Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

3013,45 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku 16.01.2024, mis toimetati kätte 16.01.2024 ning võlgnik esitas nõudele vastuväite. 06.02.2024 on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond teinud tsiviilasjas nr 2-24-101613 määruse lõpetada maksekäsu kiirmenetlus ja anda asi üle hagimenetlusse Harju Maakohtusse. Avaldaja on perioodil 01.02.2023 kuni 31.12.2023 esitanud puudutatud isikule tasumiseks arved, mis on puudutatud isiku poolt osaliselt tasumata ja tal on tekkinud võlgnevus avaldaja ees. Avaldaja põhinõue puudutatud isiku vastu on 3013,25 eurot. Avaldaja viivisenõue seisuga 19.02.2024 on 176,48 eurot. Täiendavalt palub avaldaja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks hüvitatava majanduskulu summalt 3013,25 eurolt välja VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates 20.02.2024 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. 10.12.2024 toimunud istungil jäi avaldaja avalduse juurde. Puudutatud isik on 10.12.2024 toimunud istungil nõude õigeks võtnud. Puudutatud isik nõustus tasuma võlgnevuse põhiosa, viivise ning pool riigilõivust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avaldusega ning uurinud tsiviilasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjad on muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avalduse kohaselt on avaldaja põhinõue puudutatud isiku vastu perioodil 01.02.2023 kuni 31.12.2023 esitanud arvete eest summas 3013,25 eurot ja viivisenõue seisuga 19.02.2024 on 176,48 eurot. Kuna puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi täitnud ja tal on tekkinud võlgnevus avaldaja ees ning puudutatud isik on istungil nõude õigeks võtnud, siis tuleb avaldus rahuldada ja puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3013,25 eurot ja viivis 176,48 eurot. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista ka viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 20.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise põhinõudelt alates 20.02.2024 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud TsMS § 147 lg 5 kohaselt tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagi- või hagita menetluseks ülemineku korral täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Riigilõivu seaduse § 59 lg 6 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas 90,40 eurot ja hagimenetluses 364,60 eurot. Kuna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivuga oli juba avalduse esitamiseks nõutav riigilõiv

2 (3)

kaetud, ei pidanud avaldaja täiendavalt riigilõivu tasuma. Seega on avaldajal õigus nõuda selle tagastamist vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Käesoleval juhul on avalduse esitamine tingitud puudutatud isikust, kes ei täida nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi. Seega peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetlusosalised võivad soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.