Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.12.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-117333
Kohtuasi
AS-i ÜHISTEENUSED hagi C.D vastu 40 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.11.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
C.D apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
48,44 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja (apellant) C.D (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 07.11.2024 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED kanda.
3.Mõista AS-ilt ÜHISTEENUSED C.D kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 100 eurot. Maakohtu menetluses ei ole C.Dl menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-24-117333 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 08.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse C.Dlt (kostja) 40 euro saamiseks, Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi 09.05.2024 võlgnikule makseettepaneku, võlgnik esitas nõudele vastuväite ning maksekäsuosakond lõpetas 28.05.2024 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 10.06.2024 Harju Maakohtule kostja vastu haginõuetele vastava hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja leppetrahvi 20 eurot ja sellelt hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 5,94 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot ning põhivõlalt alates 11.06.2024 kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Hagiavalduse kohaselt parkis kostjale kuuluv sõiduk (registrimärk XXXXXX) 06.05.2021 Tallinnas A. H. Tammsaare tee 49 asuvas hageja opereeritavas parklas. Parkimisala on tähistatud ning seal tohib parkida parkimiskella kasutades kuni 2 tundi tasuta. Parkimistingimuste p 7 järgi kohustub sõidukijuht vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Elektrooniline parkimisfiksaator parkimisaja alguse fikseerimiseks on täiendav võimalus, mida parkla valdaja ei pea võimaldama. Parkla operaatori tahet tuleb tõlgendada selliselt, et parklas on lubatud parkida üksnes algusaja fikseerimisega ning juhul kui seda ei ole võimalik teha, siis ei saa ka parkida. Seega juhul, kui elektrooniline parkimisautomaat ei töötanud, pidi sõidukijuht paigaldama parkimiskella sõidukis nähtavale kohale. Kostja ei ole tõendanud, et tema ja parkla valdaja vahel oleks olnud teistsugustel tingimustel kokkulepe. Kostja rikkus parkimistingimusi, sest sõidukis puudus parkimisõigust tõendav dokument. Kostja ei ole ka elektrooniliselt parkimist registreerinud ja kostja väide parkimisautomaadi rikke kohta ei ole usutav. Elektroonilise parkimisautomaadi logi kinnitab, et aparaat oli töökorras. Kuna kostja rikkus parkimiskorralduse nõudeid, koostas hageja talle leppetrahvinõude 20 eurot ja asetas selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole leppetrahvi tasunud. Kuna kostja on leppetrahvi tasumisega viivituses, peab ta VÕS § 113 lg 1 järgi tasuma hagejale ka viivist. Lisaks nõuab hageja kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel 20 euro ulatuses võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-24-117333 Kostja kinnitas, et parkis 06.05.2021 ca kell 12.45–13.15 talle kuuluva sõiduki Tondi K-Rauta parklasse, mis asub Tallinnas Tammsaare tee 49 ja mida haldab AS Ühisteenused. Kostja vastuväidete kohaselt registreeris ta parkimise algusaja kaupluses olnud parkimisautomaadis ca kell 12.45, st kostja parkis elektroonilise parkimisloa alusel. Kõik lepingust tulenevad parkimise algusaja fikseerimise vahendid ja viisid on juriidiliselt võrdse tähtsuse ja kaaluga. Poest väljudes avastas kostja koos temaga kaasas olnud isikuga klaasipuhasti vahelt leppetrahvi kviitungi. Samal ajal viibis parklas parkimiskorraldaja, kellelt kostja päris aru leppetrahvi väljastamise kohta ning selgitas, et auto parkimise algus sai vähem kui pool tundi tagasi fikseeritud parkimiskioskis. Parkimiskorraldaja kontrollis oma seadmest numbrimärgi XXXXXX alusel parkimisinfot, kuid ei suutnud seda tuvastada. Parkimiskorraldaja aktsepteeris võimalust, et parkimiskioskis, parkimiskorraldaja seadmes või internetiühenduses võis olla häire, mis tingis leppetrahvi kviitungi väljastamise. Parkimiskorraldaja teatas, et juhul kui tegemist on tehnilise rikkega, siis leppetrahv tühistatakse. Leppetrahvi kviitung jäi parkimiskorraldaja kätte. Kostja eeldas, et probleem sai lahendatud. Parkimisautomaat ei väljasta ühtegi paberkandjal ega elektroonilist kinnitust parkimisaja registreerimise kohta. Samuti ei väljasta see veateateid ega anna teada, kui süsteemis on viga. Seega ei ole kostjal võimalik parkimise algusaja registreerimist dokumentaalsete tõenditega kinnitada, kuid sündmuse ajal viibis kostja koos Yga, kes kinnitab parkimisaja registreerimist kirjaliku tunnistusega, samuti parkimiskorraldajalt saadud teavet. Kostja esitatud parkimisautomaadi logil puudub objektiivne väärtus. Logist ei nähtu sõidukite numbreid (sõidukite numbrid kaetud). Logi alusel ei saa kindlaks teha konkreetset sõidukit ja siduda seda konkreetse ajahetkega. Logist ei selgu, kas eeldatav viga esines parkimisautomaadis, parkimiskontrolöri käes olevas seadmes, internetiühenduses, tehnilises liidestuses erinevate seadmete vahel või eksis parkimiskontrolör ise millegagi. Kostja saab ainult oletada, sest mingit muud võimalust hageja süsteemide sisse näha tal ei olnud ega ole. Hageja viivitas ebamõistlikult kaua leppetrahvinõude esitamisega ning hageja nõue on aegunud. Sündmus toimus 06.05.2021 ja kuni maksekäsu kiirmenetluse alustamiseni 08.05.2024 ei olnud kostja hageja nõudest teadlik, sest hageja ei edastanud ühtki teadet leppetrahvinõude kohta. Jääb arusaamatuks, miks ootas hageja üle kolme aasta ja ei esitanud kostjale kohtuväliselt nõuet. Pooled oleksid saanud lahendada vaidluse kohturessurssi raiskamata. Hageja käitus vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 07.11.2024 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 45,94 eurot ja alates 11.06.2024 kuni leppetrahvi tasumiseni sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise.
4.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
kostja parkis sõiduki registrimärgiga XXXXXX 06.05.2021 hageja opereeritud Tallinnas A.H. Tammsaare tee 49 asuvas parklas; selles parklas oli sõiduki omanikul õigus parkida tasuta kaks tundi, kui ta fikseerib parkimise algusaja;
2-24-117333 -
-
parkimistingimuste p 7 nägi ette, et kui operaator võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses tasuta parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasil või armatuurlaual fikseerida nähtavale kohale asetatud parkimiskellaga; p 8 järgi võis lepingutingimuste rikkumisel operaator nõuda leppetrahvi tasumist kuni 57 eurot; parkimise algusaja tähistamiseks ei kasutanud kostja sõidukis parkimiskella; kostjale koostati 06.05.2021 kell 12.57 parkimiskorralduse nõuete eiramise eest leppetrahvinõue 20 eurot, leppetrahvinõue jäeti kostja sõiduki kojamehe vahele.
4.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja nõue aegunud. Leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 21.05.2021. Seega oleks nõue tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi aegunud 21.05.2024. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 08.05.2024, s.o ajal, mil nõue ei olnud veel aegunud.
4.3.Hageja ei ole ebamõistlikult viivitanud leppetrahvinõude esitamisega VÕS § 159 lg 2 tähenduses. Leppetrahvinõude asetamist sõiduki kojamehe vahele on kohtupraktikas loetud mõistlikuks viisiks selle kättetoimetamisel. Seega sai hageja leppetrahvinõude kätte. Hageja saatis kostjale 13.05.2024 e-kirja võla tasumise ettepanekuga. Seega oli kostjal võimalik tasuda leppetrahv enne, kui hageja esitas kohtule hagi.
4.4.Kostjal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi, leppetrahvi tasumisega viivitamise tõttu viivist ning sissenõudmiskulude hüvitamist.
4.4.1.Poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping. Parkimistingimuste järgimiseks tuli juhil igal juhul fikseerida parkimise algusaeg. Seda oli sõidukijuhil võimalik teha parkimiskella abil. Parkimistingimuste kohaselt tuli parkimise õigust andev dokument asetada armatuurlauale või esiklaasile. Kostja rikkus lepingut.
4.4.2.Kostja ei ole tõendanud, et ta ei rikkunud lepingut. Kostja väited, et ta fikseeris parkimise algusaja parkimisautomaadis, kui automaadil esines tehniline rike, ei ole usutavalt tõendatud. Kostja esitas kohtule Y allkirjastatud avalduse, milles viimane teatas, et ta viibis parklas leppetrahvi koostamise ajal; kostja fikseeris sõiduki parkimise algusaja parkimisautomaadis kell 12.45; tema ja kostja kohtusid parkimiskorraldajaga, kes selgitas tehnilise häire võimalusi ja võttis parkimistrahvi kviitungi enda kätte; parkimiskorraldajalt ei järgnenud täiendavat infot või taotlust edasisteks toiminguteks. Y kinnitus ei tõenda parkimisautomaadi tehnilist riket. Tema kinnituses toodud andmed on vastuolus teiste asjas esitatud tõenditega. Sõidukist tehtud fotodelt ei nähtu, et parkimiskorraldaja oleks olnud koos kostjaga sõiduki juures ning et parkimiskorraldaja oleks võtnud leppetrahvi kviitungi enda kätte, leppetrahvikviitung jäeti sõiduki kojamehe vahele. Sõiduki läheduses ühtegi isikut näha ei ole, mistõttu ei saa fotode alusel usutavalt järeldada, et kostja kohtus sõiduki juures parkimiskorraldajaga. Parkimisautomaadil riket ei esinenud. Hageja esitatud parkimisautomaadi logiandmete väljavõttelt nähtub, et kasutajad on 06.05.2021 saanud järjepidevalt registreerida sõidukite parkimisaegade algust. Parkimise algusaegu on seejuures fikseeritud ka täpselt kell 12:45 ning enne ja pärast seda. Asjakohatud on kostja väited, et logiandmetest ei nähtu konkreetsete sõidukite numbreid, mistõttu puudub tõendil objektiivne väärtus. Seadusest ei tulene, et kirjalikus tõendis peavad olema kajastatud kõigi isikute isikuandmed ja sõidukite andmed. Hagejal ei olnud vaja tõendada, millised konkreetsed sõidukid samal ajal samas parklas parkisid. Oluline on see, et logiandmete väljavõte koos sõidukist tehtud fotodega kogumis
2-24-117333 tõendavad, et kostja väited ei vasta tõele ning kostja esitatud kirjalikus kinnituses toodud andmed ei ole usaldusväärsed, sest need on vastuolus teiste tõenditega. Kui parkimisautomaat parkimise algusaja fikseerimist ei võimaldanud, oli kostjal võimalik kasutada parkimise algusaja fikseerimiseks parkimiskella.
4.5.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 375 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus parkimistingimuste p 7 tõlgendades ja kohaldades tähelepanuta, et selle järgi oli parkimise algusaja fikseerimiseks ette nähtud kolm juriidiliselt võrdse kaaluga võimalust, sh parkimine elektroonilise parkimisloa alusel, mis oli selles parklas tagatud. Sellist parkimise algusaja fikseerimise viisi kasutades ei tulnud kasutada parkimiskella. Kui parkimiskorraldaja võimaldab sel viisil parkimise algusaega fikseerida, siis peab ta tagama elektroonilise vahendi töökorra ja tehnilise toimimise ning vastutab parkimisandmete kogumise ja töötlemise, korrashoiu ning isikuandmete korrektse säilitamise ning nende tähtaegadest kinnipidamise eest. Kuna kostja kasutas parkimisautomaati, ei tõenda ilma parkimiskellata fotod kostja rikkumist. Kuna kostja ei ole väitnud, et ta viibis leppetrahvi väljastamise hetkel auto juures, on asjakohatud ja väärad maakohtu järeldused selle kohta, et fotodel ei ole ühtki isikut sõiduki juures näha. Selleks ajaks kui kostja tuli ja leppetrahvikviitungi avastas, olid fotod juba tehtud. Kostja esitas maakohtule tunnistaja kirjalikud ütlused, sest tavaline inimene ei fotografeeri ega salvesta muul viisil iga liigutust, sh parkimisaja fikseerimist parkimisautomaadis ja vestlust parkimiskorraldajaga. Kostja soovis sellega tõendada, et ta fikseeris parkimisautomaadis parkimise algusaja, mitte seda, et parkimisautomaat ei olnud töökorras. Seejuures ei ole kostja väitnud, et parkimisautomaat oli kindlasti tehniliselt korrast ära. Kostja tõi selle välja ühe võimalusena ja oletusena, miks talle leppetrahv väljastati. Kostja ei saa välja uurida ega selgitada, kuidas parkimiskorralduse süsteem toimib, selle eest vastutab parkimiskorraldaja. Asjakohatu ja eluvõõras on maakohtu järeldus, et kostjal oli võimalik kasutada parkimiskella, kui parkimisautomaat ei töötanud. Apellant ja tunnistaja sisenesid heas usus kauplusse ning pärast parkimise algusaja fikseerimist ei olnud neil teadmist, et parkimiskiosk ei toiminud nõuetekohaselt. Parkimisautomaat ei andnud veateadet. Alles pärast leppetrahvikviitungi avastamist kojamehe vahel tekkis oletus selle rikkest. Hageja esitatud parkimisautomaadi logiandmete väljavõttest ei selgu, et kostja ei ole oma auto parkimise algusaega parkimisautomaadis fikseerinud. Sellest selguvad üksnes anonüümsete parkijate parkimistoimingud teatud ajaperioodil. Tavapäraselt esitavad parkimiskorraldajad kohtule tõendina väljavõtte parkimiskioski logiandmetest, millega oleks võimalik tõendada parkimistoimingut konkreetse sõidukiga sõiduki registreerimisnumbri alusel.
2-24-117333 Vastustaja seisukoht
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja tõendas, et parkimisautomaat oli töökorras. Eelduslikult ei üritanud kostja parkimise algusaega registreerida või oli tegemist inimliku eksimusega parkimise algusaja fikseerimisel (nt apellant eksis sõiduki registreerimismärgi sisestamisel või jättis parkimise registreeringu kinnitamata). Parkimisaja valesti sisestamise riisikot kannab apellant. Maakohus ei ole tõendeid hinnates eksinud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise.
8.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.
9.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus asjas esitatud asjaolusid ja tõendeid arvestades ekslikult seisukohale, et kostja rikkus poolte vahel sõlmitud parkimislepingut.
9.1.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja parkis talle kuuluva sõiduki 06.05.2021 Tallinnas A.H. Tammsaare tee 49 asuvas Tondi K-Rauta kaupluse parklas, millega saab lugeda poolte vahel parkimislepingu sõlmituks. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja väljastas samal päeval kostjale 20 euro suuruse leppetrahvinõude parkimistingimuste rikkumise eest. Erimeelsust ei ole ka selle üle, et parkimistingimuste p 8 kohaselt oli hagejal õigus nõuda sõidukijuhilt leppetrahvi, kui sõidukijuht rikub lepingut. Pooled vaidlevad üksnes selle üle, kas kostja rikkus lepingut, st jättis sõidukit parkides fikseerimata parkimise algusaja.
9.2.Parkimistingimuste p 7 järgi kohustus sõidukijuht vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel; juhul, kui operaator võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses operaatori opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida vastavalt parklas kehtestatud tingimuste alusel (dtl 31). Parkla sissesõidu juures paiknes parkimisaja piirangu märk (dtl 30), mille puhul peab Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2022 määruse nr 12 (Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele) § 21 lg p 18 ja lisa 8 (tahvel 873 d) järgi olema parkimise algusaeg kontrollijale parkimiskellaga selgesti nähtavaks tehtud.
2-24-117333 Pooled ei vaidle selle üle, et selles parklas oli võimalik lisaks mehaanilisele parkimiskellale, mis jäetakse sõidukis nähtavale kohale, fikseerida parkimise algusaeg ka kaupluses asuvas parkimisautomaadis. Seda kinnitab mh asjaolu, et hageja esitas parkimisautomaadi logi väljavõtte. Seega võis sõidukijuht ajaliselt piiratud tasuta parkimiseks teha oma sõiduki parkimise algusaja nähtavaks kas sõidukisse nähtavale kohale paigutatud parkimiskellaga või sisestada parkimise algusaja fikseerimiseks vajalikud andmed parkimisautomaadis. Siinsel juhul ei ole kostja väitnud, et ta tegi parkimise algusaja nähtavaks sõidukisse jäetud parkimiskellaga. Kostja väitel registreeris ta parkimise parkimisautomaadis.
9.3.Kuna selles parklas oli võimalik fikseerida parkimise algusaeg nii sõidukisse jäetava parkimiskellaga kui ka andmete sisestamisega kaupluses asuvasse parkimisautomaati, tuli hagejal hagi rahuldamiseks tõendada, et kostja ei ole kummalgi viisil parkimise algusaega nähtavaks teinud. Hageja ei ole seda teinud. Hageja esitas hagiavalduses küll fotod selle kohta, et sõidukisse ei olnud nähtavale kohale parkimiskella paigutatud, kuid ei esitanud tõendeid selle kohta, et kostja sõidukit ei olnud parkimisautomaadis registreeritud. Hageja väitis 07.08.2024 seisukohas, et kostja ei ole registreerinud parkimist elektrooniliselt ja ei pidanud kostja väidet parkimisautomaadi rikke kohta usutavaks, kuid ei esitanud oma väidete kinnituseks ühtki tõendit. Pärast kostja vastuväidet ja hageja seisukohta juhtis maakohus 22.08.2024 kirjas (dtl 60) hageja tähelepanu sellele, et hagejal tuleb täiendavalt tõendada, et parkimisautomaadil ei esinenud tehnilist riket ning et kostja ei registreerinud sõiduki parkimist automaadis. Hageja esitas seepeale parkimisautomaadi logi väljavõtte ajavahemiku 06.05.2021 kell 10.57–12.57 kohta (dtl 65– 76), milles oli sõidukite registreerimisnumbrite tulp kinni kaetud. Selle tõendiga soovis hageja tõendada, et teised sõidukijuhid said samal ajal parkimist registreerida, st parkimisautomaadil ei saanud riket olla. Selle kohta, et kostja ei registreerinud oma sõidukit parkimisautomaadis, ei esitanud aga hageja ühtki tõendit, sh ei saa seda järeldada esitatud logist, kuna sellel on kõik sõidukite numbrimärgid kinni kaetud. Ka kostja vastavasisulisele apellatsioonkaebuse väitele ei ole hageja vastanud. Eeltoodut arvestades ei ole hageja tõendanud, et kostja jättis sõiduki parkimise parkimisautomaadis registreerimata. Kuna hageja ei ole hagi aluseks olevat asjaolu (kostja rikkumist) tõendanud, tuleb hageja leppetrahvinõue ja sellega seotud kõrvalnõuded jätta rahuldamata.
10.Lisaks märgib kolleegium, et seda, et kostja registreeris sõiduki parkimise parkimisautomaadis, kinnitab siinses asjas Y kirjalik kinnitus. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et see tõend ei ole usaldusväärne. Olukorras, kus isik registreerib parkimisautomaadis oma sõiduki, saab temaga koos viibinud isiku kirjalik kinnitus või kohtus tunnistajana antud ütlus olla praktiliselt ainuke võimalik tõend selle asjaolu kinnitamiseks. Sageli ei ole aga sõidukijuhil sellises olukorras üldse oma väidete kinnituseks võimalik tõendeid esitada. Seetõttu peab parkimiskorraldaja tõendama, et parkimisautomaadis ei ole registreeritud parkimise algusaega. Kuna siinsel juhul hageja ei tõendanud, et kostja sõiduki parkimise registreerimist ei nähtu parkimisautomaadi logist, siis ei ole tähtsust hageja väidetel selle kohta, et kostja kannab inimliku eksituse riisikot, kui ta sisestas vale numbri või jättis registreeringu kinnitamata. Küll aga märgib kolleegium, et ka eksliku numbri sisestamine oleks tuvastatav parkimisautomaadi logist ning sellisel juhul ei oleks alust arvata, et isik ei ole parkimise algusaega nähtavaks teinud. Ühtlasi tuleb parkimiskorraldajal tagada parkimise
2-24-117333 algusaja fikseerimine parkimisautomaadis selliselt, et inimesel on võimalik mõista, et andmed on edukalt sisestatud.
11.Ülaltoodud põhjendustel tühistab kolleegium maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Arvestades seda, et kosjal ei tekkinud maakohtu menetluses hüvitatavaid menetluskulusid ja tema ainsaks menetluskuluks on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 100 eurot, mida saab pidada mõistlikuks ja vajalikuks kuluks, määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 1 järgi kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsioonimenetluse kuluna 100 eurot.
13.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.