Võlaõigus › Töövõtulepingud

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on hageja sõiduki Mercedes-Benz reg nr XXX omanik. Millalgi 2023 jaanuarikuu teises pooles andis hageja sõiduki kasutajatele A. R. ja S. S. käsundilaadsele õigussuhtele omase korralduse viia sõiduk ükskõik millisesse spetsialiseerunud autoremonditöökotta ja teha sinna pöördudes kindlaks, milles seisneb sõiduki kehva käivitumise põhjus, mille väljaselgitamisel lasta sõiduk remontida hageja kulul. 27.01.2023 viis S. S. hagejalt saadud käsundi täitmise raames sõiduki OÜ L autoremonditöökotta, kus kohapeal tehti diagnostikat kasutades kindlaks, et sõiduki kehva käivitumise põhjuseks on 6 eelsüüteküünalt ja eelsüüteküünalde relee, mida on vaja probleemi kõrvaldamiseks välja vahetada, kusjuures selle sõiduki mootor töötas ilusti ja ühtlaselt. Samal päeval ehk 27.01.2023 pöördus S. S. hagejalt saadud käsundit täites sõiduki kehva käivituse probleemi likvideerimiseks ehk 6 eelsüüteküünla ja eelsüüteküünalde relee vahetamiseks kostja Hammasratas Autoservice OÜ poole ja jättis sõiduki eelmainitud remonditööde teostamiseks kostja autoremonditöökotta. 06.02.2023 saabusid A. R. ja S. S. hagejalt saadud käsundi täitmist jätkates kostja autoremonditöökotta väidetavalt valmisremonditud sõidukile järele ja kohapeal selgus, et pärast kostja autoremonditöökojas teostatud 6 eelsüüteküünla ja eelsüüteküünalde relee vahetamist ei olnud sõiduk enam võimeline omal jõul liikuma hakatagi, sest selle mootor töötas äärmiselt ebaühtlaselt, kuid kõik A. R.i ja S. S. poolt autoremonditöökojas kostjale tehtud etteheiteid seonduvalt sõiduki ebakvaliteetse remondiga jäid tulemusteta, kuna kostja eitas sisuliselt oma süüd ja keeldus üheselt mõistetavalt probleemile mis tahes mõistlike lahenduste otsimisest. Järgnevalt tehti OÜ L autoteeninduses sõiduki mootorile selle ebaühtlase töötamise põhjuse väljaselgitamiseks diagnostika ja eemaldati kõik eelsüüteküünlad, mille järgselt tehti kindlaks, et neljanda silindri eelsüüteküünal on kahjustunud ja tuli raskelt oma pesast välja, neljanda eelsüüteküünla pesa plokikaanes on remonditud ja arvatavalt väljapuurimisega oldi puuritud august kõrvale ja kahjustatud küünla pesa. Lisaks tuvastati sellele järgnenud mootori defekteerimise käigus, et neljanda silindri kolb ja plokikaas on saanud tõsiseid mehhaanilisi vigastusi, muu hulgas leiti silindrist ka metallist võõrkeha, mis tundus olevat jupp katkise poldi või eelsüüteküünla väljakeeramise tööriistast, mille tõttu vajas sõiduki mootor remonti. Pärast sõiduki mootoril esinevast tõsisest rikkest ja selle põhjustest teadasaamist edastasid A. R. ja S. S. hagejalt saadud käsundit täites kostjale viimase e-posti aadressile 21.02.2023 kell 22:54 e-kirja koos piltide ja esialgse hinnapakkumisega, millega teavitati kostjat sõiduki mootori kahjustamisest (sisuliselt töö lepingutingimustele mittevastavusest) kostja töökojas teostatud ebakvaliteetse remondi tõttu ja anti kohustuse kohtuväliseks täitmiseks täiendav mõistlik tähtaeg hiljemalt kuni 03.03.2023. Täienduseks eelnimetatud e-kirjale edastasid A. R. ja S. S. hagejalt saadud käsundi

täitmise raames kostjale tema e-posti aadressile 22.02.2023 kell 17:18 veel ühe e-kirja ja selle manuses OÜ L e-kirja, milles tehti kostjale ettepanek parandada sõiduki mootori kahjustamisega seotud probleem (lepingutingimustele mittevastav töö) 10 päeva jooksul ehk hiljemalt 04.03.2023. Kostja vastas eespoolmainitud edastatud kahele e-kirjale 23.02.2023 kell 09:45 edastatud e-kirjaga, milles sisuliselt eitas jätkuvalt ja järjekindlalt asjaolu, et sõiduki mootoril justnimelt remondijärgselt tekkinud kahjustuste tekkimises autoremonditöökoja süüd ei ole.

Kostja leiab, et vaidlus puudub, et 27.01.2023 oli sõiduk toodud S. S. poolt kostjale, ainult, et S. S. jättis sõiduki teeninduse territooriumile võtmed aga edastas teenuse osutaja töötajaile. Kui töötaja M. R. hakkas sõidukit käivitama, siis sõiduk ei käivitunud koheselt ja mootor töötas juba ebakorrapäraselt. S. S. jutuajamisel kostja töötajaga veel enne teenindusse pöördumist tellis küünlad kostjalt, samuti jutuajamise käigus M. rääkis S. S., et sõiduk läks talle maksma suure summa, kuna ta juba vahetas mootori. Kostja vahetas hagejale 6 eelsüüteküünalt ja eelsüüteküünalde relee. Kui hageja tegi diagnostika OÜ L autoteeninduses, siis miks antud teeninduses ei olnud teostatud 6 eelsüüteküünalt ja eelsüüteküünalde relee vahetus. Hageja lisab arve firmalt S OÜ summas 4226,46 eurot, kuid seejuures hageja ei esita kinnitust 4226,46 euro tasumise kohta. Hageja väidab hagiavalduses, et kostja töökojas teostati ebakvaliteetne remont, kuid hageja ei esitanud ühtki dokumentaalset tõendit, et just 6 eelsüüteküünla ja eelsüüteküünalde relee vahetuse tõttu hageja mootor ei töötanud. Hageja auto toodi 06.02.2023 L Garaazi teenindusse, L Garaaz tõendab, et kõik eelsüüteküünlad eemaldati. Sel ajal märgati, et neljanda silindri süüteküünal oli kahjustatud ja seda oli raske välja võtta. Kostja on seisukohal, et tõendamiskoormus on

hagejal ja just hageja peab tõendama omapoolsed põhilised väited, et kostja vahetas küünlad ja releed ebaõigesti, mis viis mootori rikkeni. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus tuvastab poolte poolt vaidlustamata asjaoludena järgmise:

hageja ülesandel viisid A. R. ja S. S. 27.01.2023 sõiduki Mercedes-Benz reg.nr. XXX (edaspidi nimetatud ka „sõiduk“), kostja autoteenindusse remonti;

A. R.’i ja S. S. kui tellijate ja kostja kui töövõtja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille sisuks oli sõidukil kuue eelsüüteküünla ja eelsüüteküünalde relee vahetamine, mille kostja võttis töösse;

06.02.2023 läksid A. R. ja S. S. sõidukile järele, sõiduki mootor töötas ebaühtlaselt ja see ei olnud võimeline oma mootori jõul liikuma;

sõiduk viidi 06.02.2023 kostja autoteeninduses tehtud remondi järgselt ära puksiiriautoga (dtl 115-116; 00:00:09-00:07:54);

A. R. ja S. S. loovutasid kõik oma nõuded kostjaga sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt hagejale (dtl 17).

Poolte vahel on peamine vaidlus selle üle, mis seisus oli sõiduk kostja töökotta toomisel ning kas kostja teostatud töös olid puudused, mis rikkus sõiduki mootori ja tekitas hagejale kahju. Seejuures ei ole vaidluse esemeks tellitud ja teostatud remonditööde vastavus nõuetele, vaid pigem asjaolu, kas remonditööde teostamise käigus tekitas kostja sõidukile kahju sellega, et kasutatud tööriista küljest murdunud ots (metallitükk) sattus mootorisse ja tekitas kahjustuse, mis tuli likvideerida. Kostja vastuväite kohaselt tema tööriistad ei murdnud töid teostades ning sõiduki mootor juba tema juurde tuues ei töötanud selliselt, nagu korras mootor töötama peaks.

Kohus arutas pooltega asja ja selgitas kohalduvat õigust 20.12.2023 korraldaval istungil (dtl 115-119) ning kuulas üle tunnistajad ja poolte esindajad 14.11.2024 istungil (dtl 197-199). Lisaks, ära jäi 18.04.2024 määratud istung, kuna kostja esitas istungil avalduse kohtuniku taandamiseks (dtl 159-160).

Pooled ei vaidle selle üle, et nende (hageja õiguseelneja) vahel oli sõlmitud töövõtuleping ja kohus nõustub sellega.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooltevahelise lepingu esemeks oli hageja sõidukil 6 eelsüüteküünla ja eelsüüteküünalde relee vahetamine.

VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 5 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. VÕS § 642 lg 1 järgi vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist ja lg 2 järgi tarbijatöövõtu puhul loetakse töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Sama paragrahvi kolmanda kõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda.

Hageja on esitanud hagiavalduses töövõtulepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude, tuginedes kostja poolt puudustega töö tegemisele ja sellest hagejale tekkinud kahjule. Kostja teostas tellitud remonditööd ja andis need hagejale üle 06.02.2023. Riigikohus on 03.06.2016 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 641 lg 1 alusel peab töö vastama lepingutingimustele. Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937, p 15): 1) 2) 3) 4) 5) 6)

võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus analüüsib järgnevalt eelnimetatud eelduste esinemist ja tõendatust käesolevas asjas.

Hageja on kahju nõude esitamisel tuginenud puudustele töös. VÕS § 641 lg 2 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p 1), või, kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta, ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (p 2).

Kohus tuvastab, et 27.01.2023 viis S. S. sõiduki OÜ L autoremonditöökotta, kus kohapeal tehti diagnostikat kasutades kindlaks, et sõiduki kehva käivitumise põhjuseks on kuus eelsüüteküünalt ja eelsüüteküünalde relee, mida on vaja probleemi kõrvaldamiseks välja vahetada. See on tõendatud tunnistaja S. Š. ütlustega (dtl 210: „Kuna auto käivitus halvasti siis ma viisin selle Lisse diagnostikasse, selle käigus tuvastati et on vaja välja vahetada kuus eelsüüteküünalt ja relee.“), OÜ L töötaja J. P. 22.02.2023 e-kirjaga (dtl 12) ja tunnistaja J. P. ütlustega (dtl 206: „lisa 2 dtl 12 — see on minu kirjutatud ja edastatud. [---] Sõiduk Mercedes-Benz toodi algselt nagu ka sellest kirjast näha on eelsüüteküünalde ja relee vahetust [---]“). Samal päeval ehk 27.01.2023 pöördus S. S. kuue eelsüüteküünla ja eelsüüteküünalde relee vahetamiseks kostja poole ja jättis sõiduki eelmainitud remonditööde teostamiseks kostja autoremonditöökotta. Kostja väitel töötas sõiduki mootor ebaühtlaselt juba siis, kui S. S. tõi auto tema juurde teenindusse. Kostja seaduslik esindaja andis vande all ütluseid, et sõidukit tema juurde tuues „Auto töötas ebakorrapäraselt ja ajas välja suitsu, ma vaevalt sain boksi sisse.“ (dtl 212) ja „Kui S. tõi auto teenindusse siis auto mootor töötas ebaühtlaselt“ (dtl 213). Hageja esitatud tõenditega on see väide ümber lükatud. OÜ L töötaja J. P.22.02.2023 ekirja (dtl 12) kohaselt „mootor töötas ilusti ühtlaselt“. Tunnistaja S. Š. ütluste kohaselt „Lisse viies töötas auto mootor suurepäraselt. Mootor töötas ühtlaselt ilma takistuseta.“ (dtl 210). Tunnistaja A. R. rääkis, et „Enne Hammasratas mehhaaniku juurde auto viimist ei olnud autol selliseid probleeme, lihtsalt hommikuti auto käivitus halvasti. Kui auto oli käivitunud siis probleeme ei olnud.“ (dtl 209). Tunnistaja J. P. rääkis, et „Ei mäleta et esimene kord klient tuli, et seal oleks olnud mootoriprobleem. Oli käivitamisprobleem, et läks kehvalt käima aga kui käivitus siis mootor töötas ilusti. Eelsüüte küünla ja selle relee funktsioon on diiselauto käivitamise abistamine, soojendab põlemiskambrit, et kütuse ja õhu segu saaks kergemini plahvatada. See funktsioon on ainult auto käivitamisel, edasine funktsioon puudub.“ (dtl 206-207). Kohtu hinnangul ei haaku kostja juhatuse liikme antud ütlused sõiduki mootori ebaühtlase või kehva töötamise kohta talle teenindusse toomisel asjas kogutud teiste tõenditega. Kolm isikut kinnitasid vastupidist, et sõiduk käivitus kehvalt, kuid pärast käivitumist mootori töös mingeid probleeme ei täheldatud. Sealhulgas kinnitas seda J. P., kes ei ole pooltega kuidagi seotud ning kellel puudub huvi asja lahendamiseks kummagi poole kasuks. J. P. ka selgitas, et eelsüüteküünaldel ja -releel puudub pärast mootori käivitumist funktsioon, seega ei

saanud nende kehv töö olla omakorda mootori halva või ebaühtlase töötamise põhjuseks. Seetõttu ei loe kohus kostja väidet tõendatuks ja tuvastab, et on tõendatud asjaolu, et sõiduki probleemiks oli kehv käivitumine, kuid käivitumise järgselt ja kostjale remonditöödeks üleandmisel töötas mootor tavapäraselt.

Poolte poolt vaidlustamata ja tunnistajate poolt kinnitatud asjaolu kohaselt sõitis sõiduk 27.01.2023 nii L OÜ kui ka kostja teenindusse oma mootori jõul. Samuti pole vaidluse all, et sõiduki mootor kostjalt 06.02.2023 kostjalt remonditööde teostamisel tagasisaamisel töötas niivõrd kehvalt, et töövõtulepingu kumbki osapool ei pidanud võimalikuks või ohutuks sellega liiklemist ning sõiduk toimetati kostja teenindusest ära treileriga. Tunnistaja S. S. andis ütluseid, et „Mulle helistati teenindusest ja anti teada et auto on valmis ja võib sellele järele tulla. [---] Läksin autole teenindusse järgi eksabikaasaga A. R.. Teenindusse jõudes sain auto kätte, mootor töötas ebaühtlaselt, autoga ei tohtinud sõita, seoses sellega kutsusin ma puksiiri sest autoga ei saanud sõita. Järeldasin seda sellest, et mootor töötas nii kohutavalt et auto rappus. Auto pukseeriti Li töökotta samal päeval.“ (dtl 210). „Auto üleandja (kelles tunnistaja ütluseid andes tundis ära kostja praeguse juhatuse liikme – allalkirjutanu märkus) ütles, et tuleb teha defekteerimine ja kustutada mingi viga auto mälust pärast mida hakkab auto korralikult töötama. [---] Ma ütlesin et auto ma tõin omal käel siia, auto liikus ise ja mootor töötas ühtlaselt, tegin talle ettepanku et ta parandaks selle vea et ma järgmine kord tuleksin autole järgi kui see on parandatud, sellest ta keeldus. [---] Kohapeal ma küsisin talt mis mootor nii töötab, ta ütles et see viga tuleb kustutada ja siis kõik töötab korralikult. A. R. viibis ka üle andmise juures. Üle andja ütles et tal puuduvad sellised seadmed selle vea kustutamiseks ja ta ei saa seda teha.“ (dtl 210-211). Tunnistaja A. R. rääkis, et „S.le öeldi telefoni teel, et mootoril on midagi viga et see ei tee õiget hääl. Hammasratas teenindusse autole järgi läksime S.ga koos 06.02.2023. Jätsin selle kuupäeva lihtsalt meelde. Mehhaanik tuli välja ja ütles et selle autoga edasi sõita ei saa, kutsus ise puksiiri kohale ja ütles et edasi peame sõitma L OÜ poole ja küsima sealt. Meister ütles, et ta ei ta milles on põhjus, ta tegi kõik tööd korralikult ja ta ei tea mis juhtus.“ (dtl 208). Samuti tunnistaja A. R. ütles, et „Hammasratas teenindusse autole järgi minnes mehhaanik ütles et on halb mootor ja kuna pandi nii head süüteküünlad, siis see hakkas halvasti tööle. Mehhaanik ütles et ta tegi kõik korralikult, ise mingit lahendust ei pakkunud. Ma palusin mehhaanikul mootori korda teha. Ta ütles selle peale, et ta ei ole milleski süüdi ja keeldus sellest.“ (dtl 209). Ka kostja juhatuse liige andis istungil vande all ütlused, et puksiiri telliti, kuna ta ütles, et kui auto niimoodi töötab, siis sellega liikuda ei saa (dtl 213).

Hageja esitatud kronoloogia kohaselt viidi sõiduk kostjalt tagasisaamisel samal päeval treileriga L OÜ-sse diagnostika tegemiseks. Kohus loeb selle asjaolu tõendatuks tunnistajate S. S. („Auto pukseeriti L töökotta samal päeval.“ dtl 210), A. R.i („Auto viidi Lisse puksiiriga samal päeval kui saime auto hammasratas oü teenindusest kätte.“ dtl 208) ütlustega.

Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et järgnevalt tehti OÜ L autoteeninduses sõiduki mootorile selle ebaühtlase töötamise põhjuse väljaselgitamiseks diagnostika. Seda kinnitas ja kirjeldas tunnistajana OÜ L töötaja J. P. oma ütlustes („[K]una need mõõtmised näitasid et kompressioon on mingites silindrites halvem, siis me pakkusime et võtame plokikaane maha, millega klient oli nõus. Eelnevalt võtsime vist küünlad välja, sealt sai mõõta kompressiooni. Võtsime plokikaane maha siis leidsime et 4 silindri kolb oli saanud vigastusi. Siis leidsime 4 silindri kolbi pealt võõrkehad, mis tundus olevat eritööriista küünla välja võtmiseks jupp või puuritükk, igatahes see ei olnud mootori osaks. [---] Kui

me neljandat küünalt välja võtsime siis see tuli väga rakselt ehk oli võimalik et see oli valesti puuritud või paigaldatud. Küünal on läbi plokikaane ja kui see välja keerata on otse ühendus kuni kolvini. Sellest august võib tükk läbi kukkuda. See tükk sai sinna kukkuda ainult siis kui küünal oli välja võtta. Kui küünal läheb katki, siis on ainus variant see välja puurida ja tõmmitsaga see välja tõmmata. Kui seda teha käsitsi ei saa seda täpselt teha ja võib sellest väiksest august kõrvale kalduda, sõltub kust kohast see künal on katki läinud. Puurimise ja tõmmitsa kasutamisega võib kukkuda sisse küünla ots, sest seda ei hoia kinni mitte miski. Antud juhul ei saa öelda, kas see oli küünla ots kuna seal oli põlemine toimunud ja ta oli põlemiskabris kolbi ja plokikaane vahel, aru oli saada et tegemist oli kõva sulandmetallitükiga.“) (dtl 206). OÜ L töötaja J. P. kirjutas 22.02.2023 e-kirja: „Klient tõi auto meile tagasi umbes 08.02.2023 ja seekord kurtis, et auto mootor töötab ebaühtlaselt. Tegime autole diagnostika ja tuvastasime, et erinevates mootori silindrites on nii kompressiooni viga, kui ka pihustite korrektuur parameetrid olid valed. Eemaldasime ka kõik eelsüüte küünlad , mille juures märkasime, et neljanda silndri eelsüüte küünal on kahjustunud ja tuli raskelt oma pesast välja. Leidisme, et neljanda eelsüüteküünla pesa plokiaanes on remontitud ja arvatavalt väljapuurimisega oldi puuritud august kõrvale ja kahjustatud küünla pesa. Pakkusime kliendile, et viga täpsemalt defekteerida, on tarvis mootoril mõlemad plokikaaned maha võtta, millega klient oli nõus. Peale plokikaante demonteerimist nägime, et neljanda silindri kolb ja plokikaas on saanud tõsiseid mehhaanilisi vigastusi, leidsime silindrist ka metallist võõrkeha, mis tundus olevat jupp katkise poldi või eelsüüteküünla väljakeeramis tööriistast. Meie hinnagnul on tarvis mootoril vahetada välja neljanda silndri kolb ja vasakpoolne mootori plokikaas.“ (dtl 12, kirjaviis muutmata).

A. R. saatis kostjale e-posti aadressile 21.02.2023 kell 22:54 e-kirja koos piltide ja esialgse hinnapakkumisega (dtl 13), millega teavitati kostjat sõiduki mootori kahjustamisest ehk töö lepingutingimustele mittevastavusest kostja töökojas teostatud ebakvaliteetse remondi tõttu ja anti kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg hiljemalt kuni 03.03.2023. E-kirjale oli lisatud L OÜ töökojas tehtud pilt kolvist leitud võõrkehast (suuremana on see pilt esitatud kohtule dtl 91). VÕS § 641 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohus leiab, et käesoleval juhul on see nõue täidetud hageja 21.03.2024 e-kirjaga.

Tunnistajate J. P. ja A. R.i ütlustest selgub, et L OÜ andis A. R. tagasi lahtivõetud plokikaantega mootoriga auto (kuna nende töökojas ei soovitud mootorit remontida ega kokku panna) ja mootorist leitud metallitüki.

A. R. tellis 23.02.2023 asjatundjalt R.P.’lt arvamuse sõiduki mootoririkke põhjuse kohta ja kas see mootoririke on tekkinud ja põhjuslikus seoses teostatud eelsüüteküünalde vahetusega. R. P. on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja maanteetransporditehnika tehnilises valdkonnas ja sõidukite hindamise valdkonnas ekspertiiside tegijana ning kohus käsitleb tema poolt koostatud kirjalikku arvamust (dtl 2039) eriteadmistega isiku (asjatundja) arvamusena ja dokumentaalse tõendina vastavalt TsMS § 293 lg 2.

Sõiduki mootori vasakpoolse silindrirea esimese kolvi (mootori neljas kolb) pind oli märkimisväärselt kahjustatud põlemiskambrisse sattunud võõrkeha tõttu. Samasugused kahjustused leidis ekspert ka plokikaane 4. silindri põlemiskambri pinnalt (dtl 23-24).

Neljanda silindri eelsüüteküünla toetuspinda oli töödeldud. Keere oli välja puuritud ja see asendatud keermeniidi remontkomplektiga. Asjatundja arvates on tõenäoliselt hõõgküünalde eemaldamiseks kasutatud tööriist murdunud ning see on välja puuritud (dtl 25).

Asjatundja arvates on võõrkeha, mis leiti neljanda silindri põlemiskambrist, hõõgküünalde eemaldamiseks kasutatava keermepuuri (nn. „kuusk“ murdunud ots) (dtl 27-28).

Eelnevalt otsuse punktides 11-17 käsitletud tõendite alusel tuvastab kohus kokkuvõtvalt ja lühidalt järgmise sündmuste ja asjaolude ajatelje: 1) Hageja õiguseellased lasid L OÜ-s teostada käivitamisprobleemide põhjuste tuvastamiseks diagnostika, mille tulemuseks oli soovitus vahetada kuus eelsüüteküünalt ja eelsüüterelee. 2) Hageja õiguseellased viisid sõiduki seejärel kostja töökotta, kus sõlmiti töövõtuleping kuue eelsüüteküünla ja eelsüüterelee vahetamiseks. 3) Kostja töökotta sõitis sõiduk oma mootori jõul, mootor töötas ühtlaselt, mootori töötamise osas kaebusi ega probleeme ei täheldatud. 4) Kostja teostas kuue eelsüüteküünla ja eelsüüterelee vahetamise, seejuures tekkisi probleem neljanda eelsüüteküünla vahetusega, kuna seda ei saanud välja keerata. Kostja kasutas selle küünla kättesaamiseks vastavaid meetodeid ja puuris küünla välja. Küünla väljapuurimise ja vahetamise käigus murdus kostja kasutatud tööriistast või väljapuuritud küünlast metallist tükk ja sattus mootorisse (kolvi peale). Auto mootorit käivitades kahjustas see neljandat silindrit ja mootori tööd. 5) 06.02.2023 autot hageja õigusseellastele tagastades töötas mootor ebaühtlaselt, auto

rappus ning ka kostja ise tunnistas, et sellega sõitmine on välistatud – auto transporditi puksiiriga L OÜ töökotta samal päeval. 6) L OÜ töökojas tuvastati diagnostikaga probleemid neljanda silindri töös ning mootori lahtivõtmisel tuvastati, et neljanda silindri kolb ja plokikaas on saanud tõsiseid mehhaanilisi vigastusi ja leiti neljandast silindrist metallist võõrkeha. Metallist võõrkeha anti L OÜ töötaja J. P. poolt A. R.. 7) A. R. tellis asjatundjalt R. P. arvamuse mootori rikke põhjuste kohta, kellele anti ülevaatuseks eemaldatud plokikaantega mootor koos L OÜ töötaja poolt mootorist (neljanda silindri kolvi pealt) leitud metallist võõrkehaga. Asjatundja arvamust ja järeldusi on kohus käsitlenud eespool.

Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud oma väidet, et sõiduki mootori töös oli midagi viga juba talle sõidukit talle eelsüüteküünalde vahetamise töödeks üle andes. Kohtule ei tundu usutav, et kui metallist võõrkeha oli neljandas silindris juba sõidukit kostjale üle andes, siis ei oleks see mootori tööd häirinud samal määral, mis kostjalt sõidukit töövõtulepingu tellijale tagastades ehk et ilmselt ei oleks sellise sõidukiga saanud enda mootori jõul kostja töökotta sõita. Seega ei loe kohus usaldusväärseks kostja seadusliku esindaja poolt vastavasisulisi vande all antud ütluseid, kuna need ei haaku teiste asjas kogutud tõenditega (tunnistajate J. P., A. R. ja S. S. ütlused, J. P. 22.02.2023 e-kiri).

Kostja on ka esitanud kohtule fotod küünlast ja tööriistast, millega kostja küünlaid välja keeras (dtl 188-191). Nende fotode soovis kostja tõendada, et leitud võõrkeha auto mootoris ei saanud olla sattunud sinna kostja tõttu, kuna kostja kasutas oma tööriista, mis erineb asjatundja arvamuses käsitletud tööriistast. Samuti andis kostja seaduslik esindaja selle kohta ütluseid vande all (dtl 212-213). Kohus on seisukohal, et pildid mingist kostja tööriistast ei tõenda, et seda kasutati vaidlusalusel juhul sõiduki remonttööde tegemisel. Samuti ei ole kohtul pädevust hinnata, mis tööriista on pildil kujutatud ja kuidas on see antud juhul asjakohane – selle kohta on ainult kostja seadusliku esindaja selgitused ja kinnitused, kuid näiteks mitte asjatundja arvamust. Samuti ei tõenda kostjal ühe tööriista olemasolu, et kostjal ei ole teisi ja teistsuguseid tööriistu küünalde väljakeeramiseks või -puurimiseks.

Kokkuvõtvalt on hageja tõendanud sõiduki mootori seisundi ja sündmuste kronoloogia kostjale sõiduki üleandmisel, selle kättesaamisel ja defekti tuvastamisel. Kostja on küll sellele vastu vaielnud ja sündmuste käiku eitanud, kui ei ole esitanud alternatiivset käsitlust toimunust ega tõendanud oma väidet, et sõiduki mootor oli rikkis juba talle sõiduki üleandmisel. Asjakohaste tõendite puudumisel ei tundu kohtule usutav ega loogiline, et nii drastiline regress sõiduki mootori seisundis ja käitumises sai toimuda ilma kostja poolt põhjustamata. Ei ole tavapärane, et sõiduk, mis omal jõul sõidab teenindusse, tuleb remonditööde lõppedes töökojast puksiiril ära transportida.

Seega asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud kostja poolt töövõtulepingu rikkumise sellega, et neljanda eelsüüteküünla vahetamise käigus sattus kostja tegevuse tõttu metallist võõrkeha, mis sõiduki mootori käivitamisel põhjustas silindris mootoris defekti. Samuti on hageja tõendanud, et kostja vastutab lepingu rikkumise ja tekkinud tagajärje eest. Kostja oli kohustatud töid teostama selliselt, et sellega ei kahjustataks sõiduki mootorit. Isegi, kui küünla vahetamise käigus küünal või tööriist murdus, oleks kostja saanud metallist võõrkeha silindrist eemaldada (nt magnetiga või äärmisel juhul plokikaane

eemaldamise järgselt) ning see ei oleks mootorile kahjustusi põhjustanud.

Kohus märgib, et jätab tähelepanuta ja ei menetle kostja seadusliku esindaja poolt vande all seletuse andmisel esitatud järgmised väited: 1) „Mulle helistas eelmise aasta lõpus töökaaslane N., kes oli selle noormehe tuttav ja palus tellida varuosi - eelsüüteküünlaid ja eelsüüte relee. Tellisin need ära. Kui tagavara osad olid kohale jõudnud, siis helistasin N.le ja ütlesin et tagavara osad on kohal. Siis helistas uuesti N. kes palus vahetada eelsüüteküünlad ja releed minul. Ma teadsin seda et auto on teeninduses teises firmas, ma küsisin N.lt et miks teises teeninduses ei vahetata eelsüüteküünlaid ja releed. N. ütles et seal on väga kallid hinnad ja liiga palju on juba raha kulutatud ja kas ma saan aidata.“ 2) Auto „ajas välja suitsu, ma vaevalt sain boksi sisse“. 3) „Helistasin omanikule ja ütlesin et mootor töötab halvasti et tule kohale ja hakkame arutama. Omanik helistas ja ütles et kohale tuleb tema diagnostik, maksab talle 100 eurot, vaatab üle mis viga on ja kui sina oled süüdi siis hakkame arutama. See vestlus toimus siis kui ma helistasin, et öelda et minu töö on tehtud. Leppisime kokku et tulevad kaks diagnostikut, mõlema poolelt üks, vaatavad auto üle ja otsustavad kas on minu süü või mitte. Kaks diagnostikut tulid, istusid mõlemad autos, tulid välja ja ütlesid et minu süüd siin ei ole. See ei toimunud samal päeval kui ma auto valmis sain ja helistasin, see toimus paar kolm päeva hiljem. Diagnostiku nimi tema poolt oli I. ja minu poolt A., diagnostik kellega ma ammu töötan, perekonnanime ei mäleta. Peale seda ma ütlesin et peab pöörduma sinna kus mootorit tehti ja küsida et miks nii tehti.“ 4) „Ma soovitasin puksiiri tellida kui diagnostikud ütlesid et minu vastu pretensioone ei ole.“

Hageja on tõendanud, et talle tekkis kostja lepingurikkumise tagajärjel kahju – sisuliselt mittetöötav mootor sõidukil, mida oli kostja tegevuse tagajärjel töökorda seadmiseks vaja remontida. Kahju on otseses põhjuslikus seoses kostja tegevusega – neljanda eelsüüteküünla vahetamise käigus silindrisse metallist võõrkeha sattumisega.

VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus asub seisukohale, et kostja oma 22.03.2023 e-kirjaga (dtl 13) on selgesõnaliselt keeldunud kahju tunnistamisest ja puuduste kõrvaldamisest ning eitanud enda igasugust süüd ja vastutust lepingutingimustele mittevastava töö tegemises. Seega on hagejal õigus nõuda töövõtjalt puuduste kõrvaldamiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

Hageja väitel koosneb talle tekkinud kahju kahest osast: sõiduki mootori remondi maksumus 4816,46 eurot ja hagejale seoses kohtueelse õigusliku analüüsi tegemisega täiendavalt tekkinud varaline kahju 100 eurot ehk seega kokku 4916,46 eurot.

Kohus on kostjalt küsinud, kas ta esitab vastuväiteid tekkinud kahju suurusele (dtl 117, 00:16:40) ja selgitanud, et juhul, kui kostja soovib esitada oma alternatiivse positsiooni seoses sellega, mis on põhjendatud maksimaalne summa puuduse või kahju kõrvaldamiseks ning kui kostja selle kohta vastuväiteid ja tõendeid ei esita, lähtub kohus hageja poolt väljatoodust (dtl 117, 00:18:19). Kostja sai võimaluse ja tähtaja omapoolsete seisukohtade ja tõendite esitamiseks, kuid kahju suuruse osas midagi ei esitanud. Seega ei kasutanud kostja võimalust välja tuua enda alternatiivset positsiooni, et juhul, kui kohtus leiab tõendamist kostja poolt kahju tekitamine ja selle eest vastutamine, siis oleks kahju võimalik kõrvaldada väiksema summa eest ehk hageja poolt nõutu ei oleks tervikuna mõistlik ega vajalik.

Kuna kostja hageja kuludele sisuliselt vastu ei vaielnud, siis loeb kohus summa 4226,46 eurot tõendatuks ja põhjendatuks ning seotuks kostja poolt tekitatud kahju kõrvaldamisega.

seotud õigusabikulude hüvitamise nõude 100 eurot (dtl 43 – M.T. Õigusbüroo OÜ 20.03.2023 arve nr 50). Arve selgitusest nähtub „õigusalane nõustamine, probleem sõiduki MB 238 BKD remondi kvaliteediga“. Nõue on esitatud VÕS § 128 lg 3 alusel kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise nõudena. Hageja selgitas, et tema sooviks oli pöörduda temale kostja poolt tekitatud varalise kahju hüvitamise küsimuses kohtusse, mille tõttu pidas hageja enda huve kaitstes oluliseks hageja lepingulise esindaja kaasamise ja seda eriti olukorras, kus vaidlusele kohtuvälise lahenduse otsimine jäi tulemusteta põhjusel, et kostja eitas 23.02.2023 kell 09:45 edastatud e-kirjas sisuliselt oma süüd kokkulepitud töö lepingutingimustele mittevastavuses ja hageja sõiduki mootori kahjustamises (dtl 8, p 43).

Riigikohus on 09.02.2011 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10 punktis 29 selgitanud, et kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Riigikohus on lahendis nr 32-1-19-13 p-s 11 selgitanud, et „Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma.“

Hageja on selgitanud (dtl 8, p 44), et hagejale osutati õigusteenust hinnaga 100 eurot / tund (käibemaksu ei lisandu) ühe tunni ulatuses. Õigusteenus sisaldas endas nii esialgse õigusliku analüüsi tegemist (et välja selgitada kliendi esitatud materjali põhjal, kas kliendil esineb nõudeõigus ja mida on selleks veel täiendavalt vaja) kui ka kliendiga toimunud nõupidamist.

Kohus leiab, et antud juhul oli hageja poolt põhjendatud kohtueelse õigusabi kasutamine. Kostja oli 23.02.2023 vastu vaielnud hageja nõudele sõiduk korda teha (ehk kahju kõrvaldada). Kohtu jaoks on usutav, et hageja kui ilma õigusteadmisteta isik vajas juriidilise haridusega isiku abi, et saada aru, kas kostja vastuväidetel on jumet või kas tema nõudel kostja vastu on perspektiivi ja milliseid samme ta oma nõude maksmapanekuks astuma peaks. Vastava õigusteenuse maht üks tund ja õigusteenuse hind 100 eurot tunnis on selle selgitamiseks vajalik ja põhjendatud. Kahju on ilmselgelt põhjuslikus seoses kostja tegevusega, kuna mootorit töövõtulepingu täitmise käigus kahjustamata poleks hagejal olnud vajadust vastavas osas õigusliku analüüsi tellimiseks.

Kohus leiab, et kogu hageja nõutav kahju 4816,46 eurot on põhjuslikus seoses kostja poolt lepingutingimustele mittevastava töö tegemisega (VÕS § 127 lg 4), kui kostja ei oleks oma kohustusi rikkunud, siis ei oleks hagejale seda kahju tekkinud.

Hagejale tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Töövõtulepinguga sõiduki mootori remonditööde (detailide vahetamise) tellimisel on töövõtjal kohustus need tööd teostada kvaliteetselt ja selliselt, et tööde hooletu teostamisega ei põhjustataks kahju mootori muudele osadele.

Kahju pidi olema kostjale ka ettenähtav. Kostja sai aru, et vigastatud neljanda eelsüüteküünla väljapuurimine on keerukam ja riske sisaldav operatsioon, sest oma ütluste kohaselt teavitas ta sellest tööde tellijat ja kooskõlastas edasise tegevuse (dtl 212: „4nda süüteküünla vahetamisel oli nii et see keerles väga kergesti, kui ma nägin et selle ülemine osa liigub vabalt, siis ma helistasin omanikule ja ütlesin et üks eelsüüteküünal on vigastatud. Küsisin mis sellega peale hakkan, minu koest küsiti et mis tavaliselt sellistel puhkudel tehakse, mina vastasin et tavaliselt avatakse plokikaas ja puuritakse see küünal välja. [---] Ma seletasin et välja puurimine on keeruline, et kui süüte südamik võtta välja siis tekib õõnsus.“ Seega pidi kostjale olema ette näha risk, et keerulise väljapuurimise käigus võib silindrisse sattuda metallitükke ning automehhaanikuna olema arusaadav, et kui silindris on metallist võõrkeha, siis see sisepõlemismootoris tekkiva kuumuse ja surve tagajärjel kindlasti kahjustab mootorit mehhanisme ja selle tööd.

Hageja on palunud kostjalt mõista välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.04.2023 (s.o. alates hagiavalduse esitamisest kohtusse) põhinõudelt 4916,46 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Seega kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi täielikult ja mõistab kostjalt välja 4916,46 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudelt (4916,46 eurot) alates 05.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).

Kostja sisulisi vastuväiteid hageja esindajakulu suurusele esitanud ei ole.

Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud ning vastab esitatud menetlusdokumentide mahule ning vaidluse keerukusele. Asjas toimus kolm kohtuistungit, millel kuulati vande all üle 4 isikut, sh 3 isikut tõlgi vahendusel. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 2644,80 eurot (22,04t x 120€).

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.