Nr. 1-08-3319
Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise
olles on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Vaenulikkus ja usaldamatus ei ole võimaldanud isikul teha teistega koostööd. Kinnipeetaval on soov muutuda, kuid hetkel peab vajalikke muutusi liiga raskeks ja ta ei näe rehabilitatsiooniprogrammides osalemisel mõtet. Kinnipeetav on saanud Tartu Vanglas psühhiaatrilist ravi seoses ebastabiilse psüühilise seisundiga, hetkel ravi ei saa. Kriminaalhooldusametnik ei toeta E.G tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval on vabaduses olemas elektroonilise järelevalve kohaldamiseks sobilik elukoht ema juures; kindel töökoht x OÜ-s ja lähedaste võrgustik. Samas ei saa jätta arvestamata uue kuriteo toimepanemise riski. E.G avaldas kohtuistungil, et soovib vabastamist ennetähtaegselt kohaldamisega ja on valmis täitma kõiki sellega seotud kohustusi.
elektroonilise
KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid, on jõudnud järeldusele, et E.G tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada elektroonilise järelevalvega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. 16.01.2009.a. määrusega on Viru Maakohus jätnud Dmitri Šˇatovi jätnud enne tähtaegselt vangistusest vabastamata. E.G kannab karistust I astme kuriteo eest. Ta on ära kandnud seaduses ettenähtud osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. E.G on korduvalt karistatud väärtegude eest, sealhulgas avaliku korra rikkumiste ja narkootilise aine käitlemise eest. Positiivsena tuleb märkida, et E.G on olemas lähedased isikud perekonna näol, kes teda toetavad. Samuti on tal olemas võimalus vabaduses leida kindel töö. Ta on kinnipidamiskohas alates käesolevast õppeaastast asunud õppima. Samas peab kohus oluliseks ennetähtaegsel vabanemisel arvestada, et E.G kannab käesoleval ajal vanglakaristust kuritegude eest, mis on seotud vägivallaga, muuhulgas ka I astme kuritegude eest. Kohus on seisukohal, et eriti suure tähelepanuga tuleb suhtuda korduvalt vägivaldse isiku ennetähtaegsesse vabastamisse. Ta on uued kuriteod toime pannud ka kinnipidamiskohas eelmist karistust kandes. Vangistuse ajal on ta toime pannud erineva raskusega distsiplinaarrikkumisi, sealhulgas ka käesoleval aastal. E.G ise ei ole pidanud vajalikuks ega võimalikuks, vaatamata pikale kantud karistusajale, läbida mõnda sotsiaalprogrammi. Isik on vabaduses olnud narkomaan ja ka kinnipidamiskohas on ta narkootikumide tarvitamise eest kriminaalkorras karistatud. Kohus leiab, et käesolevaks ajaks E.G-le mõistetud karistusest kandmata jäänud karistusaeg on veel liiga pikk tema ennetähtaegseks vabastamiseks. E.G on käitumise ja suhtumisega ei ole senini näidanud, et kantud karistused oleks tema suhtes positiivset mõju avaldanud. Kohtu seisukohalt on vajalik, et E.G jätkab karistuse kandmist ning oma edaspidise käitumisega näitab veenvalt, et ta on enda suhtumist ja käitumist muutnud. Oluline on ka fakt, et E.G on pannud kuritegusid toime talle määratud katseajal, seega on alust arvata, et ta ei ole suuteline läbima ka uut küllaltki pikka katseaega probleemideta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunik, et käesoleval ajal kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega oleks ennatlik ja põhjendamatu. Juhindudes KarS § 75, § 76, KrMS § 426 ja § 432, kohtunik m ä ä r a s:
Jätta E.G (IK XXX) vabastamata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23.03.2009.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga ärakandmata karistusaja ulatuses ja elektroonilise valve kohaldamisega. Välja mõista E.G-lt KrMS § 180 lg 1 järgi menetluskuluna riigituludesse nelisada viiskümmend (450) krooni 00 senti kohtus advokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Riigituludesse väljamõistetud summa tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.