Reljo Eferti hagi Valtrans OÜ vastu töövaidluses ja Valtrans OÜ hagi Reljo Eferti vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
5323,81 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. detsembri 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Valtrans OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Apellant (kostja) Valtrans OÜ (rg-kood 11434405), seaduslik esindaja Valeri Zujev Vastustaja (hageja) Reljo Efert (ik XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Raivo Kiisk
RESOLUTSIOON
1.Parandada Viru Maakohtu 17. detsembri 2024 otsuse resolutsiooni p-s 6 esinev ebatäpsus ja lugeda p 6 sõnastatuks järgmiselt: „Mõista Valtrans OÜ-lt Reljo Eferti kasuks välja ajavahemiku 01.07.2023–17.12.2024 eest viivis 333,39 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt 1856,80 eurot (neto) alates 18.12.2024 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täieliku tasumiseni.“
2.Muus osas jätta Viru Maakohtu 17. detsembri 2024 otsus muutmata.
3.Jätta Valtrans OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud Valtrans OÜ kanda. Mõista Valtrans OÜ-lt Reljo Eferti kasuks menetluskulude katteks välja 891 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Reljo Efert (hageja) esitas 18. detsembril 2023 hagi Valtrans OÜ (kostja) vastu töölepingulise suhte tuvastamiseks ning saamata jäänud töötasu 953,18 eurot, puhkusehüvituse 350,87 eurot, välislähetuse päevaraha 693,47 eurot ja viivise 24,42 eurot nõudes, samuti palus ta mõista kostjalt välja viivise alates 10. augustist 2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Töövaidluskomisjon (TVK) rahuldas 26. septembri 2023 otsusega nr 4-1/1286/23 hageja avalduse osaliselt, jättes töötasu ja puhkusehüvitise nõuded osaliselt rahuldamata ning rahuldamata hageja viivisenõude ajavahemiku eest 1. juulist kuni 9. augustini 2023. Kostja taotluse alusel vaadatakse hageja avaldus läbi hagimenetluses. Hageja ei vaidlustanud nõuet osas, milles TVK jättis nõude osaliselt rahuldamata. Hageja asus 11. märtsil 2023 kostja juures tööle veoautojuhina. Pooled leppisid kokku, et esimesel neljal sõidul on töötasu 50 eurot (neto), seejärel suureneb tasu iga sõidu järel 5 euro võrra, kuni jõuab 75 euro (neto) suuruse päevatasuni. Hageja esitas 10. aprillil 2023 kostjale avalduse rakendada maksuvaba tulu arvestuseks 450 eurot kalendrikuus. Hageja esitas 15. juunil 2023 avalduse töölepingu lõpetamiseks, töösuhe lõppes 30. juunil 2023. Töölepingu ülesütlemist nõuetekohaselt vaidlustatud ei ole, mistõttu tuleb eeldada, et töölepingu lõpetamine on kehtiv. Tööandja töölepingu lõppedes oma kohustusi vabatahtlikult ei täitnud. Töösuhte tuvastamine on vajalik, sest pooled ei sõlminud kirjalikku töölepingut, kuid hageja asus tööle 11. märtsist 2023. Kostja on osaliselt tasunud töötasu, millega on ta töösuhet ja töötasu maksmise kohustust aktsepteerinud. TVK-s leidis töösuhte algus tõendamist digimeeriku väljavõttega. Hageja saamata jäänud töötasu nõue on 1488,32 eurot (bruto, 1327,79 eurot neto). Hageja arvestuse järgi on 31. märtsist 2023 kuni 2. maini 2023 tasumata 100 eurot, mai 2023 eest 175 eurot ja juuni 2023 eest 300,03 eurot, kokku 575,02 eurot (neto). Lisaks peab tööandja töölepingu seaduse (TLS) § 35 kohaselt maksma töötajale keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole talle tööd andnud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Kostja ei maksnud hagejale töötasu aja eest, mil kostja ei andnud hagejale tööd. Kostja jättis veosõite maikuus ära kahel korral ning juunikuus ühel korral. Arvestades, et iga sõit võtab keskmiselt neli päeva, on tasumata 12 päeva töötasu ehk 752,76 eurot (neto) (12 x 62,73, ühe päeva tasu on kuutasu 3450 eurot jagatuna töötatud päevade arvuga 55 = 62,73). Alternatiivselt saab lähtuda TLS § 29 lg-st 2, mille järgi töötasu suuruses kokkuleppe puudumisel on tasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Statistikaameti andmetel on veoautojuhi keskmine töötasu 1237 eurot (bruto). 2
TLS § 28 lg 1 p 3 ja § 71 järgi oli hagejal õigus töötatud aega arvestades saada 8,59 kalendripäeva puhkust. Kasutamata puhkusehüvitise nõue on 460,05 eurot (neto). TLS § 40 lg-te 2 ja 3 alusel on hagejal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Kuna pooled ei ole midagi muud kokku leppinud, tuleb kostjal tasuda päevaraha Vabariigi Valitsuse määruse „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ §-s 3 ettenähtud alammääras 22,37 eurot päevas. Hageja oli välislähetuses kokku 31 päeva, kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kokku on hageja päevaraha nõue 693,47 eurot. Hageja arvestab viivist netosummalt 2481,31 eurot (1327,79 + 460,05 + 693,47). Sissenõutavaks muutunud viivis alates 1. juulist 2023 kuni hagi esitamiseni 18. detsembril 2023 on 139,50 eurot, lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise alates 19. detsembrist 2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
2.Kostja vaidles hagile vastu, nõuded ei ole õiged.
3.Kostja esitas 1. veebruaril 2024 vastuhagi, milles nõuab hagejalt kahjuhüvitisena 3079,66 euro väljamõistmist. TVK jättis töövaidlusasjas nr 4-1/1823/23 kostja sama nõude rahuldamata, põhjendusega, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kostja otsusega ei nõustu, sest TVK hindas tõendeid ja rakendas seadust valesti. TLS § 15 lg 1 ja 2 kohaselt peab töötaja täitma oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt ning tegema kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Samuti tuleneb TLS § 16 lgst 1, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 järgi määratakse töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.
3.aprillil 2023 naasis hageja baasi veoautoga, mille reg.märk on XXXXXXX. Autol oli katki vasak tagumine küljespoiler, mille taastamine maksab 945 eurot.
12.juunil 2023 tuli kostja sõidult tagasi veoautoga, mille reg.märk on XXXXXXX. Autol oli esistange paremalt poolt katki, vasakul pool oli sellel mõra ja auto numbrimärk oli kadunud. Taastamise hind on 2134 eurot. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kahju hüvitamise eeldused ei ole tõendatud. Kui töötaja on töölepingust tulenevat kohustust rikkunud, saab tööandja TLS § 72 kohaselt kasutada VÕS-s ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Kahjuhüvitist on kostjal õigus nõuda üksnes juhul, kui hageja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg-d 1 ja 2). Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist, töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumist, hageja süüd ega põhjusliku seose olemasolu. Tuleb arvestada hageja keskmisest oluliselt väiksemat töötasu. Ei ole põhjendatud panna töötajale kohustust hüvitada kahju, mille suurus ületab kordades igakuist töötasu. Kahju ei ole õige nõuda koos käibemaksuga, sest kostja on käibemaksukohuslane ja tal on õigus kuludelt sisendkäibemaks maha arvata. Mõlemad hageja kasutuses olnud veoautod on vanad: auto numbrimärgiga XXXXXXX ca 10 aastat vana ja auto numbrimärgiga XXXXXXX ca 16 aastat vana. Korralisel ülevaatusel on 3
mõlemal korduvalt tuvastatud vigu. Mõlema veoauto ajaloost on näha, et nendega on korduvalt osaletud liiklusõnnetuses. Veoautode seisukord oli ilmselgelt puudulik juba enne, kui hageja need enda kasutusse sai. Kostja ei ole tõendanud veoautode seisukorda nende hagejale üleandmise ajal ega seda, et õnnetuste järel veoautod korda tehti. Veoautol XXXXXXX oli juba kätte saades stange katki. Hinnapakkumised ei tõenda kahju tekkimist ja hageja vastutust, pealegi on need võetud ca pool aastat pärast väidetava kahju tekkimist, vahetult pärast seda, kui hageja pöördus nõudega TVK-sse. Veoautol XXXXXXX sai manöövri sooritamisel (parempöörde tegemisel) kahjustusi sõiduki kabiin, sest veoauto sadula kaugus kabiinist ei olnud õigesti reguleeritud. Reguleerimine ei olnud hageja ülesanne. Õnnetus juhtus 20 päeva pärast töösuhte algust, kui hageja ei olnud kostjaga sõlminud kirjalikku töölepingut, korraldanud koolitust, tutvustanud ametijuhendit ega juhendanud veoauto kasutamisel. Hageja ei ole professionaalne ja aastakümnete pikkuse kogemusega veoautojuht. Kostja ei fikseerinud kahju sündmuskohal. Hagejal ei juhtunud õnnetust veoautoga XXXXXXX, sellel kadus ainult numbrimärk. Kostja ei ole tõendanud uue numbrimärgi soetamist. Hinnapakkumistes märgitud peegli ja iluvõre kahjustamisele ei ole kostja varem tuginenud. Kahju tekkimise riski suurendasid kostja enda teod. Isegi kui hageja süüline käitumine ja kahju tekkimine oleks tõendatud, on kostja, kes tegeleb veoteenuse osutamisega, jätnud oma tegevusest tulenevad riskid maandamata. Kostja veoautodel puudub kaskokindlustus, hagejaga ei sõlmitud varalise vastutuse kokkulepet, hagejale anti kasutada ebakvaliteetsed veoautod. Riigikohus selgitas otsuse nr 3-2-1-56-17 p-s 21, et veoteenuse osutaja puhul on kaskokindlustuse olemasolu mõistlik ja tööandjalt oodatav. Alternatiivselt esineb VÕS §-dest 139 ja 140 tulenevalt alus vähendada kahjuhüvitis nullini.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus rahuldas 17. detsembri 2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 953,18 eurot (bruto) aja eest 1. aprillist kuni 29. juunini 2023, välislähetuse päevaraha 693,47 eurot ning viivise 333,39 eurot aja eest 1. juulist 2023 kuni 17. detsembrini 2024 ja viivise põhivõlgnevuselt 1856,80 eurot (neto) alates 18. detsembrist 2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täieliku tasumiseni. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Maakohus lõpetas menetluse hageja 535,14 euro (bruto) suuruse töötasu nõudes aja eest 1. aprillist 29. juunini 2023, 128,97 euro (bruto) suuruse puhkusehüvitise nõudes ja neilt nõuetelt arvestatud viivise nõudes. Töölepingulise suhte tuvastamise nõue jättis maakohus läbi vaatamata. Maakohus jättis hageja menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja enda kanda ning kostja menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Hageja ei vaidlustanud TVK otsust tähtaegselt osas, milles TVK jättis nõude osaliselt rahuldamata. Seetõttu esineb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-st 2 tulenev alus menetluse lõpetamiseks hageja 535,14 euro (bruto) suuruses töötasu nõudes aja eest 1. aprillist kuni 29. juunini 2023 eest, 128,97 euro (bruto) suuruses puhkusehüvitise nõudes ja neilt arvestatud viivise nõudes. Hageja ei ole väitnud, et tal on töösuhte tuvastamise nõude esitamiseks muu huvi kui lepingust tulenevate nõuete (sooritushagi) rahuldamine. Seega puudub vajadus lepingulise suhte tuvastamise nõude esitamiseks ja maakohus jättis selle TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.
6.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on töötasu kohta esitatud tõendid vastuolulised ja töötasu kokkulepe tõendamata. Maakohus leidis TLS § 29 lg-le 2 ja Statistikaameti väljavõttele tuginedes, et töötasuks oli 1237 eurot (bruto) kuus, mis on tulumaksuvabastuse 4
450 eurot korral 1043,98 eurot (neto) kuus. Kuna tööandja, kellel on tööaja fikseerimise ja arvestamise kohustus, ei ole tõendanud muu kokkuleppe olemasolu, siis lähtus maakohus eeldusest, et töötaja töötas täiskoormusega. Kui hagejale täiskoormusega tööd ei antud, tekkis tal töötasu saamise õigus TLS § 35 alusel. Arvestades hagejale tehtud väljamakseid rahuldas maakohus hageja nõude 1. aprillist 2023 kuni 29. juunini 2023 saamata jäänud netotöötasu 825,09 eurot (953,18 eurot bruto) saamiseks. Maakohus tuvastas, et hageja oli välislähetuses 31 päeva. TLS § 40 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 3 kohaselt on välislähetuse päevaraha alammäär 22,37 eurot päevas. Sellest tulenevalt on kostja kohustatud tasuma välislähetuse päevaraha 693,47 eurot. Hageja teenis välja 8,59 kalendripäeva põhipuhkust. Kostja sellele vastu ei vaielnud, vaidlus oli arvestuse aluseks oleva töötasu üle. Põhipuhkuse kompensatsiooni arvutamisel kasutatakse keskmist kalendripäevatasu. Kuna maakohus lähtus 1237 euro (bruto) suurusest töötasust, on ühe tööpäeva tasu suuruseks 41,23 eurot (bruto) (1237:30=41,23). Seega tekkis hagejal õigus puhkusehüvitisele 350,87 eurot (bruto) ehk 338,24 eurot (neto). Hageja viivisenõue on esitatud alates 1. juulist 2023 kuni otsuse kohase täitmiseni. Väljamõistetud netosumma on 1856,80 eurot, millest VÕS § 113 lg 1 järgi arvestatud viivis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on 333,39 eurot.
7.Vastuhagi nõuete kohta leidis maakohus, et kostja ei ole tõendanud töölepingust tulenevate kohustuste rikkumist, kahju suurust ja põhjuslikku seost.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 17. detsembri 2024 otsuse tühistamist ning hagi rahuldamata jätmist ja vastuhagi rahuldamist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tugines maakohus töötasu määramisel Statistikaameti andmetele keskmise töötasu 1237 eurot bruto kohta, eirates pooltevahelisi kokkuleppeid ja tegeliku töötasu kohta esitatud tõendeid. Pooltel oli kokkulepe, et hageja töötasu 11. märtsist kuni 31. märtsini 2023 on 50 eurot päevas iga töötatud päeva eest ja alates
1.aprillist 2023 725 eurot kuus ning välislähetuse päevaraha on 22 eurot/päev. Katseajal oli töötasuks kuupalga alammäär 725 eurot. Kolme kuu jooksul oli hageja Eestist väljaspool 23 päeva, mitte 31 päeva. Ajal, millest alates hageja lähetusi arvestas, oli ta tööl VÕS lepinguga. Kõik kokkulepitud tasud on kostja hagejale välja maksnud. Viivisearvestus põhines vaidlusalustel summadel, mille suurus ei ole piisavalt tõendatud. Maakohus jättis rahuldamata kostja kahjunõude 3079,66 eurot, kuna leidis, et hageja rikkumine ei ole tõendatud. Samas tunnistas hageja osaliselt oma vastutust, nt intsidendi puhul, kus kahjustati küljespoilerit. Ka teise veoauto puhul teatas hageja ise 12. juunil 2023 sõnumiga, et auto esistange parem pool on katki, vasakul stangel on mõra ja numbrimärk on kadunud ning palus tellida uue numbrimärgi. Esitatud tõendid, sh remondipakkumised ja tunnistajate ütlused, kinnitavad osaliselt kahju tekkimist hageja tegevuse tulemusena. Maakohus jättis hindamata sõidukite tehnilise seisukorra kohta esitatud tõendid, mis oleksid võinud näidata, et kahju tekkis hageja hoolimatuse tõttu (nt hooldamata sõidukid, kindlustuse puudumine), samuti tunnistajate ütlused sõidukite eelneva seisukorra ja kahjude tekkimise kohta. Maakohus ei arvestanud tõlke puudumisele viidates venekeelseid dokumente, kuigi tõlked oleks saanud esitada kohtu antud tähtaja jooksul. Kohus ignoreeris osasid kahjunõude tõendamiseks esitatud dokumente. 5
Menetluskulud on jagatud ebaõiglaselt, oleks tulnud arvestada hagi rahuldamise ulatusega. Kulud tuleb jätta hageja kanda.
9.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Hageja vastuväidete kohaselt ei ole õige lähtuda töötasu alammäärast. Kirjalikku töölepingut pooled ei sõlminud. Ei ole õige kostja väide, et hageja ei allkirjastanud töölepingut. Hageja ei ole töölepingut näinudki. Kostja digiallkiri on lepingu tekstile lisatud vahetult enne TVK-le vastamist. Hageja ei oleks alampalgaga tööle asunud, kui keskmiseks palgaks sel töökohal on peaaegu kahekordne alampalk. Maakohus lähtus põhjendatult keskmisest töötasust. Märtsis 2023 ei olnud pooltel muud lepingut, kostja ei ole väidetava muu lepingu sõlmimist ega sisu tõendanud. Poolte tegevuses ei olnud ühtegi käsundus- või töövõtulepingule iseloomulikku tunnust. Hageja on tõendanud, et viibis välislähetuses kokku 31 päeva: 8 kalendripäeva märtsis 2023, 12 kalendripäeva aprillis 2023, 4 kalendripäeva mais 2023 ja 7 kalendripäeva juunis 2023. Kostja esitatud Mapon rakenduse väljavõte ei lükka hageja arvestust ümber. Kostja on väljavõtte esitanud valikuliselt, esitatud osas kattub see hageja arvestusega. Maakohus on õigesti järeldanud, et kostja ei ole tõendanud kahjunõude eelduste täitmist. Pole tõendatud, millist töölepingulist kohustust hageja rikkus, ka kahju tekkimine veoautodele on tõendamata. Veoautod seisid avalikus parklas, kahju tekkimist keegi ei näinud. Ei ole tõendatud, et hageja oleks haagise valesti kinnitanud. Tunnistajate ütlused on umbmäärased või vastuolulised. Võõrkeelsed dokumendid jättis maakohus õigesti tähelepanuta. Kostja ei ole tõlkeid esitanud ka koos apellatsioonkaebusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata, kuid tuleb parandada resolutsioonis esinev ebatäpsus. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda.
11.Kostja vaidlustab nii hagi rahuldamist ehk töötasu ja viiviste kostjalt väljamõistmist kui ka vastuhagi rahuldamata jätmist.
12.Kostja väitel oli pooltel kokkulepe, et hageja töötasu 11. märtsist kuni 31. märtsini 2023 on 50 eurot päevas iga töötatud päeva eest ja alates 1. aprillist 2023 725 eurot kuus, katseajal pidi töötasuks olema kuupalga alammäär ning välislähetuse päevaraha on 22 eurot/päev. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei ole tõendanud töötasu kohta sõlmitud kokkulepet, sest esitatud tõendid on vastuolulised. Kostja esitas menetluses kaks versiooni väidetavast töölepingust: TVK-le poolteist kuud varem digiallkirjastatud kahes keeles teksti (dtl 79–87) ja maakohtule selle esitamise päeval digiallkirjastatud teksti (dtl 158–161). Kostja allkiri on mõlemale dokumendile lisatud tükk aega pärast töösuhte algust. Maakohtule esitatud teksti viimane leht on käsitsi kirjutatud allkirjaga ja eraldi skänneritud, kuid selle alla kirjutamise aeg ega käsitsi allkirjaga teksti esimeste lehtede sisu ei ole teada. Töötaja allkirja kummalgi versioonil ei ole, seega leidis maakohus õigesti, et kumbki tekst ei tõenda töölepingu tingimusi. Kostja esitatud koondpalgateatis on loodud TVK menetluse ajal. Väidetavate töölepingute tekstides ja koondpalgateatises sisalduv töötasu 725 eurot kuus ei lange kokku tunnistaja A.A. ütlustega ega hagejale tehtud väljamaksetega. TLS § 29 lg 2 järgi lähtutakse sellisel juhul sarnase töö eest sarnastel asjaoludel makstavast tasust, mida maakohus on ka teinud. 6
Kostja ei ole eelnevast tulenevalt tõendanud ka kokkulepet välislähetuse päevaraha kohta. Seega lähtus maakohus õigesti Vabariigi Valitsuse määrusest „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“, mille § 3 kohaselt on välislähetuse päevaraha alammäär 22,37 eurot päevas.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna välislähetuse kohta on kostja esitanud andmed lünklikult, kuid esitatud osas langevad need kokku hageja esitatud sõidumeeriku andmetega, on põhjendatud lähtuda sõidumeerikust, mille kohaselt oli hageja töölepingu kestuse jooksul välislähetuses 31 päeva, mitte 23 päeva. Kostja väide, et poolte vahel oli ka teine leping (nn VÕS leping) on uus väide, mis on esitatud alles apellatsioonkaebuse täienduses ja mis ei ole tõendatud.
14.Kuna maakohus ei ole töötasu suuruse määramisel eksinud, ei ole ka viivisearvestusele alust midagi sisuliselt ette heita. Küll aga märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 6 mõistis maakohus viivise välja aja eest 1.07–17.12.2024, mis põhjenduste p 25 järgi peab olema 1.07.2023– 17.12.2024, sest hageja esitas viivisenõude alates 1. juulist 2023 ning sellest ajast on maakohus viivise arvutamisel ka lähtunud. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mille kohus saab TsMS § 447 lg 2 alusel igal ajal parandada.
15.Vastuhagi on maakohus jätnud õigesti rahuldamata. Maakohus analüüsis tõendeid ja tuvastas, et tõendamata on hageja töölepingust tulenevate kohustuste rikkumine, kahju suurus ja põhjuslik seos. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
16.Vastuseks kostja väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja väitel jättis maakohus hindamata sõidukite tehnilise seisukorra kohta esitatud tõendid, mis oleksid võinud näidata, et kahju tekkis hageja hoolimatuse tõttu (nt hooldamata sõidukid, kindlustuse puudumine), samuti tunnistajate ütlused sõidukite eelneva seisukorra ja kahjude tekkimise kohta. Maakohus andis sõidukite seisukorra kohta esitatud tõenditele ja tunnistajate ütlustele hinnangu otsuse kirjeldava osa p-des 29 ja 30. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tõendid ei tõenda hageja rikkumist, mistõttu muude kahju hüvitamise eelduste kontroll ei ole vajalik. Kostja nimetatud asjaolud – hooldamata sõidukid ja kindlustuse puudumine – ei saa ringkonnakohtu hinnangul tõendada kahju tekkimist hageja hoolimatuse tõttu. Tegemist on tööandja vastutusalasse kuuluvate asjaoludega, mis pigem vähendavad töötaja vastutust.
17.Hageja ütles nii TVK kui ka maakohtu istungil, et 3. aprillil 2023 läks ühel veoautol katki vasak tagumine küljespoiler ja teisel autol kadus juunis 2023 number (dtl 304, 369). Hageja kinnitas nende sündmuste toimumist, kuid erinevalt kostja väitest ei ole hageja omaks võtnud töölepingu rikkumist. Muudele sõidukite kahjustustele (peegel, iluvõre, stange) vaidles hageja vastu ning kostja ei ole tõendanud seost hageja tegevuse ja väidetava kahju vahel. Kostja viidatud 12. juuni 2023 sõnumit hagejalt kohtule ega TVK-le esitatud ei ole. TLS § 72 järgi on töötaja vastutuse eelduseks töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine. Poolte vahel kirjalikku töölepingut ei olnud, mistõttu ei ole hageja täpseid kohustusi võimalik kindlaks teha. Isegi kui pidada tööandja vara kahjustamise vältimist hõlmatuks TLS § 16 lg-st 1 tuleneva üldise hoolsuskohustusega, tuleks sel juhul arvestada ka TLS § 16 lg-ga 2, mis sätestab, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Hageja kostja juures väljaõpet ei saanud, kostja ei ole seda ei väitnud ega tõendanud. Hageja 7
sõnul oli tema kogemus veoautojuhina vähene, seda ei ole kostja ümber lükanud ega ka väitnud, et ta hageja kogenematusest ei teadnud. Tavaline, eriti kogemuse puudumisel, on ilmselt eeldada, et autoga manööverdades ei lähe haagis vastu kabiini nurka. Pole tõendatud, et kabiini kauguse reguleerimine või selle kontroll oleks kuulunud hageja kohustuste või väljaõppe hulka. Samuti ei ole tavapärane, et sõidukil kukub küljest number. Seega ei saa praegusel juhul ka töösuhte tunnuste tõttu pidada hagejat vastuhagis nõutava kahju eest vastutavaks.
18.Remondipakkumised ja tunnistajate ütlused ei kinnita kahju tekkimist hageja tegevuse tulemusena. Remondipakkumistes ei ole kahju tekkimise põhjust nimetatud. Tunnistajad kirjeldasid küll sõidukite kahjustusi, kuid nende ütluste alusel ei ole võimalik tuvastada hageja tegevuse seost kahjustustega.
19.Maakohus jättis põhjendatult kostja esitatud võõrkeelsed tõendid tähelepanuta. TsMS § 33 lg 1 järgi nõuab kohus võõrkeelse tõendi tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Kostja esitatud tõendite mahtu arvestades ei ole nende tõlkimine ebamõistlik ja hageja vaidles korduvalt võõrkeelsete tõendite vastuvõtmisele vastu, mistõttu nõudis maakohus õigesti tõendite tõlkimist. Enda kinnitusel oleks kostja saanud tõlked kohtu antud tähtaja jooksul esitada. Maakohus andis tõlgete esitamiseks tähtaja 23. oktoobri 2024 e-kirjaga ja hoiatas, et tõlgete esitamata jätmisel kohus tõenditega ei arvesta (dtl 454), tõendite tähelepanuta jätmist selgitas maakohus ka 29. novembri 2024 kohtuistungil (dtl 583). Kostja eelnevale vaatamata tõlkeid ei esitanud ega ole neid esitanud ka koos apellatsioonkaebusega.
20.Lisaks heidab kostja maakohtule ette, et kohus ignoreeris osasid dokumente, mis olid asjakohased kahjunõude tõendamiseks, kuid ei nimeta, mis dokumente täpselt maakohus tema hinnangul põhjendamatult arvesse ei võtnud. 29. novembri 2024 kohtuistungil tagastas maakohus topelt esitatud tõendid, samuti selgitas, et jätab tähelepanuta dokumendid, mis ei olnud ka kostja enda hinnangul asjakohased (dtl 580, 583). Sama on kirjas vaidlustatud otsuse kirjeldava osa p-s 32. Muid tõendeid on maakohus otsuses hinnanud.
21.Maakohus arvestas menetluskulude jaotamisel hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd ringkonnakohus maakohtu otsust ei muuda, ei ole põhjust muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus.
22.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
23.Hageja palus kostjalt õigusabikulu hüvitamiseks välja mõista 1257 eurot, lepingulise esindaja ajakulu oli 10,25 tundi, tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul vastab tunnihind turuhinnale, kuid kogu kulunud aeg ei ole põhjendatud. Kostja 17. jaanuari 2025 ja 9. veebruari 2025 menetlusdokumendid ning Tartu Ringkonnakohtu 10. veebruari 2025 kohtumäärus ei ole nii mahukad dokumendid, et nendega tutvumisele peaks kuluma kaks tundi, samuti ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele kulunud viis tundi. Dokumentidega tutvumisele ja vastuse koostamisele kokku võib põhjendatud ajakuluks pidada nelja tundi. Ringkonnakohus määrab seega TsMS § 175 lg 1 alusel hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 891 eurot.
24.Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse välja mõista menetluskuludelt viivis TsMS § 177 lg 4 kohaselt, seega tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.