Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek
Kohtukoosseis
Määruse tegemise aeg ja koht
17.12.2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-6498
Tsiviilasi
Y.X-i hagi E.W vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 16.10.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y.X-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Y.X (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Palmiste Kostja E.W (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta Pärnu Maakohtu 16.10.2024 määrus muutmata ja Y.X-i määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Y.X-i kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
(hageja) esitas 02.05.2023 Pärnu Maakohtule hagi E.W (kostja) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes. Hageja palub kohustada kostjat edastama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele ja -volikogule alljärgneva teate nõudes teate sisu avaldamist valla koduleheküljel järgnevas sõnastuses: „Mina, E.W (isikukood XXX), olen avaldanud avalikus kohtumenetluses haldusasjas 3-23-338 (E.W vs Põhja-Pärnumaa vallavalitsus) alljärgneva faktiväite: Mako nõukogu esimees (Y.X ) ja nõukogu liikmed on süstemaatiliselt aastate jooksul kõrvaldanud valla eelarvest raha seoses alltöövõtja kaudu arvete esitamisega ettevõtetele ja eraisikutele ning nendest laekumistest ei ole valla eelarvesse midagi jõudnud ning seetõttu on tekkinud kelmuse, omastamise ja mõjuvõimuga kauplemise kaudu tühimik valla eelarvesse. Vastav väide on vale“. Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja Põhja-Pärnumaa kohaliku vee-ettevõtte aktsiaseltsi Mako nõukogu esimees. Hageja on ühtlasi ka Põhja-Pärnumaa piirkonna ühe suurema äriühingu OÜ Halinga ainuosanik ja juhatuse liige. Kostja on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada haldusakt „Pärnjõe Kooli tegevuse ümberkorraldamine“. Nimetatud haldusasjas on kostja avaldanud järgneva valeväite ning väärtushinnangu: „kaebaja (juhib) kohtu tähelepanu asjaolule, et Riigiprokuratuurile on revisjonikomisjoni aseesimehe C poolt esitatud kuriteoteade vallale kuuluva vee- ja kanalisatsiooniettevõtte Mako nõukogu esimehe ja nõukogu liikmete kohta, kes süstemaatiliselt on aastate jooksul kõrvaldanud valla eelarvest raha seoses alltöövõtja kaudu arvete esitamisega ettevõtetele ja eraisikutele ning nendest laekumistest ei ole valla eelarvesse midagi jõudnud ning seetõttu on tekkinud kelmuse, omastamise ja mõjuvõimuga kauplemise kaudu tühimik valla eelarvesse.“ Kostja on avaldanud avalikkusele hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ning väärtushinnanguid. Vastavad dokumendid on avalikkusele kättesaadavad Põhja-Pärnumaa valla dokumendiregistris. Hageja lepinguline esindaja pöördus kostja poole nõudega vastav ebaõige faktiväide ning väärtushinnang tagasi võtta. Kostja ei ole seda teinud, mistõttu õigusvastane tegevus on jätkuv. Ebaõigete faktiväidete osas soovib hageja nende ümberlükkamist ning ebakohaste väärtushinnangute avaldamise osas mittevaralise kahju hüvitamist.
Kostja teadis või pidi teadma, et avalikus kohtumenetluses olevad ametlikud menetlusdokumendid ja selles kajastatu tehakse kättesaadavaks kõigile (s.o avalikkusele) kohaliku omavalitsuse dokumendiregistris. Seega on tegemist avaldamisega.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 järgi tõlgendatakse seaduse sätet lähtudes muuhulgas seaduse mõttest ja eesmärgist. VÕS § 1047 eesmärgiks ei ole anda õiguskaitset olukorras, kus andmete esitaja realiseerib oma menetlusosalise positsioonist tulenevat õigust olla kohtu poolt ära kuulatud (TsMS § 199 lg 1 p-d 4–7). Menetlusosaline ei tohi küll TsMS § 328 lg 1 alusel esitada teadvalt vale informatsiooni, aga tegeliku faktilise olukorra lõplik väljaselgitamine tõendite uurimise ja hindamise teel on kohtu ülesanne menetluses, kus andmed avaldati (TlnRnKm 10.12.2020, 2-20-15027). Hageja leiab, et käesoleval juhul on haldusasjas nr 3-23-338 andmete esitamisega saanud andmed teatavaks kolmandatele (kõrvalistele) isikutele, sest need andmed jõudsid läbi PõhjaPärnumaa vallavalitsuse dokumendiregistri avalikkuseni. Isikul on õigus oma seadusega kaitstud õiguste kaitseks pöörduda kohtusse, kus menetlusosalistel on võrdne õigus ja võimalus oma nõudeid põhjendada ja vastaspoole esitatut ümber lükata ja sellele vahetult vastu vaielda. Andmed, mis esitatakse kohtumenetluses kohtule ja teistele menetlusosalistele, ei saa olla andmete esitamine õigustamata kolmandale kui kõrvalisele isikule, sest menetlusosalistel on õigus kohtule esitada oma seisukohti ja tõendeid, sh andmeid kui faktiväiteid ja väärtushinnanguid ja teistel menetlusosalistel on õigus esitatule vastu vaielda ja esitada omakorda seisukohti ja tõendeid teiste menetlusosaliste poolt esitatu õigsuse või väärtuse kohta vahetult samas kohtumenetluses. Käesoleval juhul ei saa pidada andmete avaldamiseks ka seda, et antud menetlusdokument edastati menetlusosaliseks olevale kohalikule omavalitsusele, misjärel see jõudis kohaliku omavalitsuse dokumendiregistrisse. Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist andmete avaldamisega, siis ei ole hagiga hageja poolt taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus selgitas, et ei pea võimalikuks menetleda ka üksnes mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõuet, kuivõrd selle eelduseks on hageja õiguste rikkumine läbi ebaõigete andmete avaldamise, mida käesoleval juhul ei ole toimunud. Kuna kohtule andmete esitamine ei ole käsitletav andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses, vaid kohtumenetluses seisukohtade, sh faktiväidete esitamisega, mida reguleerib halduskohtumenetluse seadustik, siis ei ole hagejal hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hageja hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda ja jättis menetluskulude puudumise tõttu nende rahalise suuruse kindlaksmääramata. Määruskaebus
Pärnumaa vallavalitsuse dokumendiregistri avalikkuseni, s.o mitte pelgalt haldusasja menetlusosalisteni ja kohtuni. Seega ei ole maakohtu viidatud lahendid asjakohased. Samuti on Riigikohus oma otsuse nr 2-17-17140 p-des 11 ja 12 leidnud, et kui kostja põhjustas andmete avaldamise meedias, on kannatanul VÕS § 1055 lg 1 alusel kostja vastu nõue, et viimane teeks enda kulul vajalikke toiminguid ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Puudub mõistlik põhjendus, miks seda seisukohta ei saaks üle kanda ka andmete avaldamisele muu hulgas kohaliku omavalitsuse dokumendiregistris, kus samuti tehakse andmed teatavaks paljudele ja ühtlasi kolmandatele (kõrvalistele) isikutele. Ka on Riigikohus 21.12.2005 otsuse nr 3-2-1-95-05 p-s 25 leidnud, et õigusbüroo pressiteate kolmandatele isikutele kättesaadavaks tegemisega on kostja selle avaldanud VÕS §-de 1046 ja 1047 tähenduses. Riigikohus on 19.03.2019 otsuse nr 2-17-17140 p-s 14 asunud seisukohale, et andmete avaldamine magistritöös on avaldamine VÕS § 1047 mõttes, kuna tegemist on andmete kättesaadavaks tegemisega kolmandatele isikutele. Seega ei mõista Riigikohus muu hulgas VÕS § 1047 mõttes avaldamise all üksnes ja kitsalt andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemisest, vaid andmete kättesaadavaks tegemist. Andmete „kättesaadavaks tegemise“ tähendusväli on andmete „teatavaks tegemise“ tähendusväljast avaram. Seega on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS §-i 1047. Maakohus ei selgitanud, miks ei saa pidada andmete avaldamiseks ka seda, et menetlusdokument edastati menetlusosaliseks olevale kohalikule omavalitsusele, misjärel jõudis see kohaliku omavalitsuse dokumendiregistrisse. Menetluse edasine käik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.