nende Hageja: B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ, registrikood 11542046; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn,) Hageja lepinguline esindaja: Anne Liis Veski (e-post: [email protected]) Kostja: V H (IK XXX; tegelik viibimiskoht teadmata)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt V H hageja B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlgnevus summas 2000 eurot ja viivis summas 80,38 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja B2 Impact OÜ hagi sissenõudmiskulude hüvitise osas summas 50 eurot, intressinõude osas summas 528,82 eurot ja osaliselt viivisenõude osas summas 101,10 eurot.
4.Jätta B2 Impact OÜ menetluskulud 75,37% ulatuses kostja V H kanda.
5.Välja mõista kostjalt V H hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud summas 290,17 eurot.
6.Mõista kostjalt V H hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Määrata kindlaks, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
8.Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale V H (IK XXX) kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud
2-23-120334 Teadaanded käesoleva kohtuotsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja esitas Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse nõudes. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna Pärnu Maakohtul ei õnnestunud makseettepanekut võlgnikule kätte toimetada.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja B OÜ 25.02.2022 krediidilepingu krediidilimiidiga 2000 eurot, intressimääraga 26% aastas, krediidikulukuse määraga 41,69%. Kostja kohustus lepingust tulenevaid makseid tasuma vastavalt arvetele, st hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval kogu krediidijääk, osa sellest või vähemalt arvel näidatud kohustuslik minimaalne osamakse. Minimaalne osamakse koosneb krediidi tagasimaksest (1/60 krediidijäägist) ja intressist, mis arvutatakse igakuiselt kasutusse võetud krediidisummalt. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi ja jättis korduvalt tagastamata vähemalt kohustusliku minimaalse osamakse. Krediidiandja edastas kostjale 09.02.2023 lepingu ülesütlemise teatise, millega andis kostjale täiendava tähtaja lepingujärgsete maksete tasumiseks ja kokkuleppe saavutamiseks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva minimaalse osamakse tasumisega. Leping loeti krediidiandja poolt ülesöelduks 24.02.2023. Hageja edastas kostjale 27.02.2023 nõudekirja koos nõude loovutamise teatega. Hageja palub
Viru Maakohus võttis 16.08.2023 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse.
31.05.2024 kohtunõudega kohustas kohus hagejat esitama tõendid ja selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta või alternatiivselt määrama uuesti tagasimaksed VÕS § 4034 lg 7 kohaselt.
Hageja selgitas, et enne laenuotsuse tegemist on krediidiandja kontrollinud kostja tasuta, tehes päringud avalikesse andmebaasidesse. Lähtudes kostjalt saadud andmetest, krediidiandja riskihinnangutest ja krediidiandja kehtestatud sisereeglitest, määrati kostjale krediidilimiit. Krediidiskooringu reeglite põhjal arvutati kostja igakuine maksevõime. Otsuse tegemisel on lähtutud kostja esitatud andmetest, mille kohaselt on tema keskmiseks sissetulekuks olnud 1412,49 eurot ja väljaminekuteks 400 eurot. Hinnatud on ka kontoväljavõtte andmeid perioodil 25.01.2022-25.05.2022.
Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Viru Maakohtu 16.08.2023 kohtumäärus kätte toimetatud portaali Ametlikud Teadaanded vahendusel. Menetlusdokumendid on kostjale kättetoimetatuks loetud 01.10.2023. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole kohtule vastust hagiavaldusele esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
10.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid krediidiandja ja kostja krediidilepingu, mille alusel sai kostja krediiti kokku summas 2000 eurot. Kostjal oli kohustus krediit tagastada vastavalt lepingus kokkulepitule. Kostja ei ole krediidi tasumiseks tagasimakseid teinud.
11.Kohtu hinnangul esinevad hagi aluseks olevas krediidilepingus tarbijakrediidilepingu tunnused. Kostja on tegutsenud lepingu sõlmimisel tarbijana, kuivõrd puuduvad mistahes viited sellele, et kostja oleks lepingu sõlminud majandus- ja kutsetegevuses. Käesoleval juhul kohalduvad poolte vahel sõlmitud lepingule tarbijakrediidilepingu erisätted. Kohtul tuleb kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel.
12.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on
2-23-120334 täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
13.Krediidiandja edastas kostjale 09.02.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Leping loeti krediidiandja poolt ülesöelduks 24.02.2023. Hageja edastas kostjale 27.02.2023 teate nõude loovutamise kohta.
14.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-ga 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C 147/16 ja EKo 21.12.2016, C 154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C 679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
15.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 30.11.2021 eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse kuue kuu keskmine määr 16,95%. Käesoleval juhul ei ületa kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg-s 1 sästestatud piirmäära.
16.Kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohustus omal algatusel kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, olenemata vaidluse menetlusliigist. (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17)
17.Vastavalt VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sama sätte lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja.
2-23-120334
18.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama minimaalselt teabe tarbija varalise seisundi ja regulaarse sissetuleku suuruse kohta, sh töötasu, pensioni, investeeringutulu, dividendide, füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest saadavate tulude, ettevõtluse tulude, üüritulude, hüvitiste, toetuste ja elatise ning sissetulekute regulaarsuse kohta (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); varaliste kohustustee, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suuruse, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suuruse, ning muude kohustuste, sh muude hinnatavate regulaarsete majapidamiskulude kohta kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); varasemate maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmise kohta (KAVS § 49 lg 1 p 3); varasemate maksekohustuste täitmiste ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kohta (KAVS § 49 lg 1 p 5). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks. (RKTKm nr 2-21-13098, p 18, 20-22).
19.Kohus on seisukohal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud kohtule andmed, mida krediidiandja on teinud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Muuhulgas on hageja esitanud kohtule ka kokkuvõtte kostja konto väljavõttest perioodi 25.01.2022-25.05.2022 kohta. Konto väljavõttelt nähtub, et kostjal lasub teisigi laenukohustusi. 2022. aasta jaanuaris on kostja võtnud laenu 2000 eurot, veebruarikuus 3800 eurot. Esitatust ei nähtu, et teavet oleks kogutud kostja olemasoleva kohustuse põhiosa ja intresside suuruse, lepingu(te) kestuse ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju
2-23-120334 kohta kostja maksevõimele. Samuti on ebaselge kostja töötasu suurus ja regulaarsus, kuivõrd igakuised töötasu maksed on olnud väga erinevates suurustes, s.o jaanuaris 2022 on töötasu olnud ligikaudu 900 eurot ja mais ligikaudu 4800 eurot. Kostja on teinud ülekandeid enda teistele pangakontodele, mida ei ole krediidiandja kostjalt välja nõudnud ega küsinud tehtud ülekannete osas selgitusi. Samuti nähtuvad pangakonto väljavõttelt, et kostjal kulub raha kasiinodes käimisele. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul krediidiandja olla veendunud kostja krediidivõimelisuses.
20.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 ja 7 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1, 4 ja 6 nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
21.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
22.Krediidiandja on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust veenduda tarbija krediidivõimelisuses. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
23.VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
24.31.05.2024 kohtunõudega kohustas kohus hagejat esitama tõendid ja selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta või alternatiivselt määrama uuesti tagasimaksed VÕS § 4034 lg 7 kohaselt. Hageja esitas tõendid ja selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, kuid ei määranud kindlaks tagasimakseid VÕS § 4034 lg 7 kohaselt.
2-23-120334
25.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
26.Krediidiandja on krediidilepingu üles öelnud 24.02.2023. Kohus leiab, et leping on ülesöeldud kehtivalt, kuivõrd kostja oli viivituses kolme osamakse tasumisega ja kostja ei tasunud viivituses olevaid osamakseid ka täiendava tähtaja jooksul.
27.VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
28.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2000 eurot ja seadusjärgne viivis perioodi 25.02.2023-12.07.2023 eest summas 80,38 eurot.
29.Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0, jätab kohus intressi välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata täies ulatuses ka sissenõudmiskulude hüvitamise nõude, kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
30.Hagi materjalid on kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja kohus on lugenud tsiviilasja materjalid kostjale kättetoimetatuks 01.10.2023. Kohus leiab, et kuna kostja tegelikku elu-, viibimis- ega töökoht ei ole teada, samuti ei ole teada kostja esindajat ega dokumentide kättesaamiseks volitatud muud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtudokumendid kätte toimetada, tuleb ka tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada.
MENETLUSKULUD
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
32.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, kuna kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ega menetlusdokumente esitanud. Kohus määrab kindlaks, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
2-23-120334
33.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning sama sätte lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv rahasumma, mis tasutakse seaduse kohaselt Eesti Vabariigile menetlustoimingu tegemise eest ning riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv.
34.Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 385 eurot.
35.Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 2760,30 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 385 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 385 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.
36.Kohus rahuldab hagi osaliselt 75,37% ulatuses. Seega jätab kohus hageja menetluskulud 75,37% ulatuses kostja kanda ja 24,63% ulatuses hageja enda kanda. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud summas 290,17 eurot.
37.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
38.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.