Kohtulahend

Ärakiri 1-06-11232 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 02.04.2009. a. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrati , et R.Midri on kohustatud katseaja jooksul hüvitama kannatanute poolt esitatud tsiviilhagisid, makstes igakuiselt kannatanutele tsiviilhagide hüvitamiseks vähemalt 1800 krooni. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 07.09.2009.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü.-K.Annuk alljärgnev erakorraline ettekanne R. Midri kohta. I Ettekande esitamise põhjus. Kohustuste mittetäitmine: Ei heasta kahju. Harju Maakohtu 02.04.2009 kohtuotsuse nr 1-06-11232 KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrati R. Midri'le kohustus katseaja jooksul hüvitada kannatanute poolt esitatud tsiviilhagisid, makstes igakuiselt kannatanutele tsiviilhagide hüvitamiseks vähemalt 1800 krooni. Rikkumise fakt: R. Midri ei ole antud kohtu kohustust täitnud. II Kokkuvõte kriminaalhooldusaluse seletustest. R. Midri kirjutas seletuskirja 19.08.2009, kus tunnistab kohustuse rikkumist. Ta selgitab juhtunu asjaolusid - kokkulepete sõlmimise hetkel 2008 aasta suvel oli tal ametlik töökoht ja ta töötas Gruusias Eesti saatkonna ehitusel. Tööobjekti kestvus oli kindlalt planeeritud veel 4 aastaks ja tol ajajärgul sai ta endale lubada ütlusi, et suudab tasuda igakuiselt 1800 krooni kannatanutele. Tänu Gruusia ja Venemaa sõjale kadus firmal ära Gruusia riigipoolne hange ja ta kaotas töö Gruusias. Eestisse tagasi tulekust saadik on ta otsinud püsivat ja ametlikku tööd, aga ka Eestis on saabunud majanduslangus ja püsivat töökohta pole leidnud. Juhutööde/ hooajatööde nimel on proovinud mööda Eestit ringi kolida - sõites sinna, kus tööpakkumine oli, aga need ajutised tööd on jäänud lühiajalisteks. Peale kohtuotsuse jõustumist on ta sunnitud lõpuks ikka tagasi kolima vanemate juurde, kuna siin on vähemalt elukoht olemas. R. Midri võttis ennast Töötukassas arvele, aga ta ei kuulu abiraha saajate hulka. R. Midri tunnistab ausalt, et ei saa anda lubadusi, et leiab kohe püsiva töökoha majanduslanguse tingimustes, aga ta tunnistab, et tahab täita kohtu kohustust ja hüvitada kannatanutele kahjud katseaja jooksul. R. Midri ei soovi kohustuse rikkumise pärast minna vanglasse. R. Midri on nõus määratud katseaja pikendamisega, mis annaks lisaaega katseajaks pandud kohustuste täitmiseks. R. Midri annab lubaduse, et otsib pidevalt ja aktiivselt tööd, kuna on sellest ka ise huvitatud. III Kriminaalhooldaja hinnang katseajale. Kriminaalhoolduses võeti Harju Maakohtu otsus arvele 23.04.2009. Esimene kohtumine toimus juba 24.04.2009. Registreerimise nõuete täitmisega probleeme ei ole, kuna hooldusalune suudab adekvaatselt ja täiskasvanulikult käituda. Kriminaalhooldusalune rääkis kohe kriminaalhooldajale murest, et kuna ei ole tööd, ei suuda kohtu määratud kohustust äkki tähtajaliselt täita. Tol ajal elasid nad elukaaslasega *, aga ka naine oli kaotanud töö, kuna firma läks pankrotti ( töötas *). Mais 2009 tuli ta püsivalt koos elukaaslasega * * enda vanemate juurde, kuna vähemalt siin on olemas eluase, sest * ei suutnud nad enam üüri korteri eest tasuda. Vanematel on * eramaja, kuid ka vanematel on majandusraskusi, sest ema koondati ja õel ei olnud hetkel tööd ning isal, kes töötas *, oli osaline tööaeg. Täiskasvanud mehele oli raske ja piinlik tulla elama vanemate rahakotile. Kui maikuuks oli juba selge, et erakorraline ettekanne tuleb kohustuse rikkumise pärast nagunii kirjutada, otsustas kriminaalhooldaja siiski anda hooldusalusele veidi lisaaega suve näol, et äkki ta * kohanedes siiski suudab leida töökoha. Käesolevaks hetkeks on perekonna olukord veidi stabiliseerunud - vähemalt elukaaslane leidis * tööd, õde on leidnud ka osalist rakendust ja isa töökohas on jälle pikad tööpäevad. Laienenud perekond majandab praegu kitsastes tingimustes ühisel rahakotil. Vaatamata lühikest aega kestnud katseajale, tundub hooldusaluse soov siiras hüvitada kahjud kannatanutele, kuna ta tahab lõpuks lõpetada kõik lõpetamata asjad, mis takistavad tal nn normaalset elu elamast. Arvestama peab ka asjaoluga, et R. Midri vabanes eelmisest vangistusest juba novembris 2006 ja pea kolme aasta vältel ei ole hooldusalusel uusi varavastaseid või kelmustega seotud õiguserikkumisi. Kusjuures R. Midri puhul ei ole mõju ka vangistuse karistavast efektist, kuna ta on eelmise karistuse ajal pikalt viibinud vanglas. See ei

Ärakiri 1-06-11232 mõju tema jaoks hirmutavalt/ õpetlikult, ta lihtsalt näeb, et kaotab oma elust siis jälle poolteist aastat. IV Kriminaalhooldaja ettepanekud põhjendustega. Pikendada katseaega kuni 1 aasta. Võttes aluseks KarS § 74 lg 4 sätteid, kriminaalhooldaja leiab, arvestades kriminaalhooldusprotsessi algusjärku ja määratud kohustuse sisulist mõtet – hüvitada kannatanutele tekitatud kahju - et antud juhtumi puhul oleks otstarbekas katseaja pikendamine, mitte kohustuse rikkumise pärast karistuse täitmisele pööramine. Harju Maakohtu otsuses oli igakuise makse summa suurus saadud selle järgi, et R. Midri poolt kannatanutele hüvitamist vajavad summad jaotati 2-aastasele katseajale. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku pikendada R. Midri'le määratud katseaega 6 kuu võrra ja muuta määratud kohustuse sõnastust, jättes alles kohustuse esimese poole - hüvitada katseaja jooksul kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid temalt väljamõistetud summade osas, kuna kõigil teistel süüdimõistetutel on samuti kannatanutele kahjude hüvitamise kohustus.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KarS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldaja ettepanek katseaja pikendamiseks on põhjendatud erakorralises ettekandes toodud asjaoludega. Kriminaalhooldusametniku Ü.-K. Annuk hinnangu kohaselt on R. Midri huvitatud katseaja positiivsest kulgemisest, mida näitab seegi, et R. Midri on kriminaalhooldajat kohe teavitanud oma probleemist, et ilma töö ja kindla sissetulekuta ei suuda ta kohtu määratud kohustust tähtajaliselt täita. Samuti näitab kriminaalhooldusaluse suhtumist positiivsest küljest asjaolu, et registreerimisnõuete täitmisega hooldusalusel probleeme ei esine ning peale vanglast vabanemist 2006. a novembris ei ole R. Midri toime pannud uusi varavastaseid või kelmustega seotud süütegusid. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt nõustub kohus kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et R. Midri suhtes karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas, vaid tuleb pikendada katseaega, mille jooksul oleks võimalik R. Midri'l juba väljakujunenud positiivseid käitumismustreid kinnistada. Kohtule esitatud erakorralises ettekandes on kriminaalhooldaja taotlenud lisaks katseaja pikendamisele kohtul muuta Harju Maakohtu 02.04.2009. a otsusega KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud kohustust – R. Midri on kohustatud katseaja jooksul hüvitama kannatanute poolt esitatud tsiviilhagisid, makstes igakuiselt kannatanutele tsiviilhagide hüvitamiseks vähemalt 1800 krooni. Kriminaalhooldaja teeb ettepanku nimetatud kohustust muuta selliselt, et jätta alles määratud kohustuse esimene pool – hüvitada katseaja jooksul kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid temalt väljamõistetud summade osas. Erakorralises ettekandes on kriminaalhooldaja põhjendanud nimetatud ettepanekut asjaoluga, et R. Midri ei oma käesolevajal ajal töökohta ega sissetulekuid, millest tulenevalt ei ole tal võimalik igakuiselt tasuda 1800 krooni. R. Midri on ise kirjalikus seletuses selgitanud, et kokkuleppe sõlmimise ja nimetatud kohustuse määramisega nõustumise ajal oli tal ametlik töökoht ehitusel, mille kaotamist ta ei osanud ette näha, kuna tööobjektil oli planeeritud ehitustöid veel neljaks aastaks. R. Midri otsib aktiivselt ametlikku ja püsivat tööd, kuid praeguse majanduslanguse tõttu püsivat töökohta leidnud ei ole. R. Midri on ennast töötukassas arvele võtnud. R. Midri on tunnistanud, et tahab kohtuotsusega pandud kohustust täita ja hüvitada kannatanutele kahjud katseaja jooksul. Kriminaalhooldaja

Ärakiri 1-06-11232 hinnangul on hooldusaluse soov siiras, kuna ta tahab lõpetada kõik vanad asjad, mis takistavad tal nn normaalse elu elamist. Kuid lisaks eeltoodule peab kohus arvestama ka kuritegude läbi kannatanud isikute ootusi kahjude hüvitamise osas, mistõttu leiab kohus, et kui käesoleval hetkel võtta R.Midri`lt kohustus igakuiselt tasuda kannatanutele kahjusid ja määrata uueks kohustuseks tasuda kahjud katseaja jooksul, siis tegelikult ei kergenda see R.Midri olukorda, sest katseaja lõpuks võib siis kuhjuda kogu kahjusumma ja katseaja lõpul tuleb ikkagi tõdeda, et kohustus on täitmata ja tuleb ikkagi minna vangistust kandma. Seetõttu leiab kohus, et otstarbekas on jätta kohustus kehtima kohtu määratud kujul. Samas märgib kohus, et kohus on kohustanud R.Midri`t katseajal igakuiselt tasuma kahjusid terve katseaja s.o .2 aasta jooksul vähemalt 1800 krooni kuus, mis teeb kohustuseks hüvitada kahjusid summas 43 200 krooni. Tegelikult on aga kohus R.Midri`lt solidaarselt teiste isikutega välja mõistnud kannatanute kasuks oluliselt suuremad summad. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse osaliselt KarS § 74 lg 4 alusel.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.