Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Harju Maakohus Marget Henriksen 27.12.2024 Tallinn 2-24-8887 HOOVI Rental OÜ hagi Xi ja Yi vastu võla nõudes 20 000 eurot Hageja: HOOVI Rental OÜ (registrikood 10993806) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Päivi Margna (epost: [email protected]) Kostja I: X (isikukood XXX) Kostja II: Y (isikukood: XXX) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjatelt X’ilt ja Y ́ilt solidaarselt hageja HOOVI Rental OÜ kasuks välja võlgnevus summas 12 728,41 eurot, millest põhinõue moodustab 8480,14 eurot, intress 1030,68 eurot, muud kõrvalnõuded 40 eurot ja 03.06.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 3177,59 eurot.
3.Mõista kostjatelt X’ilt ja Y ́ilt solidaarselt hageja HOOVI Rental OÜ kasuks välja täiendav viivis 0,4 % põhinõude (8480,14 eurot) tasumata osalt päevas alates 04.06.2024. a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 7271,59 eurot.
4.Jätta menetluskulud solidaarselt Xi ja Yi kanda.
5.Mõista kostjatelt X’ilt ja Y ́ilt solidaarselt hageja HOOVI Rental OÜ kasuks välja menetluskulud 1697,87 eurot, sealhulgas riigilõiv summas 1120 eurot ja hageja õigusabikulud 577,97 eurot.
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2.HOOVI Rental OÜ esitas 05.06.2024 Harju Maakohtule hagi Xi ja Yi vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt HOOVI Rental OÜ (edaspidi ka hageja või laenuandja) ja DRKIF OÜ (edaspidi ka laenusaaja) (pankrotis) sõlmisid 14.06.2022. a krediidilepingu nr 2022-06-141882278729 (edaspidi ka Krediidileping). Krediidilepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 14 247 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi määras 40 % aasta. Krediidilepinguga refinantseeriti laenusaaja varasemaid kohustusi laenuandja ees. Varasemad kohustused tulevad krediidilepingutest nr 2021-04-11-1, 2021-0422-1 ja 2021-11-10-2, mille alusel laenuandja on väljastanud vastavad laenud 11.04.2021. a summas 5000 eurot, 22.04.2021.a summas 5000 eurot ja 11.11.2021. a summas 8000 eurot. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liikmed X (edaspidi ka kostja 1) ja Y (edaspidi ka kostja 2) sõlmisid 14.06.2022. a laenusaaja Krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingud (edaspidi ka Käenduslepingud). Käenduslepingute kohaselt vastutavad kostjad 1 ja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 20 000 eurot. Krediidilepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt
maksegraafikule hiljemalt 11.06.2025. a. Laenusaaja laenu koos intressiga maksegraafikus toodud tähtaegadeks ei tagastanud. Vaatamata laenandja meedetuletustele jätkas laenusaaja Krediidilepingu rikkumist, mistõttu ütles laenuandja Krediidilepingu erakorraliselt üles alates 19.03.2024. a, saates selleks nii laenusaajale kui käendajale teatise Krediidilepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Ülesütlemisavalduse edastamisel kostjatele oli laenusaaja võlgnevus hageja ees kokku 3788,46 eurot ning vaatamata laenuandja nõudele ei tasunud laenusaaja 10 päeva jooksul tekkinud võlgnevust. Kuivõrd kostjad tekkinud võlgnevust ei tasunud, siis on kogu Krediidilepingust tulenev kohustus muutunud käesolevaks ajaks sissenõutavaks. 03.06.2024. a seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 12 728,41 eurot, millest põhinõue moodustab 8480,14 eurot, intress 1030,68 eurot, muud kõrvalnõuded 40 eurot ja 03.06.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 3177,59 eurot
3.Hageja palub mõista kostjatelt X’ilt ja Y ́ilt solidaarselt hageja HOOVI Rental OÜ kasuks välja võlgnevus summas 12 728,41 eurot, millest põhinõue moodustab 8480,14 eurot, intress 1030,68 eurot, muud kõrvalnõuded 40 eurot ja 03.06.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 3177,59 eurot ja täiendav viivis 0,4 % põhinõude (8480,14 eurot) tasumata osalt päevas alates 04.06.2024. a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 7271,59 eurot.
4.Harju Maakohus võttis 18.06.2024 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjatele tähtaja 20 päeva hagile vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas nimetatud määruses kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.
5.Kohus on 18.06.2024 määruse ja hagimaterjalid kostjale I 18.06.2024 KÄPO kaudu kätte toimetanud ja kostjale II 07.08.2024 KÄPO kaudu kätte toimetanud. Seega hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus kostja I puhul 09.07.2024 ja kostja II puhul 28.08.2024. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
6.Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud.
7.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
8.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja on taotlenud mõista kostjatelt menetluskuluna välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1120 eurot ja õigusabikulu 577,87 eurot (käibemaksuga).
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda riigilõivu 1120 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt.
10.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 140 eurot
ilma käibemaksuga mõistlik. Mõistlikuks tunnitasumääraks on Riigikohtu praktika kohaselt peetud käesoleval ajal kuni 200-210 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (vt RK 2-211824/23, p 13). Hageja lepingulisel esindajatel on kulunud 3 tundi ja 23 minutit õigusabi esitamisele. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu mõistlik ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna põhjendatud hageja õigusabikulu summas 577,87 eurot väljamõistmine kostjatelt.
11.Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus kostjatelt välja hageja õigusabikulud koos käibemaksuga.
12.Seega tuleb kostjatelt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 1697,87 eurot.
13.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.