Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja Aivar Palu esitas kohtule 05.08.2004.a hagi (tl 2-8) kostja Ascar Pärnu AS vastu, mille kohaselt töötas ta alates 01.03.1996.a kostja juures pearaamatupidajana. 19.03.01.04.2004.a viidi kostja juures läbi raamatupidamise sisekontroll (akt tl 9), mille käigus ilmnes ettevõttes sularaha puudujääk ja raamatupidamisdokumentide mittekorrasolek ning kostja nõudis hagejalt puudujäägiga tekkinud kahju hüvitamist. Hageja tunnistas oma vastutust puudujäägi eest summas 370 777 krooni allkirjaga aktil. 01.04.-15.04.2004.a viidi kostja poolt läbi täiendav raamatupidamise sisekontroll (16.04.2004.a akt tl 10-11), millega tuvastati veel suurem puudujääk ning hageja tunnistas kostja survel ka selles osas oma süüd allkirjaga aktil summas 1 136 845 krooni. Lisaks nimetatud allkirjadele nõudis kostja hagejalt kostja kasuks hüpoteegi seadmist hageja kinnistule xxxxx xx xxxxx xxxxxx, mida hageja 08.04.2004.a notariaalse lepinguga (tl 12-18) ka tegi ning mida sõnastuse osas muudeti 16.04.2004.a lepinguga (tl 19-23). Kostja lõpetas nimetatud asjaoludel hagejaga 16.04.2004.a töölepingu ning puudujäägi suuruse jm asjaolude osas algatati kriminaalasi. Kuigi puudujäägi suurus ei olnud täpselt teada, esitas kostja 01.06.2004.a avalduse täitemenetluse algatamiseks (tl 24), mille käigus arestiti hageja kinnistu (akt tl 25-27). Hageja leidis, et tema ei võlgne tegelikult kostjale aktides nimetatud rahasummat, mistõttu tühistas ta 06.07.2004.a avaldusega kostjale antud nõustumused aktidel (tl 29), samuti palus kohtutäituril täitemenetlus lõpetada (avaldus tl 30). Kostja teatas 17.07.2004.a, et kavatseb täitemenetlust jätkata (kiri tl 31). Hageja on seisukohal, et mingit võlasuhet tema ja kostja vahel ei ole, ta ei ole põhjustanud kostjale kahju tekkimist. Kostja oli nõustumuste mitteandmisel ähvardanud hagejat töölepingu lõpetamise ja kriminaalasja algatamisega ning kasutas seega ära hageja suhtes töö kaotamise hirmu ja kriminaalvastutusele võtmise ähvardusega raskeid asjaolusid. Seega oli hageja eksimuses tekkiva kohustuse suuruse suhtes, millises eksimuse põhjustas kostja käitumine. Hageja on samuti esitanud seisukoha, et nõustumused aktidel on heade kommete ja avaliku korraga vastuolus ja seega tühised. Tühistatud tehing on aga algusest peale kehtetu ning kostjal puudub hageja vastu nõudeõigus. Eelneva põhjal ja viidetega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86, 90 lg 1, 97 ja 98 sätetele palub hageja kohtul tuvastada ülalnimetatud raamatupidamise sisekontrolli aktidele antud nõustumuste tühisus. 24.12.2004.a esitas hageja kohtule teise hagiavalduse, milles palus samadel asjaoludel ja põhjendustega (kostja poolt raskete asjaolude ärakasutamine, eksimus, vastuolu heade

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-04-963 kommete ja avaliku korraga) tuvastada ka eelpoolnimetatud notariaalsete lepingute – 08.04.2004.a notariaalse hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu ning 16.04.2004.a sõlmitud 08.04.2004.a lepingu muutmise kokkuleppe – tühisust, sest nimetatud lepingud oli hageja 04.08.2004.a notariaalse avaldusega (tl 75) tühistanud. Kohus liitis hagid 28.12.2004.a määrusega ühte menetlusse, olles 27.12.2004.a määrusega peatanud hageja suhtes toimuva täitemenetluse. Kostja vastuväited ja vastuhagi Kostja (kelleks menetlusdokumentide esitamise ajal Ascar Pärnu AS, tänaseks on kostjaks õigusjärgluse tõttu Ascar Auto AS) esitas 01.02.2005.a kohtule ühe dokumendina kirjaliku vastuse hageja nõuetele ja vastuhagiavalduse (tl 91-97). Selle kohaselt kostja hageja nõudeid ei tunnista ning palub kohtul vastuhagi korras tunnustada hageja vaidlustatud nõustumuste ja notariaalsete lepingute kehtivust. Kostja selgitab, et hageja oli kostja ettevõttes raamatupidamise eest vastutavaks isikuks ning tegi aastatel 1999-2004.a kassapuudujäägi varjamiseks ligikaudu (vastuse/vastuhagi esitamise ajaks oli kriminaalmenetlus alles alanud) 1 890 937.91 krooni ulatuses libakandeid. Hageja tunnistas kostja ees oma süüd ja seetõttu allkirjastas nii vastavad aktid kui seadis oma kohustuste täitmise tagamiseks vastava hüpoteegi ja sõlmis sellised lepingud. Kostja on seisukohal, et hagejal puudus alus nii nõustumuste kui ka lepingute tühistamiseks ja need avaldused ei too kaasa õiguslikke tagajärgi, s.t nii nõustumused kui lepingud on kehtivad. Hageja esitatud väited eksimuse ja raskete asjaolude ärakasutamise osas on paljasõnalised, nende kinnituseks ei ole esitatud ühtki tõendit. Hageja on omakäeliselt allkirjastanud vastavad kinnitused oma vastutusest puudujäägi eest ja nimetanud konkreetsed summad hüvitatava kahju osas. Kuivõrd hageja töötas kostja juures pikka aega pearaamatupidajana, pidi ta aru saama sisekontrolli läbiviimise aktide sisust ja kahju hüvitamise kohustuse võtmise tähendusest. Hageja nõustumustest ei ole võimalik aru saada, et hageja oleks kahelnud kahjusumma suuruses või et ta andis allkirja vaid konkreetselt tema poolt tekitatud kahju hüvitamise kohta. Milles seisneb aga nõustumuste ja lepingute vastuolu heade kommete ja avaliku korraga, ei ole hageja üldse põhjendanud. Viitega võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punktile 2 ja § 1043 sätetele tekib kostja hinnangul hageja kahju tekitamise puhul seadusest tulenev kohustus kahju hüvitada ning selline kohustus ei saa olla vastuolus ei seadusega, heade kommete ega avaliku korraga. Lepingud sõlmiti notari juuresolekul (kes selgitas välja poolte tahte) ning kohustuste tagamine hüpoteegiga on tavapärane käitumine, mida kindlasti ei saa pidada heade kommete ega seadusega vastuolus olevaks. Hageja vastus vastuhagile Oma vastuses vastuhagile (tl 104-106) asub hageja seisukohale, et kostja väide kahjusumma õige ja täpse kajastamise osas on ekslik. Aktides on märgitud, et kassa puudujääk ei pruugi olla lõplik ja seega ei olnud ka hageja nõustumus õige ja täpne. Hageja on samuti viidanud tõenditena eksimuses olemise ja raskete asjaolude ärakasutamise osas tunnistajate ütlustele (vt ka allpool). Mis puutub kostja väiteisse VÕS § 1043 kohaldamise osas, siis leiab hageja, et selline võlasuhe ei saa tekkida enne, kui on kindlaks tehtud süü ja tuvastatud kahju täpne suurus, mis aga saab toimuda alles kriminaalmenetluse lõpuks. Hageja asub seisukohale, et tema poolt tühistatud kohustuste täitmise tagamine on vastuolus heade kommete ja avaliku korraga eriti juhul, kui see hagejat ebamõistlikult koormab. Menetluse käik edasine käik Pärast hagide liitmist, neile vastuse/vastuhagi esitamist ja hageja vastuhagi vastuse saamist peatas kohus kostja taotlusel ja hageja nõusolekul 25.02.2005.a määrusega menetluse, kuni

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-04-963 hageja suhtes hagis nimetatud väidetavate süütegude uurimiseks algatatud kriminaalasja nr 04267001376 menetluse lõppemiseni. Nimetatud kriminaalasjas jäi lõplikuks lahendiks kohtu otsus, millega mõisteti hageja süüdi kostja vara omastamises ning mitteaegunud kuriteoepisoodide ulatuses mõisteti hagejalt kostja kasuks välja kahju 1 487 977.10 krooni. Kohus uuendas käesoleva asja menetluse 17.05.2010.a määrusega ning määras hagejale esindaja riigi õigusabi korras, püüdes samaaegselt suunata pooli lahendama asi mõistliku kompromissiga. Kompromissile küll ei jõutud (see võimalus anti pooltele ka kohtuistungi ja otsuse kuulutamise vahele jäävaks ajaks), kuid 20.01.2011.a toimunud kohtueelistungil/kohtuistungil tunnistas hageja kriminaalasjas tehtud otsust, loobus tunnistajate ülekuulamise taotlusest ja täiendavate tõendite esitamise soovist, kinnitades samaaegselt, et kogu süüdistus kriminaalasjas oli kahjusummale enam kui 1,8 miljonit krooni. Muus osas jäid pooled varemesitatu juurde ja palusid asja lahendada 2004.-2005.aastal esitatu põhjal. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata, rahuldas vastuhagi ja menetluskulud jättis hageja Aivar Palu kanda. TsÜS § 90 lg 1 kohaselt võib seaduses sätestatud korras tühistada tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu (siin ja edaspidi TsÜS sätted 2004.aasta redaktsioonis). Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korral tühistatud, on see kehtetu algusest peale. Seega toob seaduse mõttes tehingu kehtetuse kaasa üheaegselt esinevad kaks asjaolu – tehingu tühistamine seaduses sätestatud korras (vastavalt TsÜS § 98 lg 1 avalduse tegemisega teisele poolele) ehk tühistamise formaalne eeldus ning tehingu sisuline tühisus ehk tühistamise materiaalne eeldus. Oma antud nõustumuste (sisult ühepoolsed tehingud) ja sõlmitud lepingute sisulise tühisuse osas on hageja viidanud eksimusele (TsÜS § 92) ja raskete asjaolude ärakasutamisele (TsÜS § 97, kehtis kuni 01.07.2009). Eksimus on seaduse (TsÜS § 92 lg 1) kohaselt ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel (TsÜS § 92 lg 2). Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu TsÜS § 92 lg 3 kohaselt tühistada, kui: 1) eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; 2) tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega; 3) tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. Ühepoolse tehingu puhul (nagu need on hageja antud nõustumused sisekontrolli aktidele) loetakse TsÜS § 92 lg 3 mõttes tehingu teiseks pooleks isik, kellele tehingus sisalduv tahteavaldus oli suunatud, ning isik, kes omandab tehingu alusel õiguse. Raskete asjaolude ärakasutamine tähendab seaduse kohaselt olukorda, et tehingu teinud füüsiline isik võib tühistada tema poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid. Maakohus nõustus kostjaga, et antud asjas ei ole hageja suutnud kohtule tõendada (olulise) eksimuse olemasolu nõustumuste andmisel ega lepingute sõlmimisel, samuti puuduvad igasugused tõendid hageja suhtes väidetavate raskete asjaolude ärakasutamise kohta. Pigem saab kohus sedastada vastupidi – kriminaalasjas tehtud jõustunud otsusega on tuvastatud, et hageja omastas raamatupidajana kostja vara suuremaski ulatuses, kui nõustumustes väljendatud ja kriminaalasjas väljamõistetud kahju suuruse mõningane allajäämine nõustumuste summale 4 (6)

Tsiviilasi nr 2-04-963 oli tingitud üksnes aegunud kuriteoepisoodidest karistusõiguslikus mõttes. Seega andis hageja teadlikult oma nõustumused kahju hüvitamise kohta õigesti ja kooskõlas tema poolt tegelikult tehtuga ning asjaolu, et sisuliselt ei olnud kellelegi nõustumuste andmise ja notariaalsete lepingute sõlmimise hetkel teada, milline on kahju täpne ulatus, ei tee hageja tahteavaldusi kehtetuiks. Kahju osutus kriminaalasjas süükspandu põhjal suuremaks kui hageja antud nõustumustes märgitu. Igati asjakohane on kostja väide, et pikka aega (8 aastat) pearaamatupidajana kostja juures töötanuna pidi hageja aru saama, millistele avaldustele ta sisekontrolli aktides alla kirjutab. Kohus leidis, et alusetud on ka hageja väited seoses nõustumuste ja lepingute tühisusega heade kommete vastasuse või avaliku korraga vastuolus olemise tõttu (TsÜS § 86, sellisel juhul ei oleks tühistamisavaldust vaja). Hageja ei põhjenda neid väiteid millegagi, tema ebamõistlikku koormamist kohus esitatud asjaoludel ei näinud. Maakohus nõustus kostjaga, et oma kohustuste täitmise tagamiseks hüpoteegi seadmine ei ole ebaharilik ega tühisust kaasa toov käitumine. Ei saa arvestamata jätta ka kostja poolt õigesti viidatut, et notari juures tehingute tegemisel kontrollib notar tehingu tegijate tahte vastavust tehingus toodule ning sellist vastavust tuleb eeldada ja seega vastupidist tõendada, mida hageja aga antud juhul teinud ei ole. Eeltoodu alusel jättis maakohus rahuldamata põhihagi ja rahuldas vastuhagi. Apellatsioonkaebuse põhjendused Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata põhihagi ja rahuldati vastuhagi. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada põhihagi ja jätta rahuldamata vastuhagi. Kaebuse kohaselt ei ole kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. Kohus peab põhjendama, miks ta ei nõustu poolte faktiliste väidetega ja hindama kõiki asjas esitatud tõendeid. Kohtuotsusest ei nähtu, millistele põhjendustele ja tuginevalt on kohus tuvastanud hageja poolt tehtud tühistamisavalduste suhtes materiaalsete eelduste puudumise. Kohus ei ole põhjendanud, millistele tõenditele tuginevalt on kohus leidnud, et hageja on andnud oma nõustumused kahju hüvitamise kohta teadlikult ja õigesti, kooskõlas tema poolt tegelikult tehtuga. Otsusest ei nähtu, millised asjaolud luges maakohus tuvastatuks kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega. Apellant leiab, et kostja ei ole vastuhagiavalduses nimetanud selliseid asjaolusid, mida maakohus on käsitlenud kaevatavas otsuses hageja tühistamisavalduste suhtes puuduvate materiaalsete eeldustena. Kohus on väljunud vastuhagi piiridest. Kohtuotsusest ei selgu asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada Ascar Auto AS õigusjärglaseks olemist Ascar Pärnu AS suhtes. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja Ascar Auto AS palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kaevata kohtuotsuse muutmata. Apellatsiooniastme menetluskulud palub vastustaja jätta hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 1.03.2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuses toodud põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-04-963 õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellatsioonkaebuses kordab hageja samu väiteid, millised esitas hagiavalduses. Maakohus on kõigile hageja väidetele hinnangu andnud. Kohtuotsuse tegemisel ei ole rikutud menetlusõiguse norme, nagu väidetakse apellatsioonkaebuses. Maakohus on andnud hinnangu kõigile asjas esitatud tõenditele kogumis, tuvastanud faktilised asjaolud ja kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme. Apellatsioonkaebuses märgitakse paljasõnaliselt, et kohus ei ole otsuse tegemisel hinnanud tõendeid, kuid kaebusest ei nähtu, milliseid tõendeid hageja silmas peab, millele hinnangu andmine võimaldanuks põhihagi rahuldada. Hageja on 06.07.2004 tehtud nõustumuse tühistamise avalduses märkinud nõustumuse tühistamise alusena asjaolu, mille kohaselt ei ole tema kostjale kahju tekitanud (t.l.29). See hageja väide on aga ümber lükatud kriminaalasjas nr 1-07-12234 tehtud jõustunud kohtuotsusega. Maakohus on põhjendatult tuginenud kriminaalasjas 1-07-12234 tehtud otsusele, millega on Aivar Palu süüdi tunnistatud KarS § 201 lg 2 p 2 järgi. Tallinna Ringkonnakohtu 01.02.2010 otsuse p.-s 20, et täielikult on tõendatud A. Palu poolt AS Ascar Pärnule kuulunud ja süüdistatava valduses olnud sularaha omastamine ajavahemikus 2000 – 2004. Kohus tuvastas, et süüdistuses näidatud summad olid A. Palu valduses ning ta omastas need. Selline käitumine on õigustatult kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kui jätkuv süütegu. Seejuures on maakohus ka näidanud, et A. Palu käitumine oli kriminaalkorras karistatav igal ajahetkel, s.o esimesest viimase teoosani. Hinnatud tõendid kogumis ei jäta kahtlust, et A. Palu tegevus oli süstemaatiline ning kantud raha omastamise ning selle samaaegse varjamise eesmärgist. Seega on väljaspool igasugust kahtlust ka A. Palu tegutsemine tahtlikult KarS § 201 lg-s 1 nimetatud objektiivse koosseisu tunnuste suhtes“. 20.01.2011 toimunud maakohtu istungil on hageja isiklikult kinnitanud, et aktsepteerib kriminaalasjas tehtud kohtuotsust, taganemisteed enam ei ole ja käesolevas asjas tunnistajaid üle kuulata ei soovi ja mingeid täiendavaid tõendeid eelmenetluses lisada ei ole. Hageja kinnitab, et teab, et tal on rahalised kohustused kostja ees (t.l. 160-161). Kaebuses leitakse, et maakohus on põhjendamatult rahuldanud vastuhagi. See väide ei ole asjakohane. Õige on kostja väide, mille kohaselt põhihagi rahuldamata jätmine iseenesest võimaldab vastuhagi rahuldamist. Põhjendatud ei ole hageja kaebuses toodud väide, mille kohaselt ei selgu otsusest asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et Ascar Pärnu AS-i õigusjärglaseks on Ascar Auto AS. Äriregistri väljavõttest nähtub, et 28.04.2009 on tehtud deklaratiivne ühinemiskanne, mille kohaselt on Ascar Pärnu AS (ühendatav ühing) ühinenud AS-iga Ascar Auto ( tl. 110). Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

R. Allikvere

Ü. Jänes

G. Kivinurm

6 (6)

Tsiviilasi nr 2-04-963

7 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.