd (RHS § 8 lg 1). RHS § 8 lg 3 kohaselt asjade hankelepinguga ostab, üürib, rendib või liisib hankija asju kas asja omandamise õigusega või ilma. RHS § 8 lg 5 p 1 järgi ehitustööde hankelepinguga tellib hankija Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL II lisas või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL I lisas nimetatud ehitustöid või ehitustöid koos projekteerimisega. Hankeleping, mille esemeks on üheaegselt asi, teenus ja ehitustöö või kaks nendest, sõlmitakse peamisele hankelepingu esemele kohaldatavate reeglite järgi. Kui hankelepingu esemeks on osaliselt sotsiaal- ja eriteenus ning osaliselt muu teenus või osaliselt teenus ja osaliselt asi, määratakse peamine hankelepingu ese kindlaks asja või teenuse eeldatava maksumuse järgi (lg 6).
13.Otsusega nähakse ette linnavalitsuse tarbeks büroopindade ehitamine, mis seejärel linnavalitsusele välja üüritakse. Halduskohus asus määruses seisukohale, et vastustaja ei olnud kohustatud RHS-s sätestatud korda § 11 lg 1 p 7 alusel rakendama. RHS § 11 sätestab erandid seaduses sätestatud korrale, milleks on muu hulgas ka olukord, kus hankeleping sõlmitakse kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks või kasutamiseks, sõltumata lepingu liigist (lg 1 p 7). Ringkonnakohus märgib, et RHS eelnõu seletuskirjas selgitatakse nimetatud sätte osas, et hankijad on ekslikul seisukohal, et kui nad lasevad kinnisasjale kinnisvara arendaja poolt hankija soovide järgi ehitada hoone või ka olemasoleva hoone rekonstrueerida, mille hankijad seejärel arendajalt rendivad või soetavad, on tegemist erandiga. Tegelikult see nii ei ole, vaid sellisel juhtumil on tegemist siiski kas tavaliste ehitustööde või ehitustööde kontsessioonidega (RHS eelnõu, 450 SE, lk 281). Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga RHS § 11 lg 1 p 7 asjassepuutuvuse osas.
14.Ringkonnakohus märgib, et kuigi otsuse põhjal ei ole võimalik kindlaks määrata büroopindade ehitamise hinda, on võimalik kindlaks teha ruumide üürihind. Kaebaja leiab õigesti, et vaidlustatud otsuses ettenähtud lepingu eeldatav aastane maksumus on 115 560 eurot ning kogumaksumus otsuses välja toodud üürihinda arvestades 1 733 400 eurot. RHS § 15 lg 2 järgi kohaldab avaliku sektori hankija hankelepingu sõlmimisel 2. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. RHS § 14 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on riigihanke piirmäär asjade või teenuste hankelepingu korral 60 000 eurot ning ehitustööde hankelepingu korral 150 000 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul saab kummalgi juhul lugeda RHS § 15 lg 2 nõude eeldused täidetuks. RHS § 120 lg 1 p 1 järgi on hankeleping tühine, kui hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt käesolevale seadusele lubatud, sealhulgas kui väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine ei olnud käesoleva seaduse alusel lubatav ja hankija tegevuse tulemusena on ettevõtja kaotanud võimaluse oma huve vaidlustusmenetluses kaitsta. HKMS § 267 lg 3 kohaselt kohaldatakse hankelepingute suhtes halduskohtumenetluses haldusakti kohta sätestatut. Kohus ei tühista kehtivat hankelepingut. Kohus võib tuvastada hankelepingu tühisuse, kui hankeleping on tühine riigihangete seaduses sätestatud alusel.
15.Kõike eeltoodut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlus linnavolikogu 26.09.2018. a otsuse ja selle alusel sõlmitud lepingu üle on oma olemuselt avalik-õiguslik vaidlus ning vaidlustatud otsus vastab haldusakti tunnustele HKMS § 6 lg 1 mõttes. Seega kuulub käesolev vaidlus halduskohtu pädevusse. Eelnevat arvestades on ebaõige halduskohtu määrus kaebaja kaebuse tagastamise kohta HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
16.Kaebuses halduskohtule palus kaebaja tuvastada nii vaidlustatud otsuse õigusvastasus kui ka tühisus. Halduskohus asus määruses seisukohale, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude osas (HKMS § 45 lg 2, § 121 lg 2 p 1) ning vastustaja haldusakti või tegevuse väidetava õigusvastasuse tuvastamine ei kaitse kaebaja õigusi ega aita tal saavutada enda eesmärki. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega otsuse õigusvastasust puudutavas osas (määruse p-d 7-10). Perspektiivitu on ka kaebaja taotlus vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamiseks. Ilmselt pidas kaebaja siiski silmas hoonestusõiguse seadmise lepingu, mitte otsuse tühisust. Kaebaja ei ole otsuse kui haldusakti tühisust (HMS § 63 lg 2) kaebuses väitnud. Samas võib kohus haldusakti tühistada ka tühisuse kindlakstegemiseks esitatud kaebuse alusel, kui see vastab tühistamiskaebusele esitatud nõuetele (HKMS § 41 lg 4). Käesoleval juhtumil olnuks kaebaja poolt eesmärgipärane taotleda kohtult vaidlustatud otsuse tühistamist koos hoonestusõiguse seadmise lepingu tühisuse kindlakstegemisega.
17.HKMS § 5 lg 2 sätestab, et kui haldusaktis sisaldub või haldusakti alusel on tehtud vastustaja eraõiguslik tahteavaldus, võib kohus koos haldusakti tühistamisega teha otsuse resolutsioonis kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele see tahteavaldus oli suunatud. Seega HKMS § 5 lg 2 on halduskohtus lahendatavate küsimuste määratlemisel erinorm, mis võimaldab eraõigusliku tehingu tühisuse tuvastamist juhul, kui selline vastustaja eraõiguslik tahteavaldus on tehtud haldusaktis või selle alusel. HKMS § 5 lg 2 kohaldamist peab kaebaja vastavas nõudes (HKMS § 37 lg 3) kohtule tajutaval viisil taotlema. Nõude esemeks HKMS § 5 lg 2 ja § 37 lg 4 alusel võivad olla vaid niisugused avaliku võimu kandja osalusel tehtud eraõiguslikud tehingud, mis on seotud kaebaja õigusi puudutava haldusaktiga (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 63).
18.Siiski leiab ringkonnakohus, et kaebajal puudub kaebeõigus vaidlustatud otsuse tühistamiseks ja hoonestusõiguse seadmise lepingu tühisuse kindlakstegemiseks. HKMS § 44 lg 1 järgi saab halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõiguse puhul tuleb kontrollida eelkõige, kas kaebajal on riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusaktiga, mis haldusakti õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Riigikohus on sedastanud, et kaebeõiguse tekkimiseks piisab sellest, kui hinnangu andmine isiku suhtes antud haldusaktile aitab piisaval määral kaasa tema õiguste kaitsele (Riigikohtu 08.06.2016. a määrus nr 3-3-1-12-16, p 13).
19.Linnavolikogu otsuse nr 57 kohaselt pidas Narva-Jõesuu Linnavalitsus 2018. a jooksul läbirääkimisi ning tegi ettepanekuid linna omandis oleva krundi arendamiseks mitmele potentsiaalsele arendajale, kuid läbirääkimised ebaõnnestusid. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja poole linnavalitsus taolise ettepanekuga ei pöördunud. Kaebaja 08.10.2018. a pakkumine linnavalitsusele Vabaduse tn 40 asuvate bürooruumide üürimiseks on tehtud pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist. Samas esitas kaebaja 11.05.2018 taotluse ehitusloa väljastamiseks Vabaduse tn 40, Narva-Jõesuu 21-kohalise külalistemaja ehitamiseks. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 01.08.2018. a korraldusest nr 339 nähtub, et kaebajale väljastati Vabaduse tn 40 aadressil ka ehitusluba korterhotelli püstitamiseks. Narva-Jõesuu Vabaduse, Supeluse ja Nurme tänavate vahelise maa-ala detailplaneeringust ilmneb, et Vabaduse tn 40 maa sihtotstarbeks on 100% ärimaa (majutushoone). Seetõttu ei saa kaebaja väidetavat huvi Vabaduse tn 40 aadressil linnavalitsusele bürooruumide väljaüürimiseks kuigi tõsiseltvõetavaks pidada ning usutav ei ole ka kaebaja tahe võtta enda kanda lisaks külalistemaja ehitamisele ka linnale kuuluva kinnistu arendamine (kaubanduskeskuse-büroohoone ning tankla-kohviku ehitamine). Ringkonnakohus võtab vastustaja poolt koos 01.03.2019. a vastusega esitatud tõendid asja materjalide juurde.
20.Halduskohus tuvastas, et kaebajal ei oleks olnud võimalik riigihanke menetluses osaleda. Senises kohtupraktikas on leitud, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping (vt TrtRK 06.12.2017. a otsus asjas nr 3-17-1731, p 16; TlnHK 08.02.2012. a otsus asjas nr 3-11-2945; 14.02.2012. a otsus asjas nr 3-11-2947). Seetõttu on halduskohus õigesti kontrollinud kaebaja kaebeõigust ka sellest aspektist, kas tal olnuks võimalik hankemenetluses osaleda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega RHS § 95 lg 1 p 1 kohaldamisel ning SPB Build Invest Group OÜ ainsa juhatuse liikme karistusandmeid puudutavatele asjaoludele hinnangu andmisel (määruse p 13) ega pea vajalikuks neid korrata. Nimetatud asjaoludest on halduskohus teinud õige järelduse, et SPB Build Invest Group OÜ ei oleks hüpoteetilises hankemenetluses olnud määratletav hankemenetlusest huvitatud isikuna, seeläbi ei ole tema õiguste ja huvide kahjustamine võimalik ning kaebajal puudub seetõttu käesolevas asjas kaebeõigus. III
21.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.01.2019. a määruse muutmata, kuid muudab osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
22.HKMS § 109 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastustaja palub vastuses määruskaebusele jätta kõik määruskaebusega seonduvad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest. Advokaadibüroo Küllike Namm arvest nr 20180943 nähtub, et vastustajale osutati määruskaebusmenetluses õigusteenust 12 tunni ulatuses tunnitasuga 170 eurot / tund, kogusummas 2040 eurot, millele lisandub käibemaks.
23.Kohtupraktikas on rõhutatud, et halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine haldusorganile on põhjendatud, kui kohtuasjas vaieldavad küsimused on väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust. Haldusorgan võib välist õigusabi kasutada, kuid peab arvestama, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral. Haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise võimalikkus on piiratud mitme tingimusega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. Menetluskulude jagamisel võib arvestada ka muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid, näiteks kaebaja pahatahtlikkust või vaidlusaluse küsimuse erilist tähendust õiguskorras (Riigikohtu 21.06.2012. a otsus nr 3-3-1-26-12, p 29 ning seal viidatud kohtupraktika). Vaidlus linnavarale hoonestusõiguse seadmise ning linnavalitsusele bürooruumide ehitamise ja üürimisega seonduva riigihanke korraldamise üle ei välju ringkonnakohtu hinnangul vastustaja olemuslikust tegevussfäärist sedavõrd, et pidada sellega seonduva vaidlusega seotud õigusabikulusid vajalikuks. Ka ei esine ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse vastustaja kasuks õigusabikulude väljamõistmiseks. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kuna vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 9 ei võeta riigilõivu määruskaebuse esitamisel ning kaebaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust ka esitanud, siis ei ole selles osas vajalik ringkonnakohtul seisukohta kujundada. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.