TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi S Ai vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2032,74 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235, asukoht Vabaõhumuuseumi tee 1, 13521 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: S R (e-post xxx); Kostja: S A (isikukood xxx, viibimiskoht xxx).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista S Ailt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks põhivõlgnevus 936,97 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot, viivis 229,37 eurot ja alates 19.07.2023 viivis põhinõudelt, s.o 936,97 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
3.Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi S Ai vastu intressi 97,75 eurot, sissenõudmiskulude 20 eurot ja viivise 422,37 eurot osas.
4.Jätta menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja kanda.
Välja mõista S Ailt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskuluna 329 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 936,97 eurot, intressi 97,75 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 651,74 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 24,15% aastas alates 19.07.2023 kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 15.05.2020 lepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu kauba ostmiseks 223 eurot. Lepingu aastane intressimäär oli 25% ja krediidikulukuse määr 50,66%. Kostja ei ole laenu katteks ühtegi makset teinud.
3.Hageja ja kostja sõlmisid 12.04.2020 lepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu kauba ostmiseks 374,99 eurot. Lepingu aastane intressimäär oli 25% ja krediidikulukuse määr 50,62%. Kostja ei ole laenu katteks ühtegi makset teinud.
4.Hageja ja kostja sõlmisid 12.04.2020 lepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu kauba ostmiseks 135,99 eurot. Lepingu aastane intressimäär oli 25% ja krediidikulukuse määr 50,58%. Kostja ei ole laenu katteks ühtegi makset teinud.
5.Hageja ja kostja sõlmisid 12.04.2020 lepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu kauba ostmiseks 202,99 eurot. Lepingu aastane intressimäär oli 25% ja krediidikulukuse määr 50,66%. Kostja ei ole laenu katteks ühtegi makset teinud.
6.Hageja ütles 12.04.2020 lepingud 23.08.2020 üles ja 15.05.2020 lepingu 23.09.2020 üles. Kostja seisukoht
7.Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
9.Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 936,97 eurot, intress 97,75 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot, 18.07.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 651,74 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivised.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja ja kostja sõlmisid 12.04.2020 järelmaksulepingu nr xxx (dtl 20-26), mille alusel anti kostjale laenu 374,99 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 12.04.2020 järelmaksulepingu nr xxx (dtl 27-33), mille alusel anti kostjale laenu 135,99 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 12.04.2020 järelmaksulepingu nr xxx (dtl 34-40), mille alusel anti kostjale laenu 202,99 eurot. 15.05.2020 sõlmisid hageja ja kostja järelmaksulepingu nr xxx (dtl 13-19), mille alusel anti kostjale laenu 223 eurot. Lepingute nr xxx ja nr xxx kohaselt on krediidikulukuse määr 50,66% aastas, lepingu nr xxx kohaselt on krediidikulukuse määr 50,62% aastas ja lepingu nr xxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 50,58% aastas, mis ei ületanud laenude väljastamise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.
11.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi 2/8
maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.
12.Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 403 4 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p3/8
des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
13.Kohus kohustas hagejat 27.09.2024 kirjaga (dtl 167-172) juhul, kui hageja on enne tarbijakrediidilepingute sõlmimist kogunud hagiavalduses toodud andmetele lisaks täiendavaid andmeid kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, esitama kostja pangakonto väljavõtted tarbijakrediidilepingute sõlmimisele eelneva perioodi osas või muud tõendid, millest nähtub, et kostja kohta kogutud teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
14.Hageja 25.10.2024 menetlusdokumendis täiendavaid selgitusi ega tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas ei esitanud. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja muuhulgas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlustes esitatud andmete ja avalikest andmebaasidest kogutud andmete alusel.
15.Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete põhjal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et hageja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole hageja kogunud teavet kostja igakuiste sissetulekut ja väljaminekute kohta ega teabe kogumist tõendanud. Hageja selgituste kohaselt omandas hageja teabe kostja sissetuleku ja kohustuste kohta laenutaotluselt ning avalikest andmebaasidest. Seejuures ei ole hageja konkreetselt kohtu ette toonud, milline oli kostja sissetulek ja millised kohustused ega esitanud ühtegi tõendit andmete kogumise kohta. Seega asub kohus seisukohale, et hageja ei ole enne laenude väljastamist teinud kindlaks kostja sissetuleku ja kohustuste suurust. Samuti hageja selgitustest nähtuvalt ei küsinud hageja enne laenude väljastamist kostjalt pangakontode väljavõtteid. Kostja esitatud ankeedist lähtumist ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul hagejal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Seega on hageja eiranud VÕS § 403 4 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Hageja on eiranud VÕS §-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude 4/8
alusel ei saa teha järeldust, et hageja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmeid kogunud ja andmete kogumis analüüsi teostanud.
16.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et hageja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidilepingud tühised intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
17.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).
18.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kuna kostja oli viivituses 10.05.2020, 10.06.2020 ja 10.07.2020 osamaksetega, saatis hageja kostjale 08.08.2020 lepingute nr xxx, xxx ja xxx ülesütlemise hoiatused (dtl 42-44), millega andis kostjale täiendava 14-päevase tähtaja võlgnevuste tasumiseks ning hoiatas, et juhul, kui kostja võlgnevust ei tasu, ütleb hageja lepingud üles. Kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, saatis hageja kostjale 23.08.2020 lepingute nr xxx, xxx ja xxx ülesütlemisavaldused (dtl 45-47) ning ütles lepingud nr xxx, xxx ja xxx 23.08.2020 üles. Kuna kostja oli viivituses lepingust nr xxx tulenevate 10.06.2020, 10.07.2020 ja 10.08.2020 osamaksetega, saatis hageja kostjale 08.09.2020 lepingu nr xxx ülesütlemise hoiatuse (dtl 41), millega andis kostjale täiendava 14-päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas, et juhul, kui kostja võlgnevust ei tasu, ütleb hageja lepingu üles. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, saatis hageja kostjale 23.09.2020 lepingu nr xxx ülesütlemisavalduse (dtl 48) ning ütles lepingu nr xxx 23.09.2020 üles.
19.Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale lepingu nr xxx alusel laenu 223 eurot, lepingu nr xxx alusel laenu 374,99 eurot, lepingu nr xx alusel laenu 135,99 eurot ja lepingu nr xxx alusel laenu 202,99 eurot, s.o kokku 936,97 eurot. Kostja tagasimakseid teostanud ei ole. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 936,97 eurot.
20.VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenude perioodide olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingute kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude 97,75 eurot. 5/8
21.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 120 eurot. VÕS § 113 2 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; 2) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; 3) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja saatis lepinguga nr xxx seonduvalt kostjale 07.10.2020 tasulise meeldetuletuse maksumusega 15 eurot, 01.12.2020 tasulise meeldetuletuse maksumusega 5 eurot ja 04.03.2021 tasulise meeldetuletuse maksumusega 5 eurot. Samuti tekkisid hageja muud makseviivitusega tekkinud kulud summas 5 eurot. Hageja saatis lepinguga nr 6154318 seonduvalt kostjale 08.09.2020 tasulise meeldetuletuse maksumusega 15 eurot, 20.10.2020 tasulise meeldetuletuse maksumusega 5 eurot ja 21.01.2021 tasulise meeldetuletuse maksumusega 5 eurot. Samuti tekkisid hagejal muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Hageja saatis lepinguga nr xxx seonduvalt kostjale 24.09.2020 tasulise meeldetuletuse maksumusega 15 eurot, 13.11.2020 tasulise meeldetuletuse maksumusega 5 eurot ja 29.05.2021 tasulise meeldetuletuse maksumusega 5 eurot. Samuti tekkisid hagejal muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Hageja saatis lepinguga nr xxx seonduvalt kostjale 19.10.2020 tasulise meeldetuletuse maksumusega 15 eurot, 21.01.2021 tasulise meeldetuletuse maksumusega 5 eurot ja 21.08.2021 tasulise meeldetuletuse maksumusega 5 eurot. Samuti tekkisid hagejal muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldasid nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamise telefoni teel ja emaili teel kulusid, võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ja võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Kohus peab põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist iga lepinguga seotud 3 tasulise meeldetuletuskirja saatmise eest kogusummas 100 eurot (15+5+5+15+5+5+15+5+5+15+5+5). Kohus ei pea põhjendatuks iga lepinguga seotud muid makseviivitusega tekkinud kulusid summas 5 eurot, kuivõrd hageja ei ole täpselt välja toonud, millal ja milliseid toiminguid hageja teostas ning, milline kulu iga väidetud toiminguga kaasnes ega tõendanud eelnimetatud asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel välja mõista sissenõudmiskulud 100 eurot. Kohus jätab hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata 20 euro ulatuses (5x4).
22.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates lepingute ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 18.07.2023 summas 651,74 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest on antud juhul perioodil 24.08.2020 kuni 31.12.2022 viivisemääraks 8% aastas, perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 10,5% aastas ja perioodil 01.07.2023 kuni 18.07.2023 12% aastas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda lepingust nr xxx tuleneva nõudega seotud viivist perioodil 24.08.2020 kuni 31.12.2022 viivisemääraga 8% aastas, perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 viivisemääraga 10,5% aastas ja perioodil 01.07.2023 kuni 18.07.2023 6/8
viivisemääraga 12% aastas põhinõudelt 374,99 eurot, mis on 92,40 eurot. Hagejal on õigus kostjalt nõuda lepingust nr xxx tuleneva nõudega seotud viivist perioodil 24.08.2020 kuni 31.12.2022 viivisemääraga 8% aastas, perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 viivisemääraga 10,5% aastas ja perioodil 01.07.2023 kuni 18.07.2023 viivisemääraga 12% aastas põhinõudelt 135,99 eurot, mis on 33,51 eurot. Hagejal on õigus kostjalt nõuda lepingust nr xxx tuleneva nõudega seotud viivist perioodil 24.08.2020 kuni 31.12.2022 viivisemääraga 8% aastas, perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 viivisemääraga 10,5% aastas ja perioodil 01.07.2023 kuni 18.07.2023 viivisemääraga 12% aastas põhinõudelt 202,99 eurot, mis on 50,02 eurot. Hagejal on õigus kostjalt nõuda lepingust nr xxx tuleneva nõudega seotud viivist perioodil 24.09.2020 kuni 31.12.2022 viivisemääraga 8% aastas, perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 viivisemääraga 10,5% aastas ja perioodil 01.07.2023 kuni 18.07.2023 viivisemääraga 12% aastas põhinõudelt 223 eurot, mis on 53,44 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 18.07.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 229,37 eurot (92,4+33,51+50,02+53,44). Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 422,37 euro ulatuses (651,74-229,37).
23.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 936,97 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
24.Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 936,97 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot, viivis 229,37 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab hagi rahuldamata intressinõude 97,75 eurot, sissenõudmiskulude 20 eurot ja viivisenõude 422,37 eurot ulatuses.
25.TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 2032,74 eurot. Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu oli 1806,46 eurot, kuid kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud nõuded 1266,34 euro ulatuses, s.o 70% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja kanda.
27.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 350 eurot ja õigusabikulu 676 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 7/8
28.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 350 eurot.
29.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 4 tundi, hinnaga 169 eurot tund.
30.Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 120 eurot (ilma käibemaksuta).
31.Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud menetluskulusid summas 470 eurot (350+120). Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 70% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 329 eurot.
32.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
33.Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
34.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.