Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2015.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-49409
Tsiviilasi
OJCS Bank of Moscow hagi XXXvastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OJCS Bank of Moscow (registrikood 1027700159497, Rozdestvenka 8/15, hoone 3, 107996, Moskva, Venemaa); esindajad Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Martin-Johannes Raude (Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid, Liivalaia 45, Tallinn 10145; telefon: 686 0000; [email protected]; martine-post: [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, töökoht: AS Eesti Krediidipank, Narva mnt 4, Tallinn 15014); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Ants Nõmper (Raidla Lejins Norcous Advokaadibüroo OÜ, e-post: [email protected]) ja vandeadvokaat Martin Männik (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 22.01.2015.a Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Paul Keres, Kohtuistungil osalesid advokaat Martin-Johannes Raude; Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Ants Nõmper, vandeadvokaat Martin Männik; Kostja: XXX.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Kohustada kostjat XXX`t (isikukood XXX) esitama omal kulul ajalehele „Postimees“ ja veebiportaalidele Postimees+ ning e24 avalduse, milles kostja teatab, et tema poolt 25.09.2013.a ilmunud artiklis „Pangaomanikud tülis“ avaldatud väide „XXX ja tema kaasosaliste ülesanne [oli] ähvardada pangatöötajaid, et nad alluks Moskva Panga nõutud kontrollikomiteele“ oli ebaõige.
3.Kohustada kostjat XXX`t (isikukood XXX) esitama omal kulul avalduse AS Eesti
Krediidipank aktsionäridele, milles kostja teatab, et tema poolt aktsionäridele 11.09.2013.a saadetud kirjas olid ebaõiged järgmised väited: „Moskva Panga asepresident XXXmahitusel kasutas Kapo ametnik XXX ära oma ametiseisundit“; „isik [Moskva Pank] kihutas Eesti võimuorganite töötajaid (XXX) kuritarvitama oma ametipositsiooni“, „XXX(on) tasunud mõlemale XXX kaudu 300 000 eurot“, „Kahelt Vene kodanikult võeti aktsiad jõuga üle ning aktsiate mitte-võõrandamisel ähvardati muuhulgas Venemaa julgeolekuorganite abi kasutamisega“; „survestas Moskva Pank aktsionär A-d müüma oma osalust Krediidipangas, kasutades Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse töötajaid ning ähvardades vastasel juhul raskete tagajärgedega tema äritegevusele Venemaal ja lähedaste julgeolekule“. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kostja XXX(isikukood XXX) kanda hageja OJCS Bank of Moscow (registrikood 10277001594979) menetluskuludest 30%.
2.Jätta hageja OJCS Bank of Moscow (registrikood 10277001594979) kanda kostja XXX(isikukood XXX) menetluskuludest 70%.
3.Mõista kostjalt XXX isikukood XXX) hageja OJCS Bank of Moscow (registrikood 10277001594979) kasuks menetluskuludena välja 1642,80 (üks tuhat kuussada nelikümmend kaks eurot ja 80 senti) eurot.
4.Mõista kostjalt XXX isikukood XXX) hageja OJCS Bank of Moscow (registrikood 10277001594979) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 1642,80 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
5.Mõista hagejalt OJCS Bank of Moscow (registrikood 10277001594979) kostja XXX(isikukood XXX) kasuks menetluskuludena välja 3553,20 (kolm tuhat viissada viiskümmend kolm eurot ja 20 senti) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ilmus 25.09.2013.a ajalehes „Postimees“ ning veebiportaalides Postimees+ ja veebiportaalis e24 artikkel „Pangaomanikud tülis“, milles kostja avaldas hageja kohta järgmised väited: 1) „Moskva Pank on püüdnud ligi pääseda Krediidipanga kliendiandmetele“; 2) „Moskva Pank palkas 2011. aastal [...] endise kaitsepolitsei komissari XXX ja ettevõtja XXX,
kellele maksis teenete eest umbes 300 000 eurot“; 3) „XXX ja tema kaasosaliste ülesanne [oli] ähvardada pangatöötajaid, et nad alluks Moskva Panga nõutud kontrollikomiteele“; 4) „kui tema [kostja] suhted Moskva Pangaga eelmise aasta kevadel väga teravaks läksid, ütles sealne juht keerutamata, et rikub tema elu ära“.
2.11.09.2013 edastas kostja AS Eesti Krediidipank aktsionäridele kirja, milles endas ning mille kahes lisas sisaldusid järgmised kostja väited: 1) „Moskva Panga püüdlustega saavutada juurdepääs Krediidipanga kliente puudutavatele, pangasaladusega kaitstud andmetele“; 2) „Moskva Pank avaldas korduvalt ka Krediidipanga juhtkonnale ning töötajatele [et nende tegelik eesmärk], on ligipääs Krediidipanga kliendiandmetele“; 3) „Moskva Panga esindajad kohtusid korduvalt nii XXX kui ka XXX ning Moskva Panga asepresident XXX mahitusel kasutas Kapo ametnik XXX ära oma ametiseisundit“; 4) „Kahelt Vene kodanikult võeti aktsiad jõuga üle ning aktsiate mitte-võõrandamisel ähvardati muuhulgas Venemaa julgeolekuorganite abi kasutamise“; 5) „Bank of Moscow kui AS Eesti Krediidipank aktsionär on korduvalt [...] üritanud pääseda ligi andmetele AS Eesti Krediidipank klientide hoiuste ning tehingute kohta“; 6) „Moskva Pank on Krediidipanga vastaseks tegevuseks teinud koostööd XXX ja XXX “; 7) „Moskva Pank on üritanud pääseda ligi pangasaladusele, kasutades kriminaalkorras süüdi mõistetud XXXja XXX. Muuhulgas on Moskva Panga asepresident XXX tasunud mõlemale XXX kaudu 300 000 eurot survestamaks Krediidipanga juhtkonda ja töötajaid pangasaladusele ligipääsu loomiseks“; 8) „Kontrollikomiteesse sobivate liikmete nimetamiseks kasutas Moskva Pank taas XXX ja XXX „teeneid““; 9) „Moskva Pank on survestanud Krediidipanga juhatust ja töötajaid saavutamaks juurdepääsu pangasaladusega kaitstud andmetele“; 10) „survestas Moskva Pank Krediidipanga juhtkonda ja töötajaid eesmärgiga sundida neid andma Moskva Pangale ligipääsu pangasaladusega kaitstud andmetele“; 11) „XXXähvardas XXX, et keeldumisel koostööst Moskva Pangaga kliente puudutavate andmete avaldamise osas tehakse kõik, et „rikkuda XXXelu““; 12) „isik [hageja] on [...] otsimas ligipääsu pangasaladusele, kihutades mh Eesti võimuorganite töötajaid (XXX) kuritarvitama oma ametipositsiooni“; 13) „survestas Moskva Pank aktsionär A-d müüma oma osalust Krediidipangas, kasutades Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse töötajaid ning ähvardades vastasel juhul raskete tagajärgedega tema äritegevusele Venemaal ja lähedaste julgeolekule“.
3.Hageja leidis, et kostja avaldatud andmed on ebaõiged, mistõttu tuleb kostjat kohustada avaldatud andmed tema kulul ümber lükkama. Hageja viitas VÕS § 1047 lõikele 4. Hageja leidis, et kostja avaldatud väited on faktiväited. Kuivõrd kostja edastas andmed meediaväljaannetele ja AS Krediidipank aktsionäridele, vastutab ta andmete avaldamise eest. Faktiväidete hindamisel tuleb arvestada, mida kostja mõistliku isiku arusaama järgi üldsusele avaldas ning mida kostja ise silmas pidas, ei ole asjakohane.
4.Kostja avaldatud andmetest võib mõistlik isik järeldada, et hageja on nimetanud oma eesmärgiks AS Eesti Krediidipank klientide pangasaladusega kaitstud andmetele ligipääsemist, et hageja on AS Eesti Krediidipank klientide pangasaladusega kaitstud andmetele ligipääsemiseks survestanud AS Eesti Krediidipank juhatust ja töötajaid, et hageja on pangasaladusele ligipääsemiseks, AS Eesti Krediidipank vastaseks tegevuseks ja töötajate ähvardamiseks palganud 2011. aastal XXX ja XXX, makstes viimastele 300 000 eurot. Samuti võib mõistlik isik kostja avaldatud andmetest järeldada, et hageja on kihutanud XXX oma ametiseisundi kuritarvitamisele ning hageja esindajad on korduvalt kohtunud XXX ja XXXga
ning et hageja on 2012.a kevadel ähvardanud rikkuda kostja elu. Kostja avaldatud andmetest võib järeldada, et hageja on Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse töötajaid kasutades võtnud AS Eesti Krediidipank aktsionärilt üle AS Eesti Krediidipank aktsiad ning on ähvardanud AS Eesti Krediidipank aktsionäri AS Eesti Krediidipank aktsiate mitte-võõrandamisel raskete tagajärgedega äritegevusele ja lähedaste julgeolekule.
5.Hageja leidis, et kostja avaldatud andmed on ebaõiged ja tema mainet kahjustavad. Samas on ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena. Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati. Eeltoodu alusel palus hageja kohustada kostjat esitama omal kulul ajalehele „Postimees“, veebiportaalidele Postimees + ja e24 väljaandjale avaldus, milles ta teatab, et järgmised tema poolt 25.09.2013.a artiklis „Pangaomanikud tülis“ ilmunud andmed ei vasta tegelikkusele: 1) „Moskva Pank on püüdnud ligi pääseda Krediidipanga kliendiandmetele“; 2) „Moskva Pank palkas 2011. aastal [...] endise kaitsepolitsei komissari XXX ja ettevõtja XXX, kellele maksis teenete eest umbes 300 000 eurot“; 3) „XXX ja tema kaasosaliste ülesanne [oli] ähvardada pangatöötajaid, et nad alluks Moskva Panga nõutud kontrollikomiteele“; 4) „kui tema [XXX] suhted Moskva Pangaga eelmise aasta kevadel väga teravaks läksid, ütles sealne juht keerutamata, et rikub tema elu ära“.
6.Samuti palus hageja kohustada kostjat esitama omal kulul AS Eesti Krediidipank aktsionäridele avalduse, milles teatab, et järgmised tema 11.09.2013.a kirjas ning selle kirja lisades avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele: 1) „Moskva Panga püüdlustega saavutada juurdepääs Krediidipanga kliente puudutavatele, pangasaladusega kaitstud andmetele“; 2) „Moskva Pank avaldas korduvalt ka Krediidipanga juhtkonnale ning töötajatele [et nende tegelik eesmärk], on ligipääs Krediidipanga kliendiandmetele“; 3) „Moskva Panga esindajad kohtusid korduvalt nii XXX kui ka XXX ning Moskva Panga asepresident XXX mahitusel kasutas Kapo ametnik XXX ära oma ametiseisundit“; 4) „Kahelt Vene kodanikult võeti aktsiad jõuga üle ning aktsiate mitte-võõrandamisel ähvardati muuhulgas Venemaa julgeolekuorganite abi kasutamise“; 5) Moskva Pank kui AS- Eesti Krediidipank aktsionär on korduvalt [...] üritanud pääseda ligi andmetele AS Eesti Krediidipank klientide hoiuste ning tehingute kohta“; 6) „Moskva Pank on Krediidipanga vastaseks tegevuseks teinud koostööd XXX ja XXX “; 7) „Moskva Pank on üritanud pääseda ligi pangasaladusele, kasutades kriminaalkorras süüdi mõistetud XXX ja XXX. Muuhulgas on Moskva Panga asepresident XXX tasunud mõlemale XXX kaudu 300 000 eurot survestamaks Krediidipanga juhtkonda ja töötajaid pangasaladusele ligipääsu loomiseks“; 8) „Kontrollikomiteesse sobivate liikmete nimetamiseks kasutas Moskva Pank taas XXXja XXX „teeneid““; 9) „Moskva Pank on survestanud Krediidipanga juhatust ja töötajaid saavutamaks juurdepääsu pangasaladusega kaitstud andmetele“; 10) „survestas Moskva Pank Krediidipanga juhtkonda ja töötajaid eesmärgiga sundida neid andma Moskva Pangale ligipääsu pangasaladusega kaitstud andmetele“; 11) „ XXXähvardas XXX, et keeldumisel koostööst Moskva Pangaga kliente puudutavate andmete avaldamise osas tehakse kõik, et „rikkuda XXXelu““; 12) „isik [Moskva Pank] on [...] otsimas ligipääsu pangasaladusele, kihutades mh Eesti võimuorganite töötajaid (XXX) kuritarvitama oma ametipositsiooni“; 13) „survestas Moskva Pank aktsionär A-d müüma oma osalust Krediidipangas, kasutades
Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse töötajaid ning ähvardades vastasel juhul raskete tagajärgedega tema äritegevusele Venemaal ja lähedaste julgeolekule“.
7.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hagi on esitatud õige isiku vastu, sest VÕS § 1047 lg 4 alusel võib andmete ümberlükkamist nõuda isikult, kes andmed kolmandale isikule või meediaväljaandele teatavaks tegi. Kostja tegi andmed teatavaks panga aktsionäridele ning meediaväljaandele, millega kostja on ka nõustunud. Hageja ei nõustunud väitega, et kuivõrd kostja tegutses andmete avaldamisel panga nõukogu esimehena, ei pea ta neid ümber lükkama. TsÜS § 34 lg 1 ja ÄS § 306 lg 1 kohaselt loetakse suhetes teiste isikutega aktsiaseltsi seaduslikuks esindajaks juhatus. Suhetes kolmandate isikutega saab pidada Krediidipanga tegevuseks eelkõige kahe juhatuse liikme ühist tegevust. Kostja kui Krediidipanga nõukogu ühe eeldatava liikme tegevust Krediidipanga tegevuseks pidada ei saa. Kostja ei kujuta endast üksinda ka panga nõukogu. Kostja ei ole näidanud, et hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine oleks olnud Krediidipanga viieliikmelise nõukogu kollegiaalne otsus. Andmete avaldamine oleks ka väljunud nõukogu pädevusest ÄS § 317 ja KAS § 52 järgi. Põhiseadusest tulenevaid parlamendi liikme õigusi kostja endale omistada ei saa.
8.Kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid andmeid üksnes eesmärgiga mustata hagejat ning vältida enda tagasikutsumist panga nõukogust. Ebaõigete andmete avaldaja ei olnud AS Eesti Krediidipank, vaid kostja. Ebaõige on kostja arusaam, et XXX kohta avaldatud andmete ümberlükkamist ei saa hageja nõuda. Selline järeldus muudab kostja vastuväited vastuoluliseks. XXX on hageja esindusõiguslik president. Kui kostja esitas väiteid, justkui oleks XXX lubanud hagejaga teravate suhete ja koostööst keeldumise tõttu kostja elu ära rikkuda, ei kajasta hageja selline väide mitte XXX kui hagejast sõltumatu füüsilise isiku tegevust, vaid otseselt XXX kui hageja esindaja tegevust. Kostja eesmärk sellise väite avaldamisel ei olnud suunatud mitte XXX, vaid hageja mustamisele.
9.Hageja nõustus, et kostja avaldatud väited võib jagada nelja suuremasse gruppi ehk (i) pangasaladusega kaitstud kliendiandmetele ligipääsu otsimisega seotud väited, (ii) XXX ja XXX palkamise ja ülesannetega seotud väited, (iii) kostja elu ära rikkumise lubamisega seotud väited ning (iv) väikeaktsionäride ähvardamise ja aktsiate jõuga ülevõtmisega seotud väited. Kostja leidis, et osad tema avaldused ei olnud mitte faktiväited, vaid väärtushinnangud. Hageja sellega ei nõustunud. Kostja poolt avaldatud väited on kontrollitavad, nende tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. See tähendab, et kostja peab avaldatud faktiväiteid tõendama, mitte aga võimalikke väärtushinnanguid põhjendama. Kostja peab tõendama enda avaldatud väidete õigsust. Andmete avaldamise õigusvastatus ei ole hagi rahuldamise eelduseks. Kostja teadmine, teadma pidamine või hoolsus hagi rahuldamisel tähendust ei oma.
10.Hageja leidis, et kostja ei ole tõendanud avaldatud andmete õigsust. Kostja on esitanud mitmeid asjaga mitteseotud väiteid ning süüdistusi. Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähendust, kuidas tajus kostja mingite asjaolude väidetavat tausta või millise hinnangu on kostja andnud kellegi motiividele. Hageja nendel kostja väidetel menetluse ökonoomia huvides ei peatu.
11.Pangasaladusega kaitstud kliendiandmetele ligipääsu otsimisega seotud väidete osas leidis kostja, et hageja huvi pangasaladuse vastu oli ajendatud sündmustest Venemaal. Sellised väited on väärad ning asjakohatud. Tähendust ei oma sellistest väidetavatest asjaoludest tehtud kostja subjektiivsed järeldused. Kostja subjektiivne hinnang põhineb ajakirjanduses avaldatud artiklitel. Artiklites võidakse avaldada kõiksugu andmeid, mille tõeväärtust ei ole kontrollitud, mistõttu ei saa artiklitel olla tõenduslikku väärtust. Tegemist ei ole üldtuntud asjaoludega. Kui ajakirjanduses avaldatud väited oleksid õiged, on kostja lojaalne rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud XXX, ta on alates 24.10.2013.a AS Eesti Krediidipank nõukogust tagandatud.
Hageja leidis, et ajakirjanduses avaldatud artiklid tuleb jätta tõenditena arvestamata.
12.Kostja leidis, et hageja soov pääseda ligi pangasaladusega kaitstud kliendiandmetele on tõendatud Harju Maakohtu 26.04.2013 otsusega kriminaalasjas 1-12-3980, XXX 27.01.2012 kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga ning XXX 28.12.2011 kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga. Hageja leidis, et tegemist on ebausaldusväärsete tõenditega. Kostja ei ole täpsustanud, milline lõik või lause 51 lehekülje pikkusest kohtuotsusest tema väiteid peaks tõendama. Kostja on teinud küll viiteid XXX ja XXX kahtlustatavana ülekuulamise protokollides sisalduvale, kuid need viited kostja väiteid ei tõenda.
13.XXX kahtlustatavana ülekuulamise protokolli väljavõttest ei nähtu, milliseid asjaolusid, lepinguid või probleeme ülekuulatav pangasaladuseks silmas pidas või kuidas on nendega seotud hageja. XXX ei väitnud, et hageja oleks pangasaladusega kaitstud kliendiandmetele ligipääsu otsinud. XXX selgitas oma isiklikku nägemust, kuidas võinuks tema poolt väljapakutud AS Eesti Krediidipank kontrollkomitee tegevust korraldada. XXX kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub üksnes, et tal oli tema sõnul Pariisis kohtumine, kus XXX või XXX nimetatud isik soovis läbi AS Eesti Krediidipanga infot XXX poolt XXX nimetatud isikuga seotud küsimuste kohta. Eeltoodu hageja poolt pangasaladusega kaitstud kliendiandmetele ligipääsu otsimist ei tõenda. Ülekuulamise protokollist ei saa järeldada, et XXX poolt nimetatud isikud olid ka tegelikkuses need, kelleks XXX neid pidas.
14.Hageja leidis, et kostja viidatud tõendid on ka ebausaldusväärsed. Kostja tugineb kriminaalkorras süüdi mõistetud isikute ütlustele. Seejuures puudus XXX ja XXX PS § 24 lg 3 ja KrMS § 34 kohaselt kahtlustatavatena tunnistuste andmisel tõe rääkimise kohustus või valeütluste andmise eest vastutus. Kokkuleppemenetluses antud ütlused omavad tähtsust vaid niipalju, kui prokuratuur ja kahtlustatav kokku leppisid. Ütluste tõepärasust ei ole kohtus kontrollitud. Hageja leidis, et XXX ja XXX ütlused on võrdsustavad olmevestluse käigus välja öelduga.
15.Kostja on ebaõigesti samastanud AS Eesti Krediidipank nõukogu ja kontrollikomitee tegevust hageja tegevusega. Kostja esitatud tõendid on asjakohatud. Kostja on esitanud panga sisese nõukogu, nõukogu kontrollikomitee ja juhatuse dokumentatsiooni ja kirjavahetuse. Hageja sellist dokumentatsiooni või kirjavahetust loonud ei ole ning hagejal puudub sellega seos. Hageja on eraldiseisev juriidiline isik, keda AS Eesti Krediidipank organitega samastada ei saa.
16.Äriühingu nõukogu on TsÜS § 31 lg 2 kohaselt juriidilise isiku juhtorgan, mille liikmed on ÄS § 318 lg 1 kohaselt eraldiseisvad füüsilised isikud, kes ÄS § 327 lg 2 kohaselt kannavad oma tegevuse eest ka eraldiseisvat isiklikku vastutust. Iga nõukogu liikme tegevus omistatav üksnes talle endale kui füüsilisele isikule ning üksnes oma pädevusse piiresse jäävate kollegiaalsete otsuste puhul võib nõukogu tegevuse lugeda TsÜS § 31 lg 5 kohaselt äriühingu tegevuseks (mitte aga nõukogu liikmed valinud aktsionäride tegevuseks). Kostja ei ole tõendanud, et hageja otsis ligipääsu AS Eesti Krediidipank pangasaladusele.
17.Seoses XXX ja XXX palkamise ja ülesannetega seotud väidetega leidis hageja samuti, et kostja ei saa tugineda kriminaalkorras süüdi mõistetud isikute ütlustele. Kokkuleppemenetluse otsus ei tehta kohtuliku uurimise tulemusena, vaid KrMS § 244 kohaselt prokuratuuri ja kahtlustatava või süüdistatava läbirääkimiste tulemusena. Seejuures on KrMS § 245 lg 1 p 7 kohaselt läbirääkimiste ja kokkuleppe küsimus ka kuriteo asjaolud. Kohtu roll on KrMS § 247 kohaselt kokkuleppemenetluses üksnes küsimine, kas pooled saavad kokkuleppest aru, nõustuvad sellega ja jäävad selle juurde. Seetõttu on kohtuotsus läbirääkimiste ja kokkuleppe tulemus. Kostja ei saanud tugineda kolmandate isikute vahel kokku lepitule.
18.Seoses kostja elu ära rikkumist puudutavate väidetega leidis hageja, et kostja ei ole tõendanud väidetavalt 30.03.2012.a telefonikõne toimumist ja selle sisu. Seoses väikeaktsionäride ähvardamist puudutavate väidetega leidis hageja, et kostja vastuväited ei tõenda avaldatu õigsust. Ükski kostja väidetest ei seondu hagejaga. Samuti ei tõenda kostja väiteid esitatud tõendid. 11.07.2012.a e-kiri on neutraalses ja viisakas toonis, mis ei viita survestamisele. AS Eesti Krediidipank 30.03.2012.a üldkoosoleku protokoll tõendab üldkoosoleku käiku ning mitte aktsiate ülevõtmist jõuga. Kostja enda kiri kostja väiteid tõendada ei saa. Hageja leidis, et seega on kostja esitatud tõendid asjakohatud.
19.28.04.2014. seisukohtades ei nõustunud hageja kostja seisukohtadega, et viimase poolt avaldatud ja nn esimesse ja neljandasse gruppi liigitatavad väited ei ole faktiväited, vaid väärtushinnangud. Isegi kui kostja kasutas osade väidete esitamisel sõnu „eesmärk“ või „survestamine“, sai järeldada mingeid hageja tegevuse kohta käivaid fakte, millest kostja väidetav hinnang tulenes. Kostja hinnangud pangasaladuse ligipääsemise eesmärgile või väikeaktsionäride survestamisele edastasid ühest sõnumit, justkui oleks hageja väidetav eesmärk või survestamine väljendunud reaalsetes tegudes. Hageja hinnangul ei oma tähtsust, millised arvamusi avaldas ajaleht „XXX“, milline on Vene Föderatsioonis kehtiv seadusandlus või mida on ajaleht „Ärilehele“ öelnud Putini nõunik.
20.Hageja ei ole kunagi varjanud, et soovib aktsionäride vaheliste erimeelsuste lõpetamiseks ning konstruktiivse tööõhkkonna taastamiseks suurendada osalust AS-s Eesti Krediidipank. Sellest ei saa aga teha järeldust, justkui oleks selline soov käsitatav panga klientide pangasaladusega kaitstud andmetele ligipääsu otsimisena. Osaluse suurendamise kavatsus on majandustegevuses tavapärane nähtus, mis on seotud eelkõige suurema krediidiasutuse arengus kaasarääkimise ning kõrgema dividenditulu teenimise sooviga. Kostja loodud seosed, justkui oleks osaluse suurendamise soovi taga hageja soov saada ligipääsu klientide pangasaladusega kaitstud andmetele, on otsitud ja väärad. Krediidiasutuse aktsionäril puudub pangasaladusele ligipääs sõltumata osaluse suurusest. Kostja esitatud tõendid avaldatud faktiväidete õigsust ei tõenda. Ühtlasi leidis hageja, et kostja tõendid on ebausaldusväärsed, sest ainuüksi andmete avaldamine ajakirjanduses ei tähenda, et andmete tõele vastavust on kontrollitud. Kostja peab hageja kohta esitatud ebaõiged andmed ümber lükkama isegi siis, kui tema arvamus nende andmete väidetava õigsuse kohta tugines kellegi teise avaldatud seisukohtadel või infol.
21.Hageja jäi oma varasemate väidete juurde, et kohus ei hinnanud kokkuleppemenetluses tõendeid ega tuvastanud faktilisi asjaolusid. Kohus on kriminaalasjas nr 1-12-3980 tehtud otsuses (lk 49) üksnes märkinud, et kohus on ära kuulanud poolte arvamused kokkuleppe kohta, kokkulepe vastab poolte tahtele ning see on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Hageja tegevuse osas kohus tõendeid ei hinnanud. Kohus sai KrMS § 247 lg 2 kohaselt üksnes eeldada, et kokkuleppes fikseeritud asjaolud on tõendatud. Otsuses toodud süüdistust kirjeldav osa tugineb üksnes XXX ja XXX ütlustel, mida ei saa usaldusväärsete tõenditena arvestada.
22.Isegi kui kriminaalasjas nr 1-12-3980 tehtud otsus ning XXX ja XXX ütlused oleksid tõenditena usaldusväärsed, oleksid nad kostja tõendamiseset arvesse võttes asjakohatud. Otsuse kohaselt nõustati hagejat seoses talle kuulunud AS Eesti Krediidipank aktsiate ostumüügitehingu asjaolude väljaselgitamiseg. Puudub vaidlus selle üle, et kõnealused aktsiate ostumüügitehingud allkirjastas ühelt poolt selleks ajaks hageja presidendi ametikohalt kõrvaldatud XXX ning teiselt poolt ühe lepingu osas kostjale kuuluva ettevõtte juhataja ning kostja abikaasa XXX. XXX sõnul soovis XXX informatsiooni läbi AS Eesti Krediidipank liikunud XXX seotud rahade ja kriminaalasja võimalikkuse kohta. Seega sooviti XXX kaasabil üksnes teada saada tehingu üksikasju, mis hagejale kuulunud aktsiate õigusvastase võõrandamiseni. XXX ja XXX ütlused ei olnud antud juriidiliselt täpses sõnastuses, vaid üldkeeles.
23.Isegi kui eeldada kriminaalasjas nr 1-12-3980 tehtud otsuse süüdistust kirjeldava osa ning XXX ja XXX ütluste usaldusväärsust, nähtub neist, et hageja sõlmis nõustamisteenuse lepingu mitte XXX või XXXga, vaid OÜ-ga XXX. Lepingu esemeks ei olnud pangasaladusele ligipääsu otsimine, vaid AS Eesti Krediidipank aktsiatehingutega seotud asjaolude väljaselgitamine.
24.Ebaõige on kostja väide, et AS Eesti Krediidipank kontrollikomitee loomise eesmärgiks oli saada ligipääs pangasaladusele. Kontrollikomitee loodi panga nõukogu (mitte hageja) poolt KAS § 62 lg 1 eesmärgil panga juhatuse tegevuse kontrollimiseks. Kontrollikomitee eesmärk oli nii süüdistuse kui ka XXX ja XXX ühtluste kohaselt anda hinnang toona kostja poolt juhitud AS Eesti Krediidipank juhatuse tegevusele seoses panga aktsiatega toimunud tehingutega. Nõukogu tegevus oli täiesti legitiimne ja põhjendatud, sest kogu panga tolleaegne juhatus, s.h. kostja, osales koostöös XXX ga skeemis, mis vastas rahapesu tunnustele.
25.Ühe panga aktsiatega toimunud tehingu pooleks oli kostjale kuulunud OÜ XXX, mida esindas kostja abikaasa. Kostja märkis, et ta pidas OÜ XXX poolt aktsiate ostmiseks läbirääkimisi hagejat õigusvastaselt esindanud ja käesolevaks ajaks rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud XXX . Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei on tuvastanud, et OÜ XXX ostis aktsiad XXX seotud ettevõttelt XXXd saadud laenurahaga. Samal ajal andis XXX oma tehingu korralduse just nimelt kostjale kui toonasele AS Eesti Krediidipank juhatuse esimehele. Seetõttu võis Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei kahtluse kohaselt kostjale kuuluv OÜ XXX finantseerida aktsiate ostmist XXX poolt kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud rahaliste vahendite abil ning eesmärgiga varjata vara kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku. Kostja keeldus kriminaalasjas ütluste andmisest põhjusel, et tema poolt antud ütlused oleksid võinud süüstada teda ennast.
26.Hageja leidis eeltoodu alusel, et kontrollikomitee loomise eesmärgiks ei olnud saada ligipääsu pangasaladusele, vaid kostja kui AS Eesti Krediidipank juhatuse esimehe tegevuse kontrollimine seoses panga aktsiatega toimunud tehingutega ja rahapesu kahtlusega. Hageja ega mitte üksi isik hageja seadusliku või lepingulise esindajana ei ole mitte kunagi üritanud AS Eesti Krediidipank pangasaladusega kaitstud andmetele ligipääsu saada. Isegi kui sellise tegevusega on tegelenud iseseisvalt mõni hageja töötajast panga nõukogu või kontrollikomitee liige, ei saa nende tegevust käsitada hageja tegevusena. Kostja on väitnud, et ligipääsu soovis saada hageja kui eraldiseisev juriidiline isik.
27.Mitte ükski kostja esitatud tõenditest ei tõenda hageja poolt AS Eesti Krediidipank osaluse müümise survestamist, aktsiate jõuga ülevõtmist, Venemaa julgeolekuorganite abi kasutamist või kellegi lähedastele raskete tagajärgede lubamist. Vastupidiselt kostja väidetele XXX survestamise kohta on XXX ise väitnud ajakirjandusele, et talle survet ei avaldatud.
28.05.06.2014.a seisukohtades hageja märkis, et mõlemad pooled käsitlevad nn teise ja kolmanda grupi väiteid faktiväidetena. Poolte vahel on erimeelsused esimese ja teise grupi väidete osas. Esimese grupi hulka kuuluvad väited, mille kohaselt hageja on üritanud pääseda ligi pangasaladusele või survestanud AS Eesti Krediidipank juhtkonda. Hageja hinnangul saab selline üritamine või survestamine väljenduda üksnes konkreetses tegevuses ning sellise tegevuse kohta esitatud väited on kontrollitavad. Neljanda grupi hulka kuuluvad kaks lauset, mille kohaselt hageja on survestanud panga aktsionäre oma osalust müüma, mille kohaselt hageja on kahelt Vene kodanikult aktsiad jõuga üle võtnud ning mille kohaselt hageja on ähvardanud kasutada Venemaa julgeolekuorganite abi ja raskeid tagajärgi äritegevusele ja julgeolekule. Hageja hinnangul saab kellegi survestamine, kelleltki aktsiate jõuga ülevõtmine ning kellegi ähvardamine väljenduda üksnes konkreetses tegevuses ning sellise tegevuse kohta esitatud väited on kontrollitavad. Seega leidis hageja, et kõik kostja avaldatud väited on
faktiväited.
29.Hageja leidis, et tuleb eristada hagejat ning Krediidipanga nõukogu, kontrollikomiteed ja nõukogu või kontrollikomitee liikmeid. Kostja ei ole väitnud, et panga kliendiandmetele otsis ligipääsu nõukogu või kontrollikomitee või mõni nõukogu või kontrollikomitee liige. Kostja on väitnud, et panga kliendiandmetele otsis ligipääsu hageja. Samuti tuleb eristada OÜ-t XXX kui juriidilist isikut ning XXX ja XXX kui füüsilisi isikuid. Kostja ei ole väitnud, et hageja kasutas OÜ XXX teenuseid või tasus OÜ-le XXX. Kostja on väitnud, et hageja kasutas XXX ja XXX teenuseid ja tasus nimelt neile. OÜ-d XXX ei saa samastada XXX või XXX . XXX ja XXX ütluste kohaselt kasutas hageja OÜ XXX teenuseid. Teenuseid ei kasutatud pangasaladusele ligipääsu saamiseks.
30.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 15 890 eurot ning viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni hüvitamise kohustuse täitmiseni. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 300 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu summas 2 eurot, tõlkimise kulu summas 44 eurot ning esindajate õigusabikulud summas 15 544 eurot. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses antud menetlusega ning hageja palus kulud välja mõista ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja esindaja Paul Keres õigusteenust mahus 63,6 tundi, MartinJohannes Raude mahus 36,4 tundi ning jurist Helen Aaremäe osutas tõlketeenust mahus 0,8 tundi. Vandeadvokaat Paul Kerese tunnitasu määr on 170 eurot ning Martin-Johannes Raude tunnitasu määr on 130 eurot. Juristi tunnitasu määr tõlketeenuse osutamisel on 55 eurot. Täiendavalt palus hageja kostjalt välja mõista 22.01.2015.a kohtuistungil osalemise kuluna 900 eurot. Mõlemad hageja esindajad osalesid istungil kolme tunni ulatuses. Arvestades esindajate tunnitasu suurust, oli esindaja kulu 3x170+3x130=900 eurot.
31.Kostja menetluskulude taotlusele vaidles hageja osaliselt vastu ning leidis, et vähemalt 1095 euro ulatuses ei ole kostja menetluskulud põhjendatud. Hageja ei vaielnud vastu kostja esindamiseks kulunud ajale. Kostja vaidles vastu vandeadvokaat Ants Nõmperi tunnitasu põhjendatusele ja vajalikkusele, vandeadvokaat Asko Pohla õigusteenuse käsitamisele kostja esindajakuluna ning advokaadibüroo Pohla & Hallmägi kantseleikulude käsitamisele kostja menetluskuludena. Kostja menetluskulude nimekirja järgi on vandeadvokaat Ants Nõmperi ühe töötunni hind 205 eurot (km-ta). Hageja hinnangul ületas selline tunnitasu sarnase õigusteenuse eest makstavat keskmist tasu ja hageja palus lugeda vandeadvokaat Ants Nõmperi põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks 170 eurot. Seega oli Ants Nõmperi põhjendatud esinduskulu (arvestades tema poolt esindamiseks kulunud aega) 15 x 170 = 2550 eurot.
32.Kostjat on menetluses esindanud vandeadvokaadid Martin Männik, Ants Nõmper ja 24.09.2014 istungil advokaat Virgi Kobin. Samas nähtub kostja 22.01.2015 menetluskulude nimekirja lisadest 1 ja 2, et kostja palub arvestada menetluskulude kindlaksmääramisel 0,9+0,7+1,9=3,5 tunni, s.o 120x3,5=420 euro (km-ta) ulatuses ka vandeadvokaat Asko Pohla osutatud õigusteenusega. Hageja hinnangul ei saa kostjat menetluses mitte esindanud isiku õigusteenust kostja esindajakuluna käsitada. Kuna kostja on palunud hüvitada advokaadibüroo Pohla & Hallmägi osas ka menetluskuludelt arvestatavat käibemaksu, palus hageja jätta vähemalt 420 x 1,2 = 504 eurot (s.o vandeadvokaat Asko Pohla õigusteenus) kostja menetluskuluna käsitamata.
33.Hageja leidis, et advokaadibüroo Pohla & Hallmägi kantseleikulud ei ole kostja menetluskuludeks. Tuleb eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas. Kostja palus 55 euro ulatuses (ilma käibemaksuta) mõista välja advokaadibüroo kantseleikulud, kuid need ei ole kostja menetluskulud. Hagejalt ei saa välja mõista ka käibemaksu kantseleikuludelt. Seetõttu palus hageja jätta välja mõistmata summa 55 x 1,2=66 eurot. Hageja
juhtis ka tähelepanu sellele, et kostja palus viivise välja mõista ainult advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcus ees tekkinud menetluskulult.
KOSTJA VASTUVÄITED
34.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et hagi tuleb tema vastu jätta rahuldamata ka siis, kui tal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning ta kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab rikkumise astmele. Kui osa kostja avaldatud lausetest on väärtushinnangud, tuleb hagi jätta rahuldamata juhul, kui väärtushinnangu avaldamine ei olnud õigusvastane.
35.Kostja leidis, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja on AS Eesti Krediidipank nõukogu esimees ja esitas vaidlusalused andmed ajakirjandusele kui nõukogu esimees. Hageja märkis kostja aadressiks kostja töökoha aadressi. Andmed, mis esitati aktsionäridele Krediidipanga aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul või sellele eelnevalt, esitati seoses Moskva Panga taotlusega panna 24. oktoobri 2013. aasta üldkoosoleku päevakorda eelnõu kutsuda kostja tagasi nõukogu liikme kohalt. Seega seondub vaidlus ühe juriidilise isiku organi (nõukogu) poolt esitatud avaldusega, kus hagejaks on isik, kes osales juriidilise isiku organis (üldkoosolekul), mitte ühe füüsilise isiku avaldusega ajakirjandusele või Krediidipanga aktsionäridele.
36.Kuna käesolev vaidlus on seotud juriidilise isiku (Krediidipank) sisesuhtega (andmeid ei avaldatud kolmandatele isikutele, vaid juriidilisele isikule endale) ning juriidilise isiku ühe organi (nõukogu) poolt esitatud avaldusega ajakirjandusele ja teisele organile (aktsionäride üldkoosolekule), ei ole käesolevas vaidluses kohaseks kostjaks mitte XXX, vaid AS Eesti Krediidipank, sest TsÜS § 35 lg 5 kohaselt juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Analoogiliselt on Riigikogu saadik vaba esitama enda arvamusi ning tal on selles osas saadiku immuniteet. Sama moodi on äriühingu üldkoosolekul organi liige (sealhulgas nõukogu liige) vaba esitama enda arvamusi ning nende avalduste suhtes ei peaks riik andma õiguskaitset isikule (antud juhul aktsionärile), kes tunneb end avaldusest puudutatuna.
37.Kostja leidis, et hageja on tegutsenud eesmärgiga saada ligipääs AS Eesti Krediidipank pangasaladusega kaitstud kliendiandmetele. Poolte vahel ei saa olla vaidlust selles, et kliendiandmed on kaitstud pangasaladusega KAS § 88 lg 1 ja § 89 lg 1 alusel. Pangasaladuse töötlemine käib isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele vastavalt. Pangasaladuse avaldamine on lubatud vaid kliendi kirjalikul nõusolekul või KAS § 88 lg-s 5 nimetatud juhtudel kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud järelepärimise vastusena. Pangasaladuse avaldamine on võimalik vaid erandjuhtudel ja panga aktsionäril ei tohi olla juurdepääsu pangasaladusele.
38.Kostja väide, mille kohaselt oli hageja eesmärgiks pangasaladusega kaitstud andmetele ligipääsu saamine, on väärtushinnang, mitte faktiväide. Mis on tegevuse eesmärk, ei ole mõõdetav ega kontrollitav, vaid tegemist on subjektiivse hinnanguga teole. Tegevuse eesmärgi tõesus ei ole kohtumenetluses tõendatav. Sellise hinnangu andmiseks peab olema objektiivses maailmas midagi toimunud, millele tuginedes võib hinnangu anda ehk hinnang peab põhinema õigetel faktidel.
39.Hageja huvi pangasaladuse vastu oli ajendatud sündmustest Venemaal ning hageja tegevus pangasaladusele juurdepääsu saamiseks on tuvastatud jõustunud kohtuotsuse ja kriminaalasja ülekuulamise protokollidega. Krediidipanga nõukogu kontrollikomitee loomine oli hageja katse saada juurdepääsu pangasaladusele. Hageja on tunnistanud soovi saada juurdepääsu pangasaladusele ja on sellel eesmärgil survestanud Krediidipanga juhte. Hageja tahet saada
ligipääs pangasaladusele kinnitab Krediidipanga nõukogu tegevus. Kostja leidis, et tegu oli kohase väärtushinnanguga.
40.Paljudel Krediidipanga klientidel ja aktsionäridel on märkimisväärsed ärihuvid Venemaal, millest on teadlik Finantsinspektsioon. Venemaa Riigiduumas on arutusel seaduseelnõud, mis nõuaks riigiametnike väliskontode sulgemist. Kuivõrd hageja kui Krediidipanga suuraktsionär kuulub 95% ulatuses VTB Pangale, mille suuraktsionär on Venemaa Valitsus, siis on hageja huvi ajendatud Vene Föderatsiooni soovist saada informatsiooni isikute kohta, kes hoiavad oma varasid välisriikides. Informatsioon klientide kohta, kes hoiavad oma varasid Krediidipangas, on pangasaladus KAS § 80 lg 1 tähenduses.
41.20.02.2013.a ajalehes „Äripäev“ ilmunud artiklis „Bank Moskvõ soovib saada Krediidipangas kontrolli“ avaldas Moskva Panga president XXX, et panga eesmärk on suurendada oma osalust Eesti Krediidipangas 66%-ni, et saada panga juhtimine enda kontrolli alla. Artikli avaldamise ajaks oli luhtunud hageja plaan saada pangasaladusele juurdepääsu läbi Krediidipanga nõukogu juurde moodustatud kontrollikomitee. Artiklis väljendatu kohaselt vajab aktsionäride leping XXX i hinnangul kavandamist sellisel kujul, et 66%-line osalus võimaldab investoril määrata inimesi Krediidipanga nõukokku.
42.Hageja soovi pärast pangasaladusele ligipääsemist osalus Krediidipangas maha müüa kinnitab 01.07.2013.a ajalehes Banki.ru ilmunud artikkel „ XXX: Moskva Pank müüb ukraina, valgevene ja eesti «tütred»“. Artikli kohaselt andis Moskva Panga president XXX intervjuu telekanalile RT, milles kinnitas, et Moskva Panga «tütred» Ukrainas, Valgevenes ja Eestis lähevad müüki. 21.11.2013.a ajalehes Izvestia.ru ilmunud artiklis „Uut kriminaalasja XXX vastu aitas algatada Eesti Pank“ avaldati, et kostja Krediidipanga nõukogust tagandamise katse üheks põhjuseks oli kostja soovimatus võimaldada hagejale juurdepääsu pangasaladusele. Seega ei ole hageja varjanud oma soovi saada ligipääsu pangasaladusele.
43.Harju Maakohtu 26.04.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-3980 mõisteti XXXsüüdi mõistetud KarS § 294 lg 2 p 1, 2, 4 alusel, XXX KarS § 298 lg 1 alusel, XXX KarS § 294 lg 2 p 1, 2, 4 alusel. Otsus ning kriminaalasja ülekuulamise protokollid tõendavad, et hageja on korduvalt püüdnud ligi pääseda Krediidipanga pangasaladusega kaitstud andmetele. XXX ülekuulamise protokolli kohaselt kohtus ta hageja juhatuse liikme XXXga, kes soovis infot Krediidipanga pangasaladuse kohta. Informatsioon Krediidipangas liikunud rahade ja tehingute kohta on käsitletav pangasaladusena. XXX ütluste kohaselt oli vaja lepingut, mis oleks välistanud probleemid pangasaladusega. Leping, millele XXXviitas, oli 29. augustil 2011.a sõlmitud nõustamisleping hageja ja XXX firma OÜ XXX vahel, mille sisuks oli muuhulgas kontrollikomitee loomine eesmärgiga saada pangasaladuse andmeid.
44.Kuna Krediidipanga juhatus ei võimaldanud hagejale juurdepääsu pangasaladusele, otsustas hageja XXX ja XXX ettepanekul luua panga nõukogu juurde kontrollikomitee. Kohtuotsusest on selge, et hageja tellitud nõustamisteenuse üheks osaks oli kontrollikomitee moodustamine. Kostja leidis, et kontrollikomitee tegevus on samastatav hageja tegevusega. Kontrollikomitee loomine oli hageja initsiatiivil võimalik, kuna alates 15. detsembrist 2010.a kuni 31. märtsini 2012.a olid panga nõukogu viiest liikmest neli hageja töötajad, neist kaks Moskva Panga juhatuse liikmed. Krediidipanga 2. septembri 2011.a nõukogu otsusega moodustati kontrollikomitee, mille poolt hääletasid Moskva Panga esindajatena XXX, XXX, XXX ja XXX. Vastu oli XXX, kes esitas eriarvamuse, mille kohaselt: „Otsus võib olla vastuolus Eesti Vabariigi õigusaktidega ja kahjustada klientide huve.“.
45.Loodud kontrollikomiteesse kuulunud seitsmest liikmest ( XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX) kolm esimest olid otseselt hagejas juhtpositsioonidel olevad isikud.
Kontrollikomiteesse kuulunud neljas liige XXX on kohtuotsusega kriminaalkorras süüdi mõistetud isik, kes osutas hagejale raha eest teenuseid. Viienda liikmena kuulus kontrollikomiteesse XXX, kes oli sinna määratud XXX ettepanekul ja kuuendana XXX, kes oli sinna määratud XXX ettepanekul. Kontrollikomitee seitsmes liige XXX oli sinna määratud XXX poolt, kes on kohtotsusega süüdi mõistetud altkäemaksu võtmises. Seega olid kõik kontrollikomiteesse kuulunud isikud hageja poolt eelnevalt heaks kiidetud.
46.Kostja viitas KAS § 62 lõikele 1 ja leidis, et säte ei võimalda laiendada kontrollikomitee pädevust viisil, mis seaks ohtu pangasaladuse tagamise kohustuse. Lisaks saab sellise kontrollikomitee moodustada üksnes juhatuse tegevuse kontrollimiseks, mitte ligipääsu saamiseks pangasaladusele. Samas nõudis Krediidipanga peamiselt hageja esindajatest koosnev nõukogu, et juhatus edastaks kontrollikomiteele informatsiooni, mis on kaitstud pangasaladusega. Järelikult oli hageja kontrollitava kontrollikomitee eesmärgiks saavutada juurdepääs Krediidipanga klientide pangasaladusega kaitstud andmetele.
47.Krediidipanga nõukogu otsuse nr. 161 alusel moodustati Kontrollikomitee, mille ülesannete projekt esitati juhatusele tutvumiseks. Projekti kohaselt hõlmas juhatuse poolt kontrollikomiteele antav informatsioon muuhulgas pangasaladust. Projekti punktis 1 ette nähtud valikuline Krediidipanga klientide poolt tehtud transiitrahaülekannete analüüs on hõlmatud pangasaladusega KAS § 89 lg 1 tähenduses. Enamus kontrollikomitee poolt nõutavast informatsioonist kvalifitseerub pangasaladusena. Samuti paluti juhatusel selgitada võimalust Krediidipanga ja XXX vahelise lepingu sõlmimiseks, mille sisuks oli pangasaladuse avaldamine hagejale.
48.Krediidipanga juhatus palus advokaadibüroolt Tark Grunte Sutkiene õiguslikku arvamust seoses nõukogu otsusega 161. Arvamuses leiti, et panga juhatusel on keelatud pangasaladuseks oleva informatsiooni avalikustamine kontrollikomiteele ning enamus nõukogu taotletud informatsioonist kvalifitseerub pangasaladusena. Seega tugines kostja väärtushinnangute avaldamisel õigetele faktidele ning väärtushinnangu avaldamine ei olnud õigusvastane. Arvamuses leiti samuti, et kavandatud leping oleks olnud vastuolus Eesti õigusega, sest see oleks kohustanud panga juhatust avaldama pangasaladust. Lepingu alusel oleks pangasaladuse andmeid avaldatud hagejale kui teenuse tellijale. Kuigi lepingu kohaselt oli selle poolteks XXX ja Krediidipank, oli informatsiooni tellijaks hageja, kellele oli lepingu punkti 3 kohaselt antud õigus pangasaladuse edastamiseks Vene Föderatsioonile. Lepingust nähtuvalt teadis hageja, et avaldatud informatsioon on pangasaladus.
49.Kuivõrd Krediidipanga juhatus keeldus lepingu sõlmimisest, edastas hageja 15. septembri 2011.a kirjaga uue kohandatud lepingu XXXOÜ ja Krediidipanga vahel, jäädes ise endiselt teenuse tellijaks. Leping sisuks oli taas pangasaladuse edastamine hagejale ja viimasel oli võimalus edastada saadud informatsiooni Moskva Panga aktsionäriks olevale ja Vene Föderatsiooni poolt kontrollitavale VTB Bank OAO-le.
50.Krediidipanga nõukogu järgneval koosolekul 19. septembril 2011.a olid päevakorras ainult kontrollikomitee volitused ja tegevuse põhimõtted. 19. septembril 2011.a edastas kontrollikomitee esimees XXX kostjale infopäringu, milles nõudis muuhulgas pangasaladusega kaitstud informatsiooni avaldamist. Krediidipanga nõukogu 26. septembri 2011 otsuses oli päevakorras kontrollikomiteega seonduv. Krediidipanga nõukogu esitas panga juhatusele päringu, milles soovis muuhulgas informatsiooni pangasaladuse kohta. Antud koosolekul osalesid üksnes hageja esindajad. Päringus sooviti informatsiooni Krediidipanga klientide maksetehingute kohta. Kuna Krediidipanga juhatuse liige XXXja siseauditi juht XXXkeeldusid
4.oktoobri 2011 kirjaga kogu soovitud informatsiooni avaldamisest viitega pangasaladusele, vastas hageja sellele omapoolse surveavaldusega, nõudes kogu informatsiooni avaldamist
elektrooniliselt Krediidipanga nõukogu esimehele 26. oktoobriks 2011.a. Seega survestas hageja Krediidipanga juhatust ja töötajaid, saavutamaks juurdepääsu pangasaladusega kaitstud andmetele.
51.20. detsembril 2011.a saatsid Krediidipanga nõukogu ja kontrollikomitee liikmed XXX(Moskva Panga tütarpankade osakonna juhataja) ja XXX(Moskva Panga tütarpankade direktsiooni finantsanalüüsi ja tütarpankade kontrolli osakonna juhataja) Krediidipanka auditeerivale AS XXXEesti audiitorile XXXkirja, milles nad soovisid uurimise läbiviimist, mis keskenduks klientide maksetehingutele, mis on pangasaladusega kaitstud. Soovitud analüüsi tulemused edastas XXXnõukogule pangasaladust avaldamata 17. jaanuaril 2012.a.
52.Hagejat saadud informatsioon ei rahuldanud ja Krediidipanga nõukogu 6. veebruari 2012.a päevakorras oli kontrollikomitee töö. Krediidipanga nõukogu otsuse punkti 1 kohaselt pidi pank muuhulgas esitama väljavõtted operatsioonisüsteemidest ja tagama kliendigruppide lõikes failidele ja maksedokumentidele ligipääsu. Kogu selline informatsioon on pangasaladus KAS § 89 lg 1 mõistes. Antud otsuse poolt hääletasid nõukogu koosolekul üksnes hageja töötajatest esindajad. XXX esitas eriarvamuse, mille kohaselt pidas ligipääsu saavutamist pangasaladusele seadusega vastuolus olevaks.
53.Hageja esindajana Krediidipanga nõukokku kuulnud XXXsaatis 2. märtsil 2011.a kirja kostjale, milles soovis saada pangasaladuseks olevat informatsiooni. Kirjas sooviti teabe avaldamist kõikide kehtivate lepingute nimekirja kohta, mille kehtivuse tähtaeg on kolm või rohkem aastat või mille summaks on üle 50 000 USA dollari. Paluti edastada ka informatsioon lepingu vastaspoole, allkirjastamise kuupäeva, summa ja lepingu eseme kohta. Kogu selline informatsioon on pangasaladus, mille avaldamisest kostja õiguspäraselt keeldus.
54.Hageja otsest soovi saada juurepääs pangasaladusele kinnitab hageja 21. oktoobri 2011.a kiri Krediidipangale, milles hageja nõudis oma esindajatest koosneva Krediidipanga nõukogu nimel juhatuselt pangasaladusega kaetud informatsiooni avalikustamist. Kirjas leiti, et informatsiooni andmisest keeldumine ei põhine kehtival õiguse ning viide pangasaladusele on kohatu, sest nõukogu liikmeid ei saa käsitleda kolmandate isikutena KAS § 88 tähenduses. Seega hageja teadis, et nõutav informatsioon oli käsitletav pangasaladusena, kuid nõudis selle avaldamist nõukogule ja kontrollikomiteele, kuhu kuulunud kõik isikud olid enne kontrollikomiteesse määramist läbinud „Moskva Panga poolse heakskiidu kontrolli“. Samuti on kirjas tuntav hageja surve Krediidipanga juhatusele, et viimane avaldaks pangasaladusega kaitstud teavet.
55.Samuti pöördusid hageja esindajad Krediidipanga töötaja XXXpoole eesmärgiga survestada kostjat pangasaladuse avaldamiseks. XXXon 5. novembri 2012.a kirjas kostjale ja XXXeavitanud XXX ja XXXkui hageja esindajate poolt avaldatud survest. Kostja survele ei allunud ja informatsiooni pangasaladuse kohta hagjale ei avaldanud.
56.Hageja soovi saada juurdepääs pangasaladusele kinnitab Krediidipanga nõukogu liikme XXX kiri, mis puudutab nõukogu tegevust 2011. ja 2012. aastal. Kirjas oli märgitud: „Panga nõukogu selle koosseisu tegevuse hindamisel tuleb arvestada, et Krediidipanga nõukogu viiest liikmest neli ( XXX, XXX, XXX jal XXX) olid Moskva Panga töötajad. /.../ Alates septembrist 2011 kuni veebruarini 2012 pidas Krediidipanga nõukogu kokku 5 koosolekut. Kõigil nimetatud koosolekutel käsitles Panga nõukogu sisuliselt vaid ühte küsimust – Krediidipanga n.n. „kontrollikomitee“ kaudu Krediidipanga klientidele pangandussaladusega kaitstud andmetele juurdepääsu võimaldamist Moskva Panga poolt eelnevalt heaks kiidetud isikutele.“. Seega tugines kostja väärtushinnangu avaldamisel õigetele faktidele. Kirja kohaselt esindasid need nõukogu liikmed, kes olid hageja esindajad, ainult hageja tahet ega ei hääletanud nõukogus mitte Krediidipanga huvidest lähtuvalt, vaid lähtuvalt hageja juhatuse ettekirjutustest.
Kirja järgi väljendasid hagejat esindanud nõukogu liikmed korduvalt, et nad ei saa hääletada nõukogus nende otsuste poolt, mis ei ole hageja juhatuses eelnevalt heaks kiidetud. Seega on kostja tõendanud, et hageja survestas enda töötajaid ja Krediidipanga juhtorgani liikmeid, et viimased tagaks talle juurdepääsu pangasaladusele.
57.Kostja leidis, et XXX ja XXX poolt hagejale tasuliste teenuste osutamine on faktiväide, mille avaldamisel ta tugines kohtuotsusele ning ülekuulamiste protokollidele. Kostja väide, et hageja palkas 2011. aastal XXX ja XXX, kellele maksti teenete eest umbes 300 000 eurot, on tõendatud kohtuotsusega. Kriminaalasja materjalidest on näha, et 300 000 eurot oli sisuliselt ettemaks, kuid „tehingu õnnestumise“ korral oleksid summad olnud kordades suuremad. Jõustunud kohtulahendiga mõisteti XXXja XXX süüdi.
58.Kostja väide hageja esindajate korduvalte kohtumiste kohta XXX ja XXXga on tõendatud kohtuotsusega. Kohtuotsuse kohaselt toimus 11.09.2011.a toimus Prantsusmaal Pariisis XXX ja XXX kohtumine hageja esindaja XXX’ga. Lisaks kohtusid kohtuotsuse kohaselt XXX ja XXXhageja esindaja XXXga 15.10.2011.a Inglismaal Londonis ning 21.10.2011.a pidi XXXl olema järjekordne kohtumine XXXga Moskvas. Kriminaalasjas XXX poolt antud ütlustest tulenevalt on XXX kohtunud samuti hageja presidendi XXX ga. Lisaks otsustas XXXkohtumise korraldamise Moskvas nii XXX kui XXX ga, kuid kuna tal puudus Moskvasse sõiduks viisa, siis jõuti kokkuleppele, et XXX esindajana sõidab Moskvasse XXX, et saada ülevaade sellest, mida Moskvas räägitakse.
59.Kostja väide, et hageja kasutas kontrollikomiteesse sobivate liikmete nimetamiseks XXX ja XXX teeneid, on tõendatud kohtuotsusega. Krediidipanga kontrollikomitee moodustamise idee tuli XXX ja XXX, mida XXXoma ütlustes kinnitas. Hageja ei ole vaidlustanud fakti, et kontrollikomitee loomine viidi läbi tema initsiatiivil ja kontrollikomitee on hageja poolt mõjutatav läbi tema töötajateks olevate Krediidipanga nõukogu liikmete. Kohtuotsuse kohaselt lubas XXX XXX aidata leida kontrollikomiteesse sobivad isikud. Otsuse järgi valiti kontrollikomiteesse XXX ja XXX soovitatud kandidaadid XXX ja XXX.
60.Kostja väide, et XXXähvardas ta elu ära rikkuda, ei ole faktiväide, vaid on väärtushinnang. Milline on tegevuse eesmärk, ei ole mõõdetav ega kontrollitav, vaid tegemist on subjektiivse hinnanguga teole. XXXähvardus oli tingitud teadmisest, et hageja esindajatest koosneva Krediidipanga nõukogu ametiaeg oli lõppemas, kuid ligipääs pangasaladusele puudus ikka veel. XXXesindajad ähvardasid XXX ning
30.märtsil 2012.a õhtul kella 19 paiku helistas XXXkostja mobiiltelefonile ning ähvardas ta elu ära rikkuda, sest kostja oli keeldunud hagejale avaldamast Krediidipanga kliente puudutavaid andmeid. 30. märtsil 2012.a valiti Krediidipangale uus nõukogu, mille liikmete hulgas ei olnud enam mitte ühtegi hageja esindajat, mistõttu oli luhtunud hageja katse saada ligipääsu pangasaladusele läbi kontrollikomitee. Varasemad XXXähvardused kostja aadressil nähtuvad XXX5. novembri 2012.a kirjast. Kostja poolse keeldumise puhuks ähvardasid hageja esindajad teda ja teisi panga töötajaid. Ühtlasi leidis kostja, et kuivõrd väited ähvarduste kohta ei puudutanud hagejat, vaid XXX, ei saa hageja nimetatud väidete ümberlükkamist nõuda ning antud osas tuleb hageja nõue jätta läbi vaatamata.
61.Väited, milliste kohaselt survestas hageja Krediidipanga aktsionäre aktsiaid müüma, on väärtushinnangud, mitte faktiväited. Suurekaliibrilise äriga saab Venemaal tegeleda edukalt vaid võimuladvikuga vastuollu minemata. Nende väidete avaldamisel tugines kostja talle XXX poolt avaldatud informatsioonile, mille tõesuses kostja ei kahtle. Kostjal oli XXX usalduslik kliendisuhe Krediidipanga juhatuse esimehena 2001 – 2012 töötatud aastate jooksul. XXXandis kostjale detailse ülevaate kostja poolsest survest aktsiate võõrandamiseks.
62.30. märtsil 2012.a toimus Krediidipanga aktsionäride üldkoosolek, mille käigus valiti uus nõukogu. Valitud nõukogus ei olnud ühtegi hageja esindajat ning hageja katse pangasaladusele ligipääsuks läbi kontrollikomitee oli luhtunud. Hageja ainus võimalus laienda oma mõjuvõimu Krediidipangas oli läbi väikeaktsionäride aktsiate omandamise. Väikeaktsionärideks olid muuhulgas Venemaa kodanikud XXX, kes omas 9,9% Krediidipanga aktsiatest ja XXX, kes omas 6% Krediidipanga aktsiates XXXon isik, kellel on Venemaal märkimisväärsed ärihuvid.
63.Hageja president XXX helistas XXX 28. märtsil 2012.a, s.o enne
30.märtsi 2012.a üldkoosoleku toimumist ja tegi XXX ettepaneku hääletada Krediidipanga üldkoosolekul solidaarselt hagejaga. Ettepanek Finantsinspektsiooni teadmata hääletada hageja juhiste kohaselt tehti XXX ka 3. juulil 2012.a, kui hageja esindaja XXX saatis XXX e-kirjaga Krediidipanga ostu-müügilepingu, mille variandi 1 punkti 4 kohaselt: „/.../ palume Teil sõlmida meiega lühike leping (teatud aktsionäride lepingu analoog), mille kohaselt Teie kohustute EKB aktsionäride üldkoosoleku toimumise korral hääletama seal teatud viisil.“ Seega tugines kostja vastava informatsiooni avaldamisel õigetele faktidele. Kostjal oli vaidlusaluste väidete avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kostja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab rikkumise astmele, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata isegi teoreetilisel juhul, kui kostja poolt avaldatud faktiväited osutuksid osaliselt ebatäpseteks.
64.Hageja tegi XXX ettepaneku üldkoosolekule mitteilmumiseks eesmärgiga üldkoosoleku toimumine kvoorumi puudumise tõttu ära jätta. Seda oli hagejale vaja selleks, et leida võimalus järgmisel koosolekul valida hagejale meelepärane Krediidipanga nõukogu koosseis ning sellele järgnevalt uus juhatus. XXXhelistas 29. märtsil 2012.a XXX ning keeldus hageja ettepanekust. 30. märtsi 2012.a üldkoosolekust nähtub, et XXXhääletas vastupidiselt hageja ootustele.
65.Hageja president XXXkutsus 19. aprilliks 2012.a XXX kohtumisele Moskva Panga ruumidesse Moskvas. Kohtumisel esitati hageja presidendi XXXpoolt nõudmine, et XXXvõõrandaks oma Krediidipanga aktsiad hagejale või hääletaks järgmisel koosolekul hageja juhiste kohasel XXX poolt kostjale edastatud informatsiooni kohaselt oli hageja korraldanud, et lühematele jutuajamistele pangas järgnes mitme tunni jooksul küsitlemine Venemaa Föderaalses Julgeolekuteenistuses, kus muuhulgas küsiti XXX , miks hääletas tema esindaja Krediidipanga üldkoosolekul Venemaa riigi huvide vastu. Venemaa reaalsetes oludes äri ajav XXXmõistis sündmuste käigust, et aktsiate müümise ettepanekuga mittenõustumisel ootaksid teda Venemaal suured probleemid.
66.XXX sõnade kohaselt tunti Moskvas huvi ka teise Krediidipanga väikeaktsionäri, XXX vastu, kellel on samuti märkimisväärsed ärihuvid Venemaal. Moskvas toimunud kohtumisel sooviti XXX , et ta mõjutaks XXX käituma samuti hageja juhiste kohaselt või müüma talle kuuluvad Krediidipanga aktsiad. XXXavaldas kostjale, et nii talle kui XXX emale korrati korra veel üle hageja soovid.
67.18. mail 2012.a sõlmiti kavatsuste protokoll hageja ja XXX vahel, millega viimane pidi korraldama enda ja XXX aktsiate müügi hagejale. Kostja leidis, et see oli aktsiate jõuga ülevõtmine. Hageja survet kinnitab muuhulgas XXX vastus hageja esindaja XXX 3. juuli 2012.a kirjale, milles ta kinnitas, et kirjutas aktsiate müügilepingule alla teatud lugupeetud inimeste tungival palvel.
68.31.01.2014.a seisukohtades kostja märkis, et avaldatud väiteid saab liigitada nelja gruppi: pangasaladusega kaitstud andmetele ligipääsu otsimisega seonduvad väited, XXX ja XXX palkamisega seotud väited, väited, mis on seotud ähvardusega kostja elu ära rikkuda ning väikeaktsionäride ähvardamise ja aktsiate jõuga ülevõtmisega seotud väited.
69.Kostja leidis, et esimese grupi väited on käsitletavad väärtushinnangutena, sest see, mis oli hageja tegevuse eesmärk, ei ole mõõdetav ega kontrollitav, vaid tegemist on kostja väärtushinnanguga teole. 29. detsembri 2013.a ajalehe „Äripäev“ arvamuse rubriigis artiklis „Krediidipank: etturid malelaual“ kajastub sarnane väärtushinnang ning analoogilist seisukohta on väljendanud 7. jaanuaril 2014.a ajalehe „Äripäev“ arvamuste rubriigis ilmunud artiklis „Krediidipank kahe tule vahel“ ajalehe „Delovõje Vedmosti“ ajakirjanik XXX . Informatsioon, mida hagejal oli vaja hankida, puudutas Krediidipangas tehtud tehinguid, mis on käsitatavad pangasaladusena KAS § 88 lg 1 tähenduses. Nende tehingute kohta oli hagejal võimalik saada informatsiooni üksnes ebaseaduslikult. Ajakirjanik jõudis üksnes kohtuotsuse pinnalt veendumusele, et hageja andis XXX altkäemaksu ja hageja soovis saada juurdepääsu pangasaladusele XXX ja XXX tasustatud kaasabil. Kostja nõustus, et teise ja kolmanda grupi väited on faktiväited. Neljanda grupi väiteid pidas kostja samuti väärtushinnanguteks, sest need puudutavad kostja hinnanguid hageja tegevusele.
70.Venemaal peetakse isiku õigust avada ja omada kontosid välispankades Venemaa majandust kahjustavaks ja Riigiduumas on vastu võetud seadus, mis keelab teatud isikutel väliskontosid omada. Järelikult oli Venemaa kodanikel keelatud kontode omamine Krediidipangas. Kontode sulgemiseks on Venemaal vaja teada neid isikuid, kes Eesti krediidiasutustes kontosid omavad. Teave selle kohta, kas isik omab Krediidipangas kontot või mitte, on pangasaladuseks KAS § 88 lg 1 tähenduses. KAS § 88 lg 5 ei võimaldanud hagejal või Venemaa Valitsusel lihtsalt küsida informatsiooni näiteks selle kohta, kas konkreetne isik on teinud Krediidipangas tehinguid vms. Ka Moskva Panga endise juhi XXX kohta Krediidipangast küsitud informatsioon on käsitatav pangasaladusena KAS § 88 lg 1 tähenduses.
71.Kostja leidis, et tema poolt esitatud ajalehtede artiklite kõik andmed ei pruugi vastata tegelikkusele, kuid hageja ei ole eitanud soovi saada täielikku kontrolli Krediidipanga aktsiate üle. Kui hageja leiab, et artiklites avaldatud andmed on ebaõiged, oleks hageja pidanud need andmed omapoolsete tõenditega ümber lükkama, mida hageja teinud ei ole.
72.Hageja on lugupidamatu Eesti kohtusüsteemi usaldusväärsuse suhtes, kui ta peab jõustunud kohtulahendit ja kriminaalasja materjale ebausaldusväärseteks tõenditeks. Kokkuleppemenetluses jõustunud kohtulahendi tõenduslik väärtus ei erine kuidagi üldmenetluses jõustunud kohtulahendi tõenduslikust väärtusest. Kriminaalasjas jõustunud kohtuotsus ja kriminaalasja kohtueelse menetluse ülekuulamise protokollid on asjakohased ja kvalifitseeruvad tsiviilmenetluses kui dokumentaalsed tõendid (TsMS § 272 lg 2). Hageja arusaam kriminaalmenetluse kokkuleppemenetlusest ja kokkuleppemenetluse tulemusena tehtud otsusest on ekslik. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja muude seadustega. KrMS § 239 lg 1 kohaselt võib kohus süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kokkuleppemenetluse eesmärk on menetluse kiirem läbiviimine ning sellest tulenevalt riigi ressursside säästvam kasutamine, mitte kohtule antud võimalus isik ilma tõendeid hindamata süüdi mõista. Lisaks kohtuotsusele kinnitavad selles sisalduvate faktide õigsust samas asjas antud ütluste protokollid. Kokkuleppe läbirääkimiste sisuks võib olla küll kuriteo kvalifikatsioon, kuid selleks ei saa olla kuriteo tõeste tehiolude olemasolu või puudumine. Kohus saab kokkuleppemenetluses lähtuda üksnes kogutud tõendite põhjal selgeks tehtud asjaoludest. Tõendiks kriminaalmenetluses on nii kahtlustatava kui ka tunnistaja ütlus (KrMS § 63 lg 1).
73.Hageja arusaam nagu oleksid isikute ütlused ebausaldusväärsed seetõttu, et isikud on kriminaalkorras süüdi mõistetud, on demagoogia. Samuti on väär hageja arvamus, nagu oleks tavamenetluses kogutud tõenditel võrreldes kokkuleppemenetluses kogutud tõenditega erinev tõeväärtus. KrMS ei näe ette, et ütluste tõepärasust tuleks kontrollida ristküsitluse käigus, ega
seda, et ristküsitluse käigus saadud ütlused omaksid erinevat tõeväärtust võrreldes isikute ütlustega ülekuulamise protokollis.
74.Kostja leidis, et kuna hageja esindaja XXX küsis XXX informatsiooni XXX poolt tehtud tehingute kohta Krediidipangas, oli see juba Krediidipanga pangasaladusele juurepääsu saamise katse. Tegelikkuses oli hagejal ja viimase esindajal XXX selge arusaam sellest, et hageja soovitud informatsioon kvalifitseerub pangasaladuseks, ning sel eesmärgil soovis ta kasutada XXX teenuseid. XXX kahtlustatavana ülekuulamise protokollidest ja teiste isikute ülekuulamisprotokollidest nähtub selgelt, milliseid asjaolusid, lepinguid ja probleeme silmas peeti.
75.Hageja leidis õigesti, et kohtuotsus ei sisalda sõnu „pangasaladus“ või „kliendiandmed“, kuid hageja on teinud sellest väära järelduse, justkui ei oleks hageja üritanud pangasaladusele juurde pääseda. Oluline on see, et hageja tegevus on kvalifitseeritav pangasaladusele juurdepääsu otsimisena KAS § 88 lg 1 tähenduses. Hagejat huvitasid kohtuotsuse kohaselt just Krediidipangas tehtud tehingud, mille asjaolude selgitamiseks lubas XXX ametiseisundit kuritarvitades kaasa aidata.
76.Krediidipanga nõukogu juurde moodustatud kontrollikomitee ei olnud panga seadusjärgseks organiks. Krediidipanga seadusjärgseteks organiteks olid üksnes nõukogu ja juhatus. Kontrollikomitee tegevuse omistamine hagejale ei ole seega Krediidipanga organi tegevuse omistamine hagejale. Krediidipanga nõukogus olnud viiest liikmest neli olid hageja töötajad, kellest kaks olid ka hageja juhatuse liikmed. Tähtsust ei ole sellel, kelle nimel kontrollikomitee infopäringud välja saadeti, vaid see, et hageja kontrollis kogu kontrollikomitee loomise protsessi ja selle tegevust. Sealjuures ei täpsustanud hageja kordagi, kelle kohta isikuliselt ta informatsiooni soovib ehk potentsiaalselt küsis hageja valimatult Krediidipanga klientide andmeid. Ainsaks kriteeriumiks oli tehingu suur väärtus. Hageja ettevalmistatud ja seejärel Krediidipangale saadetud konfidentsiaalsusleping Krediidipanga ja XXX vahel kohustas avaldama hageja poolt tellitavat ja pangasaladusena kvalifitseeruvat informatsiooni hagejale ja Venemaa riigiorganitele.
77.Täiendustega konfidentsiaalsusleping tuli otse hagejalt koos viimase rekvisiitidega. Seega ei varjanudki hageja Krediidipanga juhatuse eest oma tegutsemist Krediidipanga nõukogu nimel. Hageja saatis lepingud enda rekvisiitidega blanketil kostjale ja palus kostjal Krediidipanga endise juhatuse esimehena kaaluda lepingute sõlmimise võimalikkust. Selline tegutsemine näitab selgelt, et mitte üksnes kontrollikomitee ei olnud hageja poolt kontrollitav, vaid ka Krediidipanga nõukogu.
78.Seoses väikeaktsionäride survestamisega leidis kostja, et kuna ta avaldas hinnangu nimelt XXX kohta, siis ei ole tegemist mitte suvaliselt kolmandalt isikult kuuldud informatsiooniga, vaid informatsiooniga isikult, keda hageja survestas, müümaks oma osalust Krediidipangas. Esiteks soovis hageja XXX peale suruda kohustust hääletada Krediidipanga üldkoosolekul hagejale meelepäraselt õigusvastaselt, kuivõrd hagejal puudus sellel ajal Finantsinspektsiooni luba teostada kaudset hääleõigust Krediidipangas üle 50% ületavas osas. Teiseks kasutas hageja FSB abi väikeaktsionäride survestamisel, mille tulemusena aktsiad võõrandati. Kostja enda kirja saab hinnata tõendina koos kostja poolt vande all antavate ütlustega.
79.Kostja rõhutas, et ta on tõendanud avaldatud faktiväidete õigsust ja väärtushinnangute õiguspärasust, kuid hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit kostja tõendite ümberlükkamiseks. Kuigi kohtuotsuses ei ole antud õiguslikku hinnangut XXX ega hageja tegevuse suhtes, ei tähenda see, et kohus oleks hageja või XXX tegevuse heaks kiitnud. Otsuse tekstist ja kriminaalasja materjalidest nähtub, et küsimust hageja ja XXX tegevuse kohta viidatud asjas
üldse ei käsitletud. Hageja seotus altkäemaksu andmisega võis Eesti õiguskaitseorganitel jääda analüüsimata otstarbekuse kaalutlustel. Olukorras, kus hageja on Vene Föderatsioonis registreeritud juriidiliseks isikuks, kõik hageja esindajad on Venemaa kodanikud ning tegu on aset leidnud Vene Föderatsioonis, on kaheldav, kas hageja ja sellega seotud isikud võiksid üldse olla Eesti Vabariigis kriminaalvastutusele võtmiseks kättesaadavad.
80.02.07.2014.a seisukohtades leidis kostja, et väidete klassifitseerimine väärtushinnanguteks või faktiväideteks ei saa põhineda hageja subjektiivsel tahtel. Kui hageja saaks enne asja sisulist lahendamist otsustada, milliseid tõendeid võib kostja oma seadusest tulenevate õiguste kaitsmiseks kasutada, siis puuduks kohtupidamisel igasugune mõte.
81.05.05.2014.a istungil kinnitas hageja, et kostja esitatud kirjade saatjaks olnud isikud, sh XXX , XXX ja XXX olid kirjade saatmise ajal hageja esindusõiguslikud isikud. Samas väitis hageja, et tuleb eristada hagejat nende isikute tegutsemisest AS Eesti Krediidipank nõukogu või kontrollikomitee liikmetena. Hageja ei ole aga toonud välja ainsatki selgitust, põhjendust või tõendit selle kohta, kuidas oleks pidanud kostja eristama hageja ja Krediidipanga nõukogu või kontrollikomitee tegevust. Kostja on selgitanud, kuidas oli hagejal võimalik sisuliselt kontrollida ja kuidas ta faktiliselt kontrollis kontrollikomitee loomist, selle tegevust ja Krediidipanga tolleaegse nõukogu tegevust.
82.Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja oma väiteid tõendanud. Keeruline on ette kujutada, kuidas oleks kostja pidanud eristama hageja ja hageja esindajatest Krediidipanga nõukogu ja kontrollikomitee liikmete tegevust olukorras, kus pangasaladuse avaldamist soovivad kirjad saabusid hageja kirjaplangil ja faksituna hageja peakontorist. Hageja ei ole esitanud ainsatki tõendit, mille pinnalt saaks kohus teha järelduse, et sellised kirjad ei vastanud hageja tahtele. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kontrollikomitee loodi XXX OÜ tehingute kontrollimiseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendi selle kohta, et kontrollikomitee loodi väidetavalt ebaseaduslike aktsiatehingute kontrollimiseks.
83.Krediidipanga nõukogu ja kontrollikomitee liikmed XXX ja XXX esitasid kontrollikomitee loomise otsusele ja selle lisale tuginedes panka auditeerivale Deloitte advokaadibüroole 20.12.2011.a nimekirja ettevõtetest, mille tehingute kohta ajavahemikul 2009–2011 kontrollikomitee informatsiooni soovis. Selles nimekirjas ei ole mitte ühtegi kostjaga seotud ettevõtet. Kui kontrollikomitee oleks loodud XXX OÜ või mistahes kostjaga seotud ettevõtte aktsiatehingute uurimiseks, siis oleks selline ettevõte olnud uuritavate ettevõtete nimekirjas. Seega ei põhine hageja väited kontrollikomitee loomisest eesmärgiga uurida „kahtlaseid aktsiatehinguid“ ühelgi tõendil. Veelgi enam, hageja ja XXX OÜ olid juba 15.11.2011.a kokku leppinud kompromissis vaidlusaluste tehingute osas ning XXX hageja volitatud esindajana kinnitas, et hagejal puuduvad mistahes pretensioonid kostja, XXX OÜ, Krediidipanga ja selle juhtide suhtes.
84.Hageja esitas teadlikult kohtule ebaõige väite, mille kohaselt „Puudub vaidlus, et kõnealused Krediidipanga aktsiate ostu-müügi tehingud allkirjastas ühelt poolt selleks ajaks hageja presidendi ametikohalt kõrvaldatud XXX ning teiselt poolt ühe lepingu osas kostjale kuuluva ettevõtte juhataja ning kostja abikaasa XXX“. Hageja väide on ebaõige osas, milles hageja väitis, et aktsiatehingute allkirjastamise hetkeks oli XXX oli hageja presidendi ametikohalt tagandatud. Tehingu sõlmimise ajal 24.03.2011.a oli hageja president XXX. Hageja üldkoosolek, millega otsustati vabastada XXX hageja presidendikohalt ja valiti hageja uueks presidendiks XXX, toimus ca üks kuu pärast 24.03.2011 aktsiatehingut, täpsemalt 21.04.2011. Kostja sai sellest teada hageja 11.05.2011.a kirjast. Hageja ei ole ka tõendanud, et tema endine president XXX oli 24.03.2011 ametist tagandatud. Hageja valis XXX tegelikult oma juhtorgani aseesimeheks. Hageja väited selle kohta, et AS Eesti Krediidipank juhatus osales koos
XXX ga rahapesu skeemis, ei ole millegagi tõendatud. Hageja avalduse alusel algatatud menetlus lõpetati ning kostja ei keeldunud ütluste andmisest mitte seetõttu, et ta ei soovinud ennast süüstada. Kostja ei olnud antud menetluses ei kahtlustatav ega süüdistatav.
85.Vaatamata kohtu selgitustel ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et mõni kriminaalasja materjalidest nähtuv asjaolu erines tegelikkusest. Seetõttu tuleb kõik kriminaalasja materjalid lugeda tervikuna usaldusväärseteks. Ebaselgeks jääb, miks on hageja arvates tõendid, milliste alusel kohus isikud kriminaalkorras süüdi mõistis, usaldusväärsed ainult kriminaalmenetluses.
86.Hageja menetluskulude taotlusele vaidles kostja osaliselt vastu. Hageja arvetelt nähtuvad toimingud, mis menetlusega ei seondu ning mida ei ole võimalik kontrollida. Mõne menetlusdokumenti puhul jääb arusaamatuks, missugust kohtuasja toimikus olevat dokumenti on konkreetselt silmas peetud. Samuti on hageja arvetelt nähtuv ajakulu ülemäära paisutatud. Lisaks on hageja taotlenud menetluskulude hüvitamist taotluste eest, mis ei olnud vajalikud ning mida kohus ei pidanud põhjendatuks.
87.Hageja taotles menetluskulude hüvitamist hagi kavandamise, koostamise, täiendamise ja viimistlemise ja lisade korrastamine eest kokku mahus 8,1 tundi (0,3+3,6+2,5+1,7). Kostja pidas ajakulu ülemäära suuseks, sest hagiavaldus koosneb suures osas lausete väljavõtetest, mis on kopeeritud hagiavalduse resolutsiooni. Hagiavalduse sisuline osa on väga lakooniline. Kostja leidis, et hageja esindaja P. Kerese menetluskulusid tuleb vähendada osas, mis vastab 6,1 tunnile.
88.Hageja taotles menetluskulude hüvitamist kohtunõude analüüsi eest seoses jurisdiktsiooni ja BOM õigusvõimega ja kohtule vastuse koostamise ja esitamisega mahus 2 tundi. Selliseid kulusid pidas kostja põhjendamatuks. Hageja pidi esitama uue dokumendi seetõttu, et kohtule esitati puudustega hagiavaldus. Hageja jättis märkimata kostja elukoha ja selgitamata kohtualluvuse, samuti oli esitamata hageja registrikaardi ärakiri. Ebaõiglane on nõuda hageja vigade parandamise kulu hüvitamist kostjalt. Lakoonilise menetlusdokumendi koostamine ei saanud aega võtta 2 tundi. Seetõttu tuleb hageja esindaja P. Kerese menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 2 tundi.
89.Hageja taotles menetluskulude hüvitamist kohtule vastuse ja selgitava dokumendi koostamise eest Moskva Panga registriinformatsiooni osas 1,3 tunni ulatuses ning kohtule seisukoha esitamine eest seoses Moskva Panga apostille’ga kinnitatud registritunnistuse esitamisega 0,4 tunni ulatuses. Eelduslikult pidas hageja silmas oma 22.11.2013.a menetlusdokumenti, mis esitati kohtule seetõttu, et hagiavaldus oli puudustega ning 12.11.2013.a ei kõrvaldanud hageja kõiki puudusi. Puudub alus nõuda kostjalt hageja vigade parandamisega seotud kulude hüvitamist. Hageja oleks pidanud juba hagiavalduses põhjendama raskusi hageja õigusvõimet tõendavate dokumentide esitamisel. Seetõttu tuleb hageja esindaja P. Kerese menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 1,7 tundi (1,3+0,4).
90.Hageja taotles menetluskulude hüvitamist kostja 19.12.2013.a vastusega tutvumise, vastusele seisukoha kavandamise, koostamise, täiendamise, viimistlemise ja ülevaatamise eest kokku mahus 13,9 tundi (0,8+3,7+2,9+3,1+3,4). Kostja pidas ajakulu ülepaisutatuks ning pidas mõistlikuks ajakuluks kostja vastusega tutvumisel 0,8 tundi. Kostja vastuse koostamise ajaks olid hagejale juba asjaolud teada ning õiguslik positsioon kujundatud. Hageja 13.01.2014.a seisukohas korrati varasemaid seisukohti. Hageja vastuväited tunnistaja ülekuulamisele ja kostja vande all ülekuulamisele olid põhjendamatud. Kostja pidas põhjendatud kuluks mitte rohkem kui 2 tundi. Seetõttu tuleb hageja esindaja P. Kerese menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 11,1 tundi.
91.Hageja taotles menetluskulude hüvitamist materjalide läbivaatamise, Riigikohtu praktika otsimise ja analüüsimise eest mahus 2,8 tundi. Kostjale jäi selgusetuks, milliseid materjale läbi vaadati ning millist Riigikohtu praktikat otsiti ning kuidas seonduvad need toimingud käesoleva menetlusega. Seetõttu tuleb hageja esindaja P. Kerese menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 2,8 tundi.
92.Hageja taotles menetluskulude hüvitamist kostja 31.01.2014.a vastusega tutvumise, vastuse ja lisade analüüsimise, vastuseisukoha koostamise, täiendamise ja viimistlemise eest kokku mahus 16,4 tunni ulatuses (0,3+1,3+3,9+3,7+5,6+0,7+0,2+0,7). Kostja pidas ajakulu ülepaisutatuks. Kostja 31.01.2014.a vastusega tutvumiseks võis kuluda kuni 2 tundi. Hageja vastus kostjale on sisulises osas 7 lk pikk, milles hageja on suures osas korranud varasemaid seisukohti. Kostja pidas põhjendatuks hageja poolt koostatud dokumendile kuluvaks ajaks maksimaalselt 1,5 tundi. Eelkõige peab kostja põhjendamatuks dokumendi koostamisele ja täiendamisele kulunud aega. Seetõttu tuleb hageja esindaja P. Kerese menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 12,9 tundi. Samuti ei ole põhjendatud dokumendi viimistlemine mõlema esindaja poolt mahus 0,7 tundi. Seetõttu tuleb dokumenti hiljem täiendanud ja viimistlenud hageja esindaja M.-J. Raude menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 0,7 tundi.
93.Hageja on menetluskuludena esitanud kirje „Menetlusdokumendi koostamine vastuseks XXXvastuargumentidele“, mis vastab mahule 1,5 tundi. Kirjest ei selgu, millist menetlusdokumenti millistele vastuargumentidele koostati ning kas see menetluses esitati. Seetõttu tuleb hageja esindaja P. Kerese menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 1,5 tundi.
94.Hageja taotles menetluskulude hüvitamist 5. mai 2014 istungiks ettevalmistamise eest kokku mahus 8,7 tundi (4+4,7). Kostja pidas kulu põhjendamatuks ning esindajate mõistlik aeg istungi ettevalmistamiseks võis olla maksimaalselt 1 tund esindaja P. Kerese osas. Hageja esindaja M.-J. Raude osas leidis kostja, et põhjendatud oli istungiks ettevalmistamine mahus 2 tundi. Seetõttu tuleb hageja esindaja P. Kerese menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 3 tundi ning esindaja M.-J. Raude menetluskulusid osas, mis vastab mahule 2,7 tundi.
95.Hageja taotles menetluskulude hüvitamist 5. mai 2014 istungil osalemise eest kokku mahus 6,4 tundi (3,2+3,2). Kostja pidas kulu põhjendamatuks. Istung algas kell 10.01 ning lõppes
12.38.Põhjendatuks tuleb pidada seega istungil osalemist istungi toimumise aja ulatuses protokolli järgi, so 2 tundi ja 37 minutit esindaja kohta. Seetõttu tuleb hageja esindaja P. Kerese menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 0,6 tundi ning hageja esindaja M.-J. Raude menetluskulud samuti osas, mis vastab mahule 0,6 tundi.
96.Hageja taotles menetluskulude hüvitamist „kohtule esitatavate võimalike täiendavate materjalide analüüsimise“ eest mahus 1,5 tundi. Kostjale jäi selgusetuks, milliseid materjale analüüsiti ning millisel viisil seostub nende materjalide analüüsimine käesoleva kohtuasjaga. Samuti ei selgu, kas mingeid materjale selle toimingu tulemusel esitati või juhul, kui seda tehti, kas nende dokumentide esitamine oli vajalik ja põhjendatud. Seetõttu ei oleks võimalik nimetatud toimingute eest nõuda hüvitist kostjalt. Seetõttu tuleb hageja esindaja M.-J. Raude menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 1,5 tundi.
97.Hageja taotles menetluskulude hüvitamist toimikumaterjalide analüüsimine ja kliendi informeerimise eest mahus 3,6 tundi. Kostja pidas seda põhjendamatuks ajakuluks, sest hageja esindajad olid toimikumaterjalidega juba kursis. Samuti ei selgu, millisel eesmärgil informeeriti klienti ning kas see seondus käesoleva menetlusega. Seetõttu tuleb hageja esindaja P. Kerese menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 3,6 tundi.
98.Hageja taotles hüvitist oma 5. juunil 2014 esitatud dokumendile väidetavalt kulunud 3,8 tunni eest. Kostja pidas ajakulu põhjendamatuks. Põhjus, miks hageja sellise dokumendi koostas, tuleneb hageja enda eksimustest hagiavalduse esitamisel. Kohus andis hagejale võimaluse seisukoha koostamiseks seetõttu, et hageja ei olnud hagiavalduses nõuetekohaselt täitnud oma tõendamiskoormist. Dokumendi koostamise eest ei saa kostjalt nõuda kulude hüvitamist. Lisaks sisaldab hageja poolt esitatud dokument põhjendamatult taotlust kuulata üle XXX ning nö vigade parandusena XXX. Hageja oleks pidanud juba hagiavalduse esitamisel hindama oma väidete tõendamise võimalusi ning seejuures taotlema ka vastavate tõendite arvestamist, mida hageja ekslikult aga ei teinud. Seetõttu on täielikult põhjendamatu hüvitada hagejale kulutused seoses hageja 5. juunil 2014 esitatud dokumendiga. Seetõttu tuleb hageja esindaja M.-J. Raude menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 3,8 tundi.
99.Hageja taotles menetluskulude hüvitamist kostja 02.07.2014.a vastuse ja selle lisadega tutvumise, nende analüüsimise, seisukohtade kujundamise, seisukoha koostamise, täiendamise, viimistlemise ja kohtusse esitamise eest kokku mahus 13,1 tundi (1,9+2,8+4,2+3,4+0,8). Kostja pidas ajakulu ülepaisutatuks. Hageja 15.09.2014.a menetlusdokumendist ei nähtu vajadust teha tööd hageja viidatud mahus. Kostja 02.07.2014.a vastusega tutvumiseks ja analüüsimiseks võis kuluda kuni 1,5 tundi, mitte aga 4,7 tundi, nagu on märkinud hageja. Hageja koostatud dokumendi sisulise osa pikkuseks oli 3,5 lehekülge, millest 1 lk oli taotlus, mida tsiviilkohtumenetluse seadustik ette ei näe ning mida kohus ei rahuldanud. Lisaks on hageja nimetatud dokumendis korranud veelkord põhjendamatult XXX i ülekuulamist, mida kohus ei pidanud põhjendatuks. Kuna hageja koostatud küllaltki lakooniline dokument koosneb põhjendamatutest taotlustest, ei saa selle dokumendi koostamise eest hüvitamist nõuda. Seetõttu tuleb hageja esindaja M.-J. Raude menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 11,1 tundi.
100.Hageja taotles menetluskulude hüvitamist 24.09.2014.a eelistungi ettevalmistamise ja sellel osalemise eest kokku mahus 7 tundi (3,5+3,5). Kostja pidas kulu ülepaisutatuks. 24.09.2014.a istung kestis 51 minutit. Kostja pidas istungiks ettevalmistumise põhjendatud ajaks hageja esindajate poolt maksimaalselt 1 tund esindaja kohta. Seega oleks põhjendatud ajaks istungiks ettevalmistumisel ja sellel osalemiseks kokku 1,85 tundi esindaja kohta. Seetõttu tuleb hageja esindaja P. Kerese menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 1,65 tundi ning hageja esindaja M.-J. Raude menetluskulusid samuti 1,65 tundi.
101.Hageja taotles hüvitist tõlkekulude eest, kuid hageja esitatud tõend ning selle tõlge olid asjakohatud ning esitatud seetõttu põhjendamatult. Tõend pidi tõendama asjaolu, mille üle puudus vaidlus. Seetõttu tuleb hageja menetluskuludest maha arvestada tõlkekulu mahus 0,8 tundi ja esindaja M.-J. Raude menetluskulu mahus 0,6 tundi.
102.Hageja taotles menetluskulude hüvitamist kohtu tegevusele vastuväite koostamise eest ajalises mahus 2,4 tundi ning selle kohtusse esitamise eest ajalises mahus 0,1 tundi. Kostja pidas kulu põhjendamatuks, sest kohus jättis vastuväite rahuldamata. Põhjendamatu vastuväite esitamise kulu hüvitamist ei saa kostjalt nõuda. Seetõttu tuleb hageja esindaja M.-J. Raude menetluskulusid vähendada osas, mis vastab mahule 2,5 tundi.
103.Hageja taotles menetluskulude hüvitamist 22.01.2015.a istungiks ettevalmistamise eest ajalises mahus 3 tundi esindaja P.Kerese osas ja 3,4 tundi esindaja M.-J. Raude osas. Kostja pidas ajakulu ülepaisutatuks. 22. jaanuaril 2015.a toimunud kohtuistungi peamine sisu oli tunnistajate ülekuulamine, mis ei saanud nõuda niivõrd pikka istungiks ettevalmistamise aega. Samuti olid hagejate esindajad asja materjalidega juba eelnevalt tuttavad ning oma õiguslikud positsioonid kujundanud. Kostja peab põhjendatuks 22. jaanuari 2015 istungiks ettevalmistamise aega mahus maksimaalselt 1 tund esindaja kohta. Seetõttu tuleb hageja poolt esitatud
menetluskuludelt maha arvestada esindaja P. Keres kulud mahus 2 tundi ning esindaja M.-J. Raude kulud mahus 2,4 tundi.
104.Kokkuvõttes pidas kostja põhjendatuks arvestada maha hageja esindaja P. Kerese tööst 49 tundi ning hageja esindaja M.-J. Raude tööst 28 tundi. Seega ei ole kindlasti põhjendatud hageja esindaja P. Kerese töö suuremas mahus kui 17,6 tundi (63,6+3-49) ning hageja esindaja M.-J. Raude töö mahus 11,4 tundi (36,4+3-28). Hageja põhjendatud esindajakulud ei ületa 4474 eurot (17,6*170+11,4*130) ning menetluskulud kokku seega ei ületa 4474 + 300 + 2 = 4776 eurot.
105.Kostja esindaja Ants Nõmper palus hagejalt lepingulise esindaja kuludena välja mõista 3075 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Taotluse kohaselt olid menetluskulud ilma käibemaksuta. Kostja esindaja Martin Männik palus hagejalt kostja menetluskuludena välja mõista 7410 eurot. Kulud on kokkuleppel kostjaga kandnud XXX OÜ ning kulude summa on ilma käibemaksuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
106.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osalisele rahuldamisele.
107.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:
1) hageja on olnud AS Eesti Krediidipank üks aktsionäridest alates 01.01.2011.a; 2) kostja oli AS Eesti Krediidipank juhatuse liige ajavahemikul 19.08.1997.a kuni 04.05.2012.a, misjärel on ta olnud AS Eesti Krediidipank nõukogu esimees kuni käesoleva ajani; 3) kostja avaldas 25.09.2013.a ajalehes „Postimees“ ning veebiportaalides Postimees+ ja e24 artiklis „Pangaomanikud tülis“ (toimiku 1. kd, lk 10-17) hagiavalduses loetletud ja kostjale omistatud väited; 4) kostja avaldas AS Eesti Krediidipank aktsionäridele 11.09.2013.a saadetud kirjas ja selle lisades (toimiku 1. kd, lk 18-30) hagiavalduses loetletud ja kostjale omistatud väited.
108.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja avaldas hageja suhtes eelviidatud artiklis ja kirjas ebaõigeid väiteid. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas osad kostja avaldatud väidetest on hinnatavad väärtushinnangutena ning kas kostja tegevus väidete avaldamisel on omistatav AS-le Eesti Krediidipank. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja saab esitada kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet nende väidete osas, mis puudutavad hageja seaduslikku esindajat XXX .
109.Pooled ei vaidle põhimõtteliselt selle üle, et kostja avaldatud väiteid on nende sisu alusel võimalik liigitada nelja gruppi ehk esiteks pangasaladusega kaitstud kliendiandmetele ligipääsu otsimisega seotud väited, teiseks XXX ja XXX palkamise ja ülesannetega seotud väited, kolmandaks kostja elu ära rikkumise lubamisega seotud väited ning neljandaks väikeaktsionäride ähvardamise ja aktsiate jõuga ülevõtmisega seotud väited. Kohus peab võimalikuks hinnata kostja avaldatud väiteid poolte soovitud gruppide kaupa.
110.Hageja leidis, et kõik kostja avaldatud väited kõigis neljas grupis kujutavad endast faktiväiteid. Kuivõrd kostja avaldas andmeid AS Eesti Krediidipank aktsionäridele ja meediaväljaannetee, vastutab ta andmete avaldamise eest. Kostja avaldatud faktiväited on ebaõiged ning vastutus ebaõigete andmete avaldamise eest on ette nähtub objektiivsena, millest
tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas nagu andmed avaldati. Seetõttu palus hageja kohustada kostjat esitama omal kulul avalduse ajalehe „Postimees“ ja veebiportaalide Postimees + ja e24 väljaandjale ning AS Eesti Krediidipank aktsionäridele, milles ta teatab, et tema poolt varem avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele. Kostja poolt ebaõigete andmete avaldamist ei saa omistada juriidilisele isikule AS-le Eesti Krediidipank vaatamata sellele, et kostja tegutses andmete avaldamisel nõukogu esimehena. Suhetes kolmandate isikutega saab panka esindada juhatus ning nõukogu ühe liikme tegevust ei saa omistada AS-le Eesti Krediidipank. XXXon hageja esindusõiguslik president, mistõttu hageja saab esitada temaga seotud andmete ümberlükkamise nõude.
111.Kostja leidis hagiavaldusele vastu vaieldes esmalt, et nõue on esitatud vale isiku vastu, sest kostja avaldas andmeid AS Eesti Krediidipank nõukogu esimehena. Andmed, mis avaldati aktsionäridele, olid seotud hageja taotlusega panna aktsionäride üldkoosoleku päevakorda kostja nõukogu liikme ametikohalt tagasikutsumine. Kostja ei avaldanud oma kirjas andmeid avalikkusele, vaid juriidilise isiku sisesuhte raames. Seetõttu leidis kostja, et õigeks kostjaks antud vaidluses on AS Eesti Krediidipank. Ühtlasi oli kostja seisukohal, et tema poolt XXX osas avaldatud väidete puhul ei saa hagejaks olla Moskva Pank.
112.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hagiavaldus on tema vastu esitatud ebaõigesti. Samuti ei nõustu kohus kostja väidetega, et hageja ei saa esitada nõuet nende väidete osas, mis puudutavad tema seaduslikku esindajat XXX .
113.VÕS § 1047 lg 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lõikest 3 tuleneb, et hoolimata eeltoodud lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Vastavalt VÕS § 1047 lõikele 4 võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
114.Eeltoodust tuleneb, et vastutus ebaõigete andmete avaldamise eest on tõepoolest seaduses sätestatud objektiivse vastutusena ehk ebaõigete andmete avaldaja kohustus ebaõiged andmed ümber lükata ei sõltu andmete avaldamise õigusvastasusest või avaldaja süüst. Kohustus ebaõiged andmed ümber lükata ei sõltu ka sellest, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest (RK TKo 3-2-1-17-05, p 27, 3-2-1-73-07, p 14, 3-2-1-145-07, p 14, 3-2-1-166-12, p 14). Samuti tuleneb eeltoodud sättest, et avaldajaks tuleb pidada isikut, kes andmeid avaldas mistahes kolmandatele isikutele. VÕS §-st 1047 ei tulene, et ebaõigete andmete avaldamisele järgneb nende ümberlükkamise kohustus vaid siis, kui andmeid on avaldatud meediaväljaannetele või muul viisil laiemale avalikkusele.
115.Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja XXXoli selleks isikuks, kes avaldas hageja poolt vaidlustatud väited meediaväljaannetele ning AS Eesti Krediidipank aktsionäridele. Kohus leiab, et kuivõrd kostja avaldas andmed, mida hageja pidas ebaõigeteks, on hagiavaldus esitatud õige kostja vastu. Riigikohus on leidnud, et avaldamine VÕS § 1047 mõistes on andmete kolmandale isikule teatavaks tegemine ning avaldaja on isik, kes teeb andmed kolmandale isikule teatavaks (RK TKo 3-2-1-95-05, p 25, 3-2-1-166-12, p 13).
116.Kohus ei nõustu kostja arusaamaga, et kuivõrd kostja oli AS Eesti Krediidipank nõukogu esimees, oli andmete avaldajaks AS Eesti Krediidipank. Kostja ei saa ennast nõukogu esimehena samastada juriidilise isikuga ning kostja tegevus nõukogu esimehena ei ole omistatav AS Eesti Krediidipank nõukogule kui organile. Kohus nõustub hageja väidetega, et isegi kui andmeid oleks avaldanud AS Eesti Krediidipank nõukogu, ei ole nõukogu näol tegemist juriidilise isiku esindusorganiga. TsÜS § 34 lg 1 järgi on juriidilise isiku juhatus või seda asendab organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. ÄS § 306 lg 1 järgi juhib ja esindab aktsiaseltsi juhatus, mis on aktsiaseltsi juhtorgan. Eeltoodust tuleneb, et kostja kui AS Eesti Krediidipank nõukogu esimees ei ole panga juhtorganiks. Kostja ei olnud vaidlusaluste andmete avaldamisel AS Eesti Krediidipank esindusõiguslik isik, mistõttu saab ebaõigete andmete avaldamise eest olla vastutav ainult kostja kui füüsiline isik.
117.Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille järgi ei olnud AS Eesti Krediidipank aktsionäridele kirja saatmisel tegemist andmete avaldamisega kolmandatele isikutele, sest tegemist oli juriidilise isiku sisesuhtega. Kohus leiab, et VÕS § 1047 puhul ei oma ebaõigete andmete avaldamisel tähtsust see, milline oli andmete avaldaja eesmärk. Isegi juhul, kui kostja pidas vajalikuks oma kirjaga vastata ühe aktsionäri ettepanekule ta nõukogu liikme ametikohalt tagasi kutsuda, ei tulene sellest, et kirjas ebaõigete andmete avaldamise korral kostja ei vastuta. Juriidilise isiku aktsionärid ei ole sõltuvad juriidilisest isikust endast ning eraldiseisvatena ei saa juriidilise isiku aktsionäre samastada juriidilise isikuga. TsÜS § 31 lg 1 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organiteks eeskätt üldkoosolek ja juhatus. Seega ei ole aktsionärid (kui nad ei tegutse põhikirja ja seaduse alusel kokku kutsutud üldkoosoleku raames ega otsusta seal päevakorras ette nähtud küsimusi) juriidilise isiku organiks. Aktsionäre tuleb kohtu hinnangul käsitleda kolmandate isikutena, kellele kostja füüsilise isikuna pidas vajalikuks teatud andmeid avaldada oma kirjas. Kui kostja avaldatud andmed on ebaõiged, tuleb kostjal ebaõiged andmed ümber lükata sõltumata sellest, et kiri ei olnud suunatud avalikkusele ning kirja adressaatideks olid isikud, kes on AS Eesti Krediidipank aktsionärid. Seega on hageja esitanud oma nõude õige kostja vastu.
118.Kohus ei nõustu kostja arusaamaga sellest, et XXX puudutavate ebaõigete andmete osas hageja nõue kostja vastu esitada ei saa. 11.09.2013.a AS Eesti Krediidipank aktsionäridele saadetud kirjas avaldas kostja muuhulgas järgmise väite: „ XXXähvardas XXX, et keeldumisel koostööst Moskva Pangaga kliente puudutavate andmete avaldamise osas tehakse kõik, et „rikkuda XXX elu““. Pooled ei vaidle selle üle, et XXX näol on tegemist hageja seadusliku esindajaga, kelle väidetav suhtlemine kostjaga oli tingitud vaid sellest, et XXX täitis oma kohustusi hageja seadusliku esindajana (erinevalt kostjast, kes andmete avaldamisel AS Eesti Krediidipank seaduslik esindaja ei olnud). Kohus leiab, et kuivõrd XXX kui seadusliku esindaja tegevus on omistatav juriidilisele isikule, keda ta esindas ehk hagejale, on hagejal õigus nõuda kostjalt viidatud lauses avaldatud andmete ümberlükkamist. Lisaks nähtub avaldatud andmetest selgelt, et XXX väidetav ähvardus oli seotud hageja ehk Moskva Panga tegevusega ning kostjalt soovis ligipääsu pangasaladuse andmetele just Moskva Pank. Seega on avaldatud andmed otseselt seotud hagejaga ning hagejal on õigus nõuda nende ümberlükkamis Järgnevalt asub kohus nelja avaldatud andmete grupi osas hindama, kas kostja on avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid või mitte, kas mõned kostja väidetest on hinnatavad väärtushinnangutena ning kas hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on põhjendatud või mitte. Pangasaladusega kaitstud kliendiandmetele ligipääsu otsimisega seotud väited
119.Ajalehes „Postimees“ ja veebiportaalides Postimees+ ning e24 25.09.2013.a ilmunud artiklis „Pangaomanikud tülis“ avaldas kostja: „Moskva Pank on püüdnud ligi pääseda Krediidipanga kliendiandmetele“. 11.09.2013.a AS Eesti Krediidipank aktsionäridele saadetud
kirjas avaldas kostja järgmised väited: „Moskva Panga püüdlustega saavutada juurdepääs Krediidipanga kliente puudutavatele, pangasaladusega kaitstud andmetele“; „Moskva Pank avaldas korduvalt ka Krediidipanga juhtkonnale ning töötajatele [et nende tegelik eesmärk], on ligipääs Krediidipanga kliendiandmetele“; „Moskva Pank kui AS Eesti Krediidipank aktsionär on korduvalt [...] üritanud pääseda ligi andmetele AS Eesti Krediidipank klientide hoiuste ning tehingute kohta“. Pooled nõustusid, et tegemist on väidetega, mis puudutavad pangasaladusega kaitstud kliendiandmetele ligipääsu otsimist.
120.Hageja leidis, et kõik kostja avaldatud väited olid ebaõiged ning hageja ei ole soovinud saada ligipääsu AS Eesti Krediidipank pangasaladusega kaitstud andmetele. Kõik kostja poolt antud grupis avaldatud väited on faktiväited ning sõna „eesmärk“ kasutamisest võib järeldada, et kostjale on teada hageja tegevuse kohta muid fakte, millest kostja hinnang tulenes. Kostja on ebaõigesti samastanud AS Eesti Krediidipank nõukogu ja kontrollikomitee tegevust hageja tegevusega, kuid hageja on eraldiseisev juriidiline isik, kes ei ole loonud kirjavahetust nõukogu, kontrollikomitee ja juhatuse vahel.
121.Kostja leidis, et ta avaldas väärtushinnangu, mitte faktiväite, kui teatas, et hageja tegevuse eesmärgiks oli pangasaladusele ligipääs. See, mis on tegevuse eesmärk, ei ole mõõdetav ega kontrollitav, vaid tegemist on subjektiivse hinnanguga teole. Tegevuse eesmärgi tõesus ei ole kohtumenetluses tõendatav. Hageja huvi pangasaladuse vastu oli ajendatud sündmustest Venemaal ning kontrollikomitee loomine oli hageja katse saada juurdepääsu pangasaladusele. Hageja tahet saada ligipääsu pangasaladusele kinnitab panga nõukogu tegevus. Vaidlust ei saa olla selle üle, et andmed, millele ligipääsu hageja soovis, olid pangasaladusega kaitstud andmed. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas oleks kostja pidanud eristama hageja tegevust AS Eesti Krediidipank nõukogu ja kontrollikomitee tegevusest. Hageja ei ole tõendanud, et tema poolt saadetud kirjad ei vastanud tema tahtele.
122.Kohus on seisukohal, et vaatamata sõnastusele on kostja poolt antud grupis avaldatud väidete näol tegemist faktiväidete ja mitte väärtushinnangutega. Vastavalt VÕS § 1046 lõikele 1 on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
123.Eeltoodust tulenevalt võib väärtushinnangu avaldamine olla õigusvastane, kuid iseenesest ei saa ebakohase väärtushinnangu ümberlükkamise nõuet esitada. Kohtus saab nõuda üksnes ebaõigete andmete ümberlükkamist. Väärtushinnangu mõiste sisustamisel on Riigikohus leidnud, et väärtushinnang väljendub isikule antud hinnangus, mis oma vormi või sisu tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seetõttu ei saa isiku au teotavat väärtushinnangut ümber lükata (RK TKo 3-2-1-11-04, p 10).
124.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et avaldatud väiteid tuleb hinnata sellistena nagu nad avaldatud on ehk kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RK TKo 3-2-1-67-10, p 10, 3-2-1-145-07, p 13, 3-2-1-80-13, p 36). Isiku suhtes võidakse avaldada ebaõigeid andmeid ka sellel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest tulenevalt saab mõistlikult järeldada, et avaldajale on teada mingeid otseseid fakte, mis isikut puudutavad. Ka sellisel juhul on
kohaldatav VÕS § 1047 lg 4 (RK TKo 3-2-1-145-07, p 13). Kohtupraktikas tuleb üldjuhul käsitleda isiku kohta mistahes avaldatud andmeid sisaldavat lauset faktiväitena (RK TKo 3-2-153-07, p 18, 3-2-1-145-07, p 15) ning isiku suhtes mõne asjaolu avaldamist tuleb pidada tema kohta faktiväite avaldamiseks (RK TKo 3-2-1-161-05, p 10). Üksnes siis, kui avaldatud väited on üldised ja vaieldavad, võib tegemist olla väärtushinnanguga (RK TKo 3-2-1-53-07, p 19).
125.Kohus leiab, et kuigi lausetes „Moskva Pank on püüdnud ligi pääseda Krediidipanga kliendiandmetele“, „Moskva Panga püüdlustega saavutada juurdepääs Krediidipanga kliente puudutavatele, pangasaladusega kaitstud andmetele“, „Moskva Pank avaldas korduvalt ka Krediidipanga juhtkonnale ning töötajatele [et nende tegelik eesmärk], on ligipääs Krediidipanga kliendiandmetele“ ning „Moskva Pank kui AS Eesti Krediidipank aktsionär on korduvalt [...] üritanud pääseda ligi andmetele AS Eesti Krediidipank klientide hoiuste ning tehingute kohta“ on kostja kasutanud väljendeid „on püüdnud“, „püüdlused“, „tegelik eesmärk“ ja „üritanud pääseda“, ei ole lausete näol tegemist väärtushinnangute, vaid faktiväidetega. Avaldatud lausetest võib mõistliku isiku arusaama alusel järeldada, et kostjale on teada mingid konkreetsed asjaolud, millistest tulenevalt on ta leidnud, et Moskva Panga püüdluseks ja eesmärgiks oli saada ligipääsu pangasaladusega kaitstud AS Eesti Krediidipank andmetele. Kohus ei nõustu kostja arusaamaga, et see, milline on tegevuse eesmärk, on alati kellegi subjektiivne hinnang teole. See, mis on isiku tegevuse eesmärgiks, võib tuleneda erinevatest faktilistest asjaoludest, millistest kogumis saab järeldada objektiivselt, mille saavutamisele on isiku tegevus suunatud. Väljendite „on püüdnud“ ja „püüdlustega saavutada“ kasutamisest võib mõistliku isiku arusaama alusel järeldada, et tegevuse soovitud eesmärki ei õnnestunud saavutada ning tegevus jäi seetõttu lõpetamata. Kuivõrd kohtu hinnangul on kostja avaldanud hageja suhtes faktiväiteid, millistest võib järeldada, et kostjale olid teada mingid täiendavad konkreetsed faktilised asjaolud, asub kohus järgnevalt hindama, kas kostja avaldas hageja suhtes ebaõigeid andmeid või mitte.
126.Enne poolte poolt esitatud tõendite hindamist peab kohus vajalikuks viidata nendele krediidiasutuste seaduse (KAS) sätetele, mis vaidlusalusel ajal (ehk redaktsioonis, mis kehtis kuni 19.05.2014.a) reguleerisid krediidiasutuse nõukogu ja kontrollikomitee pädevust ning pangasaladuse mõistet.
127.KAS § 52 lg 1 sätestab, et krediidiasutuse nõukogu on krediidiasutuse juhtimisorgan, mis planeerib krediidiasutuse tegevust, annab juhatusele tegevusjuhiseid krediidiasutuse juhtimise korraldamisel ja teostab järelevalvet krediidiasutuse tegevuse üle, samuti juhatuse tegevuse üle krediidiasutuse juhtimisel. KAS § 52 lg 2 tuleneb, et nõukogu liikmed peavad tagama kontrolli selle üle, et nii krediidiasutuse, selle juhatuse kui töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kehtestatud sise-eeskirjade ja muude reeglite sätetega. Krediidiasutuse nõukogu pädevus ja kohustused on loetletud KAS § 52 lõikes 4, mille alusel on nõukogul muuhulgas õigus kinnitada krediidiasutuse tegevuse kontrollimise üldpõhimõtted, krediidiasutuse eelarve ja investeeringute kava. Samuti on nõukogul õigus otsustada nende tehingute tegemine, mis väljuvad krediidiasutuse igapäevase majandustegevuse raamidest. Krediidiasutuste seadusest ei tulene, et nõukogu pädevusse kuuluks krediidiasutuse klientidega igapäevaste majandustehingute sõlmimine, nende tehingute täitmise kontrollimine, samuti klientide igapäevaste pangandustoimingute andmete hindamine.
128.KAS § 62 lg 1 nägi ette, et nõukogu võis moodustada krediidiasutuse juhatuse tegevuse kontrollimiseks komitee (nõukogu kontrollikomitee), mille pädevuse, õigused ja tegevuse põhimõtted määrab krediidiasutuse nõukogu. Vastavalt KAS § 62 lõikele 2 võisid nõukogu kontrollikomitee liikmeteks olla nõukogu liikmed ning muud nõukogu poolt määratud isikud. Komitee liikmeks ei või olla krediidiasutuse juhatuse liige ega krediidiasutuse töötaja. Seega tulenes seadusest, et kontrollikomitee pädevuses sai olla krediidiasutuse juhatuse tegevuse
kontrollimine. Pädevust kontrollida krediidiasutuse klientide andmeid või nendega seotud tehinguid kontrollikomiteel seaduse alusel ei olnud.
129.KAS § 88 lg 1 nägi ette, et pangasaladusena tuli käsitleda kogu teavet ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta. Pangasaladusena ei käsitletud KAS § 88 lg 2 alusel andmeid, mis olid avalikud või õigustatud huvi korral muudest allikatest kättesaadavad, koondandmeid, mille põhjal ei saanud kindlaks teha üksikkliendi andmeid ega koondandmetega iseloomustatavasse kogumisse kuuluvaid isikuid, krediidiasutuste asutajate ja aktsionäride või liikmete nimekirja ning andmeid nende osa suuruse kohta krediidiasutuse aktsia- või osakapitalis, sõltumata kliendiks olemisest, samuti informatsiooni kliendi kohustuste täitmise korrektsuse kohta krediidiasutuse ees. KAS § 88 lg 3 sätestas, et krediidiasutusel oli õigus avaldada klienti puudutavat pangasaladust kolmandatele isikutele vaid kliendi kirjalikul nõusolekul, kui pangasaladuse avaldamise kohustus või õigus ei tulenenud KAS § 88 lõikes 5, 51, 8, 9 või 10 sätestatust. KAS § 88 lg 4 nägi ette, et krediidiasutuse juhid, töötajad ning muud isikud, kellel on juurdepääs pangasaladusele, on kohustatud töötlema pangasaladuseks olevaid andmeid kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse sätetega ja hoidma neile teada olevat pangasaladust tähtajatult, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
130.Vastavalt KAS § 88 lõikele 5 oli krediidiasutus kohustatud avaldama pangasaladust Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Samuti oli krediidiasutus kohustatud avaldama pangasaladust seaduses sätestatud nõuete alusel kohtule või kohtumääruses sätestatud isikule, kohtueelse uurimise asutusele ja prokuratuurile, maksuhaldurile, Riigikontrollile, pärima õigustatud isikule, Tagatisfondi poolt määratud isikule, välisriigi finantsjärelevalve või muu finantsjärelevalve asutusele Finantsinspektsiooni kaudu, majanduslike huvide deklaratsioonide hoidjale ning Maksu- ja Tolliametile. KAS § 88 lg 51 järgi võis krediidiasutus vastusena järelpärimisele avaldada pangasaladust oma emaettevõtjale konsolideeritud aruannete koostamiseks ning krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale finantseerimisasutusele. Kliendi kohustuse rikkumisega seotud andmeid on lubatud edastada, kui kohustuse rikkumise lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui seitse aastat ja kliendi kohustuse rikkumisega seotud isikuandmeid, kui kohustuse rikkumise lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat. KAS § 88 lg 7 nägi ette, et isikud, kellele on avaldatud pangasaladust, võivad seda kasutada ainult järelepärimises nimetatud eesmärgil ja neile laieneb pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus ja vastutus, kui seadusest ei tulene teisiti. Ühtlasi oli krediidiasutusel KAS § 88 lg 8 alusel õigus ja kohustus avaldada pangasaladust rahapesu andmebüroole ja Kaitsepolitseiametile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses ettenähtud juhtudel ja ulatuses.
131.Eeltoodud loetelust võib järeldada, et andmeid selle kohta, millised on krediidiasutuse kliendid (koos nende nimede ja aadressidega), andmeid klientide poolt tehtud tehingute ja ülekannete kohta koos nende pangakontode väljavõtetega tuleb pidada pangasaladuseks ning neid andmeid võis krediidiasutus väljastada ainult seaduses otseselt määratletud isikutele seaduses ettenähtud õiguslikel alustel. Isikutel, kellele pangasaladus väljastati, oli omakorda kohustus hoida pangasaladust tähtajatult ning kasutada saadud andmeid ainult järelpärimises märgitud eesmärgil. KAS §-st 88 ei tulene, et pangasaladuseks olevaid andmeid võis piiramatult väljastada krediidiasutuse nõukogule ja kontrollikomiteele mistahes eesmärgil. Samuti ei tulenenud KAS §-st 88, et krediidiasutuse nõukogul või kontrollikomiteel oleks omakorda õigus väljastada pangasaladuseks olevaid andmeid kolmandatele isikutele, sh krediidiasutuse mistahes aktsionäridele. Ühtlasi tulenes KAS § 89 lõikest 1, et krediidiasutuse kliendiks oli iga isik, kes kasutas või oli kasutanud krediidiasutuse poolt pakutavat teenust, või isik, kes oli krediidiasutuse poole pöördunud teenuse kasutamise eesmärgil ja kes oli selle krediidiasutuse poolt identifitseeritud. Kliendi isikuandmete töötlemiseks pidi krediidiasutusel olema isiku nõusolek vastavalt isikuandmete kaitse seadusele. Seega ei tulenenud krediidiasutuste seadusest, et
mitteresidentidest klientidele oleksid olnud tagatud teistsugused õigused kui Eesti residentidest klientidele. Ühtlasi ei tulenenud krediidiasutuste seadusest, et nõukogu poolt moodustatud kontrollikomiteel oleks õigus nõuda ligipääsu pangasaladuseks olevatele andmetele.
132.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 06.03.2013.a ilmus ajalehes „Eesti Päevaleht“ artikkel „Putin võibki korruptsiooni Vene võimuladvikus peatada“ (toimiku 1. kd, lk 106-107), mille kohaselt arutas Vene Riigiduuma seaduseelnõud, mis sulgeks riigiametnike väliskontod. Artikli järgi oli eelnõu eesmärgiks võtta kõrgetelt riigiametnikelt ja nende lähedastelt sugulastelt võimalus paigutada raha pankadesse välismaal. Samuti nähtub asjas kogutud tõenditest, et Vene Föderatsiooni Riigiduuma võttis 24.04.2013.a vastu föderaalseaduse seoses keeluga teatud isikutel avada ning omada kontosid (hoiuseid), hoida sularaha ja väärtesemeid välismaa pankades, mis asuvad väljaspool Vene Föderatsiooni territooriumi, omada ja/või kasutada välismaiseid finantsinstrumente (toimiku 3. kd, lk 19-20). Kostja väitis, et hageja püüdlused saada ligipääsu AS Eesti Krediidipank pangasaladusega kaitstud andmetele olid seotud eelviidatud seaduse vastuvõtmisega, kuid kohus sellega nõustuda ei saa. Kuigi Vene Föderatsiooni Riigiduuma võttis seaduse vastu 2013.a aprillis ehk enne, kui kostja avaldas vaidlusalused andmed (kostja avaldas andmed meediaväljaandele 25.09.2013.a ja kirjas aktsionäridele 11.09.2013.a), nähtub teistest kostja esitatud tõenditest, et sündmused, mis andsid kostjale alust andmeid avaldada, leidsid aset 2011.a ja 2012.a ehk enne seaduse vastuvõtmist. Seega ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust see, kas või milline seadus võeti Venemaa Riigiduumas vastu 2013.a.
133.Kostja esitatud tõenditest nähtub, et 02.03.2011.a saatis hageja töötaja XXX e-kirja kostjale (toimiku 2. kd, lk 145-146, tõlge eesti keelde, lk 147-148), milles ta teatas, et Moskva Pangas läbi viidavate kontrollide raames tuli pangale teabenõue, mille osas sooviti informatsiooni AS-lt Eesti Krediidipank. E-kirjas oli viidatud selle lisale, milles sisalduvat informatsiooni sooviti saada. E-kirjale lisatud nimekirjast nähtub, et sooviti saada kõikide kehtivate lepingute nimekirja, mille tähtaeg oli kolm aastat või enam ja mille summaks oli üle 50 000 USD koos lepingu vastaspoole ja allkirjastamise aja nimetamisega. Samuti suurte tehingute nimekirja ning nimekirja kõigist olulistest pandilepingutest, hüpoteegi lepingutest ja muudest kohustuste tagamise vahenditest, samuti kõikide oluliste litsentsilepingute nimekirja. Kohus leiab, et seega saatis hageja töötaja XXX kostjale kui AS Eesti Krediidipank juhatajale nõude avaldada pangasaladuseks olevaid andmeid. XXX e-kirjast ei saa järeldada, et tegemist oleks antud isiku isikliku nõudega, sest kirjas oli viidatud vajadusele koguda andmeid seoses Moskva Pangas läbiviidava kontrolliga.
134.Järgnevalt nähtub asjas kogutud tõenditest, et AS Eesti Krediidipank 02.09.2011.a nõukogu otsusega nr 161 (toimiku 2. kd, lk 86-88) otsustati moodustada kontrollikomitee. Otsuse punktis
1.1.oli märgitud, et panga juhatusel tuleb tutvuda otsuse lisaks oleva kontrollikomitee ülesannete projektiga ning esitada 09.09.2011.a õiguslik hinnang projektis märgitud mahus kontrolli läbiviimise võimalikkuse kohta. Otsuse punktis 1.3. määrati kontrollikomitee tegevusperioodiks 05.09.2011.a kuni 10.10.2011.a. Otsuse vastuvõtmise poolt hääletasid nõukogu liikmed XXX, XXX, XXX ja XXX, vastu oli XXX, kes leidis oma eriarvamuses, et otsus võib olla vastuolus Eesti õigusaktidega ja kahjustada panga huve. Otsuse punktis 2.1. määrati kontrollikomitee liikmeteks XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX ning otsuse punkti 3.1. järgi pidi panga juhatus selgitama võimaluse sõlmida AS-ga XXX teabe esitamise ja kasutamise konfidentsiaalsuse kokkuleppe.
135.Antud nõukogu otsusele lisatud kontrollikomitee ülesannete loetelust (toimiku 2. kd, lk 8990) nähtub, et kontrollikomitee pidi valikuliselt analüüsima AS Eesti Krediidipank klientide poolt tehtud transiitrahaülekandeid, milliste summa ületab 250 000 eurot ja mis olid tehtud ajavahemikul 2010.a septembrist kuni 2011.a augustini, samuti vajaduse korral alla viidatud
summa, et selgitada välja võimalikud rahapesu juhtumid. Samuti pidi kontrollikomitee tutvuma panga nende klientide dokumentatsiooniga, kes kuuluvad nn sihtrühma. Dokumentidega tutvumine hõlmas muuhulgas väljavõtteid panga operatsioonisüsteemidest, mis sisaldavad andmeid klientide kontodel toimunud käivete kohta ning finantsaruandlust. Oma ülesannete täitmiseks soovis kontrollikomitee saada ligipääsu panga ruumidesse, sh tuppa, mis on varustatud juurdepääsuga Internetile, samuti kolme arvutit, millel on ligipääs panga operatsioonisüsteemile, juurdepääsu klientide dokumentidele ja failidele ning õigust teha panga operatsioonisüsteemist väljavõtteid.
136.Seega nähtub kohtu hinnangul eeltoodust, et kontrollikomitee soovis saada ligipääsu nendele AS Eesti Krediidipank kliendiandmetele, mis on käsitletavad pangasaladusena. Andmed klientide poolt tehtud ülekannetest, samuti klientide dokumentatsioon, andmed klientide käivete kohta nende kontodel ning klientide finantsaruandlus on KAS § 88 alusel hinnatavad pangasaladusena sõltumata sellest, millisel eesmärgil sooviti kontrollikomiteele anda võimalust andmetega tutvumiseks.
137.XXX-ga sõlmitava lepingu projektist (mis oli lisatud nõukogu otsusele, toimiku 2. kd, lk 91-96, tõlge eesti keelde, toimiku 3. kd, lk 158-162) tulenes, et XXX pidi muuhulgas analüüsima AS Eesti Krediidipank klientide maksetega seotud andmeid, kui ülekantud summa suurus oli vähemalt 250 000 eurot või vajaduse korral ka vähem, samuti muid klientide ja nende maksetega seotud andmeid. Lepingu preambula järgi pidi XXX täitma ülesannet Moskva Panga jaoks. Saadud informatsiooni pidi XXX hoidma salajas. Seega tulenes lepingu projektist otseselt, et XXX pidi saama ligipääsu ja hindama AS Eesti Krediidipank klientide pangasaladuseks olevaid andmeid ning seda ülesannet tuli tal täita hageja ehk Moskva Panga jaoks.
138.XXXpoolt 09.09.2011.a AS Eesti Krediidipank palvel koostatud memorandumist (toimiku
2.kd, lk 97-112) nähtub, et advokaat analüüsis eelviidatud nõukogu otsust kontrollikomitee loomise kohta. Memorandumis leiti, et otsuse lisaks 1 olev kontrollikomitee ülesannete loetelu ei ole kooskõlas Eesti õigusega ega ole juhatusele täitmiseks kohustuslik, sest juhatusel on keelatud avaldada pangasaladuseks olevat teavet kontrollikomiteele. Enamus soovitud informatsioonist oli hinnatav pangasaladusena, kuid krediidiasutuse vähemusaktsionärid ega nõukogu või kontrollikomitee liikmed ei saanud olla pangasaladuse osas õigustatud teabe saajateks. Samuti leiti memorandumis, et kontrollikomitee volitused ei saa olla laiemad nõukogu volitustest. Kontrollikomitee liikmete osas oli memorandumis märgitud, et viis liiget kontrollikomiteest ei ole nõukogu liikmed, vandeadvokaadid ega audiitorid, mistõttu puudus teave selle kohta, kas tegemist on õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastavate isikutega. Memorandumi järgi on krediidiasutuse juhatusel keelatud avaldada kontrollikomiteele pangasaladuseks olevat informatsiooni, sest pangasaladuseks olevat teavet võib avaldada vaid seadusega õigustatud isikutele. Pangasaladuse avaldamine XXX-le võis memorandumi järgi olla karistatav väärteona. Kontrollikomitee volitused ei saanud XXX hinnangul olla laiemad nõukogu volitustest ning nõukogul ei olnud õigust tegutseda juhatuse volitustes. Kohus nõustub antud memorandumis avaldatud seisukohtadega, arvestades eelviidatud krediidiasutuste seaduse sätteid.
139.15.09.2011.a saadeti AS-le Eesti Krediidipank kiri hageja Moskva Panga kirjablanketil (toimiku 2. kd lk 114, tõlge eesti keelde, lk 113), millele olid alla kirjutanud Moskva Panga asepresident ja AS Eesti Krediidipank nõukogu liige XXX ning Moskva Panga tütarpankade talituse juhataja ja AS Eesti Krediidipank juhatuse liige XXX. Kirjas paluti kostjal kui panga juhatuse liikmel kaaluda lepingu sõlmimist AS Eesti Krediidipank ja XXX vahel konfidentsiaalse teabe hoidmiseks ning kasutamiseks. Lepingu projekti puudutavates küsimustes paluti pöörduda hr XXX poole. Kirjale oli lisatud lepingu projekt (toimiku 2. kd, lk 115-120, tõlge eesti keelde, toimiku 3. kd, lk 162-165), mille kohaselt tuli XXX-le tagada ligipääs AS
Eesti Krediidipank andmetele Moskva Pangaga sõlmitud kliendisuhte alusel. Lepingu alusel pidi AS Eesti Krediidipank võimaldama XXX-le ligipääsu pangasaladuseks olevatele andmetele. Lepingu projekti punkti 4.4. järgi oli XXX-le õigus avaldada konfidentsiaalset informatsiooni kliendile ehk Moskva Pangale ja kliendi aktsionärile VTB Pangale. Seega nähtub kohtu hinnangul antud tõenditest, et hageja saatis AS-le Eesti Krediidipank pöördumise, milles palus viimasel sisuliselt tagada Moskva Pangale ligipääs AS Eesti Krediidipank pangasaladuseks olevatele andmetele läbi XXX-ga sõlmitava lepingu. Kuigi kaks Moskva Panga nimel kirjale alla kirjutanud isikutest olid AS Eesti Krediidipank organite liikmeteks, ei saa sellest kohtu hinnangul järeldada, et nad saatsid oma pöördumise üksnes isiklikul initsiatiivil. Kirjale lisatud lepingu projektist nähtub selgelt, et lepingu sõlmimise korral oleks pangasaladusena käsitletavaid andmeid avaldatud hagejale ehk Moskva Pangale.
140.AS Eesti Krediidipank 19.09.2011.a nõukogu otsusest nr 162 (toimiku 2. kd, lk 121-122) nähtub, et otsuse punkti 1.2. järgi pidi AS Eesti Krediidipank tagama kontrollikomiteele võimaluse lugeda dokumente panga operatsioonisüsteemis (välja arvatud andmetele, mis Eesti õigusaktide kohaselt ei kuulunud kontrollikomiteele avaldamisele). Seega võttis nõukogu vastu veel üle otsuse, mille abil sooviti saada ligipääsu AS Eesti Krediidipank pangasaladuseks olevatele andmetele.
141.Samal päeval ehk 19.09.2011.a saatis XXX kontrollikomitee nimel kostjale kui AS Eesti Krediidipank juhatuse liikmele informatsiooni nõude (toimiku 2. kd, lk 123-124, tõlge eesti keelde toimiku 3. kd, lk 166-168), milles ta nõudis erinevate dokumentide ja teabe väljastamist, sh laenulepingute nimekirju ning andmeid erinevate ülekannete kohta. Andmed ja dokumendid, milliste avaldamist XXX nõudis, on kohtu hinnangul käsitletavad pangasaladusena KAS § 88 mõistes.
142.AS Eesti Krediidipank 26.09.2011.a nõukogu otsuse nr 163 (toimiku 2. kd, lk 125-126) punktis 1.4. kohustati panga juhatust andma nõukogu küsitud informatsiooni hiljemalt 04.10.2011.a. Nõukogu otsusele oli lisatud lisa nr 1 (toimiku 2. kd, lk 127-128, tõlge eesti keelde toimiku 3. kd, lk 169-171), mille olid nõukogu liikmetena allkirjastanud XXX ja XXXning milles nõuti AS-lt Eesti Krediidipank erinevate andmete ja dokumentide avaldamist, sh konkreetseid andmeid rahvusvaheliste ülekannete kohta, mis ületasid summat 250 000 eurot ja olid tehtud ajavahemikul 01.01.2009.a kuni 23.09.2011.a. Nimekiri pidi sisaldama andmeid tehingu poolte täielike nimede ja aadresside kohta, tehingu kuupäeva, summa ja makse kirjelduse kohta. Samuti tuli sõltumata summa suurusest esitada täielikud andmed kõigi kahtlaste tehingute kohta, mis olid tehtud ajavahemikul 01.01.2009.a kuni 23.09.2011.a. Eeltoodust nähtuvalt nõuti nõukogu otsuse ning hageja töötajatest isikute poolt allkirjastatud otsuse lisaga AS-lt Eesti Krediidipank pangasaladuseks olevate andmete avaldamist.
143.AS Eesti Krediidipank juhatuse liige XXX ja siseauditi osakonna juhataja XXX saatsid 04.10.2011.a nõukogule vastuseks kirja (toimiku 2. kd, lk 129-132, tõlge eesti keelde, toimiku 3. kd, lk 172-176), milles teatati, millise informatsiooniga ja kus on nõukogu liikmetel võimalik tutvuda. Osa soovitud teabest ja dokumentidest edastati koos kirjaga. Samas kinnitati antud kirjas, et andmeid ja teavet klientide poolt tehtud ülekannete kohta avaldada ei saa.
144.21.10.2011.a saadeti AS-le Eesti Krediidipank uus kiri Moskva Panga blanketil ja XXXi ning XXX allkirjadega (kes nimetasid end AS Eesti Krediidipank nõukogu liikmeteks) (toimiku 2. kd, lk 149, tõlge eesti keelde, toimiku 3. kd, lk 22), milles nõuti kõigi nende andmete ja dokumentide väljastamist, mida sooviti saada 04.10.2011.a kirjas ning mida AS Eesti Krediidipank juhatus ei olnud saatnud. AS Eesti Krediidipank viidet pangasaladusele peeti samas kirjas kohatuks, sest nõukogu liikmed ei pidanud ennast kolmandateks isikuteks krediidiasutuste seaduse § 88 mõistes. Kirjas leiti, et nõukogu liikmetel on õigus pääseda ligi pangasaladuse
andmetele. AS-l Eesti Krediidipank paluti edastada kogu soovitud info hiljemalt 26.10.2011.a. Seega nähtub antud kirjast selgelt, et AS-lt Eesti Krediidipank sooviti saada pangasaladuseks olevate andmete avaldamist. Kirja olid saatnud kaks hageja töötajaks ning esindajaks olevat isikut, kes pidasid pangasaladuse avaldamist neile põhjendatuks seetõttu, et nad samaaegselt kuulusid AS Eesti Krediidipank nõukogu liikmete hulka.
145.08.12.2011.a saatsid XXX ja XXX Moskva Panga blanketil AS-le Eesti Krediidipank järjekordse kirja, milles üks isik AS Eesti Krediidipan nõukogu liikmena ja teine kontrollikomitee liikmetena (toimiku 3. kd, lk 189-192, tõlge eesti keelde, toimiku 3. kd, lk 185188) soovis teavet muuhulgas erinevate kontode gruppide kohta. Samuti paluti informatsiooni edastada AS-le XXXEesti. Kohus leiab, et antud kirjas sooviti pangasaladuseks olevate andmete avaldamist ning seda mitte ainult AS Eesti Krediidipank nõukogu liikmele, vaid ka kontrollikomitee liikmele ja kolmandale isikule AS-le XXXEesti. Kirja olid saatnud hageja esindajateks ja töötajateks olevad isikud.
146.20.12.2011.a saatsid XXX ja XXX AS Eesti Krediidipank nõukogu liikmetena kirja AS-e XXXEesti (toimiku 2. kd, lk 133-136, tõlge eesti keelde, toimiku 3. kd, lk 177-180), milles viidati kontrollikomitee loomisele ja märgiti, et kontrollikomitee poolse analüüsi eesmärgiks on tuvastada, kas aastatel 2009 kuni 2011 on AS-s Eesti Krediidipank olnud kliente või tehinguid, mis on seotud Moskva Panga eelmise juhatusega. AS-lt XXXEesti sooviti teada, kas kirjale lisatud andmed vastavad ametliku bilansi andmetele. Samuti paluti teha uurimine ja teatada, kas antud grupi kasu saajatest on keegi seotud Moskva Panga endise juhatusega. Järelikult soovisid hageja töötajad XXX ja XXX AS-lt XXXEesti selliste AS Eesti Krediidipank andmete avaldamist, millised on hinnatavad pangasaladusena. Kohus osundab, et krediidiasutuse klientide andmed on pangasaladuseks sõltumata sellest, kas klient on Eesti resident või mitte ning sõltumata ka sellest, milliste kolmandate isikutega võivad kliendid olla seotud.
147.AS XXXEesti vastas eelmärgitud järelpärimisele (toimiku 2. kd, lk 137-140, tõlge eesti keelde toimiku 3. kd, lk 181-184), milles muuhulgas märgiti, et ettevõttel puudub õigus avaldada pangasaladuseks olevaid andmeid.
148.30.12.2011.a sõlmisid AS Eesti Krediidipank ja AS XXXEesti töövõtukirja kokkulepitud töö teostamiseks (toimiku 3. kd, lk 193-195, tõlge eesti keelde, toimiku 3. kd, lk 216-218), milles olid märgitud need toiminguid, mida oldi valmis tegema XXXi ja XXX taotluse alusel. Kirjas kinnitati, et menetlused, mida AS XXXEesti läbi viib, on mõeldud ainult AS Eesti Krediidipank nõukogu uuringu läbiviimise abistamiseks ega ole mõeldud jagamiseks mistahes kolmandatele osapooltele. Töövõtukirjale oli lisatud XXXi ja XXX 20.12.2011.a inglisekeelne pöördumine AS XXXEesti poole (toimiku 3. kd, lk 196, tõlge eesti keelde, toimiku 3. kd, lk 219), milles viidati kontrollikomitee loomisele ja soovile kontrollida AS Eesti Krediidipank tegevust aastatel 2009-2011. Kirjale oli lisatud nimekiri ettevõtetest, kelle kohta sooviti teada, kas nad olid AS Eesti Krediidipank klientideks aastatel 2009 kuni 2011 või mitte (nimekiri toimiku 3. kd, lk 197199, koos tõlkega toimiku 3. kd, lk 220-222). Ühtlasi olid töövõtukirjale lisatud audiitorteenuse osutamise üldtingimused (toimiku 3. kd, lk 227-238). Seega võib kirjast järeldada, et hageja töötajateks olevad XXX ja XXX soovisid saada andmeid konkreetsete klientide kohta ehk pangasaladuseks olevaid andmeid.
149.AS Eesti Krediidipank 06.02.2012.a nõukogu otsuse nr 165 (toimiku 2. kd, lk 141-142) punktis 3 tõdeti, et kontrollikomiteel ei olnud võimalik oma ülesandeid täita. Seetõttu loeti otsuse punktis 4 kontrollikomitee töö mittetoimunuks ja lõppenuks. Nõukogu otsusele oli lisatud XXX eriarvamus, mille järgi panga juhatus tegutses vastavalt Eesti seadusandlusele, mis ei võimalda avaldada pangasaladust, panga ja klientide ärisaladust ja klientide isikuandmeid.
150.06.02.2012.a saatsid kostja ja XXX AS Eesti Krediidipank juhatuse nimel kirja XXXle kui panga nõukogu liikmele (toimiku 2. kd, lk 143-144), milles nad avaldasid arvamust, et nõukogu otsusega nr 162 kontrollikomiteele antud volituste maht ületas seadusega lubatu. Samuti selgitati kirjas, et Eestis kehtiva isikuandmete kaitse seaduse järgi ei ole lubatud isikuandmeid ilma isiku nõusolekuta ebapiisava andmekaitse tasemega riiki, sh Venemaale, edastamine. Panga juhatusel puudus seadusest tulenevalt õigus avaldada pangasaladusena kaitstud andmeid, mistõttu ei saanud juhatus vastata küsimustele, mis on suunatud konkreetse klientide või tehingute kohta teabe saamisele. Pangasaladusega kaitstud andmetele ei saanud panga juhatuse hinnangul võimaldada ligipääsu nõukogule või kontrollikomiteele.
151.XXX saatis kostjale kirjale (toimiku 2. kd, lk 152), milles ta selgitas, miks on panga nõukogu jätnud täitmata oma kohustused seoses panga aktsionäride 30.03.2012.a üldkoosoleku kokku kutsumisega. Eelmise ja kuni 13.04.2012.a tegutsenud nõukogu viimane koosolek toimus 03.03.2011.a. Pärast nimetatud kuupäeva koosolekuid ei toimunud. Nõukogu viiest liikmest neli olid Moskva Panga töötajad ( XXX, XXX, XXX ja XXX). 2011.a septembrist kuni 2012.a veebruarini toimus 5 nõukogu koosolekut ja kõigil arutati vaid kontrollikomiteega seotud küsimusi ehk selle kaudu pangasaladusele ligipääsemise võimalusi. Muid nõukogu pädevusse kuuluvaid küsimusi ei arutatud. Kirjas oli märgitud, et Moskva Panga töötajateks olnud nõukogu liikmed väljendusid korduvalt, et nad ei saa nõukogu liikmetena hääletada otsuste poolt, mis ei ole eelnevalt Moskva Panga juhatuse poolt heaks kiidetud. Seega toimus otsustamine lähtuvalt Moskva Panga kui aktsionäri huvidest, mitte lähtuvalt AS Eesti Krediidipank huvidest.
152.Tunnistajana kohtu 22.01.2015.a istungil ära kuulatud XXX (toimiku 4. kd, lk 107 pöördel – 108) kinnitas, et ta oli AS Eesti Krediidipank nõukogu liige alates 2003.a ning ta kuulus nõukogusse perioodil 15.12.2010.a kuni 31.03.2012.a. Tunnistaja saatis kostjale eelviidatud kirja, sest nõukogu ei olnud mitu kuud tegutsenud, misjärel tehti ettepanek luua kontrollikomitee. Kontrollikomitee eesmärgiks oli tunnistaja sõnul saada ligipääs AS Eesti Krediidipank kliendibaasile. Tunnistaja leidis, et kontrollikomitee soovis saada klientide nimesid, algdokumente ning ligipääsu arvutitele, mis oleksid ühendatud panga võrku. Kontrollikomitee 7 liikmest 5 olid tunnistajale tundmatud isikud. Tunnistaja leidis, et kuna AS Eesti Krediidipank nõukogusse kuulus sellel ajal kaks Moskva Panga asepresidenti, ei saanud kontrollikomitee loomine olla nõukogus olevate Moskva Panga esindajate enda initsiatiiv. Arutelusid nõukogu koosolekutel ei olnud. Ühel korral esitas tunnistaja nõukogu koosoleku otsuse alternatiivse projekti, kuid XXX ütles talle, et sellel ei ole mõtet, sest plaan on Moskva Pangas juba kooskõlastatud. Tunnistaja sai Moskvast nõukogu otsuse venekeelse protokolli ning ta tõlkis selle eesti keelde. Tunnistajal oli võimalik juurde kirjutada otsustesse ainult oma eriarvamus. Kontrollikomitee määrusest tuli välja, et nad pidid tegema ettekande Moskva Pangale. Reaalselt kontrollikomitee tegutsema ei hakanud. Kuidas nõukogu otsused Moskva Pangas kooskõlastati, seda tunnistaja ei teadnud, kuid kõik AS Eesti Krediidipank nõukogu otsuste eelnõud tulid sellel perioodil XXXilt Moskva Pangast. Kõik ülejäänud nõukogu liikmed peale tunnistaja olid Moskva Panga töötajad ja nad olid alati ühel nõul.
153.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja Moskva Pank soovis erinevatel viisidel korduvalt saada ligipääsu AS Eesti Krediidipank pangasaladuseks olevatele andmetele, kuid tänu AS Eesti Krediidipank juhatuse vastuseisule see ei õnnestunud. Pangasaladuseks olevaid andmeid Moskva Pangale, AS Eesti Krediidipank nõukogu liikmetele ning kontrollikomitee liikmetele ei väljastatud. Vaidlus puudub selle üle, et eelkirjeldatud perioodil oli hageja AS Eesti Krediidipank aktsionär ning vaidlus puudub ka selle üle, et panga nõukogu viiest liikmest neli ( XXX, XXX, XXX ja XXX ) olid hageja töötajad (neist kaks hageja asepresidendid). Tunnistaja XXX ütluste ning samuti kohtule esitatud nõukogu otsustega on tõendatud, et hageja töötajateks olevad AS Eesti Krediidipank nõukogu liikmed esindasid panga nõukogus hageja huve ning nõukogu otsuste vastuvõtmine toimus hageja huvides. Hageja
blanketil ning tema töötajateks ja esindajateks olevate isikute korduvate kirjalike pöördumistega AS Eesti Krediidipank poole on tõendatud, et hageja soovis saada otse või AS Eesti Krediidipank nõukogu, kontrollikomitee või audiitorettevõtete kaudu ligipääsu AS Eesti Krediidipank pangasaladuseks olevatele andmetele. Hageja blanketil ning tema esindajate XXXi ning XXX poolt AS-le Eesti Krediidipank 21.10.2011.a saadetud kirjas tunnistati, et ligipääsu sooviti saada nimelt pangasaladusega kaitstud andmetele.
154.Kohus leiab, et AS Eesti Krediidipank nõukogu tegevus, mis väljendub kohtule esitatud otsustes nr 161, 162, 163 ja 165, toimus hageja huvides. Samuti toimus hageja huvides tema töötajateks ja esindajateks olnud isikute ( XXXi, XXX ja Anton XXX) poolt AS-le Eesti Krediidipank kirjade saatmine, milles nõuti pangasaladuseks olevate andmete avaldamist. Kohus ei nõustu kirjades väljendatud seisukohaga, et AS Eesti Krediidipank oleks saanud pangasaladuseks olevaid andmeid piiramatult väljastada panga nõukogu ja kontrollikomitee liikmetele, sest sellist avaldamist KAS § 88 ei võimaldanud ning pangasaladuseks olevate andmete kontrollimine ei kuulunud nõukogu ega kontrollikomitee pädevusse. Ühtlasi ei saa kohus nõustuda hageja väitega, et tema töötajateks olevate isikute poolt kirjade saatmine AS-le Eesti Krediidipank toimus nimetatud isikute isiklikul initsiatiivil ega vastanud hageja tahtele. Nimetatud isikud esindasid AS Eesti Krediidipank nõukogus ja kontrollikomitees aktsionäri ehk hageja huve ning olid nimetatud organite liikmeteks üksnes seetõttu, et nad olid hageja töötajad ja esindajad. Kohus selgitas hagejale 05.05.2014.a eelistungil (toimiku 3. kd, lk 119-122), et kui Moskva Panga töötajateks ja esindajateks olnud isikutel ei olnud pädevust oma kirjade saatmisel hagejat esindada ning nende kirjad ei vastanud hageja tahtele, tuleb hagejal seda tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja siinkohal täiendavaid põhjendusi ega tõendeid.
155.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja ei avaldanud lausetes „Moskva Pank on püüdnud ligi pääseda Krediidipanga kliendiandmetele“, „Moskva Panga püüdlustega saavutada juurdepääs Krediidipanga kliente puudutavatele, pangasaladusega kaitstud andmetele“, „Moskva Pank avaldas korduvalt ka Krediidipanga juhtkonnale ning töötajatele [et nende tegelik eesmärk], on ligipääs Krediidipanga kliendiandmetele“ ning „Moskva Pank kui AS Eesti Krediidipank aktsionär on korduvalt [...] üritanud pääseda ligi andmetele AS Eesti Krediidipank klientide hoiuste ning tehingute kohta“ hageja suhtes ebaõigeid väiteid. Asjas kogutud tõenditest nähtub selgelt, et hageja AS Eesti Krediidipank aktsionärina soovis korduvalt, kuid ebaõnnestunult saada ligipääsu AS Eesti Krediidipank pangasaladuse andmetele. Hageja nõue eelviidatud lausetes avaldatud andmete ümberlükkamiseks tuleb jätta rahuldamata.
156.Kohus leiab, et see, millisel eesmärgil hageja ise enda arvates ligipääsu nendele andmetele soovis, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Kostja ei ole avaldanud vaidlustatud lausetes, millisel eesmärgil ligipääsu sooviti. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et 24.03.2011.a müüs hageja Moskva Pank (keda esindas tehingu sõlmimisel panga president XXX ) OÜ-le XXX (keda esindas XXX ) 4 576 760 AS Eesti Krediidipank aktsiat nominaalväärtusega 0,7374 eurot aktsia kohta (toimiku 3. kd, lk 74-77, tõlge eesti keelde, toimiku 4. kd, lk 26-29). Hageja väitis, et nimetatud tehing ei toimunud Moskva Panga huvides ning tehinguga seoses alustati kriminaalmenetlust võimaliku rahapesu tõttu, kuid ainuüksi nende väidete tõttu ei saa hageja nõuet kostja vastu rahuldada.
157.Hageja esitatud tõenditest nähtub, et 09.09.2013.a Finantsinspektsioon ettekirjutuses (toimiku 3. kd, lk 78-99) tehti AS Eesti Krediidipank üldkoosolekule ettepanek kutsuda panga nõukogust tagasi kostja XXX, sest ta ei vastanud inspektsiooni hinnangul krediidiasutuste seaduses sätestatud nõuetele. Ettekirjutuse sisu kohaselt puudus kostjal laitmatu ärialane reputatsioon ning ta ei olnud mõjuval põhjusel sobiv äriühingut juhtima. Ettekirjutuse järgi omandas kostja kaudselt osaluse AS-s Eesti Krediidipank läbi OÜ XXX. Enne osaluse omandamist ei teavitanud OÜ XXX sellest Finantsinspektsiooni. Aktsiad võõrandati edasi
XXX OÜ-le ning kostja tagas mõlemale ettevõttele laenu saamise võimalused. XXX OÜ jättis samuti Finantsinspektsiooni teavitamata aktsiate ostmisest.
158.Hageja esitatud tõenditest nähtub samuti, et 20.12.2013.a tegi Politsei- ja Piirivalveamet prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (toimiku 3. kd, lk 100-110). Määruse järgi alustati kriminaalmenetlust KarS § 394 lg 2 p 3 tunnustel seetõttu, et OÜ XXX ja OÜ XXX kasutasid AS Eesti Krediidipank aktsiate ostuks ebaseaduslikke rahalisi vahendeid, mis olid saabunud Moskva Pangast. Väärtpaberite ostu-müügi leping oli Moskva Panga ja OÜ XXX vahel sõlmitud 24.03.2011.a. 20.04.2011.a kandis XXX OÜ Moskva Pangalt omandatud aktsiatest osa ehk 7,20% AS Eesti Krediidipank aktsiatest OÜ-le XXX . 20.04.2011.a oli OÜ XXX ja OÜ XXX vahel sõlmitud väärtpaberite ostu-müügi leping. 15.11.2011.a sõlmis Moskva Pank teiste hulgas OÜ-ga XXX ning OÜ-ga XXX kokkulepped aktsiate tagasiostuks. 13.08.2013.a saabus prokuratuurile osaline vastus Vene Föderatsiooni Peaprokuratuurist, millest selgus, et Venemaal oli endiselt menetluses kriminaalasi nr 89816, kus uuriti AS Eesti Krediidipank aktsiatega seotud tehinguid. Vastusest ei selgunud, kas OÜ XXX ja OÜ XXX olid kasutanud kuritegude tulemusena saadud rahalisi vahendeid aktsiate ostuks. Lõppastmes leiti määruses, et kriminaalmenetluses ei õnnestunud tuvastada, et OÜ-le XXX ja OÜ-le XXX laenatud rahalised vahendid, mida kasutati AS Eesti Krediidipank aktsiate ostmiseks, olid saadud kuritegeliku tegevuse tulemusena.
159.12.11.2013.a ilmus veebiväljaandes www.izvestia.ru artikkel pealkirjaga „Uut kriminaalasja XXX vastu aitas algatada Eesti pank“ (toimiku 1. kd, lk 111-113), milles väideti, et AS Eesti Krediidipank juhtkonna vahetamisel esitas VTB uurimisele andmed Moskva Panga eksjuhi võimalike finantsmahhinatsioonide kohta. Samas nähtub hageja kodulehe väljavõttest seisuga 10.05.2011.a (toimiku 3. kd, lk 239-240), et nimetatud ajal oli XXX märgitud olevat Moskva Panga Direktorite Nõukogu liikmena.
160.Kohus leiab, et kui hagejal tekkisid tõepoolest kahtlused selles osas, kas tehing AS Eesti Krediidipank aktsiate võõrandamiseks OÜ-ga XXX oli seaduslik ning kas tehingu tegemisel võis olla seost rahapesuga, oli hagejal võimalik esitada avaldus politseile või muudele riigiorganitele juhtumi menetlemiseks. Asjas kogutud tõenditest võib järeldada, et vastavaid menetlusi on ka läbi viidud. Juhul, kui kriminaal- või väärteo menetlemise käigus tekib menetlejal vajadus välja nõuda krediidiasutuselt menetluses vajalike tõendite kogumiseks pangasaladuse andmeid, saab menetleja seda teha krediidiasutuste seaduses ettenähtud alustel ja piires. Krediidiasutuse aktsionäril ei ole õigust asuda krediidiasutustelt välja nõudma pangasaladuseks olevaid andmeid ettekäändel, et ta soovib ise tuvastada, kas tegemist on rahapesu või mõne muu kuriteoga. Seega ei olnud hagejal õigust nõuda ligipääsu pangasaladusele sõltumata sellest, millisel eesmärgil seda sooviti. Järgmiseks asub kohus hindama, kas poolte arvetes nn teise gruppi kuuluvad ja kostja poolt avaldatud andmed on ebaõiged. XXX ja XXX palkamise ja ülesannetega seotud väited
161.Ajalehes „Postimees“ ja veebiportaalides Postimees+, e24 25.09.2013.a ilmunud artiklis „Pangaomanikud tülis“ avaldas kostja järgmised väited: „Moskva Pank palkas 2011. aastal [...] endise kaitsepolitsei komissari XXX ja ettevõtja XXX, kellele maksis teenete eest umbes 300 000 eurot“; „XXX ja tema kaasosaliste ülesanne [oli] ähvardada pangatöötajaid, et nad alluks Moskva Panga nõutud kontrollikomiteele“. 11.09.2013.a saatis kostja AS Eesti Krediidipank aktsionäridele kirja, milles ta avaldas järgmised väited: „Moskva Panga esindajad kohtusid korduvalt nii XXX kui ka XXXga ning Moskva Panga asepresident XXXmahitusel kasutas Kapo ametnik XXXära oma ametiseisundit“; „Moskva Pank on Krediidipanga vastaseks tegevuseks teinud koostööd XXXja XXXga“; „Moskva Pank on üritanud pääseda ligi
pangasaladusele, kasutades kriminaalkorras süüdi mõistetud XXXja XXX. Muuhulgas on Moskva Panga asepresident XXXasunud mõlemale XXX kaudu 300 000 eurot survestamaks Krediidipanga juhtkonda ja töötajaid pangasaladusele ligipääsu loomiseks“; „Kontrollikomiteesse sobivate liikmete nimetamiseks kasutas Moskva Pank taas XXXja XXX „teeneid““; „isik [Moskva Pank] on [...] otsimas ligipääsu pangasaladusele, kihutades mh Eesti võimuorganite töötajaid (XXX) kuritarvitama oma ametipositsiooni“.
162.Mõlemad pooled nõustusid, et antud gruppi kuuluvate väidete näol on tegemist faktiväidetega. Hageja leidis, et kostja avaldatud väited on ebaõiged. Kostja väidete õigsust ei saa tõendada Harju Maakohtu 26.04.2013.a otsus kriminaalasjas nr 1-12-3980, samuti XXX ja XXX ülekuulamise protokollid, sest tõenditena on nad ebausaldusväärsed. Ainult nende isikute ülekuulamise protokollidest ei saa järeldada, et nad kohtusid hageja volitatud esindajatega. Otsus tehti kokkuleppemenetluses ning kahtlustatavatena puudus XXXl ja XXXl kohustus tõtt rääkida. Kohtuotsus läbirääkimiste ja kokkuleppe tulemus, kuid kostja ei saanud tugineda kolmandate isikute vahel kokku lepitule. Kui tõendid oleksid usaldusväärsed, tuleneb neist, et hagejat nõustati seoses talle kuulunud AS Eesti Krediidipank aktsiatega seotud tehingutega.
163.Kostja leidis, et tema poolt avaldatud väited on tõendatud kohtuotsuse ja kahtlustatavate ülekuulamise protokollidega. Kokkuleppemenetluses jõustunud kohtulahendi tõenduslik väärtus ei erine üldmenetluses jõustunud kohtulahendi tõenduslikust väärtusest. Lisaks kohtuotsusele kinnitavad selles sisalduvate faktide õigsust samas asjas antud ütluste protokollid. Kokkuleppe läbirääkimiste sisuks võib olla kuriteo kvalifikatsioon, kuid mitte kuriteo tõeste tehiolude olemasolu või puudumine. Kuigi kohtuotsuses ei ole antud õiguslikku hinnangut XXX ega hageja tegevuse suhtes, ei tähenda see, et kohus oleks hageja või XXX tegevuse heaks kiitnud. Hageja seotus altkäemaksu andmisega võis Eesti õiguskaitseorganitel jääda analüüsimata otstarbekuse kaalutlustel.
164.Kohus ei nõustu hageja seisukohtadega, et kriminaalasjas tehtud kohtuotsus on tõendina ebausaldusväärne üksnes seetõttu, et otsus tehti kokkuleppemenetluses. Samuti ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et XXX ja XXX kahtlustatavana ülekuulamise protokollid on tõenditena ebausaldusväärsed ainult seetõttu, et neil puudus kahtlustatavatena tõe rääkimise kohustus. Kohus selgitas hagejale 05.05.2014.a eelistungil (toimiku 3. kd, lk 119-122), et kui hageja hinnangul erinesid tegelikud asjaolud nendest asjaoludest, mida kajastati kohtuotsuses ja protokollides, tuleb hagejal välja tuua, millised olid tegelikud asjaolud. Hagejal tuli oma väiteid tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud hageja välja, millised faktilised asjaolud täpselt (mis nähtuvad otsusest ja protokollidest) on ebaõiged. Kohus leiab, et kriminaalmenetluses tehtud kohtulahend ning kohtueelses menetluses koostatud ülekuulamiste protokollid on käesolevas tsiviilasjas tõenditena hinnatavad koos kõigi teiste tõenditega. Kostja esitatud tõendeid ei saa jätta arvestamata pelgalt seetõttu, et kriminaalmenetluses tehti lahend kokkuleppemenetluses ning XXXja XXX andsid ütlusi kahtlustatavatena.
165.TsMS § 272 lg 2 järgi on dokumentaalseks tõendiks muuhulgas ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosaliste poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Riigikohus on leidnud, et kriminaalasjas tehtud lahendeid ja kriminaalmenetluses kogutud tõendeid võib kasutada faktiliste asjaolude tõendamiseks (RK TKo 3-2-1-98-08, p 13, 3-2-1-91-11, p 10) ning kohus võib neid tõendeid hinnata koos teiste tõenditega. Eelöeldu kehtib ka näiteks kriminaalmenetlust lõpetavate määruste ja teiste kriminaalmenetleja lahendite kohta. Samuti on Riigikohus asunud seisukohale, et kokkuleppe sõlmimine kriminaalmenetluses ei vähenda kohtu rolli õigusemõistmisel ning kohtul tuleb ka kokkuleppemenetluses tuvastada, kas on aset leidnud tegu, kas selle teo on toime pannud süüdistatav, kas tegu on kuritegu ning millise karistusseadustiku sätte järgi tuleb tegu kvalifitseerida (RK KKo 3-1-1-70-12, p 9). Kokkuleppes sisalduv kuriteo asjaolude kirjeldus
peab vastama samadele nõuetele nagu süüdistusaktis esitatav süüdistuse sisu (RK KKo 3-1-1-8013, p 7.2.1). Tunnistaja ja süüdistatava (kahtlustatava) poolt antud ütluste erinevus seisneb aga eeskätt selles, et esimesel juhul on isikut valeütluste andmise eest hoiatatud, teisel juhul aga mitte. Tõendite hindamisel ei ole aga sellel erinevusel määravat tähtsust, sest ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (RK KKo 3-1-1-80-08, p 12). Seega võib kohus käesoleva asja lahendamisel hinnata tõenditena kõiki kostja esitatud tõendeid (sh kohtuotsust ja kahtlustatavate ülekuulamise protokolle) koos teiste tõenditega.
166.Harju Maakohtu poolt 26.04.2012.a kriminaalasjas nr 1-12-3980 kokkuleppemenetluses tehtud ja jõustunud otsusest (toimiku 1. kd, lk 114-164) nähtub, et XXXunnistati süüdi KarS § 294 lg 2 p 1, 2 ja 4 järgi ning XXX KarS § 298 lg 1 järgi. Otsuse kohaselt toimus 11.09.2011.a Pariisis XXX kohtumine Moskva Panga esindaja XXXga. Samal kohtumisel osales XXX, kes lubas kasutada oma ametiseisundit politseiametnikuna ja hankida informatsiooni XXX huvitavate firmade ja nende tehingute kohta Eestis tegutsevates pankades. Samuti pakkus XXXvälja võimaluse hankida kompromiteerivat informatsiooni AS Eesti Krediidipank juhtorganite liikmete kohta. 15.10.2011.a toimus Londonis kohtumine XXX, XXX ja XXXga, kus XXXpidi esitama enda kogutud informatsiooni.
167.Sama otsuse järgi sai XXX05.09.2011.a XXX teada, et viimasele on laekunud Moskva Pangast lepingu alusel 300 000 eurot. 2011.a septembri alguses nõudis XXX XXX informatsiooni kogumise eest raha. Samuti nähtub otsusest, et 2011.a kevadel hakkas XXX nõustama Moskva Panka seoses Moskva Pangale kuulunud AS Eesti Krediidipank aktsiate ostumüügi tehingu asjaolude väljaselgitamisega. 13.07.2011.a käis XXX XXX esindajana koos XXXga Venemaal Moskvas, et arutada AS Eesti Krediidipank osas Moskva Panga nõustamisega seotud küsimusi. XXX ja Moskva Panga läbirääkimiste tulemusena sõlmiti 29.08.2011.a XXX firma OÜ XXX ja Moskva Panga vahel leping nõustamisteenuse osutamiseks. Toimunud aktsiatehingu asjaolude ja AS Eesti Krediidipank juhtide tegevuse kohta hinnangu andmiseks otsustati moodustada AS Eesti Krediidipank juurde kontrollikomitee. XXXlubas XXXl aidata leida kontrollikomiteesse sobivaid isikuid ning ta tegi soovitusi isikute suhtes, kes liikmeteks valiti. Kontrollikomitee liikmeteks määratud isikute suhtes aitas XXXkontrollida nende kohta politsei andmebaasis KAIRI kajastuvat teavet.
168.Vastutasuks oma ametiseisundi kuritarvitamise ja teabe hankimise eest nõudis XXX XXX kohtuotsuse kohaselt Moskva Pangalt laekunud summa osalist üleandmist temale. XXX nõudmise alusel kandis XXX enda ettevõttelt OÜ XXX kontole 78 050 eurot. Saadud raha anti erinevate ülekannete ja sularaha väljavõtete teel üle XXXle.
169.Seega tuleneb eeltoodud kohtuotsusest, et XXX ja XXXkohtusid korduvalt Moskva Panga esindajatega ning kohtumistel lubas XXXhankida informatsiooni Moskva Panka huvitavate firmade ja nende tehingute kohta Eestis. Otsuse järgi sõlmiti XXX ja XXX esindanud XXXe poolt peetud läbirääkimiste tulemusena leping Moskva Panga ja XXX ettevõtte vahel ning antud ettevõttele tasus Moskva Pank 300 000 eurot, millest osa sai endale XXX. XXXandis otsuse kohaselt soovitusi isikute suhtes, keda valida AS Eesti Krediidipank kontrollikomiteesse ning aitas kontrollida nende isikute tausta politsei andmebaasis.
170.XXXu ülekuulamise protokollist (toimiku 1. kd, lk 171-176) nähtub, et tegemist oli XXX tuttavaga, kellele XXXpakkus tööd seoses AS Eesti Krediidipangaga. Kohtumisel XXX ja XXXga teatas viimane XXX, et tal on otsesed sidemed AS Eesti Krediidipank nõukoguga Moskvas ning ta kohtub lähiajal nende liikmetega. XXXu ütluste kohaselt arutasid XXX ja XXXsamal kohtumisel, kuidas AS Eesti Krediidipank juhatust nurka suruda ning arutati konkreetselt võimalusi kostja kui panga juhatuse liikme survestamiseks. Kohtumisel jäi XXX mulje, et Moskvas on XXX teenuse eest saadaoleva summa juba kokku leppinud.
171.XXXu ütlustest nähtub, et järgmisel kohtumisel tema, XXX, XXX ja XXXga küsiti viimaselt nõu AS Eesti Krediidipank juhtkonna survestamiseks ning probleem oli selles, et ei olnud juurdepääsu dokumentidele, mida oleks saanud kasutada täiendava abinõuna juhtkonna survestamisel. XXX tehti ettepanek asuda AS Eesti Krediidipank kontrollikomitee esimehe kohale, millega ta nõustus. Järgmistel päevadel saatis XXX XXX e-posti teel esimese koostatud nõudekirja AS-le Eesti Krediidipank koos selgitustega selle kohta, kellele kirjad edasi saata. Üks adressaatidest oli kostja. Nõudekirja sisuks oli küsimustik ja dokumentide nimekiri, mille esitamist kontrollikomiteele oodati. Küsimustikud koostati XXX näpunäidete järgi. Seega nähtub XXXu ütlustest, et XXXja XXX soovisid survestada AS Eesti Krediidipank juhtkonda selleks, et saada neilt soovitud informatsiooni. Samuti nähtub XXXu ütlustest, et XXXegi talle ettepaneku hakata kontrollikomitee liikmeks. XXX ei koostanud ise seda nõudekirja, mis tema allkirjaga AS-le Eesti Krediidipank informatsiooni saamiseks saadeti. Kirjas olevad küsimused koostati XXX soovituste alusel.
172.XXX tunnistajana ülekuulamise protokollist (toimiku 1. kd, lk 183-188) nähtub, et talle teadaolevalt tegeles XXXAS Eesti Krediidipank ostu-müügi tehingu vahendamise ja ettevalmistamisega. Selle teemaga puutusid kokku ka XXX, XXX, XXXja XXX. XXX ütluste kohaselt oli sõlmitud esindusleping, mille oli ühelt poolt allkirjastanud XXX. Leping sõlmiti 2011.a kevadel või suvel. Esinduslepingu summa oli 300 000 eurot, kuid tunnistaja ei teadnud, kuidas summa jagunema pidi. 2011.a oktoobris käis XXXkoos XXX ja XXXga Londonis, sest viimased pidid Krediidipanga ostust huvitatud isikuga kokku saama. Seega nähtub antud tunnistaja ütlustest, et XXXpidas ennast samuti selle lepingu pooleks, mille oli allkirjastanud XXX ja mille alusel kanti viimase ettevõttele üle 300 000 eurot.
173.Tunnistajana üle kuulatud Henri Sepa ülekuulamise protokollist (toimiku 1. kd, lk 190-204) nähtub, et 2011.a maikuus tutvus ta kellegi Indrekuga ning talle pakuti võimalust osaleda Krediidipanka puudutavas projektis. Projekti detailidesse pühendas teda XXX, kellele XXX saatis oma CV. 2011.a mais kohtus tunnistaja koos XXX XXX . Tunnistaja teatas, et soovib oma tööaja eest saada tasu 50 eurot tunnis ning arve paluti väljastada XXX ettevõttele XXX OÜ. Samas nimetati kontrollikomiteesse 2011.a septembris hoopis XXXja XXX. Tunnistajale jäi mulje, et Moskva panga huvides organiseerib aktsiate tagastamisega seotud toiminguid XXX, kelle nõustajaks oli XXX. Tunnistaja väiteid tasu saamise kohta tõendab tema e-kirjade vahetus XXXga (toimiku 1. kd, lk 205-214). Seega võib antud tunnistaja ütlustest järeldada, et XXX ja XXXegelesid aktiivselt AS Eesti Krediidipank kontrollikomiteesse sobivate liikmete otsimisega.
174.XXX ülekuulamise protokollist (toimiku 1. kd, lk 215-226) nähtub, et 2011.a kevadel rääkis XXX talle, et tema tuttavad tahavad Eestis osta panka. Ostu-müügi tehingut hakkasid koos ajama XXX ja XXX, kes hakkasid põhiliselt tegelema AS-ga Eesti Krediidipank. Saamaks selgust panga juhatuse liikmete tegevuse õiguspärasuses, otsustas panga nõukogu moodustada kontrollikomitee. XXX palus XXXl sinna liikmeid soovitada. XXXsoovitas XXXu. XXX se AS Eesti Krediidipank töötajatega ei kohtunud. XXXväitis, et XXX ettevõttel oli vormistatud esindusleping Moskva Panga esindamiseks aktsiate osaluse müügi ettevalmistamisel ja sellega seotud vaidluste lahendamisel.
175.Teisest XXX ülekuulamise protokollist (toimiku 1. kd, lk 252-266) nähtub, et XXX teatas talle pärast Moskvas käimist ja kohtumist Moskva Panga presidendi XXX ga, et Moskva Pangal on huvi ära müüa Krediidipank. XXX hakkas Moskva Pangaga pidama läbirääkimisi ja viimane oli nõus andma müügi korraldamise XXX firmale. XXX suhtles Moskva Panga esindajatena Krediidipanga nõukokku kuuluvate XXX ja XXXiga ning Moskva Panga peajuristi XXXga. XXXsaatis oma esindaja XXXe Moskvasse kohtuma Moskva Panga
esindajatega. Kui AS Eesti Krediidipank juhatust välja ei vahetatud, pakkusid XXXja XXX välja idee moodustada kontrollikomitee. 2011.a augustis sõlmis XXX firma XXX nõustamisteenuse osutamiseks lepingu Moskva Pangaga ja tasuna sai firma 300 000 euro XXX soovis ise saada kontrollikomitee liikmeks ning ta soovitas XXXut. Kui XXXsai teada, et XXX firmale on Moskvast laekunud summa, hakkas ta XXXga rääkima raha väljavõtmisest. 11.09.2011.a käis XXX XXXga Pariisis, kus nad kohtusid Moskva Panga esindaja XXXga. XXX rääkis, millised on Moskva Panga seisukohad seoses AS-ga Eesti Krediidipank. XXX huvitasid panga mitteresidentidest kliendid. Pärast kohtumist sai XXX XXX nimekirja ettevõtetest, kes olid teinud väidetavalt fiktiivseid tehinguid Moskva Pangaga ning XXX avaldas arvamust, et mõned ettevõtted võivad olla seotud AS Eesti Krediidipank juhatuse liikmetega. XXXlubas XXXle, et uurib nende ettevõtete kohta andmeid.
176.15.10.2011.a kohtus XXXkoos XXXga XXXga Londonis, kus räägiti AS Eesti Krediidipank juhatuse liikmetest ja nendega seotud probleemidest. Arutati võimalust kontrollida juhatuse tegevust läbi kontrollikomitee. XXX ja XXX leppisid kokku uue kohtumise Peterburis ja XXX soovis saada nimekirja firmadest, kes on seotud rahapesuga AS-s Eesti Krediidipank. Eelviidatud XXX ütlustest võib järeldada, et ta kohtus korduvalt koos XXXga Moskva Panka esindanud XXXga. Samuti võib tema ütlustest järeldada, et XXX ettevõte sai Moskva Pangalt esindamise eest tasu 300 000 eurot, millise summa üle läbirääkimistel osales XXX esindaja XXX. XXX se AS Eesti Krediidipank esindajate või töötajatega ei kohtunud, kuid pakkus välja kontrollikomitee loomise idee ja otsis kontrollikomiteesse liikmeid. Samuti lubas XXX, et uurib andmeid nende ettevõtete kohta, milliste vastu XXX huvi tundis.
177.XXX kahtlustatava ülekuulamise protokollist (toimiku 2. kd, lk 3-8) nähtub, et Moskva Pank sõlmis XXX ettevõttega XXX OÜ-ga kirjaliku lepingu, et tema ettevõte võib edasi müüa 43% AS Eesti Krediidipank aktsiatest, kui Moskva Pank sellise koguse aktsiaid omandab. XXX OÜ sai ülesandeks hankida tagasi need aktsiad, millised oli omandanud kostjaga seotud ettevõtted. Moskva Pank tasus XXX ettevõttele 300 000 eurot. XXX seletuste kohaselt asutati aktsiate tagasisaamises AS-s Eesti Krediidipank kontrollikomitee. Hilisemas ülekuulamise protokollis (toimiku 2. kd, lk 9-17) rääkis XXX, et kontrollikomitee loomise eesmärgiks oli hoopis kontrollida Moskva Panga endise presidendi XXX poolt rahade väljaviimist läbi AS Eesti Krediidipank. XXXsoovitas kontrollikomitee liikmeks XXXu ning XXX ettepanekul määrati sinna XXX. Samuti soovitas XXXHenri Seppa. XXX kinnitas, et ta sai pärast Pariisis toimunud kohtumist Moskva Panga esindajatega nimekirja võimalikest firmadest, mis võivad olla XXXga seotud. XXX kinnitas, et ta kohtus koos XXXga XXXga Londonis ja Pariisis. XXX esitas kohtumisel nimekirja firmadest, kelle kohta informatsiooni sooviti.
178.XXX 30.12.2011.a ülekuulamise protokollist (toimiku 2. kd, lk 18-27) nähtub, et XXXsoovis endale saada osa rahast, mida Moskva Pank lepingu alusel XXX firmale maksis. XXXpakkus välja erinevaid tegevusi seoses AS-ga Eesti Krediidipank. 17.02.2012.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (toimiku 2. kd, lk 28-39) kinnitas XXX, et XXXandis talle ametliku nimekirja firmadest, mis pidid olema seotud rahapesu kahtlusega. Samuti esitas XXX uurijale oma arvestuse AS Eesti Krediidipank projektiga seotud kuludest, mis muuhulgas kajastasid tema ja XXX reisikulusid Londonisse ja Pariisi (toimiku 2. kd, lk 40). Antud kulude nimekiri sisaldab XXX kulusid seoses Itaalia reisiga. Seega nähtub XXX ütlustest, et tema ettevõte sai Moskva Pangalt esindamise eest tasu, mida tal tuli jagada XXXga. XXX ütluste kohaselt kohtus ta koos XXXga korduvalt Moskva Panga esindaja XXXga, kes andis neile üle nimekirja ettevõtetest, kelle kohta sooviti saada informatsiooni. XXX kinnitas, et tema koos XXXga tegelesid kontrollikomitee loomisega AS-s Eesti Krediidipank. XXX kulude koostatud nn kulude nimekirjast nähtub, et ta pidas nn AS Eesti Krediidipank projektiga seotud kuluks ka reisikulusid Itaaliasse.
179.XXXülekuulamise protokollist (toimiku 2. kd, lk 41-46), et XXX teavitas teda projektist, mis oli seotud Moskva Panga ja AS-ga Eesti Krediidipank. XXX ütluste järgi oli XXX sõlminud Moskva Pangaga lepingu, mille alusel volitas Moskva Pank teda kokku panema komitee, mille ülesandeks oli välja uurida kõik Moskva Pangale varasemalt kuulunud AS Eesti Krediidipank aktsiate müügiga seotud asjaolud. XXX ega XXX komitee tegevuses ei osalenud. Moskva Pank oli XXXle või temaga seotud ettevõttele üle kandnud 300 000 eurot, mille eesmärgiks oli kontrollikomitee liikmete ja muude isikute töö ja kulutuste katmine. XXX oli teadlik, et XXX ja XXXkohtusid Pariisis ja Londonis XXXga, arutades tegevusplaane. 2011.a oktoobris korraldas XXX läbi oma tuttavate kohtumise Veneetsias AS Eesti Krediidipank töötaja Saarega, kelle perekonna nime osas võis XXX ka eksida. Nimetatud oli panga mitteresidentide osakonna juhataja. Kuna XXX ei saanud ise kohtumisele minna, palus ta sinna minna XXXl, kes sõitis Itaaliasse koos XXXga. Tatjanal paluti korraldada kohtumine kostja XXXga, kes ei olnud nõus kohtuma loodud kontrollikomiteega. Samuti lepiti kokku uus kohtumine nädala pärast Pariisis, kuid ei vastanud enam e-kirjadele ning uut kohtumist ei toimunud. XXX poolt ülekuulamisel avaldatud andmete kohaselt andis XXX Pariisis kohtumisel XXX ja XXXga viimastele üle nimekirja ettevõtetest, milliseid XXXpidi hakkama kontrollima. Neid ettevõtteid oli umbes 100 või 200. Seda, mida pidi kujutama endast kontrollimine, XXX ei teadnud. Antud tunnistaja ütlustest nähtub, et antud isik kohtus koos XXXga Itaalias AS Eesti Krediidipank töötaja Tatjanaga, et avaldada viimase kaudu survet kostjale kui panga juhatuse liikmele. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et Moskva Panka esindanud XXXandis XXXle ja XXXle üle nimekirja ettevõtetest, keda viimased pidid hakkama kontrollima.
180.XXXe kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (toimiku 2. kd, lk 47-53) nähtub, et ta käis XXX palvel koos XXXga Moskvas, kus nad kohtusid Moskva Panga presidendiga. Kohtumisel arutati AS Eesti Krediidipank seotud küsimusi ja Moskva Panga nõustamise eest tasu maksmist. XXX pidi saadava tasu eest välja selgitama kostja XXXebaseadusliku tegevuse ning AS-s Eesti Krediidipank toimuva rahapesu. Eeltoodud isiku ütlustest koos teiste kriminaalasja raames üle kuulatud isikute ütlustega võib järeldada, et Moskva Pank tasus enda nõustamise eest 300 000 eurot, mis oli mõeldud nii XXX kui ka XXX töö tasustamiseks.
181.XXX kahtlustatava ülekuulamise protokollidest (toimiku 2. kd, lk 54-59, lk 60-63) nähtub, et nimetatud isik oli seoses XXX tegevusega AS-s Eesti Krediidipank viimase koostööpartner, kelle ülesandeks oli korraldada suhtlust Jaanus Tehveri advokaadibürooga. Lepingut XXXga ei sõlminud, kuid lootis töö eest hiljem tasu saada. XXX ütluste kohaselt oli Moskva Pangal sõlmitud leping XXX firmaga, kust XXXsai raha OÜ XXXkontole. Krediidipanga projekti tasu oli XXX sõnul 300 000 eurot, millest XXXsai ligikaudu 44 000 eurot ja XXXligikaudu 34 000. Andrus XXXkuulati ühtlasi ära OÜ XXX juhatuse liikmena (toimiku
2.kd, lk 80-84). Tema ütlustest nähtub, et XXX OÜ kontole laekus XXX firma kontolt 78 050 eurot. Antud summast kandis Andrus XXX55 000 eurot oma ettevõttele OÜ XXX võttes seejärel mõlema ettevõtte kontolt sularahas välja vähemalt 15 000 eurot, mille ta andis üle XXXle. Raha vahendamise eest sai XXX OÜ tasu summas 1000 eurot. Seega võib Andrus XXX ütlustest järeldada, et osa Moskva Panga poolt XXX ettevõttele kantud 300 000 eurost maksti välja XXXle.
182.XXX kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (toimiku 2. kd, lk 64-72), et talle teadaolevalt oli XXX rolliks seoses AS-ga Eesti Krediidipank hankida infot läbi panga raha pesnud firmade kohta. Selle nimekirja andsid Moskva Panga esindajad. XXXlubas informatsiooni anda Londonis ja Pariisis toimunud kohtumistel, kus oli kohal Moskva Panga esindaja XXX. Enne Pariisi kohtumist soovis XXXviia kontrollikomiteesse sisse oma inimese. XXX sõlmis Moskva Pangaga lepingu, milles määrati tasuks 1 miljon eurot tehingu õnnestumise
korral ning fikseeritud tasuna 300 000 eurot.
183.Ajalehes „Äripäev“ ilmus 29.12.2013.a XXX arvamusartikkel „Krediidipank: etturid malelaual“ (toimiku 3. kd, lk 15-16), milles ajakirjanik püstitas küsimuse, miks valis Moskva Pank kliendioperatsioonide informatsiooni hankimiseks seadusevastase tee ning tasus oma ametiisiku kaudu XXXle informatsiooni eest, kui kriminaalmenetluse alustamise korral oleks saanud saata õigusabi päringu. Artiklist nähtub, et Eesti riigiprokuratuuri andmetel ei ole Vene pool pöördunud nende poole menetluse algatamise või abi osutamise päringutega. Analoogilise sisuga artikli avaldas sama ajakirjanik ajalehes „Äripäev“ 07.01.2014.a (toimiku 3. kd, lk 17). Kohus leiab, et antud artiklid ei tõenda kostja poolt avaldatud väidete õigsust, sest need ilmusid pärast seda, kui kostja oli oma väited juba avaldanud.
184.Käesolevas tsiviilasjas tunnistajana kohtu 22.01.2015.a istungil ära kuulatud XXX(toimiku
4.kd, lk 106 pöördel -107) rääkis, et talle helistas tema Itaalia puhkuse ajal XXX ja soovis kohtuda. Itaalias kohtumisele saabus XXX koos kellegi Nikolai nimelise isikuga. XXX oli XXXsuhtes agressiivne ja väitis, et esindab Moskva Panka ehk XXX ja XXX, kes palusid tunnistajale XXX kaudu edasi öelda, et kostja tagaks Moskva Pangale ligipääsu AS Eesti Krediidipank klienditoimikute failidele ja väljavõtetele. XXX sõnum oli, et kui kostja informatsiooni vabatahtlikult ei avalda, võetakse need andmed jõuga, millisel juhul saab XXXst panga juhatuse esimees ning tunnistaja jääb oma töökohast ilma. Milleks oli vaja ligipääsu AS Eesti Krediidipank klientide andmetele, tunnistajale ei öeldud. XXXoli ehmunud ning olukord oli ebameeldiv. Samal kohtumisel XXX kinnitas, et tema klient on Moskva Pank ning ta võtab oma teenuste raha.
185.Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et enamik kostja poolt avaldatud faktiväiteid, mis puudutavad XXX ja XXX teenete kasutamist Moskva Panga poolt, on tõesed. Kriminaalasjas tehtud kohtulahendist ja samas asjas üle kuulatud isikute ütluste protokollidest nähtub, et hageja Moskva Pank palkas endale nõustajateks XXX ettevõtte kaudu XXX ja XXX ning nende teenete eest kandis Moskva Pank XXX ettevõttele üle 300 000 eurot, mis jaotati XXX, XXX ja teiste isikute vahel. Seega on õige avaldatud lause, mille järgi „Moskva Pank palkas 2011. aastal [...] endise kaitsepolitsei komissari XXX ja ettevõtja XXX, kellele maksis teenete eest umbes 300 000 eurot“. Samuti on õige avaldatud väide, mille järgi tegi Moskva Pank Krediidipanga vastaseks tegevuseks koostööd XXX ja XXXga. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et XXX ja XXX ettepanekul moodustati kontrollikomitee, mille tegevus oli suunatud AS Eesti Krediidipank vastu ehk kontrollikomitee kaudu sooviti saada ligipääsu pangasaladuse andmetele, mis ei olnud panga huvides.
186.Samuti loeb kohus kriminaalasjas tehtud kohtulahendi ja samas asjas üle kuulatud isikute protokollitud ütlustega kogumis tõendatuks, et Moskva Panga asepresident XXXkohtus korduvalt XXX ja XXXga. Koos käesolevas lahendis varasemalt hinnatud tõenditega (mis puudutasid hageja soovi saada ligipääsu AS Eesti Krediidipank pangasaladuse andmetele) loeb kohus tõendatuks, et hageja soovis saada ligipääsu pangasaladuse andmetele, kasutades selleks ära kriminaalkorras süüdi mõistetud XXX ja XXX. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kontrollikomitee tegelikuks eesmärgiks oli saada ligipääsu AS Eesti Krediidipank pangasaladuse andmetele (sõltumata sellest, millisel sisuliselt eesmärgil nendele andmetele ligi pääseda sooviti) ning XXX ja XXX soovituste alusel leiti kontrollikomiteesse liikmed, kes sinna Moskva Panga töötajateks olevate nõukogu liikmete häältega vastu võetud otsuse alusel nimetati. Seega on õiged kostja avaldatud väited, et kontrollikomiteesse sobivate liikmete nimetamisel kasutas Moskva Pank XXX ja XXX teeneid. Seega on enamik kostja poolt avaldatud ja antud gruppi kuuluvatest väidetest tõesed.
187.Küll aga loeb kohus osaliselt ebaõigeks kostja järgmist väidet: „XXX ja tema kaasosaliste
ülesanne [oli] ähvardada pangatöötajaid, et nad alluks Moskva Panga nõutud kontrollikomiteele“. Kuigi XXX käis koos XXXga Itaalias kohtumas AS Eesti Krediidipank töötaja Sarapiga ning ähvardas viimast ja kostjat selleks, et nad avaldaksid vajalikku informatsiooni, ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et AS Eesti Krediidipank töötajaid oleks ähvardanud XXX. Ühtlasi ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et töötajate ähvardamine oleks olnud XXXle ja XXXle seatud nimelt ülesandeks. Seetõttu on kostja avaldatud faktiväide ebaõige osas, milles ta väitis, et XXX ja tema kaasosaliste ülesandeks oli pangatöötajaid ähvardada.
188.Samuti on osaliselt ebatäpne kostja avaldatud väide, mille kohaselt kasutas KAPO ametnik XXXoma ametiseisundit ära Moskva Panga asepresidendi XXXmahitusel. Ühestki asjas kogutud tõendist ei tulene, et XXXoleks mistahes viisil kallutanud või soovitanud XXXl ära kasutada oma ametiseisundit. Kuigi kohtuotsusega on XXXsüüdi mõistetud kuriteos, ei nähtu kohtuotsusest ega teistest asjas kogutud tõenditest, et XXXoleks teda kallutanud või muul viisil „mahitanud“ kuriteo toimepanemisele. Seega on kostja väide ebaõige osas, kus ta on avaldanud, et XXXmahitas XXX oma ametiseisundit ära kasutama. Samal põhjusel on ebaõige kostja avaldatud väide, et Moskva Pank kihutas Eesti võimuorganite töötajaid ( XXX) kuritarvitama oma ametipositsiooni. Asjas kogutud tõenditest võib küll järeldada, et Moskva Pank soovis saada ligipääsu AS Eesti Krediidipank pangasaladusele ning kasutas selleks XXX ja XXX kaasabi (sh kontrollikomitee loomisel), kuid asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kihutanud XXX oma ametipositsiooni kuritarvitama. XXX ja XXX poolt toime pandud kuritegu toimus nende endi initsiatiivil ja vastupidist kohtule esitatud tõenditest järeldada ei saa, sest Moskvas, Londonis või Pariisi hageja esindajatega toimunud kohtumiste ja läbirääkimiste täpset sisu asjas kogutud tõendite pinnalt tuvastada ei ole võimalik. Kriminaalasjas tehtud kohtulahendis ei ole tuvastatud, et Moskva Pank või mistahes Moskva Panga esindaja oleks aidanud kaasa XXX või XXX poolt kuriteo toimepanemisele või oleks neid otseselt kihutanud selle teo toimepanemisele.
189.Kostja avaldatud väited, milliste kohaselt tasus XXX XXXle ja XXXle viimase kaudu 300 000 eurot on samuti ebatäpne, sest asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et nimelt XXX siklikult tegi XXX ettevõttele 300 000 euro suuruse ülekande. Asjas kogutud tõendite pinnalt võib järeldada, et ülekande tegi Moskva Pank kui juriidiline isik.
190.Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue kostja vastu osaliselt rahuldamisele. Kostjat tuleb kohustada esitama omal kulul ajalehele „Postimees“ ja veebiportaalidele Postimees+ ning e24 avalduse, milles ta teatab, et tema poolt 25.09.2013.a ilmunud artiklis „Pangaomanikud tülis“ avaldatud väide „XXX ja tema kaasosaliste ülesanne [oli] ähvardada pangatöötajaid, et nad alluks Moskva Panga nõutud kontrollikomiteele“ oli ebaõige. Samuti tuleb kohustada kostjat esitama omal kulul avalduse AS Eesti Krediidipank aktsionäridele, milles kostja teatab, et tema poolt aktsionäridele 11.09.2013.a saadetud kirjas olid ebaõiged järgmised väited: „Moskva Panga asepresident XXXmahitusel kasutas Kapo ametnik XXXära oma ametiseisundit“; „isik [Moskva Pank] kihutas Eesti võimuorganite töötajaid (XXX) kuritarvitama oma ametipositsiooni“ ning „XXX(on) tasunud mõlemale XXX kaudu 300 000 eurot“. Muus osas tuleb hageja nõue antud gruppi kuuluvate väidete osas jätta rahuldamata. Kostja elu ära rikkumise lubamisega seotud väited
191.Järgmisesse poolte jaotuse kuuluvasse gruppi kuuluvad väited, mis puudutavad ähvardusi rikkuda ära kostja elu. Ajalehes „Postimees“ ja veebiportaalides Postimees+, e24 25.09.2013.a ilmunud artiklis „Pangaomanikud tülis“ avaldas kostja järgmise väite: „kui tema [kostja] suhted Moskva Pangaga eelmise aasta kevadel väga teravaks läksid, ütles sealne juht keerutamata, et rikub tema elu ära“. 11.09.2013.a AS Eesti Krediidipank aktsionäridele saadetud kirjas avaldas kostja järgmised väited: „Moskva Pank on survestanud Krediidipanga juhatust ja töötajaid
saavutamaks juurdepääsu pangasaladusega kaitstud andmetele“; „survestas Moskva Pank Krediidipanga juhtkonda ja töötajaid eesmärgiga sundida neid andma Moskva Pangale ligipääsu pangasaladusega kaitstud andmetele“; „ XXXähvardas XXX, et keeldumisel koostööst Moskva Pangaga kliente puudutavate andmete avaldamise osas tehakse kõik, et „rikkuda XXXelu““.
192.Hageja leidis, et kostja ei ole oma väiteid tõendanud ning ainuüksi kostja poolt vande all antud ütlustega ei saa tõendada 30.03.2012.a telefonikõne toimumist, mille käigus XXX kostja elu väidetavalt ära rikkuda ähvardas. Ülejäänud osas ei tõenda esitatud tõendid, et AS Eesti Krediidipank töötajaid ja juhatust oleks ähvardanud Moskva Pank.
193.Kostja leidis esmalt menetluse käigus, et väide, mille kohaselt ähvardas XXXema elu ära rikkuda, on väärtushinnang. Seejärel väitis kostja, et antud gruppi kuuluvad väited on tegelikult faktiväited. Kohus leiab, et kõik antud gruppi kuuluvad kostja poolt avaldatud väited on faktiväited. See, kas XXX avaldas kostjale 30.03.2012.a toimunud telefonikõnes lause, et teeb kõik kostja elu rikkumiseks, on kohtu hinnangul määratlev ainult faktiväitena. Kuivõrd kostja avaldas, et XXX ütles talle sellise lause, tuleb kostjal kirjeldatud faktilise asjaolu toimumist tõendada. Muus osas on kostja avaldatud väited faktiväited, jättes mõistlikule isikule mulje, et kostjale olid teada asjaolud, milliste pinnalt ta väitis, et hageja Moskva Pank survestas AS Eesti Krediidipank töötajaid ja juhatust.
194.Kohus märgib, et käesolevas lahendis hinnatud tõendid, milliste kohaselt soovis hageja saada juurdepääsu AS Eesti Krediidipank pangasaladusele ning saatis korduvalt vastavasisulisi kirju AS-le Eesti Krediidipank, nõudes pangasaladuse avaldamist, tõendavad kostja väiteid, et hageja avaldas panga töötajatele survet pangasaladuse avaldamiseks.
195.Lisaks saatis AS Eesti Krediidipank töötaja XXXpanga juhatuse liikmetele kirja (toimiku
2.kd, lk 150-151), milles ta teatas, et ta viibis 2011.a oktoobris puhkusel Itaalias, kus temaga soovisid kohtuda XXX ja XXX. Kohtumisel nimetasid XXX ja XXX end XXXja XXX esindajateks ja nende sooviks oli saata kostajale sõnum, et kostja annaks Moskva Pangale kõik viimase soovitud andmed, sh andmed panga klientide ja tehingute kohta, mida hageja soovib. XXX kinnitas, et kui kostja korraldab Moskva Pangale juurdepääsu kõigile soovitud andmetele, jätab Moskva Pank ta rahule. Kui aga Moskva Panga nõudmisi ei täideta, võetakse andmed jõuga ja „siis ei jää teist midagi järgi”. Kohtumisel käitus XXX XXX kirja kohaselt ähvardavalt.
196.Tunnistajana kohtu 22.01.2015.a istungil ära kuulatud XXX(toimiku 4. kd, lk 106 pöördel107) kinnitas, et ta koostas kohtu toimikus oleva kirja. Tunnistaja kirjeldas oma ütlustest XXX toimunud kohtumist Itaalias ning kinnitas, et XXX käitus tema suhtes ähvardavalt, ähvarades samas kostjat kui panga juhatuse liiget. Kohus leiab, et XXX kirjast ning tema kui tunnistaja ütlustest ei saa siiski järeldada, et AS Eesti Krediidipank ähvardajaks oli hageja Moskva Pank. Kuigi XXX ja XXX osutasid hagejale lepingu alusel teenuseid ja said selle eest raha, ei saa ainuüksi nimetatud asjaolust järeldada, et hageja andis XXXle korralduse kohtuda panga töötaja Sarapiga ning teda ähvardada. Teisalt ei ole kostja avaldanud, et hageja oleks ähvardanud AS Eesti Krediidipank töötajaid, sh Sarapit.
197.Kostja avaldas, et hageja survestas AS Eesti Krediidipank töötajaid ja juhtkonda, et sundida neid andma ligipääsu pangasaladusele. Seesugune survestamine ehk pideva surve avaldamine on tõendatud muuhulgas Moskva Panga poolt AS-le Eesti Krediidipank 15.09.2011.a saadetud kirjaga (toimiku 2. kd lk 114, tõlge eesti keelde, lk 113), 19.09.2011.a XXX kui kontrollikomitee liikme poolt AS-le Eesti Krediidipank saadetud kirjaga (toimiku 2. kd, lk 123124, tõlge eesti keelde toimiku 3. kd, lk 166-168), nõukogu otsusele lisatud ja XXX ja XXXallkirjastatud nõudega AS-le Eesti Krediidipank (toimiku 2. kd, lk 127-128, tõlge eesti keelde toimiku 3. kd, lk 169-171), 21.10.2011.a Moskva Panga poolt AS-le Eesti Krediidipank
saadetud kirjaga (toimiku 2. kd, lk 149, tõlge eesti keelde, toimiku 3. kd, lk 22) ning hageja poolt 08.12.2011.a AS-le Eesti Krediidipank saadetud kirjaga (toimiku 3. kd, lk 189-192, tõlge eesti keelde, toimiku 3. kd, lk 185-188), milles kõigis soovis hageja saada erineval moel ligipääsu pangasaladuseks olevatele andmetele. Kohus osundab, et kontrollikomitee liige XXX asjas kogutud tõendite alusel ise AS-le Eesti Krediidipank saadetud kirja ei koostanud ning ta oli hageja huvides XXX poolt kontrollikomitee liikmeks soovitatud isik. Survestamiseks võib pidada kohtu hinnangul ka XXX kohtumist Sarapiga, sest kohtumise eesmärgiks oli tagada kostja poolt kontrollikomiteele andmete avaldamine ning hageja oli XXXle andnud ülesandeks saavutada ligipääs hagejat huvitavatele andmetele.
198.Seega avaldas hageja AS-le Eesti Krediidipank ehk selle juhatusele ja töötajatele pidevalt survet erinevatel viisidel, et viimane avaldaks pangasaladuseks olevad andmed. Kuivõrd hageja avaldas AS-le Eesti Krediidipank pidevat survet pangasaladuse avaldamiseks, on kohtu hinnangul õiged järgmised kostja avaldatud väited: „Moskva Pank on survestanud Krediidipanga juhatust ja töötajaid saavutamaks juurdepääsu pangasaladusega kaitstud andmetele“; „survestas Moskva Pank Krediidipanga juhtkonda ja töötajaid eesmärgiga sundida neid andma Moskva Pangale ligipääsu pangasaladusega kaitstud andmetele“. Kuivõrd kostja avaldatud väited on õiged, tuleb nende osas jätta hageja nõue rahuldamata.
199.Lisaks eeltoodule väitis kostja XXXvande all 22.01.2015.a istungil antud ütlustes (toimiku
4.kd, lk 105-106), et tema mobiiltelefonile helistas 30.03.2012.a XXX sekretär ja küsis, kas ta võib kostjat XXX ga ühendada, millega kostja nõustus. XXX avaldas telefonikõnes nördimust selle üle, et samal päeval toimunud aktsionäride üldkoosolekul ei saanud ükski hageja kandidaat nõukogusse. Seejärel ütles ta kostjale vene keeles, et teeb kõik selleks, et kostja elu ära rikkuda Eestis ja kogu Euroopa Liidus. XXX kõne eesmärgiks oli väljendada oma nördimust. XXX ei nõustunud oma kirjalikus pöördumises kohtu poole 31.12.2014.a (toimiku 4. kd, lk 48, originaal lk 69) nimetatud kostja väitega ning pidas seda ebaõigeks.
200.Kohus leiab, et vaatamata sellele, et XXX eitas kostjale telefonikõnes viimase väidetud lause avaldamist, on kostja vande all antud ütlustega sellise lause avaldamine tõendatud. Kostja kirjeldas detailselt, kuidas ja milliste asjaolude pinnalt telefonikõne toimus. Varasemalt oli hageja pika ajaperioodi jooksul üritanud saada ligipääsu AS Eesti Krediidipank pangasaladuse andmetele, kuid ebaõnnestunult. 30.03.2012.a toimus AS Eesti Krediidipank aktsionäride üldkoosolek (toimiku 2. kd, lk 155-172), millel muuhulgas otsustati moodustada panga nõukogu viieliikmelisena ja valiti nõukogusse kostja, XXX , XXX, XXX ja XXX. Hageja Moskva Panga esindajaid nõukogusse ei valitud. Eelkirjeldatud asjaolude pinnalt loeb kohus usutavaks, et XXX helistas kostjale 30.03.2012.a pärast üldkoosooleku toimumist, avaldas nördimust koosolekul toimunu üle ning ähvardas kostja elu ära rikkuda. Kuivõrd kohus loeb tõendatuks, et XXX telefonikõnes kostjale ähvardas viimase elu ära rikkuda, on õiged kostja avaldatud väited, milliste kohaselt lubas Moskva Panga XXXjuht kostja elu ära rikkuda. Hageja nõue tuleb antud gruppi kuuluvate väidete osas jätta rahuldamata. AS Eesti Krediidipank väikeaktsionäride ähvardamise ja aktsiate jõuga ülevõtmisega seotud väited
201.11.09.2013.a AS Eesti Krediidipank aktsionäridele saadetud kirjas avaldas kostja järgmised väited: „Kahelt Vene kodanikult võeti aktsiad jõuga üle ning aktsiate mitte-võõrandamisel ähvardati muuhulgas Venemaa julgeolekuorganite abi kasutamisega“; „survestas Moskva Pank aktsionär A-d müüma oma osalust Krediidipangas, kasutades Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse töötajaid ning ähvardades vastasel juhul raskete tagajärgedega tema äritegevusele Venemaal ja lähedaste julgeolekule“.
202.Hageja leidis, et ülaltoodud väited on ebaõiged faktiväited. Kostja aga oli seisukohal, et tegemist on väärtushinnangutega, milliste avaldamisel kostja tugines talle XXX poolt avaldatud informatsioonile. Kohus leiab analoogiliselt teiste kostja avaldatud väidetega, et kõik kostja väited on oma olemuselt faktiväited. Lauses „Kahelt Vene kodanikult võeti aktsiad jõuga üle ning aktsiate mitte-võõrandamisel ähvardati muuhulgas Venemaa julgeolekuorganite abi kasutamisega“ väitis kostja, et aktsiate müügilepingu sõlmimiseks sunniti kahte Venemaa kodanikku jõuga ning keeldumise korral lubati nende suhtes kasutada Venemaa julgeolekuorganite abi. Lauses „survestas Moskva Pank aktsionär A-d müüma oma osalust Krediidipangas, kasutades Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse töötajaid ning ähvardades vastasel juhul raskete tagajärgedega tema äritegevusele Venemaal ja lähedaste julgeolekule“ avaldas kostja, et talle on teada kaudsed faktid, milliste pinnalt võis ta avaldada, et Moskva Pank avaldas ühele aktsionärile pidevalt survet aktsiate müümiseks, millisel surve avaldamisel kasutati julgeolekuteenistuste töötajaid ning ähvardusi.
203.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et ajalehes „Äripäev“ ilmus 20.02.2013.a artikke „Bank Moskvõ soovib saada Krediidipangas kontrolli“ (toimiku lk 108). Artiklis märgitu järgi avaldas hageja vanemasepresident XXX, et hageja eesmärk on suurendada oma osalust Eesti Krediidipangas 59 protsendilt 66 protsendini, et saaks juhtimise enda kontrolli alla. Samuti kinnitas XXX artiklis, et aktsionäride leping vajab kavandamist sellisel kujul, et osalus võimaldaks investoril määrata inimesi panga nõukokku. XXX avaldas, et hageja jaoks on osaluse suurendamine ainus viis saavutada pangas täielik kontroll. 01.07.2013.a ilmus veebiväljaandes www.banki.ru teade „ XXX: Moskva Pank müüb ukraina, valgevene ja eesti „tütred““ (toimiku 1. kd, lk 109-110), milles teatati, et hageja „tütred“ Ukrainas, Valgevenes ja Eestis lähevad müüki. Kohus leiab, et viidatud artiklitest ei saa kuidagi järeldada, et hageja oleks mõnele väikeaktsionärile aktsiate võõrandamiseks survet avaldanud või et mõnelt väikeaktsionärilt oleks aktsiad jõuga üle võetud.
204.11.07.2012.a saatis XXXe-kirja hr XXX (toimiku 2. kd, lk 154, tõlge lk 153, toimiku 3. kd lk 23-26), milles ta pakkus erinevaid variante aktsiate müügilepingu sõlmimiseks. Üks variantidest nägi ette, et kui aktsiate omandiõigus jääb pandi kehtivuse ajaks XXX , tuleb viimasel sõlmida Moskva Pangaga lühike leping, mille järgi ta kohustub aktsionäride üldkoosoleku toimumise korral hääletama seal teatud viisil. Hr XXX vastas nimetatud ekirjale ning teatas, et ta kirjutas aktsiate müügilepingule alla teatud lugupeetud inimeste tungival palvel, kuigi vastupidiselt väidetele puudusid Eesti Finantsinspektsiooni load tehingu tegemiseks. Viidatud e-kirjadest ei saa siiski järeldada, et kedagi Venemaa kodanikest sunniti jõuga alla kirjutama aktsiate võõrandamise tehingule või et antud isikut oleks survestatud või ähvardatud.
205.Hageja esitas tõendina ajalehes „Äripäev“ 15.04.2014.a ilmunud artikli pealkirjaga „Vene ettevõtjad müüsid osaluse“ (toimiku 3. kd, lk 113). Artikli kohaselt müüs XXXoma osaluse ASs Eesti Krediidipank 2012.a kevadel. Artiklis oli avaldatud XXX i enda kommentaar: „Mulle tehti 2012. aastal Moskva Panga poolt mõistlik pakkumine“. Ühtlasi ta kinnitas artiklis, et talle mingit survet aktsiate müügiks ei avaldatud ning ta otsustas aktsiad müüa aktsionäride vahel puhkenud konflikti tõttu. Artiklis märgitakse, et A. XXX soovitas aktsiad müüa XXX, sest ta oli soovitanud need aktsiad oma äripartneril ka osta. Seega väitis XXX ajakirjandusele antud intervjuus, et keegi teda aktsiate müügiks ei sundinud, vaid ta otsustas aktsiad müüa, sest talle tehti mõistlik pakkumine.
206.Kostja XXXväitis vande all 22.01.2015.a istungil antud ütlustes (toimiku 4. kd, lk 105-106), et seisuga 30.03.2012.a olid panga aktsionärideks pr T XXX ja hr XXX . Enne 30.03.2012.a toimuvat aktsionäride üldkoosolekut helistas kostjale XXX ja teatas, et temaga on ühendust võtnud hageja ja palus koosolekule mitte minna, et see kvoorumi puudumise tõttu ära jääks.
XXX vastas, et ta on oma volikirja välja andnud ega näe põhjust midagi muuta. Kui aktsionäride üldkoosolek oli toimunud, kutsuti XXX kostja sõnul Moskva Panka kohtumisele ja pärast seda FSB ruumidesse, kus uurija küsis talt, kuidas ta on omandanud AS Eesti Krediidipank aktsiad ja miks üldkoosolekul hääletati nagu seal hääletati. XXX öeldi, et ta peab seisma Vene riigi huvide eest. Kohtumisest rääkis XXX kostjale telefoni teel. Kui XXX käis 2012.a mais Tallinnas, näitas ta kostjale oma FSB-s antud tunnistust ja kavatsuste protokolli aktsiate müügi kohta. Kavatsuste protokolli järgi pidi ta müüma oma aktsiad Moskva Pangale ning tagama, et sama teeb XXX . XXX võõrandas oma AS Eesti Krediidipank aktsiad Moskva Pangale juunis, XXX tegi seda septembris. Samas kinnitas kostja, et ta ei ole rääkinud XXX endaga viimase survestamisest. Kostja sai enda sõnul XXX i jutust aru, et hageja kasutas ära oma juurdepääsu FSB-le ja selle kaudu hirmutati AS Eesti Krediidipank aktsionäre. Nõukogu esimehena saatis kostja ka kirja (toimiku 2. kd, lk 173-174) nende andmete kohta, mis olid talle teada hr XXX i survestamise kohta.
207.Kohus leiab, et ainuüksi kostja vande all antud ütluste ning kostja enda koostatud kirjaga ei ole võimalik tõendada väiteid selle kohta, et ühelt aktsionärilt võttis hageja jõuga aktsiad ära ning survestas teda Venemaa julgeolekuorganite kaudu. Kostja ei viibinud ise vahetult tema ütlustes kirjeldatud sündmuste juures ega näinud pealt ühtegi toimingut, millega võidi kedagi survestada või sundida aktsiaid müüma. Muud tõendid, mis kostja avaldatud faktiväidete õigsust kinnitaksid, asjas ei ole. Kuigi kostja võis andmete avaldamisel usaldada XXX i poolt avaldatut, on kostja kohustuseks tõendada avaldatud faktiväidete õigsust, mida kostja asjas kogutud tõenditega tõendanud ei ole.
208.Kostja ei ole tõendanud, et aktsiate müügilepingu sõlmimisel võeti aktsiad XXX ilt ja XXX lt ära jõuga, ähvarades neid keeldumise korral julgeolekuorganite abiga. Samuti ei ole kostja tõendanud nimetatud aktsionäridele surve avaldamist aktsiate müügiks julgeolekuteenistuse töötajate abil ja ähvardades raskete tagajärgedega aktsionäri äritegevusele Venemaal ja lähedaste julgeolekule. Viidatud asjaolusid ei tõenda piisava täpsusega isegi kostja enda vande all antud ütlused. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud antud väidete tõele vastavus, tuleb antud osas hageja nõue kostja vastu rahuldada. Kostjat tuleb kohustada esitama omal kulul AS Eesti Krediidipank aktsionäridele avalduse, milles ta teatab, et tema poolt 11.09.2013.a saadetud kirjas olid ebaõiged järgmised väited: „Kahelt Vene kodanikult võeti aktsiad jõuga üle ning aktsiate mitte-võõrandamisel ähvardati muuhulgas Venemaa julgeolekuorganite abi kasutamisega“; „survestas Moskva Pank aktsionär A-d müüma oma osalust Krediidipangas, kasutades Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse töötajaid ning ähvardades vastasel juhul raskete tagajärgedega tema äritegevusele Venemaal ja lähedaste julgeolekule“. Menetluskulud
209.Käesolevas asjas rahuldas kohus hageja nõude osaliselt. Hageja esitas nõude kokku 17 kostja avaldatud väite ümberlükkamiseks, kuid kohus pidas tervikuna ebaõigeks 4 väidet ning osaliselt 2 avaldatud väidet. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude ligikaudu 30% ulatuses ning jättis selle 70% ulatuses rahuldamata, tuleb menetluskulud poolte vahel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele. Kostja kanda tuleb jätta 30% hageja menetluskuludest ning hageja kanda tuleb jätta 70% kostja menetluskuludest.
210.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,
kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ühtlasi sätestab TsMS § 175 lg 3, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.
211.Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 15 890 eurot ning viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni hüvitamise kohustuse täitmiseni. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 300 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu summas 2 eurot, tõlkimise kulu summas 44 eurot ning esindajate õigusabikulud summas 15 544 eurot. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses antud menetlusega ning hageja palus kulud välja mõista ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja esindaja Paul Keres õigusteenust mahus 63,6 tundi, MartinJohannes Raude mahus 36,4 tundi ning jurist Helen Aaremäe osutas tõlketeenust mahus 0,8 tundi. Vandeadvokaat Paul Kerese tunnitasu määr on 170 eurot ning Martin-Johannes Raude tunnitasu määr on 130 eurot. Juristi tunnitasu määr tõlketeenuse osutamisel on 55 eurot. Täiendavalt palus hageja kostjalt välja mõista 22.01.2015.a kohtuistungil osalemise kuluna 900 eurot. Mõlemad hageja esindajad osalesid istungil kolme tunni ulatuses. Arvestades esindajate tunnitasu suurust, oli esindaja kulu 3x170+3x130=900 eurot.
212.Kostja esindaja Ants Nõmper palus hagejalt enda kui lepingulise esindaja kuludena välja mõista 3075 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Taotluse kohaselt olid menetluskulud ilma käibemaksuta. Kostja esindaja Martin Männik palus hagejalt kostja menetluskuludena välja mõista 7410 eurot. Kulud on kokkuleppel kostjaga kandnud XXX OÜ ning kulude summa on ilma käibemaksuta. Kostja esindaja Martin Männik palus hagejalt enda kui lepingulise esindaja kuludena välja mõista 7410 eurot. Kostja eest tasus menetluskulud XXX OÜ. Kostja palus hagejalt kulud välja mõista ilma käibemaksuta.
213.Hageja vaidles kostja menetluskulude taotlusele osaliselt vastu ning leidis, et vähemalt 1095 euro ulatuses ei ole kostja menetluskulud põhjendatud. Hageja ei vaielnud vastu kostja esindamiseks kulunud ajale. Kostja vaidles vastu vandeadvokaat Ants Nõmperi tunnitasu põhjendatusele ja vajalikkusele, vandeadvokaat Asko Pohla õigusteenuse käsitamisele kostja esindajakuluna ning advokaadibüroo Pohla & Hallmägi kantseleikulude käsitamisele kostja menetluskuludena. Kostja menetluskulude nimekirja järgi on vandeadvokaat Ants Nõmperi ühe töötunni hind 205 eurot (km-ta). Hageja hinnangul ületas selline tunnitasu sarnase õigusteenuse eest makstavat keskmist tasu ja hageja palus lugeda vandeadvokaat Ants Nõmperi põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks 170 eurot. Seega oli Ants Nõmperi põhjendatud esinduskulu (arvestades tema poolt esindamiseks kulunud aega) 15 x 170 = 2550 eurot.
214.Kostja palus arvestada menetluskulude kindlaksmääramisel 3,5 tunni ja 420 euro (km-ta) ulatuses vandeadvokaat Asko Pohla osutatud õigusteenusega, kuid nimetatud isik kostjat tsiviilasjas ei esindanud. Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi kantseleikulud ei ole kostja menetluskuludeks, sest tuleb eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas.
215.Kostja vaidles samuti osaliselt hageja menetluskulude taotlusele vastu. Hageja arvetelt nähtuvad toimingud, mis menetlusega ei seondu ning mida ei ole võimalik kontrollida. Mõne menetlusdokumendi puhul jääb arusaamatuks, missugust kohtuasja toimikus olevat dokumenti on konkreetselt silmas peetud. Samuti on hageja arvetelt nähtuv ajakulu ülemäära paisutatud. Lisaks on hageja taotlenud menetluskulude hüvitamist taotluste eest, mis ei olnud vajalikud ning mida kohus ei pidanud põhjendatuks.
216.Kohus peab vajalikuks esmalt määrata kindlaks, millises summas on hageja menetluskulud olnud vajalikud ja põhjendatud. Seejärel hindab kohus, millises summas on vajalikud ja põhjendatud kostja menetluskulud.
217.Kohtule esitatud menetluskulude taotlustest nähtub, et hagejat esindanud vandeadvokaat Paul Keres osutas hagejale õigusteenust hinnaga 170 eurot tunnis ning advokaat Martin-Johannes Raude hinnaga 130 eurot tunnis. Kostjat esindanud vandeadvokaat Ants Nõmper osutas õigusteenust hinnaga 205 eurot tunnis ning vandeadvokaat Martin Männik hinnaga 120 eurot tunnis. Kohus leiab, et mõlema hagejat esindanud advokaadi ning kostjat esindanud advokaat Ants Nõmperi tunnitasu hind on põhjendamatult kõrge.
218.Riigikohus on leidnud (RK TKm 3-2-1-115-14, p 14), et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on leidnud oma senises praktikas, et põhjendatud on tunnitasu määr 120 eurot ilma käibemaksuta (RK TKm 3-21-92-13, p 25, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et käesolevas vaidluses on hageja ja kostja esindajate põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot (ilma käibemaksuta).
219.Käesolevas asjas on nii hagejat kui ka kostjat esindanud kaks esindajat. Kuigi vaidlus oli mahukas, pooled esitasid kohtule hulgaliselt tõendeid ning hagiavaldus sisaldas pikka loetelu vaidlustatud väidetest, ei olnud kohtu hinnangul kahe esindaja kasutamine mõlema poole poolt vajalik. Kohus leiab, et mõlema poole esindamiseks piisas ühe esindaja poolt osutatud õigusabist. Seetõttu loeb kohus põhjendatuks mõlema poole puhul ühe esindaja ajakulu.
220.Hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi kulus esindajal hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kokku 8,1 tundi. Antud ajakulu pidas kostja ülemäära suureks ning pidas põhjendatud ajakuluks 6,1 tundi. Kohus nõustub kostja seisukohaga, sest kohtule esitatud hagiavaldus koosnes 7-st lehest, millest vähemalt 2-l lehel oli esitatud korduvalt vaidlustatud väidete loetelu.
221.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hagejal kokku 3,7 h kohtunõude analüüsimiseks seoses hageja õigusvõimega, hageja registreerimise informatsiooni ning apostilliga kinnitatud registreerimistunnistuse kohtule esitamisega. Kostja leidis, et nimetatud ajakulu oli põhjendamatu, sest hageja esitas kohtule puudustega hagiavalduse. Kohus leiab, et kohtu e-kiri, milles hagejale selgitati hagiavalduses esinenud vormilisi puudusi (märkimata oli kostja elukoht, esitamata hageja registreerimistunnistus, riigilõiv tasutud ebaõigesti) ei kujutanud endast sellist õiguslikku selgitust, mille analüüsimiseks tuli esindajal kulutada 2 tundi. 12.11.2013.a kohtule esitatud menetlusdokumendis kõrvaldas hageja kohtu viidatud puudused ja esitas hageja registreerimiskaardi. Kohus loeb hageja esindaja põhjendatud ajakuluks antud menetlusdokumendi kohtule esitamisel ning hageja apostillitud registrikaardi kohtule esitamisel kokku 0,5 tundi.
222.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal kostja 19.12.2013.a vastusega tutvumiseks ning sellele vastamiseks kokku 13,9 tundi. Kostja leidis, et põhjendatud aeg tema vastusega tutvumiseks oli 0,8 tundi ning vastuse koostamiseks sellele 2 tundi, sest hageja vastuväited tunnistaja ülekuulamisele ja kostja ülekuulamisele olid põhjendamatud. Kohus leiab, et arvestades kostja 19.12.2013.a vastuse sisu ning mahtu ja sellele lisatud tõendite hulka (vastus oli esitatud 18-l lehel ning sellele oli lisatud 29 lisa), oli hageja esindaja mõistlik aeg vastusega tutvumiseks 2 h. Hageja 13.01.2014.a vastus oli esitatud 15-l lehel, millest vastuväited kostja
vande all ülekuulamise ja tunnistaja ülekuulamise taotlusele moodustasid vaid 1 lehe. Arvestades hageja seisukohtade mahtu ja sisu, loeb kohus põhjendatud ajaks menetlusdokumendi koostamisel 10 tundi. Kogumis loeb kohus hageja esindaja ajakulu kostja vastusega tutvumiseks ning 13.01.2014.a menetlusdokumendi koostamisel põhjendatuks 12 tunni ulatuses.
223.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal kostja 31.01.2014.a vastusega tutvumiseks 0,3 tundi. Seejärel kulus 2,8 tundi Riigikohtu praktika otsimiseks ja analüüsimiseks ning kokku 15,9 tundi kostja seisukohale vastamiseks. Samuti kulus 2 eurot tõendi saatmiseks. Kostja pidas Riigikohtu praktika läbivaatamisega seotud kulusid põhjendamatuteks. Samuti leidis kostja, et hageja vastus oli küll 7 lk pikk, kuid selles korrati varasemaid seisukohti. Kostja pidas menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja 28.04.2014.a menetlusdokument koosnes sisu osas 8-st lehest ning selles ei korratud olulises osas varasemaid seisukohti. Samuti oli seisukohale lisatud äriregistri väljavõte. Seisukoht sisaldas mitmeid viited Riigikohtu lahenditele. Kohus leiab, et ühel kostja esindajal võis menetlusdokumendi koostamisele (koos Riigikohtu praktika analüüsimisega) kuluda kokku mõistlikult aega 8 tundi. Tõendi esitamise kulu 2 eurot loeb kohus samuti põhjendatuks.
224.Harju Maakohtu 05.05.2014.a eelistungil osalemiseks on mõlemal esindajal kulunud 3,2 tundi. Samuti on mõlemal esindajal kokku kulunud istungiks valmistumiseks 8,7 tundi. Kostja pidas mõistlikuks ettevalmistamise ajakuluks kolme esindaja osas kokku 3 tundi. Istungil osalemise aeg on põhjendatud 2 h ja 37 minuti osas. Kuivõrd kohus ei loe põhjendatuks kahe esindaja osalemist istungil ja kahe esindaja kulu istungi ettevalmistamiseks, loeb kohus hageja esindamise mõistlikuks ajakuluks ainult ühe esindaja ajakulu. Ühel esindajal võis istungi ettevalmistamiseks mõistlikult kuluda aega kuni 2 tundi, millele lisandub istungil osalemise kulu 2 h ja 37 minutit ehk 2,6 tunni ulatuses.
225.Järgnevalt on hageja esindajatel kulunud 09.05.2014.a kohtule esitatavate täiendavate materjalide analüüsimiseks 1,5 tundi ning toimiku materjalide analüüsimiseks ja kliendi informeerimiseks 3,6 tundi. Kostja pidas antud kulu põhjendamatuks, sest on ebaselge, milliseid materjale analüüsiti või kohtule esitati. Toimiku materjalide analüüsimisele kulunud aeg oli põhjendamatu, sest sellega olid hageja esindajad juba kursis. Kohus nõustub kostja seisukohtadega. Antud asja toimikust ei nähtu, et hageja oleks pärast 09.05.2014.a kohtule esitanud täiendavaid materjale. Kas või millisel eesmärgil oli esindajal vaja täiendavaid materjale või toimiku materjale analüüsida, toimiku pinnalt järeldada ei saa. 09.05.2014.a ja 27.05.2014.a hageja esindajad käesolevas asjas menetlustoiminguid ei teinud ning menetlusdokumente või tõendeid kohtule ei esitanud.
226.05.06.2014.a kulus hageja esindajal kohtu 05.05.2014.a määruse alusel seisukoha koostamiseks 3,8 tundi. Kostja pidas ajakulu põhjendamatuks. Põhjus, miks hageja sellise dokumendi koostas, tulenes hageja enda eksimustest hagiavalduse esitamisel. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Kohtu eelistungil 05.05.2014.a arutas kohus pooltega hageja nõuet, kostja vastuväiteid ning esitatud tõendeid ja andis hagejale võimaluse esitada täiendavaid kirjalikke seisukohti. Hageja 05.06.2014.a seisukohad ja taotlused on kohtule esitatud 4-l lehel ning kohus loeb hageja esindaja ajakulu dokumendi koostamisel 3,8 tunni ulatuses põhjendatuks.
227.Menetluskulude taotluse kohaselt on hageja esindajal kulunud kostja 02.07.2014.a vastusega tutvumiseks, nende analüüsimiseks ja vastusele seisukoha koostamiseks kokku 13,1 tundi. Kostja pidas ajakulu ülepaisutatuks. Kostja 02.07.2014.a vastusega tutvumiseks ja analüüsimiseks võis kuluda aega kuni 1,5 tundi. Hageja koostatud dokumendi sisulise osa pikkuseks oli 3,5 lehekülge, millest 1 lk oli taotlus, mida tsiviilkohtumenetluse seadustik ette ei näe ning mida kohus ei rahuldanud. Kostja pidas põhjendatud ajakuluks 11,1 tundi.
228.Kohus leiab, et kostja 02.07.2014.a seisukohtadega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks võis hageja esindajal mõistlikult aega kuluda 1,9 tundi, sest seisukoht oli mahukas ja sellele oli lisatud uusi tõendeid. Hageja 15.09.2014.a seisukohad koos taotlustega olid küll 6 lk pikad, kuid sisaldasid suures osas põhjendamatuid taotlusi, milliseid kohus ei rahuldanud. Seetõttu loeb kohus mõistlikuks ajakuluks antud dokumendi koostamisel 2 tundi.
229.Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja kahel esindajal 24.09.2014.a istungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks 3,5 tundi. Tõendi tõlkimise ajakulu oli koos kohtusse esitamise ajakuluga 1,4 tundi. Kohtu tegevusele vastuväite esitamiseks kulus 2,5 tundi. Kostja pidas ajakulu ülepaisutatuks, sest 24.09.2014.a istung kestis 51 minutit. Põhjendatud ettevalmistamise ajaks luges kostja 1 tundi esindaja kohta (kokku ajakulu 1,85 tundi). Hageja tõendi tõlkekulu on põhjendamatu, sest tõend oli kohtule esitatud põhjendamatult. Antud asjaolu üle puudus vaidlus. Hageja vastuväidet pidas kohus põhjendamatuks ning selle kulu hüvitamist kostjalt nõuda ei saa.
230.Kohus leiab, et ühe esindaja mõistlik ajakulu 24.09.2014.a istungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks oli 1,85 tundi, sest uusi taotlusi või seisukohti hageja istungil ei esitanud. Kohus peab samas põhjendatuks hageja esindaja ajakulu tõendi tõlkimisele 0,8 tunni ulatuses, sest kohus pidas vajalikuks antud tõendit vaidluse lahendamisel hinnata. Kuivõrd kohus jättis hageja vastuväite rahuldamata, on selle koostamise ajakulu põhjendamatu.
231.Hageja menetluskulude taotluse kohaselt kulus ühel esindajal 22.01.2015.a istungi ettevalmistamiseks 3 tundi ning teisel 3,4 tundi. Kostja pidas põhjendatud ettevalmistamise ajakuluks kahe esindaja puhul kokku 4,4 tundi. Kohus leiab, et kuivõrd põhjendatud oli ainult ühe esindaja osalemine istungil, on esindaja põhjendatud ajakulu istungiks valmistumisel (arvestades istungil toimunud tunnistajate ülekuulamist) 2 tundi.
232.Kogumis on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks hageja esindamisel antud asjas 6,1 h + 0,5 h+ 12 h+ 8 h + 2 h + 2,6 h + 3,8 h + 1,9 h+ 2 h + 1,85 h + 2 h ehk kokku 42,75 tundi. Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu suurust 120 eurot, on hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulud 42,75 tundi x 120 euroga = 5130 eurot (ilma käibemaksuta). Sellele lisandub tõlkimise kulu hinnaga 55 eurot tunnis ehk 44 eurot, tõendi saamise kulu 2 eurot ning riigilõiv 300 eurot. Kogumis on hageja põhjendatud menetluskulud summas 5476 eurot. Kuivõrd kostja kanda jäi 30% hageja menetluskuludest, tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1642,80 eurot. Hageja taotluse alusel tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 1642,80 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
233.Seoses kostja menetluskulude taotlusega vaidles hageja vastu vandeadvokaat Ants Nõmperi tunnitasu põhjendatusele ja vajalikkusele, vandeadvokaat Asko Pohla õigusteenuse käsitamisele kostja esindajakuluna ning advokaadibüroo Pohla & Hallmägi kantseleikulude käsitamisele kostja menetluskuludena. Hageja pidas Ants Nõmperi tunnitasu suurust liialt kõrgeks. Samuti viitas hageja sellele, et Asko Pohla ei ole käesoleva asjas olnud kostja esindajaks.
234.Kuivõrd kohus ei pea mõistlikuks käesoleva vaidluse sisust ja keerukusest lähtudes kostjal kahe esindaja olemasolu, ei pea kohus kostja põhjendatud kuluks neid kulusid, mis on seotud esindaja Ants Nõmperi tööga poolte seisukohtade analüüsimisel ja istungitel osalemisel. Kohus peab põhjendatuks üksnes esindaja Martin Männiku osutatud õigusabi teenuseid.
235.Kostja esindaja esitatud arvest nr 20131012 ja selle lisast nähtub, et hagiavaldusega tutvumiseks ja nõupidamiseks on kokku kulunud 1,6 tundi. Samuti on kulunud 0,9 tundi
nõupidamiseks kliendi ja Asko Pohlaga. Kohus nõustub hageja seisukohtadega, et Asko Pohla ei olnud antud tsiviilasjas kostja esindajaks, mistõttu ei saa tema poolt osutatud õigusabi lugeda kostja esindaja põhjendatud kuluks. Samuti nõustub kohus hageja seisukohtadega, et advokaadibüroo kantseleikulud ei saa olla eraldiseisvaks menetluskuluks, mida saaks hagejalt välja nõuda. Seetõttu ei loe kohus põhjendatuks kostja esindaja ühelegi arvele kantud kantseleikulu. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, loeb kohus kostja esindaja põhjendatud ajakuluks sellega tutvumiseks ja analüüsimiseks 1,6 tundi.
236.Kostja esindaja arvest nr 20140022 ja selle lisast nähtub, et kostja esindajal Martin Männikul kulus hagiavalduse vastuse koostamiseks koos kliendiga kohtumistega kokku 12,1 tundi. Arvestades kostja vastuse pikkust, sisu ja sellele lisatud tõendeid, loeb kohus antud ajakulu põhjendatuks. Arvele lisatud Asko Pohla ajakulu kohus põhjendatuks ei loe, sest tegemist ei olnud kostja esindajaga antud asjas.
237.Kostja esitatud arvest nr 20140105 ja selle lisast nähtub, et kostja esindajal Martin Männikul kulus kokku 4,8 tundi hageja vastuväidetega tutvumiseks, kohtumiseks teises advokaadibüroos ja vastuse täiendamiseks. Hageja 13.01.2014.a vastuväited olid esitatud 15-l lehel ning kostja 31.01.2014.a seisukohad olid omakorda kokku 12-l lehel koos lisadega, mistõttu on tegemist mõistliku ja põhjendatud ajakuluga.
238.Kostja esitatud arvest nr 20140346 ja selle lisast nähtub, et kostja esindajal kulus 3 tundi istungiks valmistumiseks, samuti 3,2 tundi täiendavaks ettevalmistuseks ja istungil osalemiseks, 1,2 tundi õigusliku seisukoha täiendamiseks, 0,2 tundi kohtumääruse analüüsiks ja e-kirja koostamiseks, samuti 0,6 tundi materjalide analüüsiks. Kohtu 16.04.2014.a eelistung kestis 26 minutit ning sellele ei ilmunud hageja esindaja. Kostja esitas taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, mille kohus jättis rahuldamata. Kohus leiab, et kostja esindaja põhjendatud ajakulu kogumis istungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks, samuti istungile järgnenud hageja seisukoha ja kohtu määrusega tutvumiseks on kokku 4 tundi.
239.Kostja esitatud arvest nr 20140426 ja selle lisast nähtub, et kostja esindajal kulus 05.05.2014.a istungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks kokku 4 tundi. Kohtuistung kestis nimetatud päeval 2 h 38 minutit, mistõttu koos istungi ettevalmistamise ajaga võis kostja esindajal mõistlikult kuluda kokku 4 tundi.
240.Kostja esitatud arvest nr 20140486 ja selle lisast nähtub, et kostja esindajal 05.06.2014.a seisukohaga tutvumiseks 0,3 tundi ja seisukoha täiendamiseks 2,4 tundi ehk kokku 2,7 tundi. Hageja esitas 05.06.2014.a kohtule täiendavad seisukohad ja taotlused 4-l lehel, millele kostja vastas 02.07.2014.a menetlusdokumendiga, mis oli 9 lk pikk ja millele oli lisatud mitmeid lisasid. Kohus loeb kostja esindajaajakulu kokku 2,7 tundi mõistlikuks ja põhjendatuks.
241.Kostja esitatud arvest nr 20140671 ja selle lisast nähtub, et kostja esindajal kulus 0,3 tundi seisukohtade analüüsimiseks ja täiendamiseks, 1 tund istungi ettevalmistamiseks ning 1,5 tundi istungil osalemiseks (kokku 3,4 tundi). Kostja 22.09.2014.a seisukohad olid esitatud 4-l lehel. Kohtu 24.09.2014.a istung kestis 51 minutit. Arvestades eeltoodut, peab kohus mõistlikuks kostja esindaja ajakulu seisukohtade koostamiseks 0,3 tunni ulatuses. Kuivõrd kohtuistung kestis 51 minutit, ei saa sellel osalemise ajakulu koos istungi ettevalmistamise ajakuluga olla enam kui 1,5 tundi kokku. Seega on antud arve osas kostja esindaja põhjendatud ajakulu 2,4 tundi.
242.Kostja esitatud arvest nr 20150065 ja selle lisast nähtub, et kostja esindajal kulus seisukohtade täiendamisele, istungiks valmistumisele ja istungil osalemiseks kokku 10,7 tundi. Arvestades kostja 16.02.2015.a menetlusdokumendi mahtu, istungi kestvust ja sellel arutatud küsimusi, peab kohus antud ajakulu põhjendatuks.
243.Kogumis on kostja põhjendatud kulud õigusabile antud asjas 1,6 h +12,1 h + 4,8 h + 4 h + 4 h + 2,7 h + 2,4 h + 10,7 h = 42,3 tundi. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust, on kostja põhjendatud menetluskulude suurus 120 eurot x 42,3 tunniga = 5076 eurot. Kuivõrd hageja peab kostjale hüvitama 70% viimase kantud menetluskuludest, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja menetluskuludena 3553,20 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.