B2 Impact OÜ hagi M. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3259,69 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046 Hageja esindaja: Marie Tsine, e-post: XXX Kostja: M. L. , isikukood XXX, aadress: XXX Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
Menetlemise viis
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja kanda. Hagejalt kostja kasuks väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.
Saata otsus menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust (TsMS § 448 lg 5).
2-24-130237 Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).
1.B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) esitas 22.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3099,92 euro saamiseks. Kohus tegi 23.08.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kohus kohustas hagejat 23.09.2024 määrusega esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
3.Hageja esitas kohtule 14.10.2024 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 2499,07 euro, intressi 296,46 euro, sissenõudmiskulude 35 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 429,16 euro nõudes. Hageja nõue põhineb Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja vahel 29.12.2023 sõlmitud lepingul, mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiiti 2500 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 2611 eurot (31.01.2024 111 eurot, 31.12.2023 469 eurot, 29.12.2023 2031 eurot). Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse laenu väljamaksmist laenuandaja poolt. Lepingu üldtingimuste p. 10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 126 eurot, millest põhinõude katteks on arvestatud 111,93 eurot ja kulude katteks 14,07 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 2499,07 eurot. Lepingu eritingimuste punkti F kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 50,16% aastas. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu eritingimuste punkti E kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 41,35% aastas ehk 0,1132800% päevas. Kuivõrd viimane väljamakse kostjale toimus 31.01.2024 ja kostja peale nimetatud kuupäeva tagasimakseid ei teostanud, siis hageja arvestab intressi alates 01.02.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni s.o 15.05.2024 ja hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress 296,46 eurot. Lepingu eritingimuste punkti J kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o. 41,35% aastas ehk 0,1132800% päevas. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o 16.05.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 14.10.2024 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 429,16 eurot. Kuna
2-24-130237 kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed: jaanuarikuu osamakse summas 127,65 eurot (maksetähtaeg 15.02.2024), veebruarikuu osamakse summas 132 eurot (maksetähtaeg 15.03.2024), märtsikuu osamakse summas 133,70 eurot (maksetähtaeg 15.04.2024) ja aprillikuu osamakse summas 140,63 eurot (maksetähtaeg 15.05.2024) ja krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, edastas 30.04.2024 krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest e-posti teel kui ka kostja konto kaudu (lisa 12 – krediidiandja süsteemist kuvatõmmis saadetud dokumentide kohta/EMA075_EE_CL_MANDATORY). Hageja täpsustas, et krediidiandjal ehk esialgsel võlausaldajal ei ole võimalik süsteemiprobleemide tõttu käesoleval hetkel lepingu ülesütlemise teatist taasesitada, kuid hageja selgitab seoses lepingu ülesütlemise teatise edastamisega seoses järgnevat. Kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 15.05.2024. a ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse (vt hagiavalduse lisa 7 esimene rida). Lepingu üldtingimuste punkt 12.1. näeb ette, et lepingu sõlmimisega nõustub klient sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi konto. Eelpool mainitud teate, sh arved edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et Krediidiandja on lepingu ülesütlemise teatised kostjale edastanud mõistlikul viisil – tema poolt deklareeritud aadressile lepingus sätestatud viisil. Hageja on esitanud tõendid kirjade edastamise kohta nimetatud viisil ning selles osas vaidlus puudub. Teatised on jõudnud Kostja mõjusfääri ja adressaadile on üle läinud avaldatu sisust teadasaamise risk. Eeltoodust tulenevalt saab lugeda ülesütlemise teatise kätte toimetatuks lepingu punkti 12.1 alusel ja/või kohtupraktikale tuginedes TsÜS § 69 lg 2 ja 3 alusel. Hageja esitab kostja vastu VÕS § 1132 lg 2 ja lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punkti 3 alusel sissenõudmiskulude nõude summas 35 eurot. Hageja on edastanud kostjale 04.06.2024 nõudekirja, 17.06.2024 pretensiooni ja 17.07.2024 hagihoiatuse. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) lepingu üles 15.05.2024 ning loovutas nõude hagejale 04.06.2024.
4.Kohus jättis hagi 22.10.2024 määrusega käiguta.
5.Hageja esitas 15.11.2024 puuduste kõrvaldamise ning esitas täiendavad andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, ümberarvestuse ning viivise nõude.
6.Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 18.11.2024 määrusega. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte tähitudpostiga 28.11.2024. Kostja hagile vastust tähtaegselt s.o 12.12.2024 esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo
2-24-130237 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16).
9.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 18.11.2024 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).
10.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
11.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) 29.12.2023 sõlmitud laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on krediidiandja majandustegevuses tegutsev ettevõtja ja kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Kostja vastu esitatud nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõistes. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidilepingust krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaajale rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma.
12.VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kohus selgitab hagejale, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema tingimusteta ja tarbija jaoks üheselt arusaadav, mh täitmise täiendava tähtaja ning ülesütlemise kuupäeva ja laenusumma tingimusteta tasumise nõude osas. VÕS § 416 lg 1 järgi võib ülesütlemise siduda täiendava tähtaja andmisega võla tasumiseks, st tähtaja edutul möödumisel loetakse leping lõpetatuks. See säte ei nõua täiendava ülesütlemisavalduse tegemist. Krediidilepingu ülesülemine on võimalik pärast täiendava tähtaja edutut möödumist ning ülesütlemisavaldus peab vastama eelnimetatud nõuetele (avalduses peab olema märgitud täitmiseks antud täiendav tähtaeg ning mis kuupäevast alates on seejärel leping üles öeldud).
2-24-130237 Ülesütlemisavaldus on tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 mõttes. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt lepingu ülesütlemine) kehtivaks kättesaamisega. TsMS § 306 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Eelnevast tulenevalt saab üldjuhul eeldada, et kui dokument on TsMS-i sätete kohaselt menetlusosalisele kätte toimetatud, siis on ta vastava tahteavalduse ka TsÜS § 69 lg 1 mõttes kätte saanud, v.a juhul kui kohtumenetluses on dokument kätte toimetatud, kasutades mõnda nn kättetoimetamisfiktsiooni (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-189-15, p 13). Sellisel juhul muutub tahteavaldus kehtivaks hetkest, kui menetluses on tuvastatud TsÜS § 69 lg-s 2 või 3 sätestatud eelduste täitmine. Lisaks on Riigikohus varem leidnud, et taganemisavalduse on võimalik esitada ka kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu 21. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17111, p 13). Seega on võimalik lepingu ülesütlemise avaldus esitada ka kohtumenetluses. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-16 p-s 13 ja 14 selgitanud, et sõltumata sellest, kas leping öeldakse üles kohtumenetluses või enne seda, ei ole lepingut võimalik üles öelda tagasiulatuvalt. Ülesütlemine lõpetab kestvuslepingu tulevikku suunatult. Seega lõpeb leping igal juhul alles ülesütlemisavalduse kättetoimetamise järel, st kas avalduse kättetoimetamisest või tahteavalduses või seaduses määratud tähtaja möödumisel. Kohtumenetluses saab lepingu üles öelda siiski vaid juhul, kui täidetud on ka kõik materiaalõigusest tulenevad eeldused lepingu ülesütlemiseks. Sealjuures peab tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus olema üheselt arusaadav, mh ülesütlemise kuupäeva osas. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema tingimusteta ja tarbija jaoks üheselt arusaadav. Avaldusest peab tarbija aru saama, et temaga sõlmitud leping on üles öeldud (mh ülesütlemise kuupäev) ja temalt nõutakse laenusumma tingimusteta tasumist (Riigikohtu
15.jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 17). VÕS § 416 lg 1 järgi võib ülesütlemise siduda täiendava tähtaja andmisega võla tasumiseks, st tähtaja edutul möödumisel loetakse leping lõpetatuks. See säte ei nõua täiendava ülesütlemisavalduse tegemist (Riigikohtu 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-190-13, p 25). Küll aga peab ülesütlemisavaldus siiski vastama eelnimetatud nõuetele. Üldjuhul pikeneb lepingu ülesütlemise avalduses määratud ebamõistlik täiendav tähtaeg VÕS § 114 lg 1 kolmanda lause järgi mõistliku täiendava tähtajani. Ka sellisel juhul on kohaldatav VÕS § 116 lg 5, st leping lõpeb, kui võlgnik täiendava (mõistliku) tähtaja jooksul kohustusi ei täida (vt Riigikohtu 4. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-14, p-d 9-10). Eeltoodu ei ole aga kohaldatav tarbijakrediidilepingute puhul. Kuivõrd tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema üheselt selge ka täitmise täiendava tähtaja ja lepingu lõppemise kuupäeva osas, siis tuleb kehtetule (st kätte toimetamata) ülesütlemisavaldusele tuginedes määrata uuesti ka lepingu täiendav täitmise ning lõppemise tähtpäev või tähtaeg. Hagiavalduse p-s 2.15 märgitult kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed (jaanuarikuu osamakse summas 127,65 eurot, maksetähtaeg 15.02.2024; veebruarikuu osamakse summas 132 eurot, maksetähtaeg 15.03.2024; märtsikuu osamakse summas 133,70 eurot, maksetähtaeg 15.04.2024 ja aprillikuu osamakse summas 140,63 eurot, maksetähtaeg 15.05.2024) ja krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, edastas krediidiandja
2-24-130237 30.04.2024 kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest e-posti teel kui ka kostja konto kaudu (lisa 12 – krediidiandja süsteemist kuvatõmmis saadetud dokumentide kohta /
EMA075_EE_CL_MANDATORY).
Hageja täpsustas, et krediidiandja süsteemiprobleemide tõttu ei ole hagejal võimalik lepingu ülesütlemise teatist taasesitada. Hageja märgib hagi p-s 2.16, et kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb
15.päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 15.05.2024. a ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse (vt hagiavalduse lisa 7 esimene rida). Kohus on seisukohal, et hagi lisast 7 ega lisast 12 ei nähtu 29.12.2023 krediidilepingu ülesütlemist. Tegemist ei ole tahteavaldusega, millega oleks krediidiandja lepingu üles öelnud. Kohtu tuvastatud asjaoludel ei ole praegusel juhul VÕS § 416 lg 1 nõuetele vastavat ülesütlemisavaldust esitatud ka kohtumenetluses. Seega on ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-s 1 sätestatuga ja ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge, st 29.12.2023 laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud.
13.Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi kogu ulatuses rahuldamata, kuivõrd tõendamist ei leidnud tarbijakrediidilepingu nõuetekohane ülesütlemine laenuandja poolt. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostjat ei ole menetluses esindanud lepinguline esindaja ning kostja ei ole kohtule menetlusdokumente esitanud, mille põhjal tuvastab kohus kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise.
15.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.