Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

(3) 30.05.2000.a. kassaraamatusse juurdekirjutuse, dokumendiliigina 0 kassadokumendid kande 000026, „- 30000.00“ selgitusega „panka“. Puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument ja AS-i A. P. Eesti Ühispanga ega Hansapanga pangakontodele raha laekunud ei ole.Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 30000 krooni. (4) 31.10.2000 päevaraamatusse dokumendiliigis 0 kassadokumendid juurdekirjutuse kande 000064 kontole 1001 Kroonikassa II „– 30000.00“ selgitusega „panka“ ja kande kontole 1151 Ühispank „30000.00“ selgitusega “panka “. 30000 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument ja AS-i A. P. Eesti Ühispanga ega Hansapanga pangakontodele raha laekunud ei ole. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 30000 krooni. (5) 14.02.2001.a. päevaraamatusse dokumendiliigis 0 kassadokumendid juurdekirjutuse kande 000010, kontol 1001 Kroonikassa II „ – 15000.00“ selgitusega „panka“ ja kontol 1151 Ühispank „15 000.00 “ selgitusega “panka “. 15000 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument ja AS-i A. P. Eesti Ühispanga ega Hansapanga pangakontodele raha laekunud ei ole. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu ASile A. P. varalise kahju 15000 krooni. (6) 30.06.2001.a. päevaraamatusse juurdekirjutuse dokumendiliigi 5 muud dokumendid kandes 000201 asjakohastele kirjenditele, tegi juurdekirjutuse kontol Kroonikassa II „-24 777.00“ selgitusega „755489“ ja kontol 1151 Ühispank „24777.00“ selgituseta. 24777.00 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument ja AS-i A. P. Eesti Ühispanga ega Hansapanga pangakontodele raha laekunud ei ole. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 24777 krooni. (7) 13.05.2002.a. päevaraamatusse dokumendiliigis 0 kassadokumendid juurdekirjutuse kande 000039 kontol 1001 Kroonikassa II „-39 117.00“ selgitusega „panka“ ja kontol 1111 EEK AS Hansapank „39117.00“ selgitusega „panka“. 39 117 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument ja AS-i A. P. Eesti Ühispanga ega Hansapanga pangakontodele raha laekunud ei ole. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 39117.00 krooni. (8) 27.05.2002.a. päevaraamatusse dokumendiliigis 0 kassadokumendid juurdekirjutuse kande 000037 kontole 1001 Kroonikassa II „-38 652,60“ selgitusega „panka“ ja kontole 1151 Ühispank „38652.60“ selgitusega „panka“. 38652.60 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument ja AS-i A. P. Eesti Ühispanga ega Hansapanga pangakontodele raha laekunud ei ole. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 38652.60 krooni. (9) 05.09.2002.a. päevaraamatusse dokumendiliigis 0 kassadokumendid juurdekirjutuse kande 000073 kontol 1001 Kroonikassa II „-30 000.00“ ja selgituse „panka“ ning kontol 1151 Ühispank „30000.00“ ja selgituse „panka“. 30000 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument ja AS-i A. P. Eesti Ühispanga ega Hansapanga pangakontodele raha laekunud ei ole. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu ASile A. P. varalise kahju 30000 krooni. (10) 20.11.2002.a. päevaraamatusse dokumendiliigis 0 kassadokumendid juurdekirjutuse kande 000096 kontol 1001 Kroonikassa II „-16 160.00“ selgitusega „panka“ ning kontol 1151 Ühispank

„16160.00“ selgitusega „panka“, mis kajastub kassaraamatus kandena 0 000096 „-16 160.00 panka“. Sellest summast jõudis Ühispanka üksnes 4000 krooni , ülejäänud summa kohta puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument ja AS-i A. P. Eesti Ühispanga ja Hansapanga pangakontodele raha laekunud ei ole. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu ASile A. P. varalise kahju 12160 krooni. (11) 26.11.2002.a. päevaraamatusse dokumendiliigis 0 kassadokumendid juurdekirjutuse kande 000098 asjakohastele kirjenditele: kontol 1151 Ühispank „11000.00“ selgitusega „panka“ ja kontol 1001 Kroonikassa II selgitusega „panka“, tegi juurdekirjutuse kande kontol 1001 Kroonikassa II „25 900.00“ selgitusega „panka“ ja kande kontol 1111 EEK AA Hansapank „25900.00“ selgitusega „panka“. Kassaraamatus kajastub kande 0 00098 all samal päeval kaks kannet „-11000.00“ ja „25900.00“, mõlemad selgitusega „Panka“. Panka jõudis 11 000 krooni, 25 900 krooni kohta puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument ja AS-i A. P. Eesti Ühispanga ja Hansapanga pangakontodele raha laekunud ei ole.Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu ASile A. P. varalise kahju 25900 krooni. (12) 21.05.2003.a. juurdekirjutuse kande 8 620 kontol 11100-00-000 kassa, krediit „35000.00“ ja kande kontol 23510-00-000 võlad emaettevõttele, deebet „35 000.00“. Summa kajastub pearaamatus ja aastakoondis panka viiduna, kuid AS-i A. P. Eesti Ühispanga ja Hansapanga pangakontodele raha laekunud ei ole ning 35000 krooni kohta puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument.Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 35000 krooni. (13) 16.09.2003.a. juurdekirjutuse kande 8 591 kontole 11100-00-000 kassa, krediit „5 000.00“ ja kontole 11201-00-000 A/arve EÜP, deebet „5000.00“. Summa kajastub pearaamatus ja aastakoondis panka viiduna, kuid AS-i A. P. Eesti Ühispanga ja Hansapanga pangakontodele raha laekunud ei ole ning 5000 krooni kohta puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 5000 krooni. (14) 17.09.2003.a. juurdekirjutuse kande 7 836 kontol 11100-00-000 kassa, krediit „5000.00„ ja kande kontol 11201-00-000 A/arve EÜP, deebet „5000.00“. Summa kajastub pearaamatus ja aastakoondis, panka viiduna koos samal päeval tehtud kandega 8588, 5000 krooni. Ühispanka on laekunud 5000 krooni, teist 5000 krooni AS-i A. P. Eesti Ühispanga ja Hansapanga pangakontodele laekunud ei ole ning selle kohta puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 5000 krooni. (15) 01.10.2003.a. juurdekirjutuse kande 9 606 kontole 11100-00-000 kassa, krediit „5 500.00„ ja kontol 11200-00-000 A/a pangas HP deebet „5500.00“. Summa kajastub pearaamatus ja aastakoondis, panka viiduna, kuid AS-i A. P. Eesti Ühispanga ja Hansapanga pangakontodele raha laekunud ei ole ning 5500 krooni kohta puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 5500 krooni. (16) 16.10.2003.a. juurdekirjutuse kande 9 614 kontol 11100-00-000 kassa, krediit „40 000.00“ ja kontol 22900-00-000 summad selgitamisel, deebet „40000.00“. Summa kajastub pearaamatus ja aastakoondis, kuid ei ole seostatav ühegi tehingu ega arvega. Samuti ei ole summa laekunud AS-i A. P. Eesti Ühispanga ja Hansapanga pangakontodele ning 40000 krooni kohta puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 40 000 krooni.

(17) 07.11.2003.a. juurdekirjutuse kande 10 515 kontol 11100-00-000 kassa, krediit „7700.00“ ja kontol 11201-00-000 A/arve EÜP, deebet „7 700.00“. Summa kajastub pearaamatus ja aastakoondis, Ühispank viiduna, kuid AS-i A. P. Eesti Ühispanga ja Hansapanga pangakontodele raha laekunud ei ole ning 7700 krooni kohta puudub muu väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 7 700 krooni. (18) 10.12.2003.a. juurdekirjutuse kande 11 493 kontol 11100-00-000 kassa, krediit „15000.00„ ja kontol 11200-00-000 A/a pangas HP, deebet „15000.00“. Summa kajastub pearaamatus ja aastakoondis, Hansapank viiduna, kuid AS-i A. P. Eesti Ühispanga ja Hansapanga pangakontodele raha laekunud ei ole ning 15000 krooni kohta puudub muu väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 15 000 krooni. (19) 18.12.2003.a. juurdekirjutuse kande 11 494 kirjetega kontol 11100-00-000 kassa, krediit „15000.00„ ja kontol 11200-00-000 A/a pangas HP, deebet „15000.00“. Summa kajastub pearaamatus ja aastakoondis, Hansapank viiduna, kuid AS-i A. P. Eesti Ühispanga ja Hansapanga pangakontodele raha laekunud ei ole ning 15000 krooni kohta puudub muu väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 15000 krooni. (20) 22.12.2003.a. juurdekirjutuse kande 11 496 kontol 11100-00-000 kassa, kreedit „7900.00„ ja kontol 11200-00-000 A/a pangas HP, deebet „7 900.00“. Summa kajastub pearaamatus ja aastakoondis, Hansapank viiduna, kuid AS-i A. P. Eesti Ühispanga ja Hansapanga pangakontodele raha laekunud ei ole ning 79000 krooni kohta puudub muu väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 7900 krooni. B) omastas 08.02.1999 ja 09.02.2004 kokku 10322 krooni vahetult AS-i A. P. klientidelt saadud raha, jättes sissetulekuorderitega laekunud summad raamatupidamises kajastamata ja sularahakassasse panemata. (1)

(1) 31.07.1999.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 5 muud dokumendid kandes 000111 asjakohastele kirjenditele kontol 1210 ostjatelt laekumata arved „-10262.04“ selgitusega „sise“, kontol 1295 hüvituskonto „10262.04“ selgitusega „sise“, kontol 1295 hüvituskonto „10262.04“ selgitusega „sise“, kontol 2210 hankijate tasumata arved „10262.04“ selgitusega „sise“, kontol 2250 võlg sidusettev.kaupade eest „33327.32“ selgitusega „sise“, kontol 2210 hankijate tasumata arved „-31806.97“ selgitusega „sise“ ja kontol 2220 võlg emaettev.kaupade eest „– 1520.35“ selgitusega „sise“. Tegi kandes juurdekirjutuse kirjend kontol 1001 Kroonikassa II „66191,09“ selgitusega „sise“ ja varjamaks raha omandamist, kirjend kontol 1690 ettemaksed hankijatele „66191,09“ selgitusega „sise“. Kirjetega on tehtud kroonikassast dokumenteerimata sularaha ettemaks hankijatele ja 31.08.1999 juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 5 muud dokumendid kandes 000120, asjakohastele kirjenditele : kontol 2112 ettemaks autode eest „336167.85“ selgitusega „Omega 500257“, kontol 3011 uued autod „-284888.00“ selgitusega „Omega“, kontol 4011 uued autod „243843.01“ selgitusega „uued 9908“, kontol 1601 uued autod „243843.01“ selgitusega „uued autod 9908“, kontol 2112 ettemaks autode eest „423589.00“ selgutusega „Fontera“, kontol 3011 uued autod „- 421489.00“ selgitusega „Fontera“, kontol 1690 ettemaksed hankijatele „ – 366703.22“ selgitusega „Fontera“, kontol 4011 uued autod „366703.22“ selgitusega „Fontera“, kontol 1520 ostu käibemaksu ettemaks „ – 51279.85“ selgitusega „uued 9908“ ja kontol 3071 ARK „-2100.00“ selgitusega uued 9908“. Tegi kandes juurdekirjutuse kirjed kontol 1690 ettemaksed hankijatele „-66191,09“ selgituseta ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 1520 ostu käibemaksu ettemaks „66191,09“ selgituseta. 66191.09 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid rahasumma edasise liikumise kohta puuduvad väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 66191,09 krooni. (2) 16.02.2000.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 5 muud dokumendid kandes 000052 asjakohastele kirjenditele kontol 1295 hüvituskonto „1105.00“ selgitusega „kodukaup K. O.“ ja kontol 1151 Ühispank, „-1105.00“ selgitusega „kodukaup K. O.“. Tegi kandes juurdekirjutuse kirjend kontol 1001 Kroonikassa II, „-25 000.00“ selgitusega “Kodukaup K. O.” ja varjamaks raha omandamist, kirjend kontol 2210 Hankijate tasumata arved, „25000.00“ selgitusega „Kodukaup K. O.“. 16.02.2000 on AS-i A. P. Ühispanga kontolt tehtud OÜ-le Kodukaupade Grupp ülekanne 1105 krooni. 25000 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid tehtud kirjed ei seostu ühegi hankija võlgnevustega ega teiste hankijate ja arvetega, puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 25 000 krooni. (3) 29.02.2000.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 5 muud dokumendid kandes 000061 (I kd tl 279), asjakohastele kirjenditele kontodel 4434, 4071, 4041,4461, 4441, 4425, 4423, 4427,1520, kahele kirjele kontol 1310, kõik selgitusega „maj.kulu“ ja kirjele kontol 1001 kroonikassa II „-7981.75“ selgitusega “JM“. Tegi kandes juurdekirjutuse kirjend kontol 1001 Kroonikassa II „-25 000.00“ selgitusega “Maj. Kulu” ja varjamaks raha omandamist, kirjend kontol 2210 Hankijate tasumata arved „25000.00“ selgitusega „maj.kulu“. Eelnimetatud kirjend ei ole seostatav ühegi hankijaga ega võlgnevuses oleva arvega.25000 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 25 000 krooni. (4) 24.03.2000.a. päevaraamatusse dokumendiliigis 5 muud dokumendid juurdekirjutuse kande 000014, milles kirjend kontol 1001 Kroonikassa II „-20 000.00“ selgitusega “Kassa” ja varjamaks raha omandamist, kirjend kontol 2210 Hankijate tasumata arved „20000.00“ selgitusega „kassa“. Kirjed ei seostu ühegi hankija ega võlgnevuses oleva arvega. 20000 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 20 000 krooni.

(5) 24.04.2000.a. päevaraamatusse dokumendiliigis 5 muud dokumendid juurdekirjutuse kande 000128, kirjetega kontol 1001 Kroonikassa II „-15 000.00“ selgitusega “Maj. Kulu” ja kontol 1310 Arveldused aruand. isikute „15000.00“ selgitusega „maj.kulu“. Lausendi kohaselt pidi toimuma töötajale majanduskulude avanssi väljamaks, kuid puudub kassa väljaminekuorder, kuigi kanne kajastub kassaraamatus. Kanne on seostatav konto 1310 arveldused aruandvate isikutega kaudu dokumendiliigis 5 muud dokumendid 05.05.2000 juurdekirjutuse kandega 000159, milles kirjend kontol 1310 arveldused aruand. isikutega „-15 000.00“ selgitusega „maj.kulu“ ja varjamaks raha omandamist, kirjend kontol 4041 Varuosad „15000.00“ selgitusega „maj.kulu“. 15000 krooni kohta tehtud kanded ei seostu ühegi arve, isiku ega varuosaga ning puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 15 000 krooni. (6) 11.05.2000.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigis 2 ostudokumendid kandes 001748, asjakohastele kirjenditele : kontol 2201 hankijate tasumata arved „400.00“ selgitusega „009722 R. OÜ“ ja kontol 1111 EEK AA Hansapank „-400.00“ selgitusega „009722 R. OÜ“. Tegi kandes juurdekirjutuse kirjend kontol 2210 hankijate tasumata arved „35000.00“ selgitusega „009722 R. OÜ“ ja varjamaks raha omandamist, kirjend kontol 1001 kroonikassa II „-35000.00“ selgitusega „009722 R. OÜ“. Samal päeval on Hansapangast tasutud ülekandega OÜ-le R. varuosade eest 04.05.2000.a. konteeritud arve nr 108788 alusel 400 krooni , mille kohta on tehtud kanne 009722. 35000 krooni ei seostu R. OÜ ühegi teise arvega, samuti ühegi teise hankija ega arvega. Summa kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 35 000 krooni. (7) 20.06.2000.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigis 2 ostudokumendid kandes 002112, asjakohastele kirjenditele : kontol 2210 hankijate tasumata arved „420.85“ selgitusega „009914 L. AS“ ja kontol 1111 EEK AA Hansapank „-420.85“ selgitusega „009914 L. AS“. Tegi kandes juurdekirjutuse kirjendi kontol 1001 Kroonikassa II „-57 000.00“ selgitusega “009914 L. AS” ja varjamaks raha omandamist, kirjend kontol 2210 Hankijate tasumata arved „57000.00“ selgitusega „009914 L. AS “. Juurdekirjutus kirjendid ei seostu kaubasaatjale L. AS tasumistega ja 20.06.2000 kanne 009914 seostub üksnes AS L. 09.06.2000 konteeritud arvega summale 420.85 krooni, mis tasuti ülekandega AS-i A. P. Hansapanga kontolt koos teise arvega. 57000 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, ei seostu ühe teise hankija ega arvega, puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 57 000 krooni. (8) 03.08.2000.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 2 ostudokumendid kandes 002795, asjakohastele kirjenditele : kontol 2210 hankijate tasumata arved „9000.00“ ja kontol 1001 kroonikassa II „-9000.00“ ühesuguste selgitusega „0120278 A. P. AS“. Tegi kandes juurdekirjutuse kirjendi kontol „1001 Kroonikassa II -12 000.00“ selgitusega “010278 A. P. AS” ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 2210 Hankijate tasumata arved „12000.00“ selgitusega „010278 A. P. AS “. 12000 krooni kohta tehtud kanded ei ole seostatavad teiste arvetega, samuti ühegi teise hankijaga. Summa kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 12 000 krooni. (9) 11.08.2000.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 2 ostudokumendid kandes 002801, asjakohastele kirjetele: kontol 2210 hankijate tasumata arved „1229.00“ selgitusega 010282 A. P. AS“ ja kontol 1001 kroonikassa II „-1229.00“ selgitusega „ 010282 A. P. AS“. Tegi kandes juurdekirjutuse kirjendi kontol 1001 Kroonikassa II „-11 000.00“ selgitusega “010282 A. P. AS” ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 2210 Hankijate tasumata arved „11000.00“ selgitusega „010282 A. P. AS“. Juurdekirjutus kirjendid ei seostu kaubasaatja A. P. AS selgituses tooduga, sest kandes 010282, 11.08.2000 on konteeritud arvega summale 1229.00 krooni. 11000

krooni ei seostu kaubasaatja – A. P. AS teiste arvetega ja reaalselt on tasutud 11.08.2000 A. A. kassasse koos teiste maksetega üksnes 1229 krooni. 11 000 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 11 000 krooni. (10) 25.08.2000.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 2 ostudokumendid kandes 002805, asjakohastele kirjenditele: kontol 2210 hankijate tasumata arved „500.00“ selgitusega „010286 A. P. AS“ ja kontol 1001 Kroonikassa II „– 500.00“ selgitusega “010286 A. P. AS“. Tegi kandes juurdekirjutuse kirjendi kontol 1001 Kroonikassa II „-10 000.00“ selgitusega “010286 A. P. AS” ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 2210 Hankijate tasumata arved „10000.00“ selgitusega „010286 A. P. AS“. 25.08.2000 on tasutud A. P. AS kassasse teiste hulgas 500 krooni. 10000 krooni ei seostu kaubasaatja – A. P. AS teiste arvetega. 10 000 krooni kohta tehtud juurdekirjutus kirjendid ei seostu teise arvete ega hankijaga. Summa kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 10 000 krooni. (11) 03.10.2000.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 5 muud dokumendid kandes 000322, seitsmele asjakohasele auto komisjonimüüki kajastavale kirjendile: kontol 1210 ostjatelt laekumata arved „23000.00“ selgitusega „ Omega“, kontol 2091 võlg komisjoniautode eest „21500.00“ selgitusega „Omega“, kontol 3031 komisjoniautod „-1271.19“ selgitusega „Omega“, kontol 2420 käibemaks müügilt“ -228.81“ selgitusega „Omega“, kontol 1111 EEK AA Hansapank „15000.00“ selgitusega „Omega“, kontol 1001 Kroonikassa II „ 8000.00“ selgitusega „Omega“ ja kontol 1210 ostjalt laekumata arved“ -23000.00“ selgitusega „Omega“. Tegi kandes juurdekirjutuse kirjendi kontol 2091 võlg komisjoniautode eest „21500.00“ selgitusega „ Omega“ ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol „1001 Kroonikassa II – 21500.00“ selgitusega „Omega“. 21500 krooni kohta tehtud juurdekirjutuse kirjendid ei seostu teise arvetega ega tehingutega. Summa kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 21500 krooni. (12) 13.11.2000.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 5 muud dokumendid kandes 000342, asjakohastele kirjenditele: kontol 4425 pank „81.00“ selgitusega „teenus“ ja kontol 1111 EEK AA Hansapank „-81.00“ selgitusega „teenus“. Tegi kandes juurdekirjutuse selgituseta kirjendi kontol „ 1001 Kroonikassa II „– 10000.00“ ja varjamaks raha omandamist, selgituseta kirjendi kontol 2220 võlg emaettev. kaupade eest „10000.00“. 10000 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid ei seostu ühegi A. T. AS arve ega tehinguga. Puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 10 000 krooni. (13) 21.11.2000.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 5 muud dokumendid kandes 000344, asjakohastele kirjenditele: kontol 4425 pank „6.00“ selgitusega „teenus“ ja kontol 1111 EEK AA Hansapank „-6.00“ selgitusega „teenus“. Tegi kandes juurdekirjutuse kirjendi kontol 1001 Kroonikassa II „-20 000.00“ selgitusega „teenus“ ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 2220 Võlg emaettev. Kaupade ees „20000.00“ selgitusega „teenus“. 20000 krooni kohta tehtud kanded ei seostu A. T. AS ega teiste isikute arvete ega tehingutega. Summa kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 20 000 krooni. (14) 23.11.2000.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 5 muud dokumendid kandes 000346, asjakohastele kirjenditele: kontol 4425 pank „30.00“ selgitusega „teenus“ ja kontol 1111 EEK AA Hansapank „-30.00“ selgitusega „teenus“. Tegi kandes juurdekirjutuse kirjendi kontol 1001 Kroonikassa II „-10 000.00“ selgitusega „teenus“ ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 2220 Võlg emaettev. Kaupade ees „10000.00“ selgitusega „teenus“. 10000 krooni kohta tehtud kanded ei seostu A. T. AS ega teiste isikute arvete ega tehingutega. Summa kajastub

kassaraamatus väljaminekuna, kuid puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 10 000 krooni. (15) 30.12.2000.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 0 kassadokumendid kandes 000081, asjakohastele kirjenditele: kontol 1001 kroonikassa II „10000.00“ selgitusega „kegel 301663“, kontol 1210 Ostjatelt laekumata arved “-10000.00“ selgitusega „301663“ ja kontol 1151 Ühispank „10000.00“ selgitusega „pank“. Tegi juurdekirjutuse kirjendi kontol 1001 Kroonikassa II „ -55 000.00“ selgitusega „panka“, millest laekus Ühispanka 10000 krooni ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 1611 varuosad „45000.00“ selgitusega „VO“. 45000 krooni kajastub kassaraamatus 55000 kroonises kirjendis väljaminekuna, kuid 45000 krooni kohta puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 45000 krooni. (16) 31.03.2001.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 5 muud dokumendid kandes 000087, asjakohastele kirjenditele: kontol 4463 oma autode kindlustus „1170.00“ selgitusega „Omega 4 kuu“, kontol 1550 tulevaste perioodide kulu „-1179.00! selgitusega „Omega 4 kuu“, kontol 4600 põhivara I grupp „5995.00“ selgitusega „ amort“, kontol 1860 põhivara kulum I grupp „-5995.00“ selgitusega „amort“, kontol 4610 põhivara II grupp „12134.75“ selgitusega „amort“, kontol 1870 põhivara kulum II grupp“ -12134.75“ selgitusega „amort“, kontol 4495 erisood-ga maksustatud kulu“ 669.00“ selgitusega „3 auto sots“, kontol 2512 võlg sotsmaks „-669.00“ selgitusega „3 auto sots“, kontol 4496 erisoodust tulumaks „528.00“ selgitusega „3 auto tm“, kontol 2410 tulumaks „-528.00“ selgitusega „3 auto tm“, kontol 4426 arvutid „1000.00“ selgitusega „lits 199835“, kontol 1550 tulevaste perioodide kulu „-1000.00“ selgitusega „lits 199835“, kontol 4062 hoolduse materjalid „1000.00“ selgitusega „2003 lits“, kontol 1550 tulevaste perioodide kulu “1000.00“ selgitusega „2003 A. T.“, kontol 3220 teenus edasimüügiks „2488.00“ selgitusega „sise“, kontol 3231 kindlustus „ -2488.00“ selgitusega „sise“, kontol 3220 teenus edasimüügiks“ 4682.00“ selgitusega „ pesu“, kontol 3072 autopesula „-4682.00“ selgitusega „pesu“, kontol 1220 ema/tütarettev laekumata arved „1457.80“ selgitusega „ sise“, kontol 1210 ostjalt laekumata arved „1457.80“ selgitusega „sise“, kontol 2110 ostjate ettemaks kaupade eest „ – 3099.99“ selgitusega „kulud“, kontol 1210 ostjatelt laekumata arved „3099.99“ selgitusega „kulud“, kontol 2220 võlg emaettevõttele kaupade ees „100000.00“ selgitusega „kulud“ ja kontol 1210 ostjatelt laekumata arved „100000.00“ selgitusega „kulud“. Tegi juurdekirjutuse kirjendi kontol 1001 kroonikassa II „70000.00“ selgitusega „kulud“ ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 1210 ostjalt laekumata arved „70000.00“ selgitusega „kulud“. 70000 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid kirjendid ei seostu ühegi hankija, arvete ega tehingu. Puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 70 000 krooni. (17) 12.04.2001.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 0 kassadokumendid kandes 000019, asjakohastele kirjenditele: kontol 1151 Ühispank „17000.00“ selgitusega „panka“ ja kontol 1001 Kroonikassa II „-17000.00“ selgitusega „panka“. Tegi juurdekirjutuse kirjendi kontol 1001 kroonikassa II „-45000.00“ selgitusega „panka“ ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 2210 hankijate tasumata arved „45000.00„ selgitusega „panka“. 45000 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 45 000 krooni. (18) 23.05.2001.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 5 muud dokumendid kandes 000157, asjakohastele kirjenditele: kontol 4425 pank „18.00“ selgitusega „ teenus“ ja kontol 1111 EEK AA Hansapank „-18.00“ selgitusega „ teenus“. Tegi juurdekirjutuse kirjendi kontol 1001 Kroonikassa II „-20 000.00“ selgitusega „teenus“ ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 1210 Ostjatelt laekumata arved „20000.00“ selgitusega „teenus“. 20 000 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid ei seostu ühegi ostja, arve ega tehinguga. Puudub väljaminekut

tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 20 000 krooni. (19) 31.05.2001.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 5 muud dokumendid kandes 000166, asjakohastele kirjenditele: kontol 1111 EEK AA Hansapank „37424.43“ selgitusega „kulu“, kontol 2010 tagatiseta võlakohustused “-37242.43“ selgitusega „kulu“, kontol 4463 oma autode kindlustus „1170.00“ selgitusega „Omega VI kuu“, kontol 1550 tulevaste perioodide kulu „ 1179.00“ selgitusega „Omega VI kuu“, kontol 4600 põhivara I grupp „5995.00“ selgitusega „amort“, kontol 1860 põhivara kulum I grupp „-5995.00“ selgitusega „amort“, kontol 4610 põhivara II grupp „12134.75“ selgitusega „amort“, kontol 1870 põhivara kulum II grupp“ -12134.75“ selgitusega „amort“, kontol 4495 erisood-ga maksustatud kulud „669.00“ selgitusega „3 auto sots“, kontol 2512 võlg sotsmaks „-669.00“ selgitusega „3 auto sots“, kontol 4496 erisoodustuse tulumaks „528.00“ selgitusega „3 auto tm“, kontol 2410 tulumaks „-528.00“ selgitusega „3 auto tm“, kontol 4426 arvutid „1000.00“ selgitusega „lits. 199835“, kontol 1550 tulevaste perioodide kulu „-1000.00“ selgitusega „lits. 199835“, kontol 4428 kirjandus & perioodika „500.00“ selgitusega „Eesti post“, kontol 1550 tulevaste perioodide kulu „-500.00“ selgitusega „Eesti Post“, kontol 4463 oma autode kindlustus „2823.00“ selgitusega „leks“, kontol 1550 tulevaste perioodide kulu „-2823.00“ selgitusega „leks“, kontol 3041 varuosas „309.50„ selgituseta , kontol 3231 kindlustus „ -309.50“ selgituseta, kontol 1220 ema/tütarettev laekumata arved „ -5226.50“ selgitusega „kulu“, kontol 1210 ostjalt laekumata arved „5226.50“ selgitusega „kulu“, kontol 1690 ettemaksed hankijatele“ 4717.50“ selgitusega „kulu“, kontol 1611 varuosad „4717.50“ selgitusega „kulu“. Tegi juurdekirjutuse kirjendi kontol 1001 Kroonikassa II „-10 000.00“ selgitusega „kulu“ ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 1210 Ostjatelt laekumata arved „10000.00“ selgitusega „kulu“. 10 000.00 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid ei seostu ühegi ostja, arve ega tehinguga. Puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 10 000 krooni. (20) 06.09.2001.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 5 muud dokumendid kandes 000270, asjakohastele kirjenditele: kontol „4425 pank 15.00 teenus“ ja kontol „1111 EEK AA hansapank -15.00 teenus“. Tegi juurdekirjutuse kirjendi kontol 1001 Kroonikassa II „-30 000.00“ selgituseta ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 2220 võlg emaettev.kaupade eest „30000.00“ selgituseta. 30000 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid ei seostu A. T. AS-iga seotud arve ega tehinguga. Puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 30 000 krooni. (21) 21.09.2001.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 5 muud dokumendid kandes 000276, asjakohastele kirjenditele: kontol 4425 pank „600.00“ selgitusega „terminali teenus“ ja kontol 1111 EK AA hansapank „-600.00“ selgitusega „terminali teenus“. Tegi väär summaga kirjendi kontol 1001 Kroonikassa II „-7000.00“ selgitusega „755099“ ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 2110 ostjate ettemaks kaupade eest „70000.00“ selgitusega „755099“. Selgituses on näidatud arve nr 755099, 07.02.2001. Ostjale on tagastatud 575 krooni 24.02.2001.a. tellimuse tühistamisega. Puudub 6426 krooni väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Samas kandes tegi juurdekirjutuse kirjend kontol 1001 Kroonikassa II „-30 000.00“ selgituseta ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol „2220 võlg emaettev.kaupade eest „30000.00“ selgituseta. 30000 krooni kohta tehtud kirjend ei ole seostu ühegi A. T. AS-iga seotud arve ega tehinguga. 7000 krooni ja 30000 krooni väljaminek kajastub kassaraamatus. Samas 6425 krooni ja 30000 krooni kohta kanded ei seostu ühegi arve ja tehinguga. Puuduvad väljaminekut tõendavad raamatupidamisdokumendid. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 36 425 krooni. (22) 09.01.2002.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 5 muud dokumendid kandes 000012, asjakohastele kirjenditele: kontol 2512 võlg sotsmaks „38383.00“ selgitusega „sots maks“, kontol 1111 EEK AA Hansapank „ - 38383.00“ selgitusega „sots“, kontol 2340 isiku tulumaks

„19121.00“ selgitusega „TM“, kontol 1111 EEEK AA Hansapank „-19121.00“ selgitusega „tm“, kontol 2340 isiku tulumaks „8000.00“ selgitusega „TM“, kontol 1111 EEEK AA Hansapank „8000.00“ selgitusega „tm“, kontol 2512 võlg sotsmaks „446.00“ selgitusega „2 auto sots“, kontol 1111 EEK AA Hansapank „ -446.00“selgitusega „2 auto sots“, kontol 2410 tulumaks „352.00“ selgitusega „2 auto tm“ , kontol 1111 EEK AA Hansapank „-352.00“ selgitusega „2 auto tm“, kontol 4425 pank „36.00“ selgitusega „teenus“ ja kontol 1111 EEK AA Hansapank „-36.00“ selgitusega „teenus“. Tegi juurdekirjutuse kirjendi kontol 1001 Kroonikassa II „-17 000.00“ selgituseta ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 1210 Ostjatelt laekumata arved „17000.00“ selgitusega „maksud“. 17000 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid ei seostu ühegi ostja, arve ega tehinguga. Puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 17 000 krooni. (23) 31.01.2002.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 5 muud dokumendid kandes 000028, asjakohastele kirjenditele: kontol 4461 oma transport-kütus „3753.00“ selgitusega „maj.kulu“, kontol 4441 remondikulud „3712.00“ selgitusega „maj kulu“, kontol 4041 varuosad „1921.00“ selgitusega „maj kulu“, kontol 4434 muud majanduskulud „456.77“ selgitusega „maj.kulu“, kontol 1520 ostu käibemaksu ettemaks „1023.88“ selgitusega „maj.kulu“, kontol 1310 arveldused aruand. isikutega „-10866.65“ selgitusega „maj kulu“, kontol 1310 arveldused aruand.isikutega „10866.65“ selgitusega „maj kulu“, kontol 1001 kroonikassa II „-10866.65“ selgitusega „maj kulu“, kontol 1550 tulevaste perioodide kulu „635.59“ selgitusega „parkla“, kontol 1550 tulevaste perioodide kulu „635.59“ selgitusega „maj kulu“, kontol 1520 ostu käibemaksu ettemaks „228.82“ selgitusega „maj kulu“, kontol 1310 arveldused aruand isikute „-1500.00“ selgitusega „ maj.kulu“, kontol 1310 arveldused aruand isikute „1500.00“ selgitusega „maj kulu“, kontol 1001 kroonikassa II „-1500.00“ selgitusega „maj kulu“. Tegi juurdekirjutuse kirjendi kontol 1001 kroonikassa II „-17000.00„ selgitusega “maj kulu“ ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 1210 ostjatelt laekumata arved „17000.00“ selgitusega „maj kulu“. 17000 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid ei seostu ühegi ostja, arve ega tehinguga. Puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 17 000 krooni. (24) 28.02.2002.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 1 müügidokumendid“ kandes 001144, asjakohastele kirjenditele: kontol 1295 Hüvitusfond „-1102.00“ selgitusega „016489 C. O“ ja kontol 1210 ostjatelt laekumata arved „1102.00“ selgitusega „016489 C. O“. Tegi juurdekirjutuse kirjendi kontol 1001 Kroonikassa II „-32739,85“ selgitusega „701272 C. O“ ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 1295 Hüvituskonto „32739,85“ selgitusega „701272 C. O“. 32739.85 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna. Kirjendid ei seostu ühegi arve ega tehinguga, mis kinnitaks C. OÜ võlgnevuse teket, samuti ei seostu summa ühegi teiste ostja, arve ega tehinguga. Puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 32739,85 krooni. (25) 31.03.2002.a juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 5 muud dokumendid kandes 000087, teistele asjakohastele kuulõpu 54 finantskirjendile (I kd tl 310) ja tegi juurdekirjutuse kirjendi kontol 1001 Kroonikassa II „-50000.00“selgitusega „kulud“ ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 1520 ostu käibemaksu ettemaks „50000.00“ selgitusega „kulud“, mida ei ole reaalselt võimalik teha. 50000 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid ei seostu ühegi arve ega tehinguga. Puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 50000 krooni. (26) 23.04.2002.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 1 müügidokumendid kandes 002224, asjakohastele kirjenditele: kontol 1295 Hüvituskonto „7880.00“ selgitusega „016861 V. AS“ ja kontol 1210 Ostjalt laekumata arved „-7880.00“ selgitusega „016861 V. AS“. Tegi juurdekirjutuse kirjendi kontol 1001 Kroonikassa II „- 33667.35“ selgitusega „756608 V. AS“ ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 1295 hüvituskonto „33667.35“ selgitusega „756608 V.

AS “. 33667.35 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna. Kirjendid ei seostu ühegi arve ega tehinguga, mis kinnitaks V. AS-ile nimetatud summa tasumist, samuti ei seostu summa ühegi teiste ostja, arve ega tehinguga. Puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 33667,35 krooni. (27) 22.07.2002.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 1 müügidokumendid kandes 000216, asjakohastele kirjenditele: kontol 4425 pank „30.00“ selgitusega „teenus“ ja kontol 1111 EEK AA Hansapank „-30.00“ selgitusega „teenus“. Tegi juurdekirjutuse kirjendi kontol 1001 Kroonikassa II „-37500.00“ selgitusega „teenus“ ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 1520 „ostu käibemaksu ettemaks“ „37500.00“ selgitusega „teenus “, mida ei ole reaalselt võimalik teha. 37500 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid ei seostu ühegi ostja, arve ega tehinguga. Puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise 37500.00 krooni. (28) 11.09.2002.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 1 müügidokumendid kandes 000262, asjakohastele kirjenditele: kontol 4500 muu rahaline „1085.00“ selgitusega „ireg.kanne“, kontol 4500 muu rahaline „100.00“ selgitusega „ireg.kanne“, kontol 1111 EEK AA Hansapank „1210.00“ selgitusega „ireg.kanne“, kontol 4500 muu rahaline „25.00“ selgitusega „ireg.kanne“, kontol 4425 pank „30.00“ selgitusega „ireg.kanne“ ja kontol 1111 EEK AA Hansapank „-30.00“ selgitusega „ireg.kanne“. Tegi juurdekirjutuse kirjendi kontol 1001 Kroonikassa II „-17000.00“ selgitusega „panka“ ja varjamaks raha omandamist, selgituseta kirjendi kontol 1520 ostu käibemaksu ettemaks „17000.00“, mida ei ole reaalselt võimalik teha. 17000 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid ei seostu ühegi ostja, arve ega tehinguga. Puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 17 000 krooni. (29) 13.09.2002.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 1 müügidokumendid kandes 000264, asjakohastele kirjenditele: kontol 4425 pank „3.00“ selgitusega „teenus“ ja kontol 1111 EEK AA Hansapank „-3.00“ selgitusega „teenus“. Tegi juurdekirjutuse kirjendi kontol 1001 Kroonikassa II „-20000.00“ selgitusega „teenus“ ja varjamaks raha omandamist, selgituseta kirjendi kontol 1520 ostu käibemaksu ettemaks „20000.00“, mida ei ole reaalselt võimalik teha. 20 000 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid ei seostu ühegi ostja, arve ega tehinguga. Puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 20 000 krooni. (30) 15.10.2002.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 0 kassadokumendid kandes 000078 asjakohasele kirjendile: kontol 1151 ühispank „9000.00“ selgitusega „panka“. Tegi juurdekirjutuse kirjendi kontol 1001 Kroonikassa II „-49000.00“ selgitusega „panka“ ning varjamaks raha omandamist, selgituseta kirjendi kontol 2220 võlg emaettev. kaupade eest „40000.00“. Ühispanka laekus 9000 krooni. 40 000 krooni kajastub kassaraamatus väljaminekuna, kuid ei seostu ühegi ostja, arve ega tehinguga. Puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 40 000 krooni. D) omastas ajavahemikul 28.09.2000 kuni 22.08.2003 sularaha 14 korral kokku 188993.40 krooni ja tegi raamatupidamise programmi kirjendeid, märkides A. T. AS-le tasaarveldamiseks kuuluvate arvete tasumist sularahas. (1) 28.09.2000.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse dokumendiliigi 2 ostudokumendid kandes 002901 asjakohastele kirjenditele: kontol 2220 võlg emaettev kaupade eest „- 985.20“ selgitusega „109416 AS A. T.“, kontol 1611 varuosad „834.91“ selgitusega „109416 AS A. T.“, kontol 1520 ostu käibemaksu ettemaks „150.29“ selgitusega „109416 AS A. T.“, kontol 1611 varuosad „50000.00“ selgitusega „109416 AS A. T.“, kontol 1520 ostu käibemaksu ettemaks „9000.00“ selgitusega „109416 AS A. T.“ ja kontol 2220 võlg emaettev. Kaupade eest „-59000.00“ selgitusega

„109416 AS A. T.“. Tegi juurdekirjutuse kirjendi kontol 1001 Kroonikassa II „-40000.00“ selgitusega „109416 AS A. T.“ ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 2220 võlg emaettev. Kaupade eest „40000.00“ selgitusega „109416 AS A. T.“. 40 000 krooni kohta tehtud kirjendid ei seostu A. T. AS-iga seotud arvete ja tehinguga. Puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 40000.00 krooni. (2)10.11.2000.a. juurdekirjutuse päevaraamatusse kontol 5 muud dokumendid kandes 000341 asjakohastele kirjenditele: kontol 2512 võlg sotsmaks „31534.00“ selgitusega „sots maks“, kontol 2430 isiku tulumaks „22140.00“ selgitusega „üksik TM“, kontol 2511 võlg palk „7418.00“ selgitusega „Martinson“, kontol 2512 võlg sotsmaks „669.00“ selgitusega „auto sots maks“, kontol 2410 tulumaks „528.00“ selgitusega „3 auto TM“, kontol 4425 pank „33.00“ selgitusega “teenus“ ja kontol 1111 EEK AA Hansapank „-62322.00“ selgitusega „Maksud, teenused“. Tegi juurdekirjutuse kirjendi kontol 1001 Kroonikassa II „-10000.00“ selgitusega „maksud, teenused“ ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 2220 võlg emaettev.kaupade eest „10000.00“ selgitusega „maksud, teenused“. 10 000 krooni kohta tehtud kanded ei ole seostatavad ühegi A. T. AS-iga seotud arve ja tehinguga. Puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 10000.00 krooni. (3)ajavahemikul 05.07.2001 kuni 24.07.2001 tegi kassaraamatusse A. T. AS-ist 30.03.2001.a. AS-ile A. P. tasaarvelduseks saadetud kirja nr 57 täitmist näitavat kümme väärat kannet kontol 1001 kroonikassa II dokumendiliigis 2 ostudokumendid, näidates kassast sularaha väljamakseid järgmiselt: − 05.07.2001 kande 002632 „-7407.00“ selgitusega „AS A.“, milline summa seostub A. T. AS tasaarvelduskirjas nr 57 (edaspidi kiri) näidatud arvega 203267 , 27.07.2000; − 10.07.2001 kande 002635 „-8687.00“ selgitusega „109238 AS A.“, summa seostub kirjas arvega 203392, 22.08.2000; − 10.07.2001 kande 002637 „-10536.70“ selgitusega „109241 AS A.“, summa seostub kirjas arvega 203325, 07.08.2000; − 13.07.2001 kande 002638 „-11498.10“ selgitusega „109347 AS A.“, summa seostub kirjas arvega 203466, 05.09.2000; − 17.07.2001 kande 002636 „-6155.70 selgitusega „109240 AS A.“, summa seostub kirjas arvega 203300, 31.07.2000; − 17.07.2001 kande 002640 „-1127.50“ selgitusega „109240 AS A.“, summa seostub kirjas arvega 203487, 12.09.2000; − 17.07.2001 kande 002641 „-5090.30“ selgitusega „109240 AS A.“, summa seostub kirjas arvega 203500 , 13.09.2000; − 18.07.2001 kande 002639 „-7716.70“ selgitusega „109351 AS A.“, summa seostub kirjas arvega 203480, 11.09.2000; − 20.07.2001 kande 002633 „-7786.40“ selgitusega „109233 AS A.“, summa seostub kirjas arvega 203409, 28.08.2000 ja − 24.07.2001 kande 002634 „-6988.00“ selgitusega „109235 AS A.“, summa seostub kirjas arvega 2033998, 25.08.2000. Kokku summas 72993.40 krooni A. T. AS-ile sularahas arveid Aivar Palu ei maksnud, samuti ei seostu kanded A. T. AS-iga seotud teiste arve ega tehinguga. Puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument.

Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 72993,40 krooni. (4)28.07.2003.a. pearaamatusse juurdekirjutuse kande 8 625, kuhu tegi kirjendi kontol 11100-00-000 kassa kreedit „31000.00“ ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 23510-00-000 Võlad emaettevõttele deebet „31000.00“. Aivar Palu A. T. AS-ile sularahas arveid ei maksnud, samuti ei seostu kanne ühegi A. T. AS-iga seotud arve ega tehinguga. Puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 31000.00 krooni. (5)22.08.2003.a. juurdekirjutuse kande 8 626, kuhu tegi kirjendi kontol 11100-00-000 Kassa kreedit „35000.00“ ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 23510-00-000 Võlad emaettevõttele deebet „35000.00“. Aivar Palu A. T. AS-ile sularahas arveid ei maksnud, samuti ei seostu kanne ühegi A. T. AS-iga seotud arve ega tehinguga. Puudub väljaminekut tõendav raamatupidamisdokument. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 35000.00 krooni. E) omastas ajavahemikul 27.05.1999 kuni 25.02.2003 kokku kuuel korral summas 206451.90 krooni ja näitas juurdekirjutuse kirjenditega sularaha tasumist N. A. I. OÜ-le, N. G. OÜ-le ja K. OÜ-le. (1) 27.05.1999 päevaraamatusse dokumendikontol 5 muud dokumendid juurdekirjutuse kande 000072, kuhu tegi kirjendi kontol 1001 Kroonikassa II „-45737.00“ selgitusega „N.A Ida“ ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 2210 hankijate tasumata arved „45737.00“ selgitusega „N.A Ida“. 45737 krooni väljaminek kajastub kassaraamatus, kuid ei seostu N. A. I. OÜ ühegi arve ega tehinguga. Puuduvad makset tõendavad raamatupidamisdokumendid. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 45737.00 krooni. (2)28.06.1999.a. päevaraamatusse dokumendikontol 0 kassadokumendid juurdekirjutuse kande 000070, kuhu tegi kirjendi kontol 1001 Kroonikassa II „-33000.00“ selgitusega „N. A. I.“ ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 2210 hankijate tasumata arved „33000.00“ selgitusega „N. A. I.“. 33000 krooni väljaminek kajastub kassaraamatus, kuid ei seostu N. A. I. OÜ ühegi arve ega tehinguga. Puuduvad makset tõendavad raamatupidamisdokumendid. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 33000.00 krooni. (3)29.11.1999.a. päevaraamatusse dokumendikontol 2 ostudokumendid juurdekirjutuse kandes 003648 asjakohastele kirjenditele: kontol 2210 hankija tasumata arved „-23097.45“ selgitusega „107744 N. G. OÜ“ , kontol 4041 Varuosad „19574.11 selgitusega „N. G. OÜ“ ja kontol 1520 ostu käibemaksu ettemaks „3523.34“ selgitusega „N. G. OÜ“ . Tegi juurdekirjutuse kirje kontol 1001 Kroonikassa II „-70000.00“ selgitusega „N. G. OÜ “ ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 2210 hankijate tasumata arved „70000.00“ selgitusega „N. G. OÜ “. 70000 krooni väljaminek kajastub kassaraamatus, kuid ei seostu N. A. I. OÜ ühegi arve ega tehinguga. Puuduvad makset tõendavad raamatupidamisdokumendid. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 70000.00 krooni. (4)04.04.2000.a. päevaraamatusse dokumendikontol 0 kassa dokumendid juurdekirjutuse kande 000022 , kuhu tegi kirjendi kontol 1001 Kroonikassa II „-30000.00“ selgitusega „K. “ ja varjamaks raha omandamist, kirjendi kontol 2210 hankijate tasumata arved „30000.00“ selgitusega „K. “. 30000 krooni väljaminek kajastub kassaraamatus, kuid ei seostu AS K.G K. ühegi arve ega tehinguga. Puuduvad makset tõendavad raamatupidamisdokumendid. Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 30000.00 krooni. (5)28.01.2003.a. kontol 11100-00-000 kassa, juurdekirjutuse kande 8 611 - tasumiste sisestamine sularahas ja varjamaks raha omandamist, märkis selgituseks „N. G. OÜ“, kuid ilma viiteta 23 431 krooni väljamakse alusele.Väljamakse kajastub pearaamatus kassas, kuid puuduvad väljaminekut tõendavad raamatupidamisdokumendid. Raha N. G. OÜ-le ei laekunud ega laekunud AS-i A. P.

Eesti Ühispanga ega Hansapanga pangakontodele.Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS-ile A. P. varalise kahju 23431 krooni. (6)25.02.2003.a. kontol 11100-00-000 kassa, juurdekirjutuse kande 8 612 - tasumiste sisestamine sularahas ja varjamaks raha omandamist, märkis selgituseks „N. G. OÜ“, kuid ilma viiteta 4283.90 krooni väljamakse alusele.Väljamakse kajastub pearaamatus kassas, kuid puuduvad väljaminekut tõendavad raamatupidamisdokumendid. Raha N. G. OÜ-le ei laekunud ega laekunud AS-i A. P. Eesti Ühispanga ega Hansapanga pangakontodele.Valduses oleva sularaha omastamisega tekitas Aivar Palu AS A. P. varalise kahju 4283.90 krooni. F) samuti tema töötades pearaamatupidajana ja olles kohustatud raamatupidamise siseeeskirjade p.4.1.4 kohaselt sularaha maksmisel kassast arvelduskontole koostama kassa väljamineku orderi ning vastavalt töökorraldusel pidi hoidma A. P. AS-ile kuuluvat sularaha Pärnus XXXXXXXX XXX XXX asuvas kontoris seifis, ei hoidnud raha alles, vaid omastas ajavahemikul 01.01.2004 kuni 19.03.2004 kassast tema valduses olevat raha 93 567 krooni. Seega tema, talle usaldatud muu võõra vara ebaseadusliku enda kasuks pööramisega suures ulatuses pani toime KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus ei soostunud kaitsjate kriitikaga, et kohus ei määranud raamatupidamisekspertiisi ning selle tõttu ei saanud nemad tutvuda raamatupidamislike algdokumentidega. Kohus märkis, et kõik dokumendid asuvad kriminaalasja juures ning kaitsjatel oli kogu kohtumenetluse vältel võimalik kontrollida etteheidetava märkuse paikapidamatust. Kaitsjad on kriminaalasja koopia saanud ning pole esitanud täiendavaid taotlusi algdokumentidega tutvumiseks. Väide, et hinnang ei ole sõltumatu, kuna tehtud töö eest maksti tasu, ei ole tõsiseltvõetav. Ka tunnistaja S. S. kinnitas, et tööle asudes ei saanud ta mingeid juhiseid, mida otsida. Seetõttu ei kahelnud kohus teostatud sõltumatu hinnangu objektiivsuses ja usaldusväärsuses. Selle taotluse osas märgitakse veel, et KrMS § 276 lg 1 p 3 annab kohtule võimaluse täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamisest keelduda, kui taotluse tähtsus ei ole vastavuses tõendite kogumiseks mineva ajakulu või saamisraskustega. Olles juba pidanud pädevaks ja piisavaks OÜ B. R. sõltumatut hinnangut, ei pidanud kohus enam raamatupidamisekspertiisi vajalikuks teostada. Seda enam, et kohtus osalenud tunnistajate hinnangul kulunuks sellisele ettevõtmisele 7-liikmelisel meeskonnal vähemalt aasta. Määrava tähtsusega oli kohtu hinnangul siinjuures ka A. Palu enda ülestunnistus, et tema tegi libakandeid, millel reaalne sisu puudus. Kohus tegi kindlaks, et kogu sularaha jõudis A. Palu kätte, kellel oli kohustus järgida edaspidi seaduslikke juhiseid. Ei enne kriminaalmenetluse algust ega ka selle ajal ei ole leidunud tõendeid, et kellelgi teisel ilma A. Palu teadmata oleks olnud võimalust omastada ettevõttele kuulunud sularaha. Dokumentaalselt on tõendatud, et süüdistuses märgitud ulatuses sularaha saabus ettevõttesse, ent peale süüdistatava kätte jõudmist kadusid raamatupidamislikud jäljed, st sularaha ei jõudnud omaniku kontole, millest saab teha ainult järelduse, et süüdistatav omastas selle. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et A. P. AS raamatupidamises Aivar Palu poolt korraldatud ja kohtulikult tõendatud segadus teeniski eesmärki peita kuriteo jälgi. Ainult temal oli võimalus raha omastada ja ta tegigi seda, pöörates võõra vara enda kasuks. Asja enda kasuks pööramise korral ei ole vaja tõendada omastaja varalist kasu ega kannatanu varalist kahju. Piisab, kui süüdlane peab asja endale ja jätab omaniku talle kuulunud asjast kestvalt ilma (RKKK 3-1-1-81-04 p 6). Teadmatus, mida A. Palu omastatud rahaga tegi, ei saa muuta sellele teole antavad õiguslikku hinnangut. Kohus tuvastas, et AS A. P. sularahakassast on ajavahemikul 06.08.1999 kuni 22.03.2004 süüdistatava poolt omastatud 1 833 564.24 krooni. Kohus osundas samas, et prokurör loobus kohtumenetluses süüdistuses kuue episoodi osas. Otsuses märgitakse, et KrMS § 301 paneb sellisel juhul kohtule kohustuse isik nimetatud kuriteoepisoodides õigeks mõista, jättes siiski alles võimaluse isiku tsiviilõiguslikuks vastutuseks. Kohus rahuldaski TsK § 448 lg 1 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel esitatud tsiviilhagi süüdistuses osundatud ulatuses, s.o 1 833 564.24 krooni suuruses summas.

3.2 Kõnealuses hinnangus asutakse ka seisukohale, et raamatupidamist korraldanud isiku poolt on põhjustatud kahju 1 944 646 krooni ja 64 senti. A. Palule esitati süüdistus aga 1 833 564.24 krooni omastamises. Kohtuotsusest ei nähtu, millises osas vastavate alajaotuste kaupa peab kohus kõnealust hinnangut õigeks, millisele osale hinnangus ta kohtuotsuse tegemisel tugineb ning millises osas peab seda ebaõigeks. Samuti nähtub „sõltumatust hinnangust“ asjaolu, et ei teostatud AS A. P. ja kolmandate isikute raamatupidamise (sh kassadokumentide) täielikku kontrolli. Seejuures tuleneb ka tunnistaja S. S.i ütlustest, et kõiki süüdistuses märgitud ajaperioodi puudutavaid sularahakviitungeid üle ei kontrollitud ning ta ei ole kindel, kas kõik kassasse kirjutatud raha oli ka reaalselt sisse tulnud. See aga tingikski raamatupidamisalase ekspertiisi teostamise. Vastava ekspertiisita ei ole käesolevas kriminaalasjas võimalik rääkida kriminaalasja objektiivsest, täielikust ja igakülgsest uurimisest. 3.3 Kaitsjad on jätkuvalt seisukohal, et raamatupidamislikud kanded, isegi kui need on ebaõiged, ei tõenda omastamist ega kahju tekkimist/tekitamist. A. Palu ei ole enda kinnitusel kassast raha võtnud ning tõendamata on seegi, kas AS A. kassas üldse oli sularaha süüdistuses kirjeldatud ulatuses. Kaitsjate poolt esitatud tõendite ja sõltumatust ekspertiisiallikast pärineva tõendi kogumise võimaluse põhjendamatu kõrvaleheitmine kohtu poolt viis paratamatult kriminaalasja kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuseni, mis on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks. Maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ka sellega, et kohtuotsuse põhiosas on kohus käsitlenud „näitena“ vaid ühte süüdistusaktis kirjeldatud episoodi. 3.4 Kohus on vääralt kohaldanud ka materiaalõigust. Kohtu väide, et peale süüdistatava kätte jõudmist kadusid raamatupidamislikud jäljed, st sularaha ei jõudnud omaniku kontole, millest saab teha ainult järelduse, et süüdistatav selle omastas, on oletuslik. Samuti on mistahes tõendiga täielikult tuvastamata, kas ja kelle kasuks väidetav vallasasi või muu vara pöörati. Ka ei nähtu kohtulahendist, millistele tõenditele tuginedes on kohus teinud õiguslikku tähendust omava konstateeringu KarS § 201 subjektiivse koosseisu esinemisse süüdistatava käitumises. 3.5 Apellandid leiavad, et täiesti asjakohatud on endiste AS A. P. audiitorite T. V., A. O-A. ja K. L. ütlused. Keegi nimetatud isikutest ei tea mingit informatsiooni tõendamiseseme asjaolude kohta. Asjakohatuks tõendiks on apellantide hinnangul ka J. R. ütlused, kes AS A. P. raamatupidamisdokumentide kontrolli ei teostanud. Asjakohatu on samuti tunnistaja A. O. lähtuv informatsioon, kuivõrd nimetatud isik vaid vaatas üle S. S. poolt koostatud hinnangu. 3.6 Apellantide hinnangul ei oma õiguslikku tähendust kriminaalmenetluse eelselt antud mistahes kinnitused/omaksvõtud väidetava kahju tekitamise kohta. A. Palu on kogu kriminaalmenetluse jooksul eitanud süüdistusaktis kirjeldatud teo toimepanemist. Apellantide hinnangul ei leidu kriminaalasja materjalide hulgas mingeid objektiivseid tõendeid omastamise toimepaneku kohta A.Palu poolt. A.Palu ei ole küll eitanud libakannete tegemist AS A. P. raamatupidamises, kuid süüdistatava kinnitusel oli selle põhjuseks juhtkonna soov näidata paremas valguses aktsiaseltsi majandustulemusi. 3.7 Kaitsjad leiavad, et kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav, samuti puuduvad kohtuotsuses motiivid. Süüdistatava kaitsjad esitasid maakohtule ka väited süüdistatava käitumises KarS § 31 sätestatud teo õigusvastasust välistava asjaolu ning KarS § 39 sätestatud süüd välistava keelueksimuse esinemise kohta. Täiesti põhjendamatult on kohus jätnud ka need väited süüdistatava süüküsimuse lahendamisel arvestamata.

3.8 Kohus on vääralt lahendanud ka tsiviilhagi. Kaitsjad esitasid kohtumenetluses väite, mille kohaselt ei vasta tsiviilhagi TsMS-s sätestatud nõuetele ega võimalda seetõttu süüdistataval ennast piisavalt kaitsta. Kohus jättis aga nimetatud kaitsjate pöördumise tähelepanuta. TsMS § 5 lg 1 kohaselt toimub hagimenetlus üksnes poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Tsiviilhageja viitas hagiavalduses, et poolte vahel on töölepinguline suhe. Täiesti ootamatult on kohus aga sellest faktist irdunud ning tsiviilkohtumenetluse võistlevuse põhimõtet eirates asunud seisukohale, et poolte vahel oli hoopis lepinguväline võlasuhe, viidates seejuures TsK § 448 ja VÕS § 1045 lg 1 p-le 5. Kooskõlas RKKK lahendiga nr 3-1-1-60-07 ei või kohtu poolt tsiviilhagi lahendamisel kohaldatav õigusnorm aga tulla pooltele üllatusena. 3.9 Kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnormi ka tsiviilkahju aegumise osas. Vastavalt ITVS § 6 lg-le 1 on töösuhetest tulenevate rikutud õiguste kaitseks kohtusse pöördumise tähtaeg neli kuud. Kuivõrd süüdistatava töösuhe lõppes 16.04.2004.a ning tööandjale oli selleks ajaks teada süüdistatava väidetava kahju tekitamise fakt, möödus süüdistatava vastu nõude esitamise tähtaeg 16.08.2004.a. Seega saabus nimetatud kuupäevas tsiviilhagi osas õigusrahu ning süüdistataval puudub TsÜS § 142 tulenevalt juriidiline kohustus neid täita. Isegi kui eeldada, et süüdistatava ja AS A. P. vahel oli muu lepinguline suhe, aegunuks sellest tulenev nõue TsÜS § 146 lg 1 kohaselt hiljemalt 16.04.2007.a ning kui ka teoreetiliselt eeldada, et süüdistatava ja AS A. P. vahel tekkis 16.04.2004.a lepinguväline võlasuhe, aegunuks ka sellest tulenev nõue TsÜS § 150 lg 1 kohaselt hiljemalt 16.04.2007.a. 3.10 Kohtuotsusest nähtuvalt loobus prokurör osaliselt süüdistusest A. Palu vastu. Kohus leiab õigesti, et sellisel juhul tuleb isik nimetatud kuriteoepisoodides õigeks mõista. KrMS § 310 lg 2 kohaselt jätab kohus õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel tsiviilhagi läbi vaatamata. Kohtuotsusest paraku ei nähtu, et kohus oleks jätnud õigeksmõistetud osas tsiviilhagi läbi vaatamata. Apellantide hinnangul on kohus rikkunud sellega oluliselt kriminaalmenetlusõiguse ülalviidatud normi. 3.11 Apellatsioonis vaidlustatakse ka süüdistavale mõistetud karistust. KarS § 56 lg-st 2 tulenevalt peab kohus mõistma isikule leebeima võimaliku karistuse, mis isiku süü suurust ja teisi isikuomadusi arvestades võib mõjutada isikut edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Vaidlustatud kohtuotsusest põhjendatud analüüsi mõistetud karistuse osas aga ei nähtu ning kohus piirdub vaid paljasõnalise konstateeringuga, milleni jõudmise tee ei ole süüdistatava jaoks jälgitav. Süüdistatav ei ole väidetava kuriteo toimepanemisest möödunud rohkem kui 5 aastase perioodi jooksul pannud toime ühtegi õigusrikkumist. Tema vastu esitatud tsiviilnõue on alusetu ja aegunud. Seega on temale vangistuse kui äärmusliku karistuse mõistmine kindlasti põhjendamatu ka KarS § 56 lg-s 2 sätestatud materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamine. Sama ebaõige ja põhjendamatu on ka temal viis aastat pärast süüteo väidetavat toimepanemist keelata veel kolmeks aastaks töötamine raamatupidajana ning KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kolme aasta jooksul ca kahe miljoni krooni maksmise kohustuse panemine, sest niivõrd lühikese ajaga ei ole sellise kohustuse täitmine võimalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus tuleb A. Palu süüküsimuse lahendamist puudutavas osas jätta sisuliselt muutmata. Küll leiab ringkonnakohus, et kohtuotsus tuleb osaliselt tühistada tsiviilhagi puudutavas osas. Enda seisukohta motiveerides osundab kriminaalkolleegium esmalt mõningatele materiaalõiguslikele ning sellega haakuvatele menetlusõiguslikele asjaoludele (I), hindab seejärel A. Palu süü tõendatust (II), lahendab siis tsiviilhagisse puutuvad küsimused (III) ning annab viimasena hinnangu süüdistatavale mõistetud karistusele (IV). Nimetatud küsimustes on ringkonnakohtu seisukohad järgmised. I

raskendavat toimet omava karistusseaduse tagasiulatuva jõu keelu rikkumisest KarS § 5 lg 3 tähenduses. 5.3 Kohtuvaidlustel maakohtus loobus prokurör süüdistuse episoodidest, mis pandi toime 06.08.1999, 08.02.1999, 31.07.1999, 27.05.1999 ja 28.06.1999 (kd 9, tlk 66; maakohtu otsuse lk 18 on ekslikult märgitud veel loobumine 9.02.1999 episoodist, millist süüdistuses aga tervikuna ei sisaldu). Võistleva kohtumenetluse tingimustes on süüdistusest loobumine kohtule siduv (KrMS § 14 lg 2 ls 1) ning on õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise aluseks (KrMS § 14 lg 2 ls 2 ja § 301). Sellega seoses peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohtu otsuse motiveerivas osas on küll märgitud, et sellisel juhul tuleb isik õigeks mõista (lk 33), kuid sellele vastavat otsustust ei sisaldu kohtuotsuse resolutsioonis. See puudus tuleb lugeda menetlusõiguse rikkumiseks, mida ringkonnakohtu istungil tunnistas ka riiklik süüdistaja. Ringkonnakohtu istungil loobus riiklik süüdistaja veel osategudest, millised pandi toime 22.10.1999 ja 29.11.1999. Seega tuleb ka nendes osategudes A. Palu suhtes teha õigeksmõistev otsus, vaatamata asjaolule, et materiaalõiguslikult on selline käsitlus väär. Samas omab see süüdistusest osaline loobumine ning teatud teoosades õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine mõju ka esitatud tsiviilhagi lahendamise küsimusele (vt otsuse p 22). Samas soostub kriminaalkolleegium prokuröri seisukohaga, et kui leiab tõendamist süüdistuses kirjeldatud osategude (arvestades seejuures süüdistusest osalise loobumisega) toimepanemine ehk siis raha omastamine A. Palu poolt, on tegemist jätkuva süüteoga p-s 5.1 kirjeldatud põhimõtete alusel. Raha omastamise süstemaatilisus ning järjepidevus mitmete aastate vältel ei jäta sellisel juhul teoühtsuse jaatamises mingisugustki kahtlust. Kõnealuses küsimuses on ringkonnakohtu seisukoht järgnev. II

7.1 Kui ringkonnakohus jätab rahuldamata kaitsjate taotluse teatud täiendava tõendi kogumiseks, on teise astme kohus võrreldes maakohtuga mõnevõrra teistsuguses seisus. Maakohus jättis kaitsjate taotluse rahuldamata esmajoones põhjusel, et kohtu hinnangul oli tõendamiseseme asjaolude kohta riikliku süüdistaja poolt esitatud tõend usaldusväärne ning teisalt ka põhjusel, et esitatud taotluse tähtsus ei olnud kohtu hinnangul vastavuses tõendite kogumiseks mineva ajakulu ja saamisraskusega (KrMS § 276 lg 1 p 3). Ringkonnakohus saab neid tõendite kogumisest keeldumise aluseid hinnata aga esmajoones maakohtu otsuse seaduspärasust hinnates, mh siis ka seda, kas taotletud tõendi kogumata jätmine on kaasa toonud kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse (väidetava) ebapiisava tõendusmaterjali tõttu. Teisisõnu – ringkonnakohtul oleks alus taotluse rahuldamiseks, kui kohtuotsuse lugemise ning kriminaalasja materjalidega tutvumise tulemil jõuaks kriminaalkolleegium veendumusele, et teostamata on jäänud ekspertiis, mis tõsikindlalt võiks muuta kohtu järeldusi tõendamiseseme asjaolude suhtes. Seda arusaama kinnitab ka kehtiv õigus ja kohtupraktika. Nimelt sätestab KrMS § 60 lg 2, et tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Vastavalt KrMS § 61 lg-le 1 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Seejuures ei näe Kriminaalmenetluse seadustik ette asjaolusid, mille tõendamine oleks aprioorselt võimalik üksnes eksperdi arvamuse alusel. Seega on ekspertiisi määramine nõutav üksnes juhul, kui tõendamiseseme asjaolu tuvastamiseks on vaja vastata küsimusele, mille lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitteõiguslike eriteadmiste alusel (vt RKKKo 3-1-1-35-06, p 7.5). Käesoleval juhtumil tuleb ringkonnakohtu hinnangul seda aga eitada ja kriminaalkolleegium asub seisukohale, et kogutud ning kohtule esitatud tõenditele antava hinnangu tulemusel on tõsikindlalt sedastatav, et A. Palu pani toime talle süüks arvatavad raha omastamisele suunatud osateod, mis moodustavad ühtse terviku jätkuva süüteo mõttes. 7.2 Nõustuda ei saa seega väitega, et ilma taotletud ekspertiisi teostamiseta on vastavasisulise järelduse tegemine (s.o A. Palu süüküsimuse lahendamine) tervikuna võimatu; kogutud tõendite kogumis hindamine ei jäta kahtlust, et A. Palu pani süüdistuses näidatud ulatuses (arvestades siinkohal ka süüdistusest osalist loobumist prokurör poolt) toime AS A. P. vara omastamise KarS § 201 mõttes. Seega – erinevalt maakohtust saab ringkonnakohus kaitsjate esitatud taotluse tagasi lükata ka põhjendusel, et see vaidlustatav asjaolu on leidnud piisava usaldusväärsuse ning kindlusega tõendamist. Selleni saab jõuda maakohtu siseveendumuse kujunemist hinnates ning ka omapoolselt kriminaalasjas kogutud tõendeid vaagides. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et teatud tõendi kogumise vajalikkust tuleb hinnata esitatud kaitseversiooni valguses. Kui see leiab ilmselgelt ümberlükkamist juba kogutud tõendite taustal, puudub igasugune vajadus neid kaitseväiteid väidetavalt kinnitavate tõendite täiendavaks kogumiseks, nagu seda käesoleval juhul taotlevad apellandid. Argumendid, millele tuginevalt saab käesolevas kriminaalasjas vastuvaidlematult rääkida A. Palu süü tõendatusest KarS § 201 mõttes, oleksid järgmised.

lisakandeid (tunnistaja G. N. ütlused kd 8, tlk 143-144; tunnistaja A. O.i ütlused kd 8, tlk 147). Samuti on tõendatud, et nimetatud uuele programmile üleminek toimus AS-is A. P. vaevaliselt ning ettevõttesiseselt viimasena. Tunnistaja A. A. on selles osas selgitanud, et A. Palu enda sõnutsi ei tahtnud uus programm AS-is A. P. lihtsalt tööle hakata (kd 8, tlk 154). Ka on audiitorina töötanud ning tunnistajana üle kuulatud T. V. selgitanud, et iga kord, kui ta tööülesannete tõttu Pärnus käis, kinnitas A. Palu talle, et raamatupidamisprogramm on kokku jooksnud ning presenteeris tunnistajale tööks vajalikke raamatupidamisandmeid teisiti (kd 8, tlk 157). Uuele raamatupidamisprogrammile üleminekul ei eitanud süüdistatav seejuures ka ise ilmnenud probleeme firma arvepidamises, kusjuures siis tulid koheselt ka välja rahalised puudujäägid (tunnistaja H. P. ütlused kd 8, tlk 151).

(kroonikassast sularaha väljamaksmine ja selgituseks käibemaksu soetamise märkimine – kd 8, tlk 190-191). Ka grupis D kirjeldatud kanded olid enda olemuselt fiktiivsed. Tõendamist on leidnud, et arveldamine emaettevõttega toimus ainult ülekannetega ning sularahas arveldamist ei kasutatud kunagi (tunnistaja H. P. ütlused kd 8, tlk 151; tunnistaja A. A.e ütlused kd 8, tlk 152; tunnistaja T. V.i ütlused kd 8, tlk 158). Samuti ei arveldatud sularahas ettevõtetega, millised on märgitud grupis E. Tunnistaja A. S. on kinnitanud, et N. G. OÜ AS-ga A. P. sularahas ei arveldanud ning see oli isegi välistatud (kd 8, tlk 159), sama on kinnitanud AS KG K. pearaamatupidaja A. L. (kd 8, tlk 160). Põhimõtteliselt toimus kõigi nende kannete tegemine eesmärgiga vähendada kroonikassat mingite fiktiivsete tehingute lisamisega. Sisuliselt võib soostuda tunnistaja S. S.i kokkuvõtliku kirjeldusega, et kõigil osundatud juhtumitel tuli raha küll kassasse ning läks edasiselt ka välja, kuid märgitud adressaadini ei jõudnud (kd 8, tlk 189); nn libakannete eesmärgiks oli peita kassast sularaha väljaviimist (kd 8, tlk 195). Raamatupidamisdokumendid kinnitasid samuti seda, et kontrolli teostamise ajal pidanuks olema kassa sularahajääk lisaks olemasolevale veel 93 567 krooni, mis sealt aga tegelikkuses puudus (grupp F).

omastamist puudujäägi ilmsikstulekul ka tunnistanud. Kriminaalkolleegium ei jaga apellantide arusaama, et need omaksvõtud on käesolevas kriminaalasjas täielikult ilma tõendusliku tähenduseta, kuivõrd kriminaalmenetluse vältel ei ole A. Palu raha omastamist tunnistanud. Paljude tõendite teke võib jääda – ning enamasti jääbki – ajaliselt kriminaalmenetlusele eelnevasse perioodi ning neid tõendeid tuleb hinnata üldiste põhimõtete valguses. 16.1 Nii kinnitas A. Palu sularaha omastamist firma kassast mitmetele kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajatele (kusjuures siin ei rakendu KrMS § 68 lg-s 5 sätestatud reegel). Tunnistaja H. P. kirjeldab, kuidas nad püüdsid koos A. Paluga välja selgitada puudujäägi tekkimise põhjuseid, mille käigus süüdistatav ühel hetkel tunnistas raha omastamist, selgitades seda enda keerulise eluga (kd 8, tlk 151) ning asus ka võlgnevusi tasuma (kd 8, tlk 152). Sama nähtub tunnistaja J. M. ütlustest – kassapuudujäägi ilmnemisel tunnistas A. Palu raha võtmist, lubades samal hetkel hakata raha ka tagasi maksma (kd 8, tlk 161). Seejuures viitas A. Palu ka käimasolevale kohtuprotsessile, kust saadava hüvitusraha arvel kavatses ta omastatud summa tagastada (kd 8, tlk 162). 16.2 Samuti on A. Palu tunnistanud sularaha omastamist AS-is A. P. läbiviidud sisekontrolli aktidele allkirja andes. Nii tunnistab A. Palu 2. aprillil 2004. a sularaha omastamist 370 777 krooni suuruses summas ning kohustub selle hüvitama (kd 1, tlk 6). 16. aprillil 2004. a tunnistab A. Palu raha täiendavat omastamist veel 1 136 845 krooni suuruses summas, kohustudes hüvitama ka selle (kd 1, tlk 7-8). Seejuures on A. Palu ka tagastanud kassasse 26 500 krooni (kd 1, tlk 9), samuti on ta kirjalikes avaldustes selgitanud raha omastamise asjaolusid (kd 1, tlk 10; tlk 11-12). Töölepingu lõpetamisel AS-ga A. P. palub A. Palu avalduses lõpparvest kinni pidada 7055 krooni ning arvestada see ettevõttele tekitatud kahju osaliseks katteks (kd 1, tlk 190). Raha tagasimaksmise kohustust tunnistab A. Palu ka J. M.le saadetud e-kirjades, milles palub võimaldada tagasimaksmist graafikuliselt, esialgu „kasvõi 500 krooni kaupa“ (kd 7, tlk 3-5). Seda viimast tõika – e-kirjade saatmist J. M.le ja võla tunnistamist – tuleb hinnata veel järgmise asjaolu valguses. Nimelt kinnitas A. Palu kohtus, et libakannete tegemine toimus just J. M. korraldusel (vt otsuse p 15.1). Seega kujuneks täiesti ebaloogiline olukord, kus A. Palu tunnistab raha omastamist inimesele, kes peaks süüdistatava enda väitel olema just isikuks, kes oli teadlik raha tegelikust puudumisest ning AS A. P. nõude alusetusest. Ka see kinnitab täiendavalt A. Palu väite – et libakandeid tegi ta J. M. korraldusel – paljasõnalisust. Kuid veelgi olulisem on järgmine. Nimelt on A. Palu ja AS A. P. vahel 8. aprillil 2004. a sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, millega seatakse A. Palu poolt AS A. P. kasuks hüpoteek summas 1 891 000 krooni (kd 1, tlk 218-223). Seda lepingut on 16. aprillil 2004. a muudetud ning lepitud kokku, et hüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja (AS A. P.) nõuded omaniku (A. Palu) vastu, sh hüpoteegipidaja nõue omaniku vastu seoses omaniku poolt hüpoteegipidajale tekitatud kahjuga (lepingu p 3, kd 1, tlk 226). 16.3 Seejuures ei pea ringkonnakohus usaldusväärseks A. Palu selgitusi, miks ja millistel asjaoludel on ta raha võtmist tunnistanud, kuigi see ei vasta tegelikkusele. A. Palu versioon on kokkuvõetav järgmiselt – ta tegi libakandeid ja tunnistas raha omastamist lootuses, et kui tulevad kontrolli käigus välja libakannete tegemised, tuleb ilmsiks ka ettevõtte kehv majanduslik olukord ning saadakse aru, et sularaha sellises mahus tegelikkuses ettevõttes ei liikunud. Kui puudused aga välja tulid, siis tekkis tal vaimset ning emotsionaalset laadi probleemid, samuti paanika ning sellises olukorras tunnistas ta raha võtmist, sh enda allkirjaga. Seda kõike tegi ta aga lootuses, et hilisemalt tuleb välja raha tegelik puudumine (kd 8, tlk 210; tlk 212). 16.4 Ringkonnakohtu hinnangul puudub sellel versioonil igasugune tõsiseltvõetavus ning usaldusväärsus. Kriminaalkolleegium ei suuda ette kujutada situatsiooni, kus isik, keda kahtlustatakse mitme miljoni krooni ulatuses ettevõtte raha omastamises, tunnistab seda üksnes nn

„emotsionaalse pinge ja paanika tõttu“. Seejuures suhtub ringkonnakohus kriitiliselt A. Palu väitesse, et ta lootiski puudujäägi väljatulekut. Nimelt oli A. Palu isikuks, kes firma auditeerimise käigus varustas audiitoreid nende tööks vaja minevate dokumentidega ning viimaste ütlustest tuleneb üheselt, et A. Palu tegi sisuliselt kõik endast oleneva, et oleks takistatud võimalike minetuste ilmsikstulek (vt nt tunnistaja T. V.i ütlused kd 8, tlk 157). Teisalt tuleb arvestada ka seda, et nn emotsionaalselt raske perioodi argumendiga on A. Palu vabandanud raamatupidamises sisaldunud minetusi mitmete aastate vältel; kriminaalkolleegiumi hinnangul on aga tõendatud, et tegemist oli lihtsalt valega, millega püüti varjata aastaid kestnud sularaha omandamist ettevõtte kassast. Õnnetus, millele A. Palu osundab, juhtus 2000. a suvel; samal ajal on leidnud tõendamist, et raha omastamine ja selle varjamiseks erinevate libakannete tegemine hakkas juba sellele eelnevalt. Seega on A. Palu kasutanud eraelus juhtunud õnnetuse argumenti enda poolt toimepandud kuriteo varjamiseks juba aastaid ning kriminaalkolleegium ei usu, et see oleks kohaseks argumendiks ka olukorras, kus ilmnesid juba konkreetsed puudujäägid ettevõtte raamatupidamises ning tõusetus kahtlus raha kuritahtlikkust omastamisest. Liiatigi tuleb tähele panna, et A. Palu ütlustest ei tulene, nagu oleks teda sularaha omastamise tunnistamisele sunnitud. Selle tunnistamine oli tema isiklik valik ning selle seostamine „vaimse ja emotsionaalse tasandi väljaviimisega“ (kd 8, tlk 210) on täielikult meelevaldne. 16.5 Täiendavalt tuleb arvestada veel asjaoluga, et selline pingesituatsioon – kui isegi eeldada selle olemasolu - omab toimet mingis konkreetses hetkes; selle argumendiga võiks ehk selgitada raha võtmise tunnistamist ühel konkreetsel lühikesel ajahetkel. Samas on A. Palu andud allkirju erinevatele paberitele korduvalt, seadnud hüpoteegi enda kinnisasjale, saatnud mitmeid e-kirju J. M.le ja enamgi veel – ka tasunud reaalselt summasid ettevõtte kassasse (vt otsuse p 16.2 ja 22) ehk teisisõnu, asunud hüvitama kahju, mida ta enda väitel tegelikkuses üldse ei põhjustanudki. Selles viimases asjaolus puudub juba igasugune loogika, mistõttu peab kriminaalkolleegium tervikuna A. Palu selgitusi selle kohta, miks ta tunnistas raha võtmist ettevõtte kassast, täielikult ebausaldusväärseks.

küsimust ei saa vaadelda lahus asjaolust, et tsiviilhagi on esitatud käimasoleva kriminaalprotsessi raames, mis muudab esmalt tsiviilhagile esitatavaid nõudeid, aga ka tõendamiskoormise põhimõtteid. Apellandid on esitanud väite, et kannatanu esitatud tsiviilhagi ei vasta TsMS § 363 nõuetele, kuna seal ei ole kajastatud hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ega ka tõendeid. Sisuliselt tähendaks apellantide arusaama aktsepteerimine seda, et tsiviilhageja oleks pidanud omapoolselt esitama koopia kriminaaltoimikust, millega on juba riikliku süüdistaja hinnangul tõendatud A. Palu poolt kuriteo toimepanemine. Selline tõendite esitamise dubleerimise nõue on aga ilmselgelt ebamõistlik. Hageja ka on seejuures esitanud kriminaalmenetluse vältel erinevaid tõendeid, mis kinnitavad raha omastamist A. Palu poolt (vt nt kd 1, tlk 2-12), millised on liidetud kriminaalasja materjalide hulka ning mida kohus vahetult ka uuris. Nõuda veel mingite täiendavate tõendite esitamist on ilmselgelt põhjendamatu; teisalt ei ole apellandid märkinud sedagi, mil viisil oleks siis pidanud kannatanu lisaks riiklikule süüdistusele veel täiendavalt ja omapoolselt tõendama raha omastamist A. Palu poolt. Maakohus on seejuures õigustatult kõnealuse küsimuse lahendamisel osundanud veel RKKK otsusele nr 3-1-1-60-07, mille kohaselt tuvastatakse just kriminaalmenetlusega need tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud, mis on ühtlasi kuriteo koosseisulised asjaoludeks. Tsiviilhagi aluseks olevaid asjaolusid peab hageja tõendama üksnes osas, mis ei kuulu käimasoleva kriminaalprotsessi käigus esitatud süüdistuse esemesse (otsuse p 52). Selliselt on maakohus ka toiminud, rahuldades esitatud tsiviilhagi üksnes osaliselt ning seda ulatuses, nagu see leidis tõendamist kriminaalprotsessi tulemil.

kannatanule kuulunud sularaha omastamine summas, nagu see on näidatud süüdistuses – s.o 1 833 564.24 krooni. Samas on riiklik süüdistaja maakohtus loobunud osaliselt süüdistusest ja konkreetselt viie osateo osas (vt otsuse p 5.3). Kriminaalkolleegium ei jaga maakohtu arusaama, et sellisel juhul on siiski jätkuvalt võimalik rahuldada tsiviilhagi ka neid osategusid puudutavas ulatuses (otsuse lk 33). Õigustatult viitavad apellandid KrMS § 310 lg-le 2, mille kohaselt tuleb juhul, kui isik mõistetakse õigeks, jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Kui järgida maakohtu arusaama, võiks tulemuseks olla isegi situatsioon, kus riiklik süüdistaja loobub süüdistusest tervikuna, mis toob vältimatult kaasa isiku õigeksmõistmise, kuid samal ajal rahuldatakse siiski täielikult esitatud tsiviilhagi. Selline olukord on mõistetavalt välistatud. Nimetatud põhimõte pidanuks vältimatult rakenduma ka olukorras, kus isik mõisteti talle esitatud süüdistuses osaliselt õigeks. 22.1 Seega pidanuks maakohus vähendama väljamõistetavat tsiviilhagi osategude võrra, mis pandi toime 06.08.1999 (45 000 krooni), 08.02.1999 (2604 krooni), 31.07.1999 (66 191.09 krooni), 27.05.1999 (45 737 krooni) ja 28.06.1999 (33 000 krooni), kuivõrd selles osas mõisteti A. Palu õigeks. Samuti ei ole kohus pööranud tähelepanu asjaolule, et A. Palu on omastatud summast käesolevaks hetkeks maksnud tagasi 34 555 krooni, nagu see on kajastatud kohtu poolt käsitletud ning usaldusväärseks loetud nn sõltumatu hinnangus (kd 1, tlk 242). Seda asjaolu on kinnitanud ka prokurör (kd 9, tlk 28), korrates seda ka ringkonnakohtu istungil. Seetõttu tulnuks ka nimetatud summa kohtul tsiviilhagi rahuldamisel arvesse võtta, mida kohus ei ole aga teinud. Seega saanuks maakohus rahuldada tsiviilhagi kokku summas 1 606 477.15 krooni.

IV

asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses.

Paavo Randma

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.