Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Viru Maakohus Angelina Abol 23. detsember 2024, Rakvere 2-23-139181 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi V L vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 197.96 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (RK 14304235, esindajad: asukoht Vabaõhumuuseumi tee 1, Tallinn 13521), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post [email protected]) Kostja: V L (IK xxxx, elukoht rahvastikuregistris xxxx, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu) Asja lahendamise viis kirjalik menetlus (lihmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi V L vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Välja mõista V Lilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks:
2.1.põhivõlgnevus 82.86 eurot;
2.2.võla sissenõudmiskulu 20 eurot;
2.3.viivis 20.04 eurot;
2.4.viivis põhivõlalt (82.86 eurot) alates 24.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Jätta resolutsiooni punktis 2 mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
6.Välja mõista V Lilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskulu 180.90 eurot (67% 270 eurost) ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.V Lil tuleb TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks väljamõistetud menetluskulud 1(6)
tasuda Julianus Inkasso viitenumbriga 716210964.
OÜ
arvelduskontole
nr
EE147700771000526428
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 27.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult V L (kostja) 166.67 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 01.02.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 27.02.2024 (täiendavad selgitused 17.04.2024) Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 86.70 eurot, intressi 10.55 eurot, sissenõudmiskulude 20 eurot, viiviste 45.04 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja hageja vahel 06.06.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr xxxx (krediidikulukuse määraga 49,82%, intressimääraga 41,15% aastas), mille alusel sai kostja soetada kauba hinnaga 95.99 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma kokkulepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.07.202210.03.2023. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja hageja saatis kostjale 08.11.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse täiendava tähtaja andmisega. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23.11.2022 lepingu üles. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale 29.07.2022 13.13 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 9.29 eurot ja intressi katteks 3.84 eurot. Kostjal on nii põhiosa- kui intressivõlgnevus alates 2. osamaksest 10.08.2022. Hageja taotleb kostjalt viivise kokkulepitud intressimääras 41,15% aastas põhivõlalt 86.70 eurot alates 24.11.2022 väljamõistmist (hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud 45.04 eurot). Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 20 eurot kolme tasulise kirja saatmise ja muude makseviivitusega tekkinud kulude eest. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta esitatud selgituste kohaselt hindas hageja kostja maksevõimet esitatud taotluses esitatud andmete (sissetulek 1200 eurot, kohustused 150 eurot) ja maksehäireregistri andmete (maksehäired puuduvad) põhjal. Arvestades hagi aluseks oleva järelmaksulepingu summat, osamakse suurust (13 eurot) ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine hageja hinnangul kostjale jõukohane.
3.Hagimaterjalid toimetati kostjale 10.10.2024 määruse alusel kätte 01.11.2024 avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks ja tema ärakuulamiseks taotluse esitamiseks aega 14 päeva määruse 2(6)
kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud enda ärakuulamist.
KOHTU SEISUKOHT
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 197.96 eurot ja kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et 06.06.2022 järelmaksulepingut (dtl 47) sõlmides krediidiandja tegutses oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning tasunud müüjale kauba eest 95.99 eurot. Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt maksegraafikule 10.07.2022-10.03.2023, igakuise osamakse suurus 12.58 eurot (esimene makse 13.13 eurot) (dtl 48). Kostja on tasunud 1. osamakse kogusummas 13.13 eurot.
6.Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).
7.Lepingus on avaldatud aastane krediidi kulukuse määr 49,82% aastas, mis jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse (viimane avaldatud kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli alates 01.01.2022 16,95%).
8.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Seadus ei näe vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisele ette erisusi tulenevalt krediidisumma suurusest või laenuperioodi pikkusest. Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste 3(6)
kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).
9.Kohus selgitas hagejale tarbijakrediidilepingutele tõendamiskoormist 01.02.2024 ja 28.03.2024 määrustes.
kohalduvaid
õigusnorme
ja
Hageja selgituste põhjal on kostja maksevõimelisust hinnatud kostja taotluse (dtl 55) (sissetulek 1200 eurot, kohustused 150 eurot) ja maksehäireregistrist nähtuvate andmete (dtl 57) (maksehäired puuduvad) põhjal, leides, et hageja on tõendanud, et on kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud) teavet enne krediidilepingu sõlmimist kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta). Kohus ei nõustu hagejaga. Kohus asub seisukohale, et hageja väljatoodud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja on kostjale krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole krediidi andmisel kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostja pangakonto väljavõtet, kuigi ainuüksi maksehäireregistri andmed ei võimalda isegi mõistlikul määral kontrollida kostjal finants- ja muude kohustuste olemasolu ja suurust. Hageja ei ole välja toonud, et krediidiandja oleks kostjalt tema sissetuleku ja kohustuste kohta mingeid dokumente küsinud või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada ning kostja oleks jätnud nõutud teabe esitamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse eesmärk on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Kostja esitatud andmete isegi mõistlikul määral kontrollimata jätmise tagajärjeks on see, et tarbijad saavad võtta mitmeid laene erinevatelt krediidiandjatelt, elades selle tulemusena üle oma võimete ning seejuures tihtipeale finantseerides uute laenudega juba olemasolevate laenude tagasimakseid. Krediidiandjat ei vabasta kliendi maksevõime kontrollimisest ka viide kostja esitatud andmete tõesusele tuginemisele. Käesoleval juhul ei ole hageja ka väitnud, et kostja oleks esitanud krediidiandjale laenu taotlemisel ebaõigeid andmeid. Kohtu hinnangul oli seega krediidiandja poolt laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontrollimine ebapiisav ja toimunud vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samas ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada.
11.Eesti Panga andmetel oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär alates lepingu sõlmimisest kuni lepingu ülesütlemiseni 0.00% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), seega kostja hagejale intressi ei võlgne.
12.Kostja on saanud krediiti 95.99 eurot, millest ta on maksegraafiku järgi tasunud esimese osamakse 13.13 eurot. Kostjal on ka kogu tasutud summa põhiosa katteks arvestamisel (1. osamakse 9.29 eurot tervikuna, osaliselt 2. osamakse summas 3.84 eurot) osaline võlgnevus alates 2. osamaksest (10.08.2022). Seega on lepingu ülesütlemine 23.11.2022 kehtiv ning 4(6)
lepingu ülesütlemisega muutus põhivõlgnevus tervikuna sissenõutavaks. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 82.86 eurot (95.99 – 13.13).
13.Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus kokkulepitud intressimääras 41,15% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 24.11.2022. Kuivõrd tulenevalt VÕS § 403 4 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär, ei ole hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 20.04 eurot (24.11.-31.12.2022 0.69 eurot, 01.01.-30.06.2023 4.31 eurot, 01.07.-31.12.2023 5.01 eurot, 01.01.-30.06.2024 5.15 eurot, 01.07.-23.12.2024 4.88 eurot) ja lisanduva viivise alates 24.12.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
14.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmisega kaasnenud sissenõudekulusid 20 eurot kolme tasulise kirja saatmise eest 22.12.2022 (dtl 59), 28.12.2022 (dtl 64), 05.01.2023 (dtl 65) ja muude makseviivitusega tekkinud kulude eest. Kohus peab hageja sissenõudmiskulusid 20 eurot põhjendatuks ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja.
15.Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 82.86 eurot, viivise 20.04 eurot, võla sissenõudmiskulud 20 eurot ja lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 24.12.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
17.Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku summas 133.05 eurot (põhinõue 82.86 eurot + viivis 20.04 eurot + sissenõudmiskulud 20 eurot + viivis ühe aasta eest seadusjärgses viivisemääras 12,25% aastas 10.15 eurot), mis moodustab esitatud haginõudest hagihinnaga 197.96 eurot umbes 67%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 67% kostja kanda ja 33% hageja kanda.
18.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 100 eurot ja hageja esindaja kulud 358 eurot (menetluskulude nimekirja järgi maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot (2 tundi tunnihinnaga 169 eurot, käibemaksuta)). Kohus leiab, et riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 484 2) on põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 338 eurot. Kohus arvestab, et tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja 5(6)
mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 270 eurot (100 + 20 + 150). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 180.90 eurot (67% 270 eurost), millele lisanduvad hageja taotlusel viivised. TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.
19.Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
(digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.