Võlaõigus › Võõrandamislepingud

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja asjaolud Hageja esitas 17.05.2024 kohtusse hagi Alpha Company OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 878,40 eurot ning viivis seadusjärgses määras kindla summana põhinõudelt alates hagi kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud tasumata põhinõudelt kuni nõude rahuldamiseni kostja poolt, kuid mitte rohkem kui põhivõla summa. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning kohustada kostjat tasuma hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus võttis hagi 10.06.2024 lihtmenetlusse. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt xxx rakenduse vahendusel toimunud veebikõne tulemusel 29.12.2023 osalemise kostja poolt müüdud programmis xxx Samal päeval tasus hageja kostjale ettemaksuna 1000 eurot. 05.01.2024 teavitas hageja kostjat WhatsAppi keskkonnas saadetud sõnumiga, et taganeb lepingust. Hageja kordas oma avaldust 07.01.2024 ning tõi välja, et kasutab taganemiseks 14 päevast taganemisõigust. Kostja teatas, et keeldub lepingust taganemise alusel hagejale raha tagastamast ning esitas kostjale vastunõude summas 500 eurot. Kostja nõudele vastamiseks pidi hageja kasutama lepingulise esindaja abi ning hagejale tekkis selles olukorras varaline kahju õigusabikulude näol. 07.03.2024 nõudekirjas teatas hageja kostjale, et soovib ka tekkinud õigusabikulude hüvitamist. Kostja keeldus tasumast hageja õigusabikulusid, võttes seisukoha, et hageja vastaval nõudel puudub igasugune õiguslik alus. Kuna kostja keeldus raha tagastamast ning esitas vastunõude, siis pidi hageja pöörduma kostja poole vastava nõudega lepingulise esindaja kaudu. Hageja esindaja osutas hagejale õigusabiteenust tunnitasuga 180 eurot (lisandub käibemaks). Pöördumise koostamiseks tehtud õigusabikulud on järgmised: 1)Kostja vastuse analüüs, selgitused ja tagasiside hagejale – arve nr 24010164 (30 minutit); 2) Hageja edastatud täiendavate materjalide analüüs (WhatsAppi kirjavahetus, informatsioon ja andmed lepingulise suhte kohta), hagejaga tegevuskava kooskõlastamine – arve nr 24020171 (30 minutit); 3) Kostjale 07.03.2024 nõudekirja koostamine, edastamine (3 tundi).

Kostja tagastas rahasumma 21.03.2024. Kuna kostja täitis hageja nõude pärast õigusabiteenuse kasutamist, siis oli hageja kasutatud õigusabiteenus põhjendatud. Hageja pöördus lepingulise esindaja poole, kuna ei osanud iseseisvalt hinnata, kas kostja 500 euro nõue on põhjendatud või mitte. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud kokku summas 878,40 eurot (koos käibemaksuga). Kuna hageja on füüsiline isik ja ei ole käibemaksukohustuslane, siis ei saa ta käibemaksu kuludelt maha arvata. Seega kuulub käibemaks hüvitamisele. Kostja esitas 16.08.2024 kohtule vastuse koos kompromissipakkumisega. Hageja ei nõustunud nimetatud kompromissiga ning tegi omapoolse kompromissi ettepaneku. Pooled kokkuleppele ei jõudnud. 14.11.2024 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kohtu poolt pakutud kompromissiga hageja ei nõustunud. Hageja esitas 18.11.2024 kohtule menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista hagi esitamisega seotud menetluskulud. Hagimenetluse menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 245 eurot ning õigusabikuludest 2928 eurot (koos käibemaksuga). Lepingulise esindaja tunnitasu on 180 eurot, millele lisandub käibemaks.

KOHTU SEISUKOHT

Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ostis osaluse kostja poolt müüdud programmis xxx ning tasus kostjale ettemaksuna 1000 eurot. Hageja kasutas lepingust taganemiseks 14päevast taganemisõigust. Kostja keeldus lepingust taganemise alusel hagejale raha tagastamisest ning esitas kostjale vastunõude summas 500 eurot. Kostja nõudele vastamiseks pidi hageja kasutama lepingulise esindaja abi ning hagejale tekkis varaline kahju õigusabikulude näol summas 878,40 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindaja saatis kostjale nõudekirja 07.03.2024 ning kostja tagastas hagejale rahasumma 1000 eurot 21.03.2024. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning põhjendab seda alljärgnevalt. Hageja on esitanud nõude kostja vastu, kuna kostja keeldus tasumast hagejal tekkinud kohtueelseid õigusabikulusid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 kohaselt hõlmab hüvitamisele kuuluv kahju ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (nt RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 24 ja sealsed viited). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kohtuvälise kahju hüvitamise nõude esitamisega seoses kantud õigusabikulude hüvitamist.

Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 28). Kohtu hinnangul oli õigusabi kasutamine vajalik, sest kahju hüvitamise nõude esitamisel ei saa eeldada, et see on midagi nii tavapärast, millega igaüks toime tuleb. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud ajakulu 4 tundi kohtueelsete õigusabitoimingute näol on põhjendatud ja olid hageja esindamiseks vajalikud, kuna kostja esitas omapoolse nõude ning tagastas hageja poolt tehtud ettemakse 1000 eurot alles peale hageja esindaja saadetud nõudekirja. Hageja esindaja osutas hagejale õigusabiteenust tunnitasuga 180 eurot (lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasumäär on liiga kõrge ning ei vasta käesoleva nõude keerukusastmele. Lepingust taganemisega seotud kohtueelne menetlus ei olnud keerukas ega mahukas, mistõttu ei ole põhjendatud rakendada keskmisest turuhinnast kõrgemat tunnitasu. Kohus peab põhjendatud tunnitasuks 130 eurot (koos käibemaksuga). Kuna hageja on füüsiline isik ja ei ole käibemaksukohustuslane, siis ei saa ta käibemaksu kuludelt maha arvata. Seetõttu kuulub käibemaks hüvitamisele. Seetõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 4 tunni kohtueelse õigusabiteenuse osutamise eest 520 eurot (4x130 eurot koos käibemaksuga). Hageja on palunud välja mõista ka viivise põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras kuni kohustuse kohase täitmiseni ning kohus leiab, et viivisenõue VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses on põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagimenetluse kulud kannab TsMS § 162 lg 1 järgi üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi üldjuhul võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus erinevalt eelmärgitust jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 2 järgi tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagi rahuldatakse osaliselt, hageja kompromissiga ei nõustunud ning kostja on teinud menetluse käigus hagejale osalise makse, siis tuleb käesoleva kohtuasjaga seonduvad menetluskulud jätta poolte endi kanda. Sellest tulenevalt ei tule kindlaks määrata ka menetluskulude rahalist suurust. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2026 lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.