Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Halinga ainuosanik ja juhatuse liige. Kostja on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada haldusakt „Pärnjõe Kooli tegevuse ümberkorraldamine“. Hageja leiab, et vastavas haldusasjas on kostja avaldanud järgneva valeväite ning väärtushinnangu: „kaebaja (juhib) kohtu tähelepanu asjaolule, et Riigiprokuratuurile on revisjonikomisjoni aseesimehe E. K. poolt esitatud kuriteoteade vallale kuuluva vee- ja kanalisatsiooniettevõtte Mako nõukogu esimehe ja nõukogu liikmete kohta, kes süstemaatiliselt on aastate jooksul kõrvaldanud valla eelarvest raha seoses alltöövõtja kaudu arvete esitamisega ettevõtetele ja eraisikutele ning nendest laekumistest ei ole valla eelarvesse midagi jõudnud (1) ning seetõttu on tekkinud kelmuse, omastamise ja mõjuvõimuga kauplemise kaudu tühimik valla eelarvesse (2)“. Vastavas menetluses on kostja teadmata asjaoludel avaldanud avalikkusele hagejat puudutavalt ebaõigeid faktiväiteid ning väärtushinnanguid. Vastavad dokumendid, sh ka ebaõiged faktiväiteid ja väärtushinnanguid sisaldav dokument, on avalikkusele kättesaadavad Põhja-Pärnumaa valla dokumendiregistris. Hageja lepinguline esindaja pöördus kostja poole nõudega vastav ebaõige faktiväide ning väärtushinnang tagasi võtta. Kostja ei ole seda teinud, mistõttu õigusvastane tegevus on jätkuv. Hageja on seisukohal, et eelviidatud väidetega avaldas kostja hageja kohta korduvalt ebakohaseid väärtushinnanguid ning faktiväiteid laimates seeläbi hagejat. Kostja poolt avaldatud saab hinnata kui ebaõigeid faktiväiteid ning ühes episoodis (järelduses) on kostja esitanud ka ebakohase väärtushinnangu. Kuivõrd näiteks ebakohase väärtushinnangu puhul ei olegi hagejal muid õiguskaitsevahendeid kui kahju hüvitamise nõudmine, siis leiab hageja, et mittevaralise kahju hüvitamise välja mõistmine pakub kõige paremat rehabilitatsiooni ning annab kostjale signaali, et hageja õiguste rikkumine pole lubatud. Seega on hageja hinnangul mittevaralise kahju hüvitamise nõue põhjendatud. Ebaõigete faktiväidete osas soovib hageja valeväidete ümberlükkamist. Hageja leiab, et süüteo toimepanemisele viitavad väljendid, nagu „vara omastamine“ ja „ametiseisundi kuritarvitamine“ kujutavad endast üldjuhul väärtushinnanguid, kuna isik on neid väljendeid valides lähtunud oma subjektiivsetest õigustõlgendustest. Kostja poolt kohtumenetluses/menetlusdokumentides avaldatud faktiväited, mis on jõudnud läbi dokumendiregistri avalikkuseni, on ebaõiged alljärgnevatel põhjustel. Esiteks väidab kostja, et „Mako nõukogu esimees (hageja) ja nõukogu liikmed on süstemaatiliselt aastate jooksul kõrvaldanud valla eelarvest raha (1) seoses alltöövõtja kaudu arvete esitamisega ettevõtetele ja eraisikutele ning nendest laekumistest ei ole valla eelarvesse midagi jõudnud (2)“. Antud osaväidetega soovis kostja jätta muljet, et hageja on õigusvastaselt omastanud raha, mis pidi tulema valla eelarvesse. Arvestades küll lause ebaselgust ning konteksti, on kostja soovinud jätta muljet, et läbi konspiratiivse tegevuse, ei ole valla eelarvesse raha laekunud ning hageja jt aktsiaselts Mako nõukogu liikmed on raha omastanud. Antud väitega soovis kostja jätta mulje, et hageja on nö „skeemitanud“ ning tema tegevus on olnud justkui juriidiliselt korrektne, kuid konspiratiivne. Hageja leiab, et tegemist on ebaõige faktiväitega. Kostja on väitnud, et mh (hageja) tegevuse tõttu, on tekkinud kelmuse, omastamise ja mõjuvõimuga kauplemise kaudu tühimik valla eelarvesse. Kostja avaldatud tekstid kannavad endas negatiivset väärtusotsustust, mis on suunatud hageja au ja väärikuse kahjustamisele ning maine rikkumisele. Kostja on sisuliselt esitanud hageja mainet ja au kahjustava ebakohase väärtushinnangu, et hageja on kelm ning korruptant, kes omastab kohalikust omavalitsusest raha. Hageja ei ole andnud põhjust kostja avaldatud hinnanguteks ning avaldatud hinnang kahjustab hageja au ja väärikust. Samuti ka tema mainet. Kostja, tehes vastava avalduse menetlusdokumendis, mis vastavalt seadusele on avalikkusele kättesaadav, avaldas avalikkusele hagejat puudutava ebakohase väärtushinnangu rikkudes sellega hageja au ja väärikust. Samuti on hagejale tekitatud mainekahju. Praegusel juhul võivad ebaõigeid faktiväiteid ning väärtushinnangut tajuda määratlemata arv kolmandaid isikuid, kuna vastav menetlusdokument on avalikkusele kättesaadav Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse dokumendi-registris. Kostja teadis või pidi teadma, et avalikus kohtumenetluses olevad ametlikud menetlusdokumendid ja selles kajastatu tehakse kättesaadavaks kõigile (so avalikkusele) kohaliku omavalitsuse dokumendiregistris. Seega on tegemist avaldamisega – kostja avaldas hageja kohta väärtushinnanguid kolmandatele isikutele. 2 (6)

Hageja leiab, et kostja tegevus on õigusvastane, sest kostja avaldas teadvalt valed faktiväited hageja kohta. Kostja tegu on õigusvastane minimaalselt alates nõudekirja kättesaamisest. Seega isegi juhul kui kostja suudab ära tõendada õigustatud huvi olemasolu selliste väidete avaldamiseks, on tema poolt etteheidetava teksti avaldamine muutunud igal juhul õigusvastaseks, sest hageja juhtis nõudekirjaga kostja tähelepanu kostja tegevuse õigusvastasusele. Hageja leiab, et kostja rikkus hageja isiklikke õigusi ning vastutab õigusvastase kahju tekitamis eest. Kostjal on kohustus hüvitada hagejale tekkinud mittevaraline kahju ning sellele lisanduv viivis alates hagi esitamisest kohtule kuni kohtu välja mõistetud moraalse kahju hüvitise täieliku tasumiseni. Hageja leiab, et talle on tekitatud oluline mainekahju naabruskonna ja kogukonna inimeste silmis ja ees ning kostja süü siinses asjas on keskmisest suurem. Hagejale on tema maine äärmiselt oluline. Kostja poolt avalikkusele kättesaadavaks tehtud dokumendis laimab kostja hagejat sisuliselt vargaks ning korruptandiks, kes on süstemaatiliselt omastanud valla raha. Seoses kostja poolt avaldatud ebaõigete faktiväidetega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, ennekõike on hagejale tekitatud mainekahju. Samuti vastava teksti lugemine, on hagejale solvav. Kostja avaldatud laim põhjustab hagejale ebamugavustunnet teiste inimestega (eelkõige kohaliku omavalitsusega) suheldes ning see häirib oluliselt ka hageja igapäevaelu. Eeltoodust tuleneb kogumis, et kostja tegevuse tõttu on hagejale tekkinud mittevaraline kahju. Seega tuleb kostjalt välja mõista tekitatud kahju eest hüvitis. Hageja on kohaliku kogukonna ettevõtja, kes annab tööd paljudele kohalikele inimestele Halingas. Kuna kostja tekst oli laim, siis oli (kohaliku) avaliku arvamuse kujunemise käik ebaobjektiivne ning kahjustas hageja mainet. Hageja leiab, et kostja on avaldanud teadvalt ja tahtlikult vale informatsiooni hageja kohta. Kostja süü suuruse puhul tuleb arvestada, et kostja pole midagi ette võtnud pärast talle õigusvastasusest teavitamist. Kostjal pole ühtegi mõjuvat põhjust, miks peaks kostja laim jätkuvalt avalikkusele kättesaadav olema. Kostja pole vabandanud ega saa tänase hetkeni enda õigusvastasest käitumisest arugi. Käesoleval juhul rikkus kostja hageja mainet vähemalt kohaliku kogukonna ja vallavalitsuse ja –volikogu inimeste silmis. Arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu ning kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, taotleb hageja käesolevaga kostjalt mõistliku kahjuhüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel vastavalt VÕS § 127 lg-le 6, TsMS § 233 lg 1 ning TsMS § 366. Hageja hinnangul peaks hüvitise suurus olema minimaalselt kooskõlas temale põhjustatud mittevaralise kahjuga, eriti arvestades põhjustatud kahju ulatust ning tõsidust.

oleks justkui avaldanud avalikkusele konfidentsiaalset infot (haldusasja menetlus 3-23-338). Haldusasja 3-23-338 arutamist ei ole kuulutatud kinniseks. KOV-i puudutava kohtumenetluse avalikustamine ei ole õigusvastane. Vastupidi, sellega on KOV-i tegevus avalikkusele läbipaistvam. Isegi juhul, kui vastav info oleks konfidentsiaalne, ei õigusta see kostja tegevust, st ei tee kostja tegevust õiguspäraseks. Kostja teadis või pidi teadma, et tema poolt esitatud etteheited kahjustavad hageja mainet ning tema isikuõigusi. Kostja on oma vastuses esitanud umbmääraseid ja hageja isikuõigusi (ennekõike hageja au ja väärikust kahjustavaid) rikkuvaid seisukohti. Kostja on teadlikult laimanud hagejat. Kostja poolt esitatud väited on umbmäärased, emotsionaalselt vaenulikud hageja suhtes ning tõendamata (dtl 71-73).

teatavaks kolmandatele (kõrvalistele) isikutele, sest need andmed jõudsid läbi Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse dokumendiregistri avalikkuseni. Seega ei ole käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus kostja esitaks kohtule menetlusdokumendi, milles avaldas hageja kohta väidetavalt ebaõigeid ja mainet kahjustavaid andmeid ning kohtumenetluses andmete esitamisega ei saanud andmed teatavaks kolmandatele (kõrvalistele) isikutele, vaid menetlusega otseses puutumuses olevatele isikutele, s.t teistele menetlusosalistele ja kohtule (dtl 256-258). Kostja vastuväited 3 (6)

jätta hagi läbi vaatamata. Hageja Põhja-Pärnumaa vallavolikogu liikmena ei oleks saanud mitte mingit teavet Tallinna Halduskohtu kaasuse kohta Pärnjõe Kooli kolmanda astme sulgemise osas, kui Põhja-Pärnumaa vallasekretär oleks käitunud konfidentsiaalse infoga heaperemehelikult ning poleks seda jaganud kõigile volikogu liikmetele. Hageja on ehitanud oma kaasuse konfidentsiaalse info väärkasutuse peale. Hageja on Põhja-Pärnumaa vallavolikogu liige ja vallale 100% kuuluva vee- ja kanalisatsiooniettevõtte aktsiaselts Mako nõukogu esimees, mistõttu tema tegevuse ja ärimudeli osas on suur avalik huvi aspekt ja sellega seotud asjaolud. Kostja ei ole soovinud hagejat isiklikult laimata ega esitada väiteid, mis teda kahjustaks. Kostja on seisukohal, et hageja ettevõtlustegevus ei ole olnud korrektne ning on kahjustanud valla huve, mistõttu on kannatajaks kogu valla elanikud. Hageja käitumine vallavolikogu liikmena on olnud solvav ja põhjendamatult vaenulik korduvalt. Kostja leiab, et olles enda kanda võtnud Pärnjõe Kooli täismahus avatuna hoidmise kohtuvaidluse, on käesolev hagi pisut nagu kättemaksumissioon (dtl 57-58).

täiendava selgituse kohaselt esitas kostja Tallinna Halduskohtus väikekooli eest võideldes antud väited seetõttu, et Põhja-Pärnumaa vallavalitsus tõi kooli kärpeplaani ettekäändeks raha puuduse ja eelarvekriisi. Samal ajal väitis toonane vallavanem, et vallal on raha piisavalt, tegemist on muude asjaoludega. Asjaoludega, mida siiani pole kogukonnale põhjendanud (dtl 212-213). Kohtumääruse põhjendused

läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb hageja hagi jätta läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega eeldab nimetatud sätte kohaldamine, et hageja kohta esitatud andmed on avaldatud.

on 14.05.2024 kirjaga menetlusosalistele selgitanud, et kohtu hinnangul ei pruugi käesoleval juhul olla tegemist andmete avaldamisega. Hageja on leidnud, et tegemist on väidete avaldamisega, kuna kostja, tehes vastava avalduse menetlusdokumendis, mis vastavalt seadusele on avalikkusele kättesaadav, avaldas avalikkusele hagejat puudutava ebakohase väärtushinnangu rikkudes sellega hageja au ja väärikust.

on VÕS § 1047 tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kolmandateks isikuteks on kõrvalised isikud, kellel puudub tavapäraselt õigus avaldatud andmetega tutvuda. Kohtupraktikas on leitud, et kohtumenetluses andmete esitamist ei saa pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2020 määrus nr 2-20-15027, 22.04.2021 määrus nr 2-21-4096). Kohtumenetluses andmete esitamisega ei saanud andmed teatavaks kolmandatele (kõrvalistele) isikutele, vaid menetlusega otseses puutumuses olevatele isikutele, st teistele menetlusosalistele ja kohtule. Samuti on varasemalt kohtupraktikas leitud, et seadus ei näe ette, et 4 (6)

kohtuasja raames antud ütlused, mis ei leia kohtulahendis kajastamist või jäävad kohtu hinnangul tõendamata, oleksid väited, mida väiteid esitanud isikud peaksid eraldi tsiviilasjas ümber lükkama ja hageja, kelle suhtes ütlusi esitati, saaks nõuda eraldi kohtumenetluses ütluste kui faktiväidete ümberlükkamist. Kohtud on ka leidnud, et hagi menetlemiseks ei anna alust ka asjaolu, et hageja kohta esitatud ebaõiged andmed võivad olla kättesaadavad avalikkusele jõustunud lahendi avalikustamise kaudu (Harju Maakohtu 22.03.2021 ja Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2021 määrused nr 2-21-4096).

üldosa seaduse (TsÜS) § 3 järgi tõlgendatakse seaduse sätet lähtudes muuhulgas seaduse mõttest ja eesmärgist. VÕS § 1047 eesmärgiks ei ole anda õiguskaitset olukorras, kus andmete esitaja realiseerib oma menetlusosalise positsioonist tulenevat õigust olla kohtu poolt ära kuulatud (TsMS § 199 lg 1 p-d 4–7). Menetlusosaline ei tohi küll TsMS § 328 lg 1 alusel esitada teadvalt vale informatsiooni, aga tegeliku faktilise olukorra lõplik väljaselgitamine tõendite uurimise ja hindamise teel on kohtu ülesanne menetluses, kus andmed avaldati (Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2020 määrus nr 2-20-15027).

on kohtu selgitustest lähtuvalt leidnud, et käesoleval juhul on kohtumenetluses (haldusasjas nr 3-23-338) andmete esitamisega saanud andmed teatavaks kolmandatele (kõrvalistele) isikutele, sest need andmed jõudsid läbi Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse dokumendiregistri avalikkuseni, mistõttu ei ole käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus kostja esitas kohtule menetlusdokumendi, milles avaldas hageja kohta väidetavalt ebaõigeid ja mainet kahjustavaid andmeid ning kohtumenetluses andmete avaldamisega ei saanud andmed teatavaks kolmandatele (kõrvalistele) kõrvalistele isikutele. Kohus on seisukohal, et isikul on õigus oma seadusega kaitstud õiguste kaitseks pöörduda kohtusse, kus menetlusosalistel on võrdne õigus ja võimalus oma nõudeid põhjendada ja vastaspoole esitatut ümber lükata ja sellele vahetult vastu vaielda. Andmed, mis esitatakse kohtumenetluses kohtule ja teistele menetlusosalistele, ei saa olla andmete esitamine õigustamata kolmandale kui kõrvalisele isikule, sest menetlusosalistel on õigus kohtule esitada oma seisukohti ja tõendeid, sh andmeid kui faktiväiteid ja väärtushinnanguid ja teistel menetlusosalistel on õigus esitatule vastu vaielda ja esitada omakorda seisukohti ja tõendeid teiste menetlusosaliste poolt esitatu õigsuse või väärtuse kohta vahetult samas kohtumenetluses. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa pidada andmete avaldamiseks ka seda, et antud menetlusdokument edastati menetlusosaliseks olevale kohalikule omavalitsusele, misjärel see jõudis kohaliku omavalitsuse dokumendiregistrisse. Kohus leiab, et kuna käesoleval juhul ei ole tegemist andmete avaldamisega, siis ei ole hagiga hageja poolt taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

kuivõrd selle eelduseks on hageja õiguste rikkumine läbi ebaõigete andmete avaldamise, mida käesoleval juhul ei ole toimunud. Kuna kohtu hinnangul ei ole kohtule andmete esitamine käsitletav andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses, vaid kohtumenetluses seisukohtade, sh faktiväidete esitamisega, mida reguleerib halduskohtumenetluses halduskohtumenetluse seadustik, siis ei ole hagejal hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hageja hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud

§ 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kuna kohus jätab hageja hagi läbi vaatamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) K. Mälberg 5 (6)

Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2024 määruse RESOLUTSIOON:

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.