Kohtulahend

Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 230, 11 eurot, sealhulgas käibemaks 38, 35 eurot, vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt Aleksei Studenikinile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 185 lg 1 alusel kaitsjatasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 230,11 eurot (sealhulgas käibemaks 38,35 eurot) jätta riigi kanda. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa OÜ kaudu 268,80 eurot, sealhulgas käibemaks 44,80 eurot, vandeadvokaat Rein Napale tema poolt Aleksei Studenikinile apellatsioonimenetluses ringkonnakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 185 lg 1 alusel kaitsjatasu vandeadvokaat Rein

Napa poolt osutatud õigusabi eest 268,80 eurot (sealhulgas käibemaks 44,80 eurot) jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 31.jaanuarist 2012. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 1.veebruarist 2012. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 1.veebruarist 2012.

KrMS § 344 lg 3 järgi on kassatsiooni esitamise õigus prokuratuuril, advokaadist kaitsjal ning teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel.

Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 05.10.2011 otsusega mõisteti süüdi: - Aleksei Studenikin KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistati 4 aasta ja 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele A. Studenikinile Viru Maakohtu 18.12.2009 otsusega mõistetud karistus ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel A. Studenikinilt väljamõistetav sundraha jäeti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda, kuna Viru Maakohtu 18.12.2009 otsusega nr 1-09-21539 on see Aleksei Studenikinilt välja mõistetud. - Maksim Nikolajev KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistati 4 aasta ja 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 18.02.2008 määrusega mõistetud liitkaristuse kandmata osa ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat ja 8 kuud vangistust. Sama otsusega mõisteti süüdi ja karistati ka Andi Grigorjevit, Viktor Bueli, Jarmo-Risto Tamme, Madis Nõmme, Sander Vaherit ja Dmitri Dunetsi, kuid nende osas apellatsioone ei esitatud.

Maakohus arutas Aleksei Studenikinile KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistust selles, et ta käitles koos Andi Grigorjeviga isikute grupis suures koguses narkootilist ainet ebaseadusliku edasiandmise eesmärgil. Nimelt omandas ta koos A. Grigorjeviga 28.11.2009 Rakveres Maksim Nikolajevilt (end Bõtšenok) eeluurimisega seni tuvastamata ajal, vähemalt 70 grammi narkootilist ainet marihuaanat, viisid narkootilise aine A. Studenikini elukohta XXX ja A. Grigorjevi XXX asuvasse korteritesse ning valdasid marihuaanat koos A. Grigorjeviga. Peale selle müüsid ja vahendasid koos A. Grigorjeviga marihuaanat LääneVirumaal eeluurimisega tuvastamata jäänud isikutele. Samuti selles, et ta käitles koos A. Grigorjeviga isikute grupis suures koguses narkootilist ainet ebaseadusliku edasiandmise eesmärgil, mis seisnes selles, et A. Studenikin omandas koos A. Grigorjeviga 02.12.2009 Rakveres Maksim Nikolajevilt (end Bõtšenok) eeluurimisega seni tuvastamata ajal 12500 krooni eest vähemalt 100 grammi amfetamiini, toimetas ja valdas amfetamiini koos A. Grigorjeviga oma elukohas XXX ja A. Grigorjevi elukohas XXX ja müüs ning vahendas koos A. Grigorjeviga amfetamiini eeluurimisega tuvastamata jäänud isikutele, käideldes sellega suures koguses narkootilist ainet; Oma tahtliku tegevusega pani A. Studenikin toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, valdamise ja edasiandmise, mis oli toime pandud grupi poolt ning olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS § 184 lg 1 ette nähtud kuriteo s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, st KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohus arutas Maksim Nikolajevile KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistust selles, et ta omandas korduvalt edasiandmise eesmärgil ajavahemikul 2009.a oktoobrist kuni detsembrini suures koguses narkootilist ainet, vähemalt 200 grammi narkootilist ainet marihuaanat ja müüs korduvalt XXX A. Grigorjevile. Peale selle omandas M. Nikolajev eeluurimisega tuvastamata isikult, ajal ja kohas 70 grammi narkootilist ainet marihuaanat ja müüs 28.11.2009 Rakveres 70 grammi marihuaanat A. Studenikinile ja A. Grigorjevile. Peale selle omandas M. Nikolajev omandas eeluurimisega tuvastamata isikult, kohas ja ajal vähemalt 100 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit ning müüs 02.12.2009 Rakveres 12500 krooni eest vähemalt 100 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit A. Studenikinile ja A. Grigorjevile. Oma tahtliku tegevusega pani M. Nikolajev toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, valdamise ja edasiandmise, mis oli toime pandud grupi poolt ning olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS § 184 lg 1 ette nähtud kuriteo s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, st KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtus A. Studenikin ja M. Nikolajev end neile esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. Maakohus, kuulanud ära süüdistatavad ning avaldanud ja uurinud prokuröri ning kaitsja taotlusel kriminaalasjas kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis järeldusele, et A. Studenikini ja M. Nikolajevi süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on kõigis süüteoepisoodides tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. Jälitustoimingutega kogutud teavet teiste tõenditega kogumis hinnates asus maakohus seisukohale, et tõendid on süüdimõistva otsuse tegemiseks piisavad kõigi süüdistatavate suhtes. Süüdistatavate ütluste ning varjatud jälgimisega ja muude uuritud tõenditega on tuvastatud süüdistuses kirjeldatud asjaolud.

Maakohus leidis, et M. Nikolajevi ja A. Grigorjevi poolt narkootilise aine käitlemine suures koguses ajavahemikul oktoobrist kuni detsembrini 2009, on tõendatud süüdistatava A. Grigorjevi ütlustega, mida kohtu hinnangul, vastupidiselt M. Nikolajevi kaitsja hinnangule, tuleb pidada usaldusväärseteks, kuna need on olnud järjepidevad ning moodustavad loogilise terviku asjas kogutud muude tõenditega. Nimetatud süüdistuses tunnistas A. Grigorjev end süüdi ja kinnitas, et on omandanud M. Nikolajevilt kanepit, mida tarvitas ise ja müüs edasi teistele isikutele, sh kaassüüdistatavatele. Selgitas, et esimesel korral ostis M. Nikolajevilt 2009. a oktoobris või novembris 10 grammi kanepit 1800 krooni eest, hiljem 25 grammi kaupa hinnaga 4500 krooni. A. Grigorjev selgitas, kuidas ja kus toimusid kohtumised, millisel viisil toimus kohtumiste kokkuleppimine ja raha üleandmine – see toimus käest-kätte, aine üleandmine toimus peale raha üleandmist. Kahe kuu jooksul sai ta takistamatult ja sujuvalt M. Nikolajevilt marihuaanat omandada. Hiljem tekkisid tõrked - ta andis kohtumisel XXX Nikolajevile 4000 krooni, kuid seejärel narkootilist ainet ei saanud. M. Nikolajev selgitas talle, et oleks pidanud juba päev varem ühendust võtma, kuid kuna seda ei teinud, siis on nüüd rahast ilma. Peale nimetatud vahejuhtumit ta M. Nikolajeviga enam vahetult suhelda ei soovinud ning tegi seda edaspidi läbi A. Studenikini. A. Grigorjev selgitas, et tal oli M. Nikolajeviga kokku umbes 7-8 kohtumist, mil omandas kanepit 25 grammi kaupa ehk kokku oli lepitud konkreetne kaal, kogus ja rahasumma. Seega on tõendatud, et M. Nikolajev ja A. Grigorjev käitlesid ühiselt suures koguses, so vähemalt 200 grammi narkootilist ainet marihuaanat. Maakohus avaldas A. Grigorjevi, M. Nikolajevi ja A. Studenikini poolt 70 grammi marihuaana ja 100 grammi amfetamiini käitlemise episoodis hulgaliselt telefonikõnesid A. Studenikini ja M. Grigorjevi vahel, samuti kuulas kohtuistungil A. Grigorjevi selgitusi nende kõnede sisu ning neis kõnedes esitatud kokkuleppeliste fraaside kohta, miks oli kõnesid vaja ja millest oli jutt. Jälitusprotokollis fikseeritud A. Studenikini telefoninumber XXXXXXXX kattub telefoninumbriga, mille ta rohkem kui pool aastat hiljem andis kahtlustatavana ülekuulamisel politseile. A. Studenikini väide kohtus, et avaldatud kõnedes pole tema telefoninumber, on sellega ümber lükatud. A. Grigorjev kinnitas, et mäletab omavahel peetud kõnesid ja nende teine osapool oli just A. Studenikin. A. Grigorjev selgitas kohtus, et kuna ta oli raha M. Nikolajevile andnud, kuid ainet ei saanud, siis soovimata edaspidi M. Nikolajevi kui ebausaldusväärse partneriga suhelda, pöördus olukorra lahendamiseks A. Studenikini poole, kes pidi M. Nikolajeviga rääkima ja asja korda ajama. Telefonikõne 28.11.2009 kell 13.09 tõendab, et A. Studenikin kohtus M. Nikolajeviga. Kui A. Grigorjev küsis, kas M. Nikolajev andis aine juba ära, reageeris A. Studenikin täiesti normaalselt, teades, millest jutt käib, kuid manitses, et „mis jutt“ ta ei soovinud rääkida telefonis narkootilisest ainest. A. Grigorjev ütles, et sai 35 grammi ja et kui annab veel raha, saab ka puuduolevad 25 grammi. A. Studenikin väitis, et pole kunagi A. Grigorjevile ainet andnud, võttis küll raha, andis M. Nikolajevile, kuid vastu ei saanud midagi. Kõnes 28.11.2009 kell 16.10 ütleb A. Grigorjev A. Studenikinile, et kõik on normaalne ehk kõik on korras, aine on käes, ja ütleb, et oleks vaja, et järgmine kord annaks kõik ära. Seega A. Grigorjev kinnitab, et ta on ainet saanud ja kui A. Studenikin läheb järgmisel korral ainet võtma, võtaks kõik. A. Studenikin kinnitab ning nõustub sellega. See kõne tõendab, et A. Grigorjev sai sel korral A. Studenikinilt vähemalt 30 grammi marihuaanat, mille A. Studenikinile oli andnud M. Nikolajev. A. Grigorjev kinnitas kohtuistungil, et sel perioodil ta kelleltki teiselt marihuaanat ei ostnud ja selle aja kõned puudutavad narkootilise aine ostmist ainult M. Nikolajevilt. Kõnes 29.11.2009 kell 14.54 räägivad A. Grigorjev ja A. Studenikin, et kvaliteet on väga hea. A. Studenikin ütleb, et ammu pole sellist olnud, et on normaalne teema. Kõne 29.11.2009 tõendab, et mõlemad isikud valdasid marihuaanat, mille nad olid saanud M. Nikolajevi käest. A. Grigorjev seletas kohtus, et neil teisi ühiseid Maksimi nimelisi tuttavaid pole, seega kõnedes „Maksim“ ja

„tema“ on Maksim Nikolajev. Samuti ütles A. Studenikin, et kui järgmine kord tuleb sama, on väga hea. Maakohus asus seisukohale, et 28.11.2009 ja 29.11.2009 kõnedega on tõendatud, et A. Grigorjev andis A. Studenikinile raha ja sai M. Nikolajevilt marihuaanat, kuid mitte kogu kogust, kuid vähemalt 31 grammi sai A. Studenikin ja sellest 30 andis A. Grigorjevile, mõlemad isikud proovisid seda, rääkisid sama aine kvaliteedist. 30.11.2009 kõnes tundmatule isikule räägib A. Grigorjev, et võttis head kraami, mis on praegu kõige parem, räägib, et tal on seda „veits järgi, mingi 70 või midagi.“ Seega võib järeldada, et A. Grigorjev rääkis olemasolevast kogusest, 70 grammist, mis oli A. Grigorjevi ja A. Studenikini mõlema valduses. Puudub alus kahelda A. Grigorjevi ütluses, et ta ei vallanud kordagi rohkem kui 50 grammi. Kõnedest on teada, et A. Studenikinil oli ainet ja A. Grigorjev võis teada, palju neil kahepeale kokku on. Avaldatud telefonikõned tõendavad ühise tegutsemise narkootilise aine käitlemisel, kuna pidevalt räägitakse „meie teeme“, „meie rahad“ jne. Tõendatud on, et A. Grigorjev rääkis 70 grammist marihuaanast, mis oli kahe isiku valduses, kuid mida tal oli võimalus müüa ning mida tema ka müügiks pakkus, sest oli huvitatud oma raha tagasi saamisest. Maakohus asus seisukohale, et A. Grigorjev ei sundinud A. Studenikinit narkoainet tagastama, vaid nõustus, et see müüakse tema või A. Studenikini poolt ja raha saab tema. Seega, isikud otsese tahtlusega grupis omandasid, valdasid narkootilist ainet, mis oli reaalselt A. Studenikini käes, kuid A. Grigorjev pakkus aktiivselt seda amfetamiini vähemalt kolmele isikule müüa. 02.12.2009 õhtul kell 22.27 pakub Grigorjev „valget“ ehk amfetamiini, mida tal on „sott“ ehk 100 grammi. Samal õhtul kell 22.33 ja 03.12.2009 kell 10.44 peetud telefonikõnedes arutati amfetamiini müüki A. Grigorjevi ja A. Studenikini vahel – võimalikku müüki isikule nimega M. A. Grigorjevi poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt helistas A. Studenikin talle 02.12.2010 õhtul ning kutsus teda välja ja et poole tunni pärast on „kõik ok“ ehk saab aine kätte. Nad sõitsid kohtumisele M. Nikolajeviga eesmärgiga saada narkoainet. Kõnes kell 21.12 samal õhtul helistas M. Nikolajev A. Grigorjevile, küsides kus viimane on ning selgitas, millise maja juurde sõita. A. Grigorjev väidab, et sõitis sinna, kuid ise autost ei väljunud, vaid kohtusid A. Studenikin ja M. Nikolajev. Kui A. Studenikin tagasi tuli, oli tal kaasas minigripp kott ning ta selgitas, et marihuaanat ei olnud, sestap oli võtnud amfetamiini. Lubas selle paari päevaga maha müüa. Ütlustest nähtub, et isikud omandasid suure koguse amfetamiini, ühine eesmärk oli see realiseerida ja teenida selle pealt sularaha. A. Grigorjev selgitas, et aine jäi A. Studenikini kätte. Tahtlust kinnitavad ka juba viidatud telefonikõned. Maakohtus M. Nikolajevi poolt antud ütlustes väitis ta, et on võtnud A. Grigorjevilt narkootilise aine omandamiseks kahel korral 4000-5000 krooni, tal oli kavatsus A. Grigorjevit petta, jättes raha endale ning mitte anda narkootilist ainet. M. Nikolajev seletas, et A. Grigorjev valetab, kuna neil oli kaklus rahade pärast. M. Nikolajev väitis ka, et A. Studenikinilt pole ta kunagi raha võtnud ja A. Studenikin pole temalt kunagi narkootilist ainet nõudnud. Sarnase versiooni esitas kohtus A. Studenikin, seletades, et sai A. Grigorjevilt raha edasiandmiseks M. Nikolajevile, kuid ta ei andnud, vaid jättis endale. Narkootilist ainet tema käidelnud pole, vaid kavatses A. Grigorjevit lihtsalt petta, saades viimaselt kokku umbes 12000 krooni, mida tagastanud pole. Maakohus leidis ülaltoodud M. Nikolajevi ja A. Studenikini ütluste põhjal, et tegemist on nende süüdistatavate vahel kokku lepitud kaitsetaktikaga, et kuidagi selgitada kriminaalasjas tõendina olevate telefonikõnede sisu ja on kantud eesmärgist vabastada end süüst ning vastutusest. Samuti leidis maakohus, et M. Nikolajevi ja A. Studenikini ütlused on vastuolulised. M. Nikolajevi sõnul on ta A. Grigorjevilt võtnud kahel korral raha summas 4000-5000 krooni. A. Grigorjev aga andis kohtuistungil ütlusi, et andis M. Nikolajevile ühel kohtumisel Statoili tanklas 4000 krooni ning teine kord andis raha A. Studenikinile, mis A. Studenikini väitel aga

M. Nikolajevini ei jõudnud. Seega on M. Nikolajevi väide, et sai A. Grigorjevilt raha kahel korral, vastuoluline. A. Studenikin ja A. Grigorjev ei kinnita, et M. Nikolajev oleks saanud teist korda sularaha. M. Nikolajev väidab, et saadud raha oli tähtajatu protsentideta laen, mida A. Grigorjev aga kategooriliselt eitab, kinnitades, et M. Nikolajev sai raha, kuid mitte võlgu, vaid narkootilise aine eest. Maakohus leidis, et hinnates A. Grigorjevi ütlusi kogumis teiste tõenditega, s.o telefonikõnedega, puudub alus kahelda tema ütlustes, sest need moodustavad ühtse loogilise terviku. M. Nikolajevi ja A. Studenikini ütlused on aga vastuolulised ja ebajärjekindlad. Esimene neist rääkis muuhulgas, et tundis A. Studenikinit 5-6 aastat. A. Studenikin aga väitis, et tunneb M. Nikolajevit vaid 1,5 aastat või veel vähem, st alles ajast, kui „hakkasime narkootikumidega tegelema.“ A. Studenikini versioon oli, et tema mängis lihtsalt nn James Bondi. Ei ole eluliselt usutav, et novembris-detsembris 2009 mängis A. Studenikin Bondi, mõeldes välja plaani, kuidas saada A. Grigorjevilt raha, puudutamata seejuures narkootilist ainet. A. Studenikin seletas, et A. Grigorjev lasi tal võlgu olevatelt isikutelt raha välja nõuda. A. Studenikin oli vägivaldne ja A. Grigorjev oli selle pärast mures. Maakohus jagas prokuröri hinnangut selles, et A. Studenikin ongi vägivaldne inimene ning see, kuidas ta väljendub avaldatud telefonikõnedes, on ehtne, autentne. Avaldatud kõnes 06.12.2009 kell 12.14 seletas A. Studenikin, et läheb peksma ja küsis A. Grigorjevilt üle, et palju võlg on, mille peale viimane selgitas, et 35 grammi. 13.12.2009 kell 12.12 omavahel peetud kõnes teatas A. Studenikin, mida ta M. Nikolajeviga tegi, milles kokku leppis ning selgitas, mida viimane neile annab, et 15 saab kohe anda, 15 hiljem, selgitas, et M. Nikolajevil ei olnud hetkel „seda“ ehk marihuaanat, samuti lubas asjad ära klaarida ja isikult siis ka raha välja nõuda. A. Studenikin ütles, et natuke lõi ja isik hakkas kohe vabandama ja lubas siis tagastada. Kohtuistungil, nimetatud telefonikõne avaldamisel nii eesti- kui ka vene keeles, valitses kohtusaalis kuuldust ajendatud elevus. Ainus, kes langetatud peaga, käed rusikas ja kuuldust piinlikult rusutuna istus, oli M. Nikolajev. See annab aluse järeldada, et A. Studenikin ei mänginud detsembris mitte Bondi, vaid reaalselt ja vägivaldselt suhtles M. Nikolajeviga, s.t andis talle peksa ja sai temalt vähemalt 70 grammi kanepit ja 02.12.2009 ka 100 grammi amfetamiini, millest osa jättis endale, osa andis A. Grigorjevile. Telefonikõnedega on tõendatud, et A. Grigorjev ja A. Studenikin tegutsesid grupis - nad kasutasid meie vormis väljendeid, s.t tegutsesid ühiselt, otsisid mõlemad ostjaid. Kõnes 03.12.2009 kell 10.44 ütles A. Grigorjev, et las see inimene, s.o M. Nikolajev mõtleb, kas „annab 25 grammi minu teemas“ ehk marihuaanat või „40 grammi sinu teemas“ ehk amfetamiini. Kõnes 04.12.2009 kell 14.21 ütleb A. Grigorjev otse, et andku A. Studenikin Maksile teada, et temalt oodatakse lisa. Sellest järeldub, et A. Grigorjev oli M. Nikolajevilt A. Studenikini kaudu mingi osa juba kätte saanud. A. Grigorjev selgitas, et andis M. Studenikinile 25 grammi ja selgitas SMS-is, et tal on vaja selle eest 6 tükki ehk 6000 krooni ehk neil omavahel suheldes liikus käest-kätte narkootiline aine. 06.12.2009 kell 12.14 peetud telefonikõnes selgitas A. Studenikin A. Grigorjevile, et talle ollakse võlgu ja jääb ise plussi, paneb vähem, segab veel ehk lahjendab amfetamiini, müüb edasi ja isikutele kvaliteet meeldib. Kõnedest selgub, et nende vahel polnud peale narkootikumide käitlemise mingit muud suhtlust. Räägiti A. Grigorjevi teemast marihuaanast ja M. Nikolajevist. A. Studenikin väitis, et tal oli telefone mitu, kuid enam kui 8 kuu jooksul kasutas ta siiski vaid ühte telefoninumbrit. Kohtus antud A. Studenikini selgitused telefonikõnedele tema hinnangul nende tegeliku sisu kohta, näiteks 01.12.2009 kõnele, et jutt käis isikust, kes läks õlle järele, on täiesti ebausutavad. Mõeldamatu on, et A. Grigorjev helistaks korduvalt A. Studenikinile, et tunda huvi isiku vastu, kes läks poodi õlle järele. A. Studenikin on selle välja mõelnud enda kaitsetaktika raames, et põhjendada suhtlust A. Grigorjeviga. Isikud arutasid omavahel marihuaana kvaliteeti, kuid S. Studenikin väitis selgituseks, et jutt käis tubakast. Absurdne ja eluvõõras on A. Studenikini versioon, et A. Grigorjev tõi kaugelt maalt tubakat, raputas seda A. Studenikinile peo peale, kes seda siis kuskil eraldi tarvitas ja samuti olevat seda kaugelt

maalt toodud tubakat tarvitanud keegi Margunja. See on väljamõeldis ning A. Studenikini püüd anda teine sisu lausetele, mis puudutavad vestlust narkootiliste ainete teemal. A. Studenikin selgitas, et sai raha üle 10000 krooni, mida ta ei tagastanud, kuid 04.12.2009 saadetud SMS lükkab selle ümber, kuna A. Grigorjev märgib selles, et tahab 6000 krooni, ülejäänu on A. Studenikini enda oma. Samas rääkis A. Studenikin, et lubas ka Tallinnas uurida A. Grigorjevi „teemat“ ehk marihuaanat. Seda, et A. Grigorjev oli andnud grupisiseselt realiseerimiseks marihuaanat, tõendab kõne 06.12.2009 kell 12.14, kus A. Studenikin ütles, et Andi, too mulle, jama, mul on otsas, See tähendab, et amfetamiin oli A. Studenikini käes, marihuaana aga A. Grigorjevi käes, seega võis A. Studenikin küsida ainult marihuaanat. 28.11.2009 kell 13.09 telefonikõne, milles A. Grigorjev küsis A. Studenikinilt, kas M. Nikolajev andis aine juba ära, ning milles A. Studenikin, hurjutab viimast, et „mis jutt“kinnitab seda, et ta ei soovinud rääkida telefonis asjadest nende õigete nimedega, s.o ainest, teades, et tegemist on keelatud tegevusega, mida on vajalik varjata igal võimalikul viisil. Keegi süüdistatavatest ei olnud küll teadlik varjatud jälitustegevuse läbiviimisest, kuid eriti A. Studenikin ja M. Nikolajev, kes varem on süüdi mõistetud narkokuritegude eest, olid teadlikud ja said aru, et narkootikumid ei ole teema, millest telefonis avatud tekstiga rääkida võiks – sellest ka A. Studenikini poolt A. Grigorjevi hurjutamine, kui see võimalikule asjasse puutumatule kõrvalseisjale narkoainest vihjet andvat juttu rääkima hakkas ning M. Nikolajevi poolt telefonis vastuseks antud nõustuvad ühmamised, millest on selgelt aru saada, et viimane sai aru, millest jutt ja kus kohtutakse. Maakohus leidis, et jälitustoimingute protokollides sisalduv teave ning sellele kohtuliku uurimise käigus omistatud tähendus on olnud süüdimõistva otsuse tegemiseks piisav ja usaldusväärne, haakudes täiel määral kriminaalasjas kogutud muude tõendite ning sündmuste üldise loogikaga. Maakohus luges tõendatuks, et räägiti just narkootilisest ainest ning kooskõlastati selle käitlemist, et grupis käideldi 70 grammi marihuaanat ja et 02.12.2009 käideldi grupis 100 grammi amfetamiini ehk A. Grigorjevile, A. Studenikinile ja M. Nikolajevile kaastäideviijatena esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi on tõendatud. Maakohus ei nõustunud M. Nikolajevi kaitsja seisukohaga, et arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 28, 26.03.2010 ei vasta ekspertiisiaktile vastavatele nõuetele, kuna sellest ei selgu, et ekspertiisi käigus oleks uuritud konkreetselt A. Grigorjevilt 06.03.2010 läbiotsimise käigus äravõetud aine mõju elavisikule ega selgitatud välja kui suurt aine hulka saab pidada narkootilise aine suureks koguseks. Samuti puudub ekspertiisiakti uurimuslik osa ning seega on ekspertiisiakt kohtukõlbmatu tõend selles esitatud arvamuse kontrollimatuse tõttu. Maakohus asus seisukohale, et kaitsja seisukoht on ekslik, kuna ekspertiisiaktist nr 28 nähtub, et menetleja poolt on toksikoloogiaekspertiisiks esitatud ekspertiisimäärus ja ekspertiisiakt nr AN-222-10/778, 12.03.2010 A. Grigorjevi kasutuses olnud autost leitud ning plommitud pakendis ekspertiisiks esitatud taimse puru narkootilise aine sisalduse kohta. Eksperdile on esitatud küsimus, kui palju on vaja ekspertiisiaktis AN-222-10/778 olevat peenestatud kanepit, et tekitada narkojoove kümnele inimesele. Toksikoloogiaeksperdile esitatud ekspertiisiakti AN-222-10/778 eksperdiarvamuse kohaselt on nimetatud ekspertiisiks esitatud roheline taimepuru massiga kokku 104,3 grammi on peenestatud kanep tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega üle 0,2% (9,5%). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3-1 lg 3 kohaselt on suur selline kogus narkootilist ainet, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Toksikoloogiaekspert on andnud arvamuse narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr AN222-10/778, 12.03.2010) poolt tuvastatud andmete alusel. Toksikoloogia on teadus mürkidest, eriti mürkidest inimesele, ning see on farmakoloogiaga lähedalt seotud teadusharu. Aine tähtsaimaks mürgikriteeriumiks on annuse suurus. Tulenevalt eksperdile esitatud lähteandmetest saab lihtsa arvutustehte tehte abil teha kontrollitava järelduse, et 104,3 grammist peenestatud kanepist, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2%

(9,5%), sõltuvalt doosist - 0,5-1,0 grammi, piisab narkojoobe tekitamiseks enam kui kümnele isikule, võttes arvesse puhta, mitte segatud aine koguse. Maakohus ei pidanud ekspertiisiakti uurimuslikus osas elementaarse matemaatilise tehte puudumist aluseks, et lugeda eksperdiarvamus kontrollimatuks. Seega on leidnud tõendamist suure koguse narkootilise aine amfetamiini käitlemine KarS § 184 lg 2 p 2 mõttes, kuna tuvastatud kogustest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele narkootikumidega kokkupuutes olevale isikule ja kogutud tõendid annavad aluse seisukohaks, et narkootilise aine kogus tuleb lugeda suureks koguseks. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 184 järgi kvalifitseeritav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdistatav tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. A. Studenikin ja M. Nikolajev tegutsesid rahvatervise vastu suunatud süüteo toimepanemisel kavatsetult, otsese tahtlusega, teades, et käitlesid narkootilist ainet. A. Studenikin ja M. Nikolajev panid toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, valdamise ja edasiandmise, mis oli toime pandud grupi poolt ning olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS § 184 lg 1 ette nähtud kuriteo s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, st KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. Maakohus arvestas A. Studenikini karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 lg 1 alusel omakasu, kuna süütegu on toime pandud rahalise kasu teenimise eesmärgil. Karistust kergendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Viru Maakohtu 18.12.2009 otsusega nr 109-21539 mõisteti A. Studenikin süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi narkoainete käitlemise eest septembris 2009 ning teda karistati tingimisi 3 aasta ja 4 kuulise vangistusega. Käesolevas kriminaalasjas mõisteti ta süüdi kuriteos, milline on toime pandud enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist, s.o ajal, kui temale oli teises kriminaalasjas juba esitatud kahtlustus ning kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeld ning ta teadis, et tulemas on kohtuistung. Vaatamata sellele jätkas A. Studenikin narkoaine käitlemist oktoobris-novembris 2009. Seega tuleb tema kuritegelikku aktiivsust pidada jätkuvalt kõrgeks, mistõttu on põhjendatud karistada teda KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 4 aasta ja 6 kuulise vangistusega, millest tingimisi vabastamist ei pidanud maakohus põhjendatuks arvestades eelkõige karistuse eripreventiivseid eesmärke. Kuna käesolevas kohtuasjas on tegemist hiljem tuvastatud kogumiga, mistõttu seoses A. Studenikini poolt veel ühe kuriteo toimepanemise tuvastamisega tuleb KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel juba mõistetud karistusele liita veel üks karistus. Maakohus pidas põhjendatuks moodustada liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. M. Nikolajevi puhul arvestas maakohus karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 lg 1 alusel omakasu, kuna süütegu on toime pandud rahalise kasu teenimise eesmärgil. Karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes maakohus ei tuvastanud. M. Nikolajevile varasemalt mõistetud karistused, s.o Pärnu Maakohtu 04.09.2007 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja Viru Maakohtu 20.12.2007 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi mõistetud karistused liideti Tartu Maakohtu 18.02.2008 määrusega KarS § 65 lg 1 alusel. Kuna käesolevas kriminaalasjas M. Nikolajevile inkrimineeritud kuritegu on toime pandud katseajal, tuleb mõista liitkaristus. Maakohus pidas M. Nikolajevi kuritegelikku aktiivsust jätkuvalt kõrgeks, mistõttu pidas põhjendatuks karistada teda KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 4 aasta ja 6 kuulise

vangistusega, millele kuulub liitmisele varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 3 aastat ja 2 kuud vangistust. Seega tuleb M. Nikolajevile mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat ja 8 kuud vangistust. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu

avaldamise ajal. Maakohus leides, et ainus, kes langetatud peaga, käed rusikas ja kuuldust piinlikult rusutuna istus oli Maksim Nikolajev, järeldas sellest, et M. Nikolajev tundis ennast seetõttu süüdi. Kaitsja leiab, et süüdistatava käitumist, mis ei ole ka kohtuistungi protokollis fikseeritud, ei saa käsitleda kohtuliku tõendina. Samaaegselt võib kaitsja väita, et A. Grigorjev kohtuistungi vaheaegadel lobises lõbusalt prokuröri kui vana sõbraga (mis on tõsi), kuid ka sellist fakti ei saa käsitleda kohtuliku tõendina. Sellest järelduvalt on maakohus suures osas süüdimõistva kohtuotsuse rajanud emotsioonidele ning sellele, mil määral keegi süüdistatavatest oskab või ei oska anda seletust jälitustoimingu protokollis sisalduvatele salvestistele, kuid mitte faktilistele asjaoludele. Tegelikkuses sisalduvad telefonikõnede salvestistes mitmed viited sellele, et A. Grigorjev juba salvestiste tegemise ajal teadis, et tema telefonikõnesid pealt kuulatakse ja tahtlikult avaldas provokatiivseid lauseid, mis jätaksid mulje, et tema kõnepartner tegeleb narkootiliste ainetega kauplemisega. Maakohus leidis, et A. Grigorjevi ütlused on loogilised ja järjekindlad, kuid tegelikult ei suutnud A. Grigorjev konkreetselt nimetada ühtegi kohta, kus ta väidetavalt M. Nikolajevilt narkootilist ainet sai, hoolimata sellest, et tegemist on kohaliku elanikuga. Seetõttu on kaitsja veendunud, et A. Grigorjev on prokuröri poolt ära ostetud (mõjutatud) süüdistatav, kes annab kaassüüdistatavate vastu rõõnavaid ütlusi ja saab vastutasuks vaid sümboolse tingimusliku karistuse, vaatamata asjaolule, et A. Grigorjevi süüdistuse maht on kordades suurem kui M. Nikolajevil. M. Nikolajevi käest ei leitud narkootilist ainet. Küll aga nähtub kriminaaltoimikust, et A. Grigorjevilt saadi tema tabamisel kätte suur kogus narkootilist ainet, kuid see ei pärine M. Nikolajevilt vaid teistelt isikutelt. Seega on igasugused väited selle kohta, et A. Grigorjev on mingit narkootilist ainet ostnud just M. Nikolajevilt paljasõnalised ja tõendamata. Sama kehtib ka väidetava amfetamiini sisaldava pulbri omandamise kohta (M. Nikolajevile esitatud süüdistus). A. Grigorjev väitis kohtuistungil antud ütlustes, et A. Studenikin läks kusagile ära ja tuli siis pulbriga tagasi. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 28 (tl 21) ei vasta seadusest tulenevatele ekspertiisiaktidele esitatavatele nõuetele. Sellise ekspertiisiakti kasutamine tõendina on välistatud tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-1-1-63-08. Riigikohus on märkinud, et vastavalt KrMS § 107 lg 3 p 1, 2 tuleb ekspertiisiakti põhiosas obligatoorselt esitada uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Nõutavad andmed tuleb ekspertiisiaktis kohustuslikult kajastada põhjusel, et nende pinnalt on menetlejal ja kohtumenetluse pooltel võimalus veenduda eksperdiarvamuse põhjendatuses ja jälgida arvamusele jõudmise käiku.

otsuses märkinud, et kuulas kohtuistungil A. Grigorjevi selgitusi kokkuleppeliste fraaside kohta, kuid kohtuotsuses see konkreetselt ei kajastu. Kaitsja leiab, et asjaolust, et jälitusprotokollis fikseeritud A. Studenikini telefoninumber kattub telefoninumbriga, mille ta rohkem kui pool aastat hiljem andis kahtlustatavana ülekuulamisel politseile, ei ole võimalik teha süüstavaid järeldusi. A. Studenikinile ei saa süüks panna narkootikumide käitlemist kui ta kavatses raha endale võtta ning narkootikume M. Nikolajevilt mitte võtta, veel vähem neid edasi anda. M. Nikolajev on kategooriliselt eitanud, et ta on A. Studenikinilt raha saanud ja talle narkootikume andnud. Kaitsja on seisukohal, et maakohtu otsus A. Studenikini süüdimõistmisel põhineb oletustel. A. Studenikini teod ei ole tõendamist leidnud ning maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusenormi. Samuti ei ole maakohus järginud võrdse kohtlemise põhimõtet ning mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kuigi A. Studenikin käitles süüdistuse kohaselt koos A. Grigorjeviga väiksemaid narkootikumikogusid kui A. Grigorjev üksinda, mõistis maakohus A. Studenikinile 1,5 aastat pikema ja reaalse vanglakaristuse. Maakohus on A. Studenikini süüdimõistmisel tuginenud A. Grigorjevi ütlustele. A. Studenikinile mõistetud karistus 4 aastat ja 6 kuud vangistust ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. A. Studenikinil on XXX ning XXX. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-27-08 märkinud, et karistuse mõistmist puudutavad põhjendused on kohtuotsuse oluline osa ja kohtuotsuses karistuse põhistamata jätmisel on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, millise rikkumise kõrvaldamine tulenevalt KrMS § 341 lg-st 1 ei ole apellatsioonimenetluses lubatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

jälitustoimingute protokollides sisalduv teave ja telefonikõnedes räägitu, ei peagi olema detailselt käsitletud, sest tõenduslikult on vajalik olulisim, mis haakub muude tõenditega.

kaassüüdistatav A. Grigorjevile mõistetud tingimisi karistusega, siis leidis prokurör, et A. Grigorjevile mõistetud karistuse puhul omas tähtsust ka kaks kergendavat asjaolu. Karistuse mõistmisel on maakohus põhjendatult arvestanud A. Grigorjevi puhul kergendavate asjaoludena puhtsüdamlikku kahetsust ja süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist, samal ajal ei saa tähelepanuta jätta, et A. Studenikin ja M. Nikolajev on valinud kriminaalasjas ütluste andmisel süü eitamise taktika. Võrreldes süüdistatavatele M. Nikolajevile ja A. Studenikinile mõistetud karistusi (reaalne vangistus) A. Grigorjevile mõistetud karistusega, on kindlasti vaja rõhutada seda, et süüdistatav A. Grigorjev oli varasemalt kohtulikult karistamata, samas kui A. Studenikin ja M. Nikolajev on osutunud korduvalt narkokuritegusid toimepannud isikuteks. Maakohus on õigustatult märkinud, et KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on sanktsioonis märgitud karistusena vangistus vahemikus 3 kuni 15 aastat. Karistuse keskmine määr seega 9 aastat vangistust. Käesoleval juhul on maakohus A. Studenikinile mõistnud niigi alammäära lähedase vangistuse (4 aastat 6 kuud). Samas on ka oluline, et varasemalt oli süüdistatav Viru Maakohtu 18.12.2009 otsusega juba karistatud narkokuriteo toimepanemise eest. Selle otsusega tingimisi mõistetud vangistuse 3 aastat ja 4 kuud luges maakohus kaetuks raskema karistusega ja mõistis kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aasta ja 6 kuud vangistust. Seega oli A. Studenikinil võimalus asuda seaduskuulekale teele, vältimaks reaalset vangistust, kuid ta valis kuritegevuse, teades samas, et tema osas varasemalt toimepandud narkokuriteo menetlus on jõudnud kohtusse. Kuna A. Studenikini kuritegelik aktiivsus oli kõrge, siis maakohus leidis õieti eripreventiivseid eesmärke silmas pidades, et järjekordselt vangistusest tingimuslikku vabastamist pole võimalik kohaldada. Samuti ei kuulu kergendamisele süüdistatav M. Nikolajevile mõistetud karistus, kes oli varem kahel korral kohtulikult karistatud narkosüüteo toimepanemise eest ning käesolevas kriminaalasjas arutatav narkokuritegu oli toime pandud katseajal ning sellest tulenevalt moodustati ka liitkaristus. M. Nikolajev ei olnud nagu A. Studenikin teinud järeldusi oma varasemast kriminaalsest käitumisest ning ei hinnanud kohtu antud võimalust seaduskuuleka elu jätkamiseks vabaduses.

Riigikohus on varasemas praktikas sedastanud, et sundraha instituut ei kanna karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki kriminaalmenetluse üldiste kulude hüvitamiseks. See on alati seotud konkreetse asja menetlemisega, nagu teisedki seaduses loetletud menetluskulud, nt määratud kaitsjale makstud tasu (RKKKo nr 3-1-1-63-05). Sundraha küsimuse otsustamiseks kriminaalasjas, milles mõistetakse karistus KarS § 65 lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, ei ole seadusandja eriregulatsiooni kehtestanud, mistõttu ei ole välistatud, et katmaks kriminaalasjade menetlemisega kaasnevaid üldisi menetluskulusid mõistetakse süüdistatavalt sundraha välja nii varasema kui ka hilisema kohtuotsusega. Seetõttu kriminaalasjades, milles mõistetakse karistus kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, tuleb sundraha väljamõistmise küsimuse lahendamisel lähtuda alati konkreetsest kriminaalmenetlusest. Eelviidatud Riigikohtu lahendi p-s 10.2 märgitakse, et KrMS § 216 lg 1 p 2 sätestab, et ühiseks menetluseks võib ühendada mitu kriminaalasja, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse mitme kuriteo toimepanemises. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et kriminaalasjad tuleb üldjuhul ühendada, kui tuvastatakse, et kriminaalasjade eraldi arutamine võib viia süüdistatava suhtes ebaseadusliku või põhjendamatu kohtulahendi tegemiseni või kui sellega rikutaks isiku õigust ausale ja õiglasele menetlusele (RKKKo nr 31-1-18-11). A. Studenikin mõisteti süüdi Viru Maakohtu 18.12.2009 otsusega kokkuleppemenetluses. Käesolevas kriminaalasjas esitati A. Studenikinile kahtlustus 03.06.2010 ning kuriteo sündmused puudutavad ajavahemikku alates 28.11.2009. Nõustuda tuleb, et kujunenud olukorras ei olnud võimalik arutada A. Studenikinile käesolevas kriminaalasjas süüks pandavaid kuritegusid ühe kriminaalasja raames detsembris 2009, kuna siis ei olnud A. Studenikin käesolevas asjas veel kahtlustatav ning kriminaalasja kohtueelne menetlus oli alles algfaasis. Seega ei saa käesoleval juhul menetlejale ette heita, et alusetult on jäetud kasutamata KrMS § 216 lg 1 p-s 2 tulenev võimalus ühendada A. Studenikini kriminaalasjad üheks menetluseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb nõustuda, et kriminaalasja kohtumenetluse käigus ei ole rikutud ega piiratud A. Studenikini õigust erinevate kriminaalasjade ühendamisele ning ühisele arutamisele ühe kohtumenetluse raames. Maakohus ei ole kohtuotsuses seega põhjendanud, miks A. Studenikin tuleb vabastada süüdimõistmisega kaasneva sundraha tasumisest seoses tema süüdimõistmisega Viru Maakohtu 18.12.2009 otsusega, ning sellest tulenevalt tuleb A. Studenikini KrMS § 180 lg 3 järgi osaline vabastamine menetluskulude tasumisest tunnistada KrMS § 339 lg 2 alusel oluliseks kriminaalmenetlusõiguse muuks rikkumiseks, mille kõrvaldab ringkonnakohus käesoleva otsusega. Veel märgib ringkonnakohus, et maakohtu viide KrMS § 180 lg-le 3 oli ekslik ka seetõttu, et nimetatud sätte kohaselt arvestas kohus justkui menetluskulude määramisel süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Nimetatud sätte kohaselt kui kohus leiab, et menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab osa neist riigi kanda. Käesoleval juhul ei ole tegemist nimetatud olukorraga. Kriminaalasjade ühendamatu jätmine tuleb tunnistada põhjendatuks ja seetõttu on õigustatud sundraha väljamõistmine süüdistatavalt kahel korral.

kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Ringkonnakohus leiab, et kaitsjate L. Nirgi ja R. Napa taotlused riigi õigusabi tasude hüvitamiseks ja väljamõistmiseks on põhimõtteliselt kooskõlas RÕS-s sätestatuga, arvestades siinjuures kaitsjate osalemist käesolevas kriminaalasjas maakohtu istungil ja kuuluvad rahuldamisele. 16.1 Ringkonnakohtusse esitas kirjalikus vormis A. Studenikini kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. 08.01.2012 taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsiooni seisukohtade kooskõlastamiseks kaitsealusega 4 pooltundi, kohtupraktikaga tutvumiseks 2 pooltundi ja apellatsiooni koostamiseks 6 pooltundi, mis on kokku 12 pooltundi, summas 191, 76 eurot, mis koos sellele lisanduva käibemaksuga teeb kokku 230, 11 eurot. Siinjuures tuleb arvestada põhjendatult kriminaalasja mahtu neljas köites ja motiveeritud kohtuotsuse pikkust kahekümne seitsmel lehel ja apellatsiooni viiel lehel. Seega kuulub kaitsja L. Nirgile kaitsjatasu osas hüvitamisele 230, 11 eurot. 16.2 Kuna kaitsja L. Nirgi ei saanud osaleda määratud kaitse teostamisel ringkonnakohtus, siis täitis määratud kaitsja ülesandeid vandeadvokaat R. Napa, kes taotleb samuti riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramist, mis ringkonnakohtu arvates on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 10.01.2012 pärast ringkonnakohtu istungit esitas R. Napa kaitsjatasu nõude summas 268, 80 eurot, mis sisaldab apellatsioonikohtu istungiks ettevalmistamist 06.01.2012 ja 09.01.2012 12 pooltunni ulatuses ja kohtuistungil osalemist 10.01.2012 2 pooltunni ulatuses. Arvestada tuleb kaitsja esmakordset osalemist käesolevas kriminaalasjas apellatsioonimenetluses, mis sisaldab kriminaalasja materjalidega tutvumist, kriminaalasja mahtu neljas köites ja motiveeritud kohtuotsuse pikkust kahekümne seitsmel ja apellatsiooni viiel lehel, seega kohtuistungiks ettevalmistamist. Seega kuulub kaitsja R. Napale kaitsjatasu osas hüvitamisele 268, 80 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaitsja L. Nirgile väljamaksmisele Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt lõppsummana 230, 11 eurot, kaitsja R. Napale 268, 80 eurot.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.