Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

1(4)

2-23-7571 Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja B OÜ (esialgne võlausaldaja) 12.12.2019 lepingu nr 2101937750, mille alusel sai kostja laenu ja kohustus laenu tagastama lepingutes kokku lepitud maksegraafiku alusel. Krediidi kulukuse määr – 56,43% aastas. Kostjale oli saadetud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud ka täiendava tähtaja jooksul, ütles BB Finance OÜ lepingu üles 26.05.2020. B OÜ loovutas 11.03.2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Hageja esitab tõendina isikusamasuse tuvastamise dokumendi, laenutaotluse, kliendiandmete analüüsi, laenuandja poolt analüüsitud pangakonto väljavõte, pensionikonto andmed ja maksehäireregistri väljavõtte. Laenulepingu nr 2101937750 alusel sai kostja laenu summas 5000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 11.01.2020-15.11.2024. Kostja on teostanud tagasimakseid põhiosa katteks summas 76,96 eurot.Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 4923,04 eurot. Laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääras 42,90% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 3. osamaksest 11.03.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 5. osamakseni 10.05.2020 summas 365,09 eurot (14,36+175,86+174,87). Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus summas 365,09 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel. Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 17.03.2021 25 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 25.03.2021 5 eurot; 3 tasulise kirja saatmine 9.04.2021 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 50 eurot. Hageja arvestab viivist laenulepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 42,90% aastas kogu põhivõla summalt 4923,04 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 27.05.2020 kuni hagi esitamiseni 23.05.2023 (laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 42,90% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 12.2.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega). Viivis on 6315,13 eurot, kuid hageja nõuab viivist väiksemas põhiosaga võrdses summas 4923,04 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 4923,04 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4923,04 eurot, intress 365,09 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4923,04 eurot. 2(4)

2-23-7571 Kostja esitas kohtule vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt ei ole kostjal vastuväiteid, et kohus asja menetlusse võttis, kostja tunnistab hagi ja ei soovi esitada vastuhagi. Kostja palub jagada menetluskulud poolte vahel võrdselt ja on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja vastuse kohaselt on kostja oma hagiavastuses märkinud, et tunnistab hagi. Tulenevalt sellest kuulub hagi rahuldamisele õigeksvõtu alusel. Kostja on toonud välja oma majandusliku olukorra osas selgitused, kuid ei ole neid tõendanud. Hageja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses ja palub kohtul määrata lahendamiseks kirjalik menetlus. Hageja ei välista asja lahendamist kompromissi või muul viisil kokkuleppega. Hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada, mõista kostjalt välja kõik hagis nõutud summad ning menetluskulud jätta kostja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega. Kostja esitas kohtule vastuse hagiavaldusele, milles võtab hagi õigeks Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja 3, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab andmed intressimäära, krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Puuduvad ka muud tehingu tühisuse alused. Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on selgitanud ja tõendanud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja esitas kohtule tõendina isikusamasuse tuvastamise dokumendi, laenutaotluse, kliendiandmete analüüsi, laenuandja poolt analüüsitud pangakonto väljavõte, pensionikonto andmed ja maksehäireregistri väljavõtte. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ning VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4923,04 eurot, intress 365,09 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 4923,04 eurot, kokku 10 261,17 eurot. Hagi hind Arvestades hageja nõuet ning lähtuvalt TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 on tsiviilasja hind 10 261,17eurot. 3(4)

2-23-7571 Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 6 alusel kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja enne hagiavalduse kohtusse esitamist krediidi väljamaksmise kohustust täies ulatuses. Pärast hagi esitamist võttis kostja hagi õigeks. Kohus leiab, et kostja põhjustas oma käitumisega hagiavalduse kohtusse esitamist, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Toimiku materjalide kohaselt osales hageja kohtumenetluses oma lepingulise esindaja kaudu. Kohtul puudub hageja menetluskulude lõppnimekiri ja ka kostja seisukoht eelnimetatud menetluskulude kohta. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, s.o eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist, hageja menetluskulude lõppnimekirja kohtule esitamist ja kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirja osas seisukoha küsimist. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.