R E hagi Valtrans OÜ vastu töövaidluses ja Valtrans OÜ hagi R E vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagi hind 2927,66 eurot, vastuhagi hind 3079,66 eurot
Läbivaatamise viis
Istungid 30.09.2024, 01.11.2024, 29.11.2024
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja/ vastuhagis kostja (töötaja): R E (IK XXX; elukoht XXX) Töötaja lepinguline esindaja: Raivo (R.K.Õigusbüroo, e-post: [email protected])
Kiisk
Kostja/ vastuhagis hageja (tööandja): Valtrans OÜ (RK 11434405, asukoht Võimla tn 3-2, Rakvere linn, Lääne-Virumaa 44308) Tööandja seaduslik esindaja:
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R E hagi osaliselt ja jätta Valtrans OÜ vastuhagi rahuldamata.
2.Lõpetada menetlus R E perioodi 01.04 - 29.06.2023 töötasu summas 535,14 eurot (bruto) nõude osas ja puhkusehüvitise summas 128,97 eurot (bruto) nõude osas ja nendelt arvestatud viivise nõude osas.
Jätta läbi vaatamata R E nõue tuvastada töölepinguline suhe Valtrans OÜ ja R E vahel.
4.Mõista Valtrans OÜ-lt R E kasuks välja saamata jäänud töötasu perioodi 01.04 29.06.2023 eest summas 953,18 eurot (bruto) ja hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest summas 350,87 eurot (bruto).
5.Mõista Valtrans OÜ-lt R E kasuks välja saamata jäänud välislähetuse päevaraha summas 693,47 eurot.
6.Mõista Valtrans OÜ-lt R E kasuks välja perioodi 01.07 — 17.12.2024 eest viivis summas 333,39 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt summas 1856,8 eurot (neto) 1/9
2-23-15154 alates 18.12.2024 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täieliku tasumiseni.
7.Jätta R E menetluskulud 70% ulatuses Valtrans OÜ kanda ja 30% ulatuses R E enda kanda. Jätta Valtrans OÜ menetluskulud täies ulatuses Valtrans OÜ kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Varasem menetlus
1.Töövaidluskomisjon otsustas 26.09.2023 töövaidlusasjas nr 4-1/1286/23 rahuldada R E töövaidlusavalduse Valtrans OÜ vastu osaliselt: 1) lugeda tuvastatuks, et R E ja Valtrans OÜ vaheline töölepinguline töösuhe algas 11.03.2023; 2) mõista välja Valtrans OÜ-lt R E kasuks saamata jäänud töötasu perioodi 01.04 - 29.06.2023 eest summas 953,18 eurot (bruto) ning jätta rahuldamata töötasu nõue perioodi 01.04 - 29.06.2023 eest summas 535,14 eurot (bruto); 3) mõista välja Valtrans OÜ-lt R E kasuks välislähetuse päevarahad 31 päeva eest summas 693,47 eurot; 4) mõista välja Valtrans OÜ-lt R E kasuks puhkusehüvitis 8,51 kalendripäeva eest summas 350,87 eurot (bruto) ning jätta rahuldamata puhkusehüvitise nõue summas 128,97 eurot (bruto); ja 5) mõista välja Valtrans OÜ-lt R E kasuks perioodi 01.07 - 09.08.2023 eest viivis summas 24,42 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt summas 1856,8 eurot (neto) alates 10.08.2023 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täieliku tasumiseni. TVK jätis rahuldamata avaldaja viivisenõude perioodi 01.07 - 09.08.2023 eest summas 8,21 eurot.
2.Töövaidluskomisjon otsustas 02.01.2024 töövaidlusasjas nr 4-1/1823/23 jätta rahuldamata Valtrans OÜ kahju hüvitamise nõude R E vastu summas 3079,66 eurot. R E nõuded ja seisukohad
3.R E (edaspidi ka töötaja) asus Valtrans OÜ (edaspidi ka tööandja) juurde tööle 11.03.2023 veoautojuhi ametikohal. Töötaja ja tööandja leppisid kokku töötasus nii, et esimesel neljal sõidul (4 päeva) on töötasuks 50 eurot (neto) ning seejärel suureneb töötasu iga sõidu (4 päeva) järel 5 eurot (neto) võrra kuni on 75 eurot (neto) päevas. Töötaja esitas tööandjale 10.04.2023 avalduse rakendada maksuvaba tulu arvestuseks 450 eurot/ kalendrikuu. Poolte vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku töölepingut. Tööandja on teinud ka vastavasisulise kande töötamise registrisse. 2/9
2-23-15154
4.Töötaja töötas 2023 aastal 31.03 – 03.04 päevatasuga 50 eurot (neto), 06.04 – 08.04 ja 10.04 päevatasuga 55 eurot, 14.04 – 17.04 päevatasuga 60 eurot, 21.04 – 24.04 päevatasuga 65 eurot, 29.04 -02.05 päevatasuga 70 eurot, mais töötas töötaja 9 päeva päevatasuga 75 eurot, juunis 13 päeva päevatasuga 75 eurot. Kokku on tasumata 575,03 eurot (neto) s.t 628,93 eurot (bruto). Lisaks ei ole tööandja andnud töötajale tööd ja on kohustatud nimetatud perioodi eest maksma keskmist töötasu. Töötaja on olnud kogu aeg valmis tööd tegema. Kokku ei ole tööandja töötajat tööga kindlustanud mais kahel korral, ja juunis ühel korral. Kuna ühe sõidu kestus on keskmiselt neli päeva, siis kokku 12 x 62,73 eurot (neto), mis on kokku 752,76 eurot (neto). Võimalik on lähtuda ka Statistikaameti keskmisest, mille kohaselt on veoautojuhi keskmine töötasu 1237 eurot bruto.
5.Töötamise perioodil 11.03.2023 - 30.06.2023 teenis töötaja 8,59 kalendripäeva põhipuhkust. Sellest tulenevalt on tööandja kohustatud tasuma puhkusehüvitise summas 479,84 eurot (netosummas 460,05 eurot).
6.Samuti soovib töötaja välislähetuse päevaraha summas 693,47 eurot, võttes aluseks päevaraha alammäära 22,37 eurot. Töötaja on olnud välislähetuses kokku 31 päeva (sh 8 kalendripäeva märtsis 2023; 12 kalendripäeva aprillis 2023; 4 kalendripäeva mais 2023; 7 kalendripäeva juunis 2023). Sellest tulenevalt on tööandja kohustatud tasuma välislähetuse päevaraha summas 693,47 eurot.
7.Töötaja esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks 15.06.2023, tööleping lõppes 30.06.2023. Töölepingu ülesütlemist ei ole nõuetekohaselt vaidlustatud, seega tuleb eeldada, et töölepingu lõpetamine on kehtiv
8.Töötaja palub mõista tööandjalt välja töötasu summas 1327,79 eurot (neto) (bruto 1488,32 eurot), puhkusehüvitis summas 460,05 eurot (neto) (brutosummas 479,84 eurot), välislähetuse päevaraha summas 693,47 eurot, viivis hagi esitamise kuupäeva seisuga ehk 18.12.2023 seisuga summas 139,50 eurot ja alates 19.12.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.1.Tööandja ei ole välja toonud töötaja rikkumisi. Lisaks palub töötaja arvestada, et sai töötasu 541,75 eurot (neto) kuus, mis on kolm korda väiksem kui sektori keskmine tasu. Töö tegemisel, kus on suur kahju tekkimise risk ja seejuures tekkiv kahju võib olla väga suur, ei saa olla põhjendatud töötajale kahju hüvitamise kohustuse panemine, mis ületab kordades (ca 6 korda) tema igakuise töötasu suuruse. Töötaja ei ole olnud ühelgi moel hooletu ning talle ei saa ette heita millegi tegemata jätmist. Kuivõrd töötaja tööülesandeks oli veoauto, st suurema ohu allika, juhtimine, tulenes ainuüksi juba töö iseloomust suurendatud risk kahju tekkimiseks. Seda riski suurendasid ka tööandja enda teod (nt kindlustuse sõlmimata jätmine, ebakvaliteetsete veoautode kostjale andmine jne). Tööandja ei ole välja toonud, et töötaja olnuks varem sarnaselt kahju tekitanud.
9.2.Veoauto XXX on ca 10 aastat vana. Veoauto esmane registreerimine oli 03.12.2013 ning korralisel ülevaatusel korduvalt ka olnud vigadega, mis viitab veoauto halvale tehnilisele- ja visuaalsele seisukorrale. Auto on neli korda osalenud liiklusõnnetuses. Tööandja ei ole tõendanud, et auto pärast õnnetust oleks korda tehtud. Kuigi töötaja on kinnitanud et õnnetus 31.03.2023 juhtus parempöörde tegemisel, siis ei saa välistada, et kahju oli autol juba varasemalt olemas. Lisaks ei olnud töötaja professionaalne kogenud autojuht, tööandja ei korraldanud talle koolitusi, ei 3/9
2-23-15154 sõlminud töölepingut. Samuti ei ole tööandja olukorda peale õnnetuse toimumist fikseerinud ega teinud ka sõidukile ekspertiisi. T OÜ 08.09.2023 pakkumises on kirjelduses märgitud „küljespoiler vasak xf105“, kuid see ei ole piisav kahju tekkimise ja töötaja vastutuse tõendamiseks. Töötaja on tunnistanud õnnetust, mis juhtus veoauto XXX kabiiniga 31.03.2023. Viidatud pakkumiselt ei ole üheselt mõistetav, et kas see küljespoiler on üldse sama detail, millest rääkis TVK istungil töötaja. Samuti ei ole üheselt selge, miks on vajalik detail välja vahetada, kas ei oleks võimalik olnud detaili remont.
9.3.Töötaja ei ole kahjustanud veoautot numbrimärgiga XXX, kahju kokku summas 2134,66 eurot, mis seisneb katkises esistanges (paremal poolel), auk sees, vasakul stangel mõra ja kadunud numbrimärgis. Töötaja on küll tõdenud, et numbrimärk ühel päeval kadus, kuid ei osanud selle kadumise põhjust selgitada. Veoauto XXX on ca 16 aastat vana (veoauto esmane registreerimine oli 01.02.2007) ning igal korralisel ülevaatusel olnud vigadega ja puudustega, mis viitab ka selle veoauto halvale tehnilisele- ja visuaalsele seisukorrale. Veoauto ajaloost nähtub, et sellega on kahel korral osaletud liiklusõnnetuses. Tööandja esitatud pakkumised ei ole piisav põhjendus kahju tõendamiseks. SIA Auto Kada Eesti filiaali hinnapakkumises nr 823019138 on täiendavalt kajastatud peegli ja iluvõre hind, mille kahjustamisele tööandja kordagi varasemalt tuginenud ei ole. Tõendamata on nii reaalne kahju kõrvaldamine kui ka see, miks oli vajalik detailide vahetamine ja miks neid ei saanud parandada.
9.4.Kumbki veoauto ei olnud kaskokindlustusega kindlustatud, millega suurendas tööandja ise kahju tekkimise riski.
9.5.Töötaja leiab, et esinevad VÕS § 139 ja 140 alused kahju hüvitise vähendamiseks nullini.
9.6.Töötaja ei peaks vastutama veoki varguse, tulekahju, vandalismi või juhusliku kahjustumise eest, kui ta ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud. Sõltumata töötajale makstava hüvitise suurusest ei saa tööandja vähemasti üldjuhul ka eeldada, et töötaja suudaks hüvitada kallihinnalise veoki remondikulud.
10.11.10.2024 selgitas R E täiendavalt, et Valtrans OÜ on käibemaksukohuslane ja kahju ei ole võimalik välja mõista summas koos käibemaksuga. Kõik Valtrans OÜ hinnapakkumised on esitatud käibemaksuga summades ning nendelt tuleb käibemaks maha arvestada. Valtrans OÜ ei pakkunud R E mingit väljaõpet. Koosmõjus kehvas seisukorras veoautodega juhtuski iseloomulik risk, mille kohaselt sõites tõenäoliselt vibratsiooni tõttu kukkus veoauto küljest ära ka numbrimärk. Tööandja teine töötaja küll tegi töötajaga nö "proovisõidu". Selle eesmärk ei olnud töötaja väljaõpe, pigem töötajaga tutvumine. Tööle asudes ei teinud tööandja mitte mingisugust väljaõpet, samuti ei saatnud tööandja töötajat isegi mitte töötervishoiu arsti juurde (kuigi selline kohustus tööandjal on). See aga näitab tööandja ükskõikset suhtumist. Sellises olukorras oleks aga mistahes kahju väljamõistmine töötajalt äärmiselt ebaõiglane. R E on C1 ja C kategooria juhtimisõigus alates 16.11.2022 ning BE, C1E ja CE kategooria juhtimisõigus alates 15.02.2023. Töötaja on tunnistanud, et veoautol XXX on spoiler purunenud, kuid selle põhjustas halvas tehnilises seisukorras auto ja tööandja teise töötaja tegemata töö. Tegemata oli sadula-kabiini korrektne reguleerimine, mis ei olnud töötaja tööülesanne. Selle kahju oleks saanud ära hoida, kui veoauto sadula kaugus kabiinist oleks olnud antud haagise vedamiseks õigesti reguleeritud. Kui Valtrans OÜ oleks pidanud sellist ülesannet R E kohustuseks, oleks see kirjalikult ka kokku lepitud. Seda aga ei tehtud, mistõttu ei saa ka eeldada, et selline kohustus R E olnud oleks. 4/9
2-23-15154 Töötaja ei mõistnud oma kogematusest esmalt, mis oli toonud kaasa spoileri purunemise ja tööandja kohustuseks oli tagada nõuetekohased ja toimivad seadmed, mida ei olnud tehtud. Stange vigastus veoautol XXX ei ole töötaja süü. Stange oli juba katki enne seda, kui see töötaja kasutusse anti. Kahjunõuded on ülepaisutatud, töötaja on võtnud täiendavad hinnapakkumised ja need on tunduvalt odavamad. Töötaja leiab, et päevarahade nõudmise osas on vajalik lähtuda sõidumeeriku andmetest ja tema esitatud telefoni operaatori infost. Kostja seisukohad ja vastuhagi
11.Tööandja hagi ei tunnista.
12.Tööandja on esitanud vastuhagi nõuab kahju hüvitamist kokku summas 3079,66 eurot. Kahju koosneb 31.03.2023 sõidukile XXX tekitatud kahjust summas 945 eurot ning juunis 2023 sõidukile XXX tekitatud kahjust summas 2134,66 eurot. Kostja sõitis veoautoga numbriga XXX ning baasi naastes 03.04.2023 oli autol katki vasak tagumine küljespoiler. Kostja kinnitas lõhkumist. Hinnapakkumine summas 945 eurot koos käibemaksuga. 12.06.2023 tuli kostja autoga XXX baasi ning esistange parem pool oli katki, auk sees, vasakul stangel oli mõra ja numbrimärk kadunud. Taastamine läheb maksma 2134 eurot koos käibemaksuga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, et R E hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ja Valtrans OÜ hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
14.Töötaja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust tähtaegselt, mille tõttu esineb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-st 2 tulenev alus menetluse lõpetamiseks töötaja töötasu nõue perioodi 01.04 - 29.06.2023 eest summas 535,14 eurot (bruto), puhkusehüvitise nõue summas 128,97 eurot (bruto) ja sellelt arvestatud viivise osas (töövaidluse lahendamise seadus (TvLS) § 59 lg 11, vt ka sarnases sõnastuses kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 25 lg 1 ja Riigikohtu 4.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-14, p 10). TsMS § 428 lg 1 p-i 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata muu hulgas juhul, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud lahend kohtueelses menetluses. Pooltel on samal alusel sama hagieseme üle (s. töötasu nõue perioodi 01.04 - 29.06.2023 eest summas 535,14 eurot (bruto), puhkusehüvitise nõue summas 128,97 eurot (bruto) ja sellelt arvestatud viivise osas) olemas menetluse lõpetanud jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.
15.Kohus jätab läbi vaatamata töötaja töösuhte tuvastamise nõude. Töötaja ei ole väitnud, et tal on tuvastusnõude esitamiseks muud huvi, kui lepingust tulenevate nõuete (sooritushagi) rahuldamine (dtl 94) s.t töötasu, välislähetuse päevaraha, kasutamata puhkuse hüvitis. Seega puudub vajadus lepingulise suhte tuvastamise nõude esitamiseks ja kohus jätab selle läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 4). Saamata jäänud töötasu nõue
16.Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 29 lg 1 kohaselt eeldatakse, et pooled on kokku leppinud töötasu suuruses. TLS § 4 lõike 2 järgi tuleb tööleping sõlmida kirjalikult ehk poolte vahel saavutatud kokkulepped peavad kajastuma kirjalikus töölepingus. Kirjalik tööleping peab sisaldama teavet töötasu kohta 5/9
2-23-15154 TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt. TLS § 33 lg 1 alusel maksab tööandja töötajale tasu üks kord kuus.
17.Poolte vahel on vaidlus saamata jäänud töötasu osas summas 953,18 eurot (bruto), mis on 825,09 eurot (neto) (dtl 379 jj). Töötaja on seisukohal, et pooltel oli kokkulepe, et töötasu on esimesel neljal sõidul 50 eurot ja siis suureneb 5 eurot (neto), kuni jõuab päevatasuni 75 eurot (neto). Tööandja sellist kokkulepet ei kinnita. Tööandja on esitanud tõendina töölepingu projekti, milles on märgitud töötasu suuruseks 725 eurot (dtl 159). Tunnistaja I D on kinnitanud, et töötasu oli 50 eurot (neto) sõidupäeva eest ja järgmisel kuul 55 eurot (neto) sõidupäeva eest (dtl 578) (dtl 377). Samas ei ole nimetatud tõendid kooskõlas tööandja koondpalgateatisega (dtl 99), kus on töötasu 725 eurot kuus. Ja ka tööandja tehtud väljamaksetega (dtl 101 – 105).
18.TLS § 29 lg 2 kohaselt, kui töölepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks sarnase töö eest sarnastele asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kirjaliku töölepingu vormistamise kohustus on tööandjal ja kui tööandja ei ole oma kohustuts täitnud ega suuda ka muude veenvate tõenditega kokkulepet tõendada, siis on ainuke võimalus lähtuda keskmisest töötasust. Käesoleval juhul on poolte esitatud tõendid vastuolulised ning kohus leiab, et töötasu kokkulepe on tõendamata. Töötaja on lähtunud Statistikaameti väljavõttest, mille kohaselt veoautojuhile makstakse keskmiselt 1237 eurot (bruto) töötasu (dtl 38). Kohus tugineb TLS § 29 lg 2 ning leiab, et töötasu kokkuleppeks oli 1237 eurot (bruto) kuus, mis on tulumaksuvabastuse 450 eurot korral 1043,98 eurot (neto) kuus.
19.Töötaja on ise tuginenud sellele, et ta töötas täiskoormusega. Töötamise registris on töötaja tööle märgitud täiskoormusega (dtl 37). I D on tunnistajana kinnitanud, et töötaja töötas osalise tööajaga (dtl 578). Kohus leiab, et tööandjal on kohustus tööaja kokkulepe sätestada töölepingu kirjalikus dokumendis (TLS § 5 lg 1 p 7). Hinnates ka töötaja tehtud tööd, siis ei ole ka kokkulepe reedest esmaspäevani tõendatud. 24.05 – 26.05 on kolmapäevast reedeni (dtl 469 jj), 2.06 – 6.06 on reedest teisipäevani (dtl 473). Seega leiab kohus, et kuna tööandja, kellel on tööaja fikseerimise ja arvestamise kohustus, ei ole tõendanud muu kokkuleppe olemasolu, siis lähtub kohus eeldusest, et töötaja töötas täiskoormusel.
20.TLS § 28 lg 2 p 1 kohaselt on tööandja kohustuseks kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Kui töötajale ei pakutud mai, juuni 2023 tööd täiskoormuse alusel, siis tekkis töötajal töötasu saamise õigus vastavalt TLS §-le 35. TLS § 35 alusel peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Tööandja ei ole tõendanud töötaja süüd.
21.Kohus lähtub järgnevast arvestusest perioodil 01.04.2023—30.04.2023 teenis töötaja töötasuna välja 1237 eurot (bruto), mis on 1043,98 eurot (neto). Töötaja on kinnitanud selle perioodi eest tasu saamist summas 1100 eurot (neto), mistõttu on kohtu hinnangul töötajale makstud enam töötasu summas (1100—1043,98 = 56.02) 56,02 eurot (neto). Perioodil 01.05—31.05.2023 teenis töötaja töötasuna välja 1237 eurot (bruto), mis on 1043,98 eurot (neto). Töötaja on kinnitanud töötasu saamist summas 500 eurot (neto). Töötajale on vähem makstud sel perioodil (1043,98 — 500 = 543,98) 543,98 eurot (neto). Maha arvestades aprill 2023 enammakstud töötasu on mai 2023 lõpu seisuga töötajale vähem makstud töötasuna (543,98-56,02 = 487,96) 487,96 eurot (neto). Perioodil 01.06—29.06.2023 teenis töötaja töötasuna välja (1237/30 = 41,23; 41,23x29 6/9
2-23-15154 = 1195,67) 1195,67 eurot (bruto), mis on 1012,10 eurot (neto). Töötaja on kinnitanud töötasu saamist summas 674,97 eurot (neto). Järelikult on töötajale tasumata juuni 2023 töötasu summas (1012,1-674,97 = 337,13) 337,13 eurot (neto). Kohus rahuldab töötaja nõude saamata jäänud töötasu saamiseks perioodi 01.04.2023—29.06.2023 eest summas (487,96+337,13 = 825,09) 825,09 eurot (neto), mis on 953,18 eurot (bruto). Välislähetuse päevarahad
22.Pooltel ei ole vaidlust selles osas, et töötaja käis välislähetuses, kuid ebaselge on see, kas selle eest on makstud ja mitme päeva eest makstud on. Kuna tööandjal ei olnud eraldi arvestust välislähetuse päevarahade osas, siis on kohus arvestanud kõik makstud summad töötasu katteks ning välislähetuse eest tasumist ei ole tööandja tõendanud.
23.Töötaja on viidanud, et ta on välislähetuses olnud kokku 31 päeva (sh 8 kalendripäeva märtsis 2023; 12 kalendripäeva aprillis 2023; 4 kalendripäeva mais 2023; 7 kalendripäeva juunis 2023). Töötaja on lähtunud sõidumeeriku informatsioonist (dtl 42 jj). Tööandja on esitanud täiendavad tõendid mapon rakenduse väljavõtte (dtl 463 – 482), kuid see on esitatud perioodide 19.05 – 22.05, 24.05 – 26.05, 02.06 – 06.06, 16.06 – 19.06 kohta ja need andmed ei erine lähetuste päevade osas töötaja esitatud sõidumeeriku andmetest. Muid tõendeid tööandja esitanud ei ole. Kohus leiab, et on tõendatud, et töötaja viibis perioodil märts 2023 – juuni 2023 välislähetuses 31 päeva. TLS § 40 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse "Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord" § 3 kohaselt on välislähetuse päevaraha alammäär 22,37 eurot päevas. Sellest tulenevalt on tööandja kohustatud tasuma välislähetuse päevaraha summas 693,47 eurot. Kasutamata puhkuse hüvitis
24.Töötamise perioodil 11.03.2023 - 30.06.2023 teenis töötaja enda andmetel 8,59 kalendripäeva põhipuhkust. Tööandja ei ole vaielnud vastu puhkuse päevade arvule, vaidlus on arvestuse aluseks oleva töötasu osas. Kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse kompensatsiooni tasu arvestamisel kasutatakse keskmist kalendripäevatasu. Vastavalt valitsuse määrusele nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” arvutatakse puhkusetasu, kas töölepingus kokkulepitud töötasu säilitamise meetodil või kuue eelmise kalendrikuu keskmise kalendripäevatasu alusel. Vajaduse tekke kuuks loetakse alati kuud, kuhu langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust ning mille töötasu on töötajale sissenõutavaks muutunud, st kokkulepitud palgapäevad on saabunud. Kuna kohus on lähtunud sellest, et töötaja töötasuks on 1237 eurot (bruto). Tööpäeva tasu suuruseks on sel juhul (1237/30=41,23) 41,23 eurot (bruto). Töösuhte eest perioodil 11.03—29.06.2023 teenis töötaja välja 8,51 kalendripäeva puhkuseõigust. Eeltoodu tõttu tekkis töötajal õigust puhkusehüvitise saamiseks summas (8,51x41,23=350,87) 350,87 eurot (bruto), 338,24 eurot (neto). Viivis
25.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Viivise nõue on esitatud alates 01.07.2023 kuni otsuse kohase täitmiseni. Netosuuruses on väljamõistetud summa 1856,80 eurot, millele VÕS § 113 lg 1 kohaselt arvestatud 7/9
2-23-15154 viivis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on 333,39 eurot. Seega mõistab kohus tööandjalt töötaja kasuks perioodi 01.07 — 17.12.2024 eest viivis summas 333,39 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt summas 1856,8 eurot (neto) alates 18.12.2024 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täieliku tasumiseni. Kahju hüvitamine (vastuhagi)
26.Tööandja nõuab töötajalt kahju hüvitamist kokku summas 3079,66 eurot. Kahju koosneb 31.03.2023 sõidukile XXX tekitatud kahju hüvitamisest summas 945 eurot ning 12.06.2023 sõidukile XXX tekitatud kahju hüvitamisest summas 2134,66 eurot. Töötaja on küll tunnistanud, et veoautol XXX on spoiler purunenud, kuid selle põhjustas halvas tehnilises seisukorras auto ja tööandja teise töötaja tegemata töö. Teist kahju tekkimise juhtumit töötaja ei tunnista.
27.TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust.
28.Riigikohus on 11.02.2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-2497 korranud üle, et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 25): -
töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72);
-
tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128);
-
töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2);
-
kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
-
kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena töötajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);
-
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
29.31.03.2024 intsident on tööandja poolt fikseeritud kahe pildiga (dtl 189). Tööandja on palunud üle kuulata tunnistaja A L, kes veoki XXX katkisena – tunnistaja ütluste kohaselt alapolster oli katki ja samuti peegel, samas tunnistaja täpselt ei mäleta (dtl 551). Samuti ei näinud tunnistaja, et töötaja oleks autot kahjustanud. Tunnistaja kirjeldatud vigastused erinevad piltidel olevast. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tööandja tõendanud töötaja vastutuse esmast elementi – töölepingust tulenevate kohustuste rikkumist. Arvestades kahjustuse asukohta (dtl 189), siis ei ole tegemist sellise kahjustusega, mis oleks tekkinud tavapäraselt autoga sõites. Kuna täpsed töötaja töökohustused ei ole poolte vahel fikseeritud, siis ei ole tuvastatav, mida konkreetselt töötaja rikkunud on ja sellest tulenevalt ei ole tõendatud ka töötaja vastutus tekkinud kahju osas. Lisaks sellele peab kohus märkima, et fikseerimata on konkreetne kahju suurus, puudub kirjeldus sellest, mis toimus ning ka pakkumised kahju kõrvaldamiseks ja kahju suuruse määratlemiseks pärinevad pool aastat peale seda, kui kahju tekkis. Selliste tõenditega ei ole võimalik kuidagi tõendada, et konkreetse kahju tekitas just 8/9
2-23-15154 nimetatud töötaja. Võttes arvesse, et tõendamata on töötaja rikkumine, siis ei pea kohus vajalikuks muid kahju hüvitamise eeldusi kontrollida.
30.12.06.2023 intsidendi osas puuduvad dokumendid. Tööandja on juhtumi osas tuginenud tunnistaja V Z ütlustele. Tunnistaja on oma seletustes olnud väga umbmäärane – intsident juhtus mai lõpus juuni alguses, ta tuli auto juurde ja nägi, et eest parem külg on lõhutud, pamper on katki, auto numbrimärgi kinnitusalus on katki ja pamperi vasakul pool on mõra sees (dtl 575). Samas ei tundnud tunnistaja töötajat selgelt ära (dtl 575). V Z on andnud ka kirjaliku seletuse, kuid see on allkirjastamata ja ka seal ei ole mainitud, et kahjustuse oleks tekitanud töötaja. Kahju ei ole fikseeritud ka sõnumivahetuses (dtl 378). Kohus leiab, et ka selle intsidendi puhul ei ole selge, milliseid kohustusi töötaja rikkunud on ja ka see ei ole tõendatud, kas on põhjuslik seose töötaja tegevuse ja kahju vahel, kuna see ei ole tööandja poolt fikseeritud. Kohtule esitatud sõidumeeriku ja mapson rakenduse kohaselt ei teinud töötaja üldse sel kuupäeval tööd. Võttes arvesse, et tõendamata on töötaja rikkumine ja põhjuslik seos töötaja tegevuse ja tööandja kahju vahel, siis ei pea kohus vajalikuks muid kahju hüvitamise eeldusi kontrollida.
31.Seega jätab kohus tööandja vastuhagi rahuldamata.
32.Kohus tagastab dtl 167 – 171, 191 – 197, 213 – 216, 243 – 246, 294, 295 Tegemist on topelt dokumentidega. Dtl 165, 166, 186, 187, 534, 535 on venekeelsed dokumendid, mille kohus jätab tähelepanuta, kuna nende kohta ei esitatud tõlget (TsMS § 33 lg 3). Dtl 280 – 283 registri väljavõtted, ei oma puutumust. Dokumendid dtl 401 – 410 on perioodide kohta, mille osas nõudeid ei ole esitatud. Nimetatud tõendid jätab kohus arvestamata, kuna need ei ole asjakohased (TsMS § 238 lg 5).
MENETLUSKULUD
33.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatust jätab kohus R E kulud 70% ulatuses Valtrans OÜ kanda ja 30% ulatuses R E enda kanda. Valtrans OÜ kulud jätab kohus täies ulatuses Valtrans OÜ kanda.
34.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. (digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik Kohtuotsus on parandatud Tartu Ringkonnakohtu 29.08.2025 kohtuotsusega.
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.