1.Rahuldada Omega Invest OÜ hagi XX vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Omega Invest OÜ (registrikood 10866568) kasuks välja XX ja Omaraha OÜ vahel 14.05.2021 sõlmitud laenulepingu nr S214784656 alusel põhivõlgnevus summas 509,03 eurot ja viivis perioodi 25.10.2022 – 17.05.2023 eest summas 22,87 eurot.
3.Mõista XX-ilt Omega Invest OÜ kasuks välja XX ja Omaraha OÜ vahel 06.08.2021 sõlmitud laenulepingu nr S214941318 alusel põhivõlgnevus summas 1732,44 eurot ja viivis perioodi 19.10.2022 – 17.05.2023 eest summas 80,12 eurot.
Mõista XX-ilt Omega Invest OÜ kasuks välja XX ja Omaraha OÜ vahel 30.01.2022 sõlmitud laenulepingu nr S225247307 alusel põhivõlgnevus summas 1400,22 eurot ja viivis perioodi 21.10.2022 – 17.05.2023 eest summas 64,14 eurot.
5.Mõista XX-ilt Omega Invest OÜ kasuks välja XX ja Omaraha OÜ vahel 17.02.2022 sõlmitud laenulepingu nr S225271517 alusel põhivõlgnevus summas 709,41 eurot ja viivis perioodi 25.10.2022 – 17.05.2023 eest summas 31,87 eurot.
6.Mõista XX-ilt Omega Invest OÜ kasuks välja XX ja Omaraha OÜ vahel 27.02.2022 sõlmitud laenulepingu nr S225285784 alusel põhivõlgnevus summas 530,76 eurot ja viivis perioodi 19.10.2022 – 17.05.2023 eest summas 24,55 eurot.
7.Jätta menetluskulud XX kanda 63,85% ulatuses ja Omega Invest OÜ kanda 36,15% ulatuses.
8.Määrata XX poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks 552,30 eurot ning mõista nimetatud summa XX-ilt Omega Invest OÜ kasuks välja.
9.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib käesoleva tagaseljaotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS või a/a EE567700771003819792 LHV Pank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
KIRJELDAV OSA
2 (10)
Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Omaraha OÜ (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja kostja 14.05.2021 laenulepingu nr S214784656, mille alusel sai kostja laenu 970 eurot. Leping sõlmiti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sidevahendite vahendusel. Lepingus lepiti kokku intressimääras 25,64% aastas, 0,071% päevas, krediidikulukuse määraga 34,50%. Lepingu tasu oli 19,40 eurot. Krediidikulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 970 eurot, intress 25,64%, lepingu kestus 36 kuud, lepingutasu 19,40 eurot ja kogu krediit võetakse täies mahus koheselt kasutusse. Krediidi kogukulu oli 1395,35 eurot. Kostja jättis tasumata juulikuu, augustikuu ja septembrikuu 2022 maksed. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 07.10.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes täiendava tähtaja 14 päeva võlgnevuse tasumiseks ja pakkus võimalust läbirääkimisteks. Kostja võlgnevust ei tasunud ega võtnud esialgse võlausaldajaga ühendust läbirääkimiste pidamiseks. Esialgne võlausaldaja ütles 24.10.2022 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Lepingu ülesütlemise hoiatus, ülesütlemise teade ja teade nõude loovutamise kohta saadeti kostja e-posti aadressil.
2.Lepingu S214784656 kehtivuse ajal tasus kostja laenusumma katteks 203,63 eurot, seejuures viimane tagasimakse oli 14.03.2022 summas 22,35 eurot. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset laenusumma katteks. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 766,37 eurot. Kostja jättis tasumata intressimaksed perioodi 14.07.2022 – 24.10.2022 eest kokku summas 102,17 eurot. Hageja nõuab lisaks viivist lepingus kokkulepitud intressiga võrdses määras, s.o 25,64% perioodi 25.10.2022 – 17.05.2023 eest kokku 110,36 eurot.
3.Enne lepingu S214784656 sõlmimist tegi esialgne võlausaldaja päringud AS Creditinfo Eesti krediidiregistrisse ja Holm Bank andmebaasi. Kostjal ei olnud maksehäireid. Holm Bank ja Omaraha sisereiting oli laenajal roheline (väga hea), mis näitab, et laenaja oli varem võetud laene korrektselt tasunud pikema aja jooksul. Keskmise netopalga teada saamiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi ja saadi vastus 959 eurot. Kuna laenaja märkis taotlusesse palju suurema sissetuleku 1220 eurot, siis lisati pensioniregistri netopalgale 20%, sest kõik sissetulekud ei pruugi pensioniregistris kajastuda. Seega arvestati sissetulekuna 1150,80 eurot. Kohustustena arvestati Omaraha elatusmiinimum+olemasolevate Omaraha laenude osamaksete summa + ülalpeetavate pealt arvestatud kohustused, kokku 524,60 eurot, sest need kokku olid suurem summa, kui laenaja poolt taotlusesse märgitud (175 eurot) majapidamiskulude ja finantskohustuste summa kokku.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja 06.08.2021 laenulepingu nr S214941318, mille alusel sai kostja laenu 2500 eurot. Leping sõlmiti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sidevahendite vahendusel. Lepingus lepiti kokku intressimääras 31,96% aastas, 0,088% päevas, krediidikulukuse määraga 41,30%. Lepingu tasu oli 50 eurot. Krediidikulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 2500 eurot, intress 31,96%, lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 50 eurot ja kogu krediit võetakse täies mahus koheselt kasutusse. Krediidi kogukulu oli 4997,50 eurot. Kostja jättis tasumata juulikuu, augustikuu ja septembrikuu 2022 maksed. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 03.10.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes täiendava tähtaja 14 päeva võlgnevuse tasumiseks ja pakkus võimalust läbirääkimisteks. Kostja võlgnevust ei tasunud ega võtnud esialgse võlausaldajaga ühendust läbirääkimiste pidamiseks. Esialgne võlausaldaja ütles 18.10.2022 lepingu üles.
5.Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Lepingu ülesütlemise hoiatus, ülesütlemise teade ja teade nõude loovutamise kohta saadeti kostja e-posti aadressil.
6.Lepingu S214941318 kehtivuse ajal tasus kostja laenusumma katteks 136,20 eurot, seejuures viimane tagasimakse oli 10.03.2022 summas 21,02 eurot. Pärast lepingu lõppemist 3 (10)
ei teinud kostja ühtegi tagasimakset laenusumma katteks. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2 363,80 eurot (2 500,00 – 136,20). Kostja jättis tasumata intressimaksed perioodi 10.07.2022 kuni 18.10.2022 eest kokku summas 427,38 eurot. Hageja nõuab lisaks viivist lepingus kokkulepitud intressiga võrdses määras, s.o 31,96% perioodi 19.10.2022 – 17.05.2023 eest kokku 436,72 eurot.
7.Enne lepingu S214941318 sõlmimist tegi esialgne võlausaldaja päringud AS Creditinfo Eesti krediidiregistrisse ja Holm Bank andmebaasi. Kostjal ei olnud maksehäireid. Holm Bank ja Omaraha sisereiting oli laenajal roheline (väga hea), mis näitab, et laenaja oli varem võetud laene korrektselt tasunud pikema aja jooksul. Keskmise netopalga teada saamiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi ja saadi vastus 958 eurot. Kuna kostja märkis taotlusesse palju suurema sissetuleku 1220 eurot, siis lisati pensioniregistri netopalgale 20%, sest kõik sissetulekud ei pruugi pensioniregistris kajastuda. Seega arvestati sissetulekuna 1149,60 eurot. Kohustustena arvestati kostja poolt öeldud majapidamiskulude ja finantskohustuste summa, kokku 285 eurot.
8.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja 30.01.2022 laenulepingu nr S225247307, mille alusel sai kostja laenu 1610 eurot. Leping sõlmiti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sidevahendite vahendusel. Lepingus lepiti kokku intressimääras 27,82% aastas, 0,077% päevas, krediidikulukuse määraga 35,50%. Lepingu tasu oli 32,20 eurot. Krediidikulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 1610 eurot, intress 27,82%, lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 32,20 eurot ja kogu krediit võetakse täies mahus koheselt kasutusse. Krediidi kogukulu oli 3 011,76 eurot. Kostja jättis tasumata juulikuu, augustikuu ja septembrikuu 2022 maksed. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 05.10.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes täiendava tähtaja 14 päeva võlgnevuse tasumiseks ja pakkus võimalust läbirääkimisteks. Kostja võlgnevust ei tasunud ega võtnud esialgse võlausaldajaga ühendust läbirääkimiste pidamiseks. Esialgne võlausaldaja ütles 20.10.2022 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Lepingu ülesütlemise hoiatus, ülesütlemise teade ja teade nõude loovutamise kohta saadeti kostja e-posti aadressil.
9.Lepingu S225247307 kehtivuse ajal tasus kostja laenusumma katteks 18,97 eurot, seejuures viimane tagasimakse oli 28.07.2022 summas 5,94 eurot. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset laenusumma katteks. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1591,03 eurot (1610 – 18,97). Kostja jättis tasumata intressimaksed perioodi 12.07.2022 kuni 20.10.2022 eest kokku summas 215,51 eurot. Hageja nõuab lisaks viivist lepingus kokkulepitud intressiga võrdses määras, s.o 27,82% perioodi 21.10.2022 – 17.05.2023 eest kokku 253,45 eurot.
10.Enne lepingu S225247307 sõlmimist tegi esialgne võlausaldaja päringud AS Creditinfo Eesti krediidiregistrisse ja Holm Bank andmebaasi. Kostjal ei olnud maksehäireid. Holm Bank ja Omaraha sisereiting oli laenajal roheline (väga hea), mis näitab, et laenaja oli varem võetud laene korrektselt tasunud pikema aja jooksul. Keskmise netopalga teada saamiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi ja saadi vastus 968 eurot. Kuna kostja märkis taotlusesse palju suurema sissetuleku 1220 eurot, siis lisati pensioniregistri netopalgale 20%, sest kõik sissetulekud ei pruugi pensioniregistris kajastuda. Seega arvestati sissetulekuna 1161,60 eurot. Kohustustena arvestati Omaraha elatusmiinimum + olemasolevate Omaraha laenude osamaksete summa, kokku 434,75 eurot, sest need kokku olid suurem summa, kui laenaja poolt taotlusesse märgitud (223 eurot) majapidamiskulude ja finantskohustuste summa kokku.
11.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja 17.02.2022 laenulepingu nr S225271517, mille alusel sai kostja laenu 800 eurot. Leping sõlmiti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sidevahendite vahendusel. Lepingus lepiti kokku intressimääras 23,04% aastas, 0,064% päevas, krediidikulukuse määraga 29,20%. Lepingu tasu oli 16 eurot. Krediidikulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 800 eurot, intress 23,04%, 4 (10)
lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 16 eurot ja kogu krediit võetakse täies mahus koheselt kasutusse. Krediidi kogukulu oli 1352,75 eurot. Kostja jättis tasumata juulikuu, augustikuu ja septembrikuu 2022 maksed. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 08.10.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes täiendava tähtaja 14 päeva võlgnevuse tasumiseks ja pakkus võimalust läbirääkimisteks. Kostja võlgnevust ei tasunud ega võtnud esialgse võlausaldajaga ühendust läbirääkimiste pidamiseks. Esialgne võlausaldaja ütles 24.10.2022 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Lepingu ülesütlemise hoiatus, ülesütlemise teade ja teade nõude loovutamise kohta saadeti kostja e-posti aadressil.
12.Lepingu S225271517 kehtivuse ajal tasus kostja laenusumma katteks 12,67 eurot, seejuures viimane tagasimakse oli 21.08.2022 summas 5,94 eurot. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset laenusumma katteks. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 787,33 eurot (800 – 12,67). Kostja jättis tasumata intressimaksed perioodi 15.07.2022 kuni 24.10.2022 eest kokku summas 88,46 eurot. Hageja nõuab lisaks viivist lepingus kokkulepitud intressiga võrdses määras, s.o 23,04% perioodi 25.10.2022 – 17.05.2023 eest kokku 101,88 eurot.
13.Enne lepingu S225271517 sõlmimist tegi esialgne võlausaldaja päringud AS Creditinfo Eesti krediidiregistrisse ja Holm Bank andmebaasi. Kostjal ei olnud maksehäireid. Holm Bank ja Omaraha sisereiting oli laenajal roheline (väga hea), mis näitab, et laenaja oli varem võetud laene korrektselt tasunud pikema aja jooksul. Keskmise netopalga teada saamiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi ja saadi vastus 968 eurot. Kuna kostja märkis taotlusesse palju suurema sissetuleku 1320 eurot, siis lisati pensioniregistri netopalgale 20%, sest kõik sissetulekud ei pruugi pensioniregistris kajastuda. Seega arvestati sissetulekuna 1161,60 eurot. Kohustustena arvestati Omaraha elatusmiinimum + olemasolevate Omaraha laenude osamaksete summa, kokku 499,10 eurot, sest need kokku olid suurem summa, kui laenaja poolt taotlusesse märgitud (252 eurot) majapidamiskulude ja finantskohustuste summa kokku.
14.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja 27.02.2022 laenulepingu nr S225285784, mille alusel sai kostja laenu 570 eurot. Leping sõlmiti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sidevahendite vahendusel. Lepingus lepiti kokku intressimääras 27,06% aastas, 0,075% päevas, krediidikulukuse määraga 34,50%. Lepingu tasu oli 11,40 eurot. Krediidikulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 570 eurot, intress 27,06%, lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 11,40 eurot ja kogu krediit võetakse täies mahus koheselt kasutusse. Krediidi kogukulu oli 1051,24 eurot. Kostja jättis tasumata juulikuu, augustikuu ja septembrikuu 2022 maksed. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 03.10.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes täiendava tähtaja 14 päeva võlgnevuse tasumiseks ja pakkus võimalust läbirääkimisteks. Kostja võlgnevust ei tasunud ega võtnud esialgse võlausaldajaga ühendust läbirääkimiste pidamiseks. Esialgne võlausaldaja ütles 18.10.2022 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Lepingu ülesütlemise hoiatus, ülesütlemise teade ja teade nõude loovutamise kohta saadeti kostja e-posti aadressil.
15.Lepingu S225285784 kehtivuse ajal ega ka pärast ei teinud kostja lepingu alusel makseid. Seega on põhiosa nõue 570 eurot. Intress perioodi 10.07.2022 – 18.10.2022 eest summas 92,33 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist määras 27,06% perioodi 19.10.2022 – 17.05.2023 eest summas 89,16 eurot.
16.Enne lepingu S225285784 sõlmimist tegi esialgne võlausaldaja päringud AS Creditinfo Eesti krediidiregistrisse ja Holm Bank andmebaasi. Kostjal ei olnud maksehäireid. Holm Bank ja Omaraha sisereiting oli laenajal roheline (väga hea), mis näitab, et laenaja oli varem võetud laene korrektselt tasunud pikema aja jooksul. Keskmise netopalga teada saamiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi ja saadi vastus 968 eurot. Kuna kostja märkis taotlusesse palju suurema sissetuleku 1220 eurot, siis lisati pensioniregistri netopalgale 20%, sest kõik sissetulekud ei pruugi pensioniregistris kajastuda. Seega arvestati sissetulekuna 5 (10)
1161,60 eurot. Kohustustena arvestati Omaraha elatusmiinimum+olemasolevate Omaraha laenude osamaksete summa, kokku 573,79 eurot, sest need kokku olid suurem summa, kui laenaja poolt taotlusesse märgitud (270 eurot) majapidamiskulude ja finantskohustuste summa kokku.
17.Hageja märgib, et kõikide lepingute puhul kajastuvad intressiarvestuses intressinõuded mitmekordselt põhjusel, et kostja pidevalt kasutas kuumakse edasilükkamise võimalust ning tasus selle eest edasilükkamise tasu. Kuivõrd kuumakse edasilükkamine ei vabasta täielikult laenajat tagasimaksmisest, siis laenaja on kohustatud edasilükatud makse tasuma hiljem. Eeltoodust lähtuvalt nõuab hageja intressi tasumist mitmekordselt.
18.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 31.10.2023 määrusega ja kohustas kostjat esitama kirjalik hagivastus 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kohus toimetas 31.10.2024 määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte KÄPO kaudu 07.11.2023. Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks hagivastust.
19.13.12.2023 esitas hageja võlgade ümberarvestuse juhuks, kui kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja rikkus kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvestuse kohaselt on võlgnikul tasumata laenulepingu nr S214784656 alusel põhiosa 509,03 eurot, kostja on võlgnevuses alates 14.04.2022 maksest – 14.05.2023 makseni. Laenulepingu nr S214941318 alusel on tasumata põhiosa jääk 1732,44 eurot. Kostja on võlgnevuses alates 10.05.2022 – 10.01.2024 makseni. Laenulepingu nr S225247307 alusel on tasumata 1400,22 eurot (põhiosa). Kostja on võlgnevuses maksetega alates 12.06.2022 – 12.09.2024. Laenulepingu nr S225271517 alusel on tasumata põhiosa maksed summas 709,41 eurot. Kostja on võlgnevuses maksetega alates 15.05.2022 – 15.12.2024. Laenulepingu nr S225285784 alusel on tasumata põhiosa maksed summas 530,76 eurot. Kostja on võlgnevuses maksetega alates 10.04.2022 – 10.10.2024. Kostja ei esitanud ümberarvestuse osas oma seisukohta.
20.25.04.2024 menetlusdokumendis märkis hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta täiendavalt, et 14.05.2021 laenutaotluses märkis kostja oma regulaarse sissetuleku suurusena 1220 eurot, majapidamiskuludena 15 eurot ja finantskuludena 160 eurot. Kostja märkis, et tal on 2 ülalpeetavat. 06.08.2021 laenutaotluse osas märkis kostja, et tal ei ole ülalpeetavaid. Finantskohustustena märkis kostja 270 eurot kuus. 30.01.2022 laenutaotluses märkis kostja, et majapidamiskulud on 10 eurot, finantskohustused 213 eurot. Ülalpeetavaid ei ole. 17.02.2022 laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekute suuruseks 1320 eurot, majapidamiskuludena 242 eurot ja ülalpeetavaid ei olnud. 27.02.2022 esitas taotluses märkis kostja oma sissetulekutena 1220 eurot, majapidamiskuludena 20 eurot, finantskohustustena 250 eurot. Ülalpeetavaid ei olnud.
21.Hageja täpsustas 25.04.2024 menetlusdokumendis, et juhul, kui kohus jõuab järeldusele, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis palub ta mõista kostjalt välja lisaks põhivõlgnevustele viivised alates iga laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni: laenulepingu nr S214784656 alusel 22,87 eurot, laenulepingu nr S214941318 alusel 80,12 eurot, laenulepingu nr S225247307 alusel 64,14 eurot, laenulepingu nr S225271517 alusel 31,87 eurot ja laenulepingu nr S225285784 alusel 24,55 eurot. Kostja 25.04.2024 menetlusdokumendile seisukohta ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse 6 (10)
hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 31.10.2023 määrusega. Kostja hagi menetlusse võtmise määruse ja hagi materjalid kätte KÄPO kaudu 07.11.2023. Seega möödus hagile vastamise tähtaeg 21.11.2023. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostja ei ole vastanud ka 14.12.2023 (kostja on KÄPO kaudu kätte saanud 10.04.2024) ja 23.05.2024 kohtunõuetele (kostja on KÄPO kaudu kätte saanud 23.05.2024). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud.
23.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
24.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Omaraha OÜ ja kostja 14.05.2021 laenulepingu nr S214784656, mille alusel kostja sai laenu 970 eurot, 06.08.2021 laenulepingu nr S214941318, mille alusel kostja sai laenu 2500 eurot, 30.01.2022 laenulepingu nr S225247307, mille alusel kostja sai laenu 1610 eurot, 17.02.2022 laenulepingu nr S225271517, mille alusel kostja sai laenu 800 eurot ja 27.02.2022 laenulepingu nr S225285784, mille alusel kostja sai laenu 570 eurot. Hagiavalduse kohaselt pidi kostja esialgsele võlausaldajale tasuma intressi kõikide lepingute alusel. Kohtu hinnangul sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja tarbijakrediidilepingud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse lepingu teistsuguseks kvalifitseerimiseks.
25.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. 14.05.2021 laenulepingus nr S214784656 oli krediidikulukuse määr 34,50%. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 14.05.2021, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,09%. Seega kolmekordne määr oli 60,27%. Lepingus on märgitud madalam määr, mistõttu ei ole leping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine. 06.08.2021 lepingus nr S214941318 on krediidikulukuse määraks 41,30%. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68%. Seega kolmekordne määr oli 56,04%. Lepingus on märgitud madalam määr, mistõttu ei ole leping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine. 30.01.2022 lepingus nr S225247307 on krediidikulukuse määraks 35,50%. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%. Seega kolmekordne määr oli 50,85%. Lepingus on märgitud madalam määr, mistõttu ei ole leping VÕS § 406 2 lg 1 7 (10)
alusel tühine. 17.02.2022 lepingus nr S225271517 on krediidikulukuse määraks 29,20%. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%. Seega kolmekordne määr oli 50,85%. Lepingus on märgitud madalam määr, mistõttu ei ole leping VÕS § 406 2 lg 1 alusel tühine. 27.02.2022 lepingus nr S225285784 on krediidikulukuse määraks 34,50%. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%. Seega kolmekordne määr oli 50,85%. Lepingus on märgitud madalam määr, mistõttu ei ole leping VÕS § 406 2 lg 1 alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et krediidi kulukuse määrad on lepingutes märgitud ebaõigesti.
26.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Riigikohtu 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-i 18 kohaselt peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
27.Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostjalt oleks küsitud ühegi lepingu sõlmimise eelselt pangakonto väljavõtteid. Esialgne võlausaldaja ei ole küsinud kostjalt kõiki andmeid, mis on Riigikohtu 24.11.2023 määruse p-s 18 esile toodud. Kostjalt küsiti andmeid tema finantskohustuste, majapidamiskulude ja ülalpeetavate kohta, kuid ka saadud andmed jäeti täielikult kontrollimata. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et omandatud teave oleks olnud piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kohus on seisukohal, et esialgne võlausaldaja rikkus kõikide lepingute sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet – jättes kostjalt kogumata andmed kõikide vajalike parameetrite kohta kostja krediidivõimelisuse kindlakstegemisel ja jättes ka saadud andmed kohustuste osas kontrollimata.
28.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust (vastutustundliku laenamise põhimõtet), loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või 8 (10)
võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole teada, et krediidiandja oleks kostjale tagasimaksed uuesti määranud VÕS § 403 lg 7 alusel. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele ega neid kinnitavatele tõenditele, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.
29.Hageja esitas ümberarvestused laenulepingute kohta 13.12.2023. Ümberarvestuse kohaselt on võlgnikul tasumata laenulepingu nr S214784656 alusel põhiosa 509,03 eurot, kostja on võlgnevuses alates 14.04.2022 maksest – 14.05.2023 makseni. Laenulepingu nr S214941318 alusel on tasumata põhiosa jääk 1732,44 eurot. Kostja on võlgnevuses alates 10.05.2022 – 10.01.2024 makseni. Laenulepingu nr S225247307 alusel on tasumata 1400,22 eurot (põhiosa). Kostja on võlgnevuses maksetega alates 12.06.2022 – 12.09.2024. Laenulepingu nr S225271517 alusel on tasumata põhiosa maksed summas 709,41 eurot. Kostja on võlgnevuses maksetega alates 15.05.2022 – 15.12.2024. Laenulepingu nr S225285784 alusel on tasumata põhiosa maksed summas 530,76 eurot. Kostja on võlgnevuses maksetega alates 10.04.2022 – 10.10.2024.
30.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hagiavalduse asjaoludel ütles esialgne võlausaldaja 14.05.2021 sõlmitud lepingu üles 24.10.2022 (kostjal oli ümberarvestuse kohaselt võlgnevus alates 14.04.2022 maksest), 06.08.2021 sõlmitud lepingu üles 18.10.2022 (kostjal oli ümberarvestuse kohaselt võlgnevus alates 10.05.2022 maksest), 30.01.2022 lepingu üles 20.10.2022 (kostjal oli ümberarvestuse kohaselt võlgnevus alates 12.06.2022 maksest), 17.02.2022 lepingu üles 24.10.2022 (kostjal oli ümberarvestuse kohaselt võlgnevus alates 15.05.2022 maksest) ja 27.02.2022 lepingu üles 18.10.2022 (kostjal oli ümberarvestuse kohaselt võlgnevus alates 10.04.2022 maksest). Hagiavalduse asjaoludel andis võlausaldaja enne iga lepingu ülesütlemist kostjale vähemalt 2 nädalase tähtaja kohustuste täitmiseks. Kuna kostja ei ole vastuväiteid hagile ega hagi täienduste esitanud, siis tuleb nimetatud asjaolud kostja poolt lugeda omaksvõetuks. Arvestades eeltoodud asjaolusid on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja ütles lepingud põhjendatult üles ja kõik eeltoodud põhiosade summad on muutunud sissenõutavaks.
31.25.04.2024 esitas hageja korrigeeritud viivisenõuded arvestatuna VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga lepingu ülesütlemisele järgmisest päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu nr S214784656 alusel sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 25.10.2022 kuni 17.05.2023 eest summas 22,87 eurot, laenulepingu nr S214941318 alusel sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 19.10.2022 kuni 17.05.2023 summas 80,12 eurot, laenulepingu nr S225247307 alusel sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 21.10.2022 kuni 17.05.2023 eest summas 64,14 eurot, laenulepingu nr S225271517 alusel sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 25.10.2022 kuni 17.05.2023 eest summas 31,87 eurot ja laenulepingu nr S225285784 alusel sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 19.10.2022 kuni 17.05.2023 eest summas 24,55 eurot. Kuna ümberarvestus intressi ei sisalda, siis jääb intressinõue rahuldamata.
32.Kohus on seisukohal, et hageja nõude rahuldamine, arvestades esitatud võlgade ümberarvestusi, ei ole alternatiivsete nõuete rahuldamine, nagu hageja on märkinud. Nõuete paljususega, sh mitme alternatiivse nõude esitamisega, on tegemist üksnes siis, kui hageja on esitanud mitu protsessuaalset taotlust, st iga nõue võiks moodustada eraldi hagi eseme TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes. Hageja esitatud erinevad või kohtu poolt võimalikuks peetavad õiguslikud põhjendused (nt võimalikud alternatiivsed materiaalõiguslikud nõude alused) nõuete paljusust 9 (10)
ei moodusta.1 Kohus rahuldab hageja hagi, arvestades esitatud võlgade ümberarvestust põhjusel, et esialgne võlausaldaja rikkus hagis toodud asjaoludel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tegemist on sama hagi alusega (nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest), kuid kuna ühte tarbijakrediidilepinguid reguleerivat põhimõtet on rikutud, siis rahuldab kohus hagi osaliselt, s.o vähendatud ulatuses.
33.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi 63,85% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas osas kostja kanda ja 36,15% ulatuses hageja kanda.
34.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 665 eurot ja õigusabikulu 200 eurot. Hageja kinnitab, et on nimetatud kulud kandnud seoses käesoleva kohtuasjaga. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1⁄2 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagilisade komplekteerimiseks) 1⁄2 töötundi, kokku 2 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 100 eurot (kokku 200 eurot). Kohtu hinnangul on nii riigilõivu kui õigusabikulu (nii tunnihinna kui töömahu osas) vajalik ja põhjendatud kulu.
35.Kuna kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, s.o 63,85% ulatuses, siis kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu summas 552,30 eurot (865*63,85/100), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
36.Kuna kostja menetluses ei osalenud, siis ei ole kostjal saanud menetluskulu tekkida.
37.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)