4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade D.K. kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu
Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 29.03.2018 määrusega välja D.K. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Olev Kuklase. Tartu Maakohtu 07.10.2019. a määrusega lõpetati D.K. pankrotimenetlus raugemisega ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik jäeti määramata ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Määrus jõustus 30.10.2019. a. Kohtumääruse kohaselt peab võlgnik usaldusisiku ülesannetes esitama aruandeid kaks korda aastas – 1.aprillil ja 1.oktoobril ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta 15.septembril. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 26 567,26 eurot.
2.Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid 17.04.2020, 13.10.2020, 27.04.2021, 22.10.2021, 25.04.2022, 04.11.2022, 09.05.2023, 27.10.2023, 29.04.2024 ja 08.11.2024.
3.Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik terve menetluse aja olnud puuduva töövõimega ning ei ole terviseprobleemide tõttu saanud tööd teha. Menetluse esimesel aastal oli võlgnikul üks ülalpeetav. Võlgniku eraldamise kohustus tema sissetulekute alusel 2024.a oktoobri seisuga oli (perioodil oktoober 2019 – oktoober 2024) 3899,92 eurot, millest 261,96 eurot on võlausaldajatele välja makstud. Viimase väljamakse on võlgnik võlausaldajatele teinud 06.11.2024.
4.Kohus küsis 12.11.2024 kirjaga võlausaldajate seisukohta menetluse lõpetamise osas.
4.1.Eesti Inkasso OÜ esitas enda seisukoha 12.11.2024, mille kohaselt ei ole võlausaldaja nõus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega.
4.2.Bondora AS esitas enda seisukoha 14.11.2024, mille kohaselt on võlausaldaja nõus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega. Võlgnikult on laekumisi kokku 97,63 eurot, võlgnevuse jääk on 10 284,52 eurot.
4.3.Aktiva Finance Group OÜ esitas enda seisukoha 15.11.2024. Võlausaldaja nõue pankrotimenetluses on tunnustatud 10101,34 eurot. Võlausaldaja tutvunud võlgniku aruannetega on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustusi PankrS § 173 tulenevaid kohustusi, mistõttu tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Võlgniku poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit, et võlgnik oleks otsinud tulutoovamat tööd kogu 5 aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse kestel. Pole lisatud tõendeid CVde edastamisest kandideerimistest teistele ametikohtadele jne. Võlausaldaja märgib, et võlgniku kohustuseks kohustustest vabastamise menetluse kestel, on tulutoova töökoha leidmine, mis tähendab, et võlgnik peaks kandideerima võimalikult paljudele ametikohtadele, et leida mingigi tasuvam töökoht oma majandusliku seisu parandamiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud seetõttu suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlausaldaja teavitab, et kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik tasunud 79,66 eurot. Kohustustest vabastamise menetlus ei ole automaatne õigus kõikidele võlgnikele oma võlgadest vabanemiseks, vaid menetluse ajal tuleb oma võlad ka tagastada. Kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19- 16, p 14). PankrS §-s 173 nimetatud kohustuse süüline rikkumine annab kohtule õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast
(PankrS § 175 lg 2 p 2). Lähtudes eelnevast palub võlausaldaja jätta võlgnik D.K. täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
4.4.Bigbank AS esitas enda seisukoha 21.11.2024 ning palub võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamine või kohustustest vabastamine otsustada vastavalt kohtu siseveendumusele, sh arvestades nii kohustustest vabastamise menetluse eesmärki kui ka sissenõudja omandipõhiõiguse kaitset.
4.5.Coop Pank AS seisukohta tähtajaks ei esitanud.
5.Kohus kuulas võlgniku ära 25.11.2024 kohtuistungil. Võlgnik selgitas, et tal on puuduv töövõime ja ta tarvitab ravimeid. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus ning vajadusel aitavad teda rahaliselt tütar ja tuttavad. Kohus selgitas, et võlgnikul on menetluses tekkinud eraldiste võlg 3666,36 eurot, see on arvutatud tema pangakontole laekunud sissetulekute alusel. Võlgnik selgitas, et see on väga suur summa tema jaoks ja tal ei ole võimalik seda tasuda ka edaspidi, mistõttu ei ole menetluse pikendamisel mõtet. Võlgnik ei saa terviseprobleemide tõttu töötada.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
7.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
8.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.Kohus on esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
10.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. D.K. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
11.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on terve menetluse kestel olnud puuduva töövõimega ning ei ole terviseprobleemide tõttu saanud tööd teha. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 11.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
Võlgnik on menetluse kestel esitanud kohtule aruandeid oma tegevuse kohta, kuid iga kord peale kohtu poolset meeldetuletust. Sellegipoolest kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust. 11.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekud ületanud mittearestitava sissetuleku määra vaid paaril korral ning võlgnikul on olnud eraldamiskohustus seoses II pensionisamba väljamaksega ja tuttavalt saadud abiga 2023 I poolaastal, mida võlgnik on täitnud vaid osaliselt ning võlgnikul on võlausaldajate ees eraldise võlgnevus 3666,36 eurot. Võlgniku eraldamise kohustus 2024.a oktoobri lõpu seisuga 3899,92 eurot (perioodil oktoober 2019 – oktoober 2024), millest 261,96 eurot on võlausaldajatele välja makstud. Võlgnikul ülalpeetavaid pole. Kohus on võlgnikule saatnud korduvalt kirju seoses raha eraldamise ja väljamaksetega, jaganud selgitusi ka 27.02.2023 ja 25.11.2024 toimunud kohtuistungitel, kuid võlgnik pole sellest hoolimata eraldamise kohustust suutnud täita. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. 11.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
12.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
13.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole täitnud temale PankrS §-st 173 lg 2-5 tulenevaid kohustusi. Võlgnik on rikkunud eraldamiskohustust ning on sellest olnud teadlik. Kohus on võlgnikule tema kohustusi selgitanud korduvalt nii kirjalikult kui ka 27.02.2023 ja 25.11.2024 toimunud ärakuulamistel.
14.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on 25.11.2024 ärakuulamisel avaldanud, et tal ei ole raha, et tekkinud võlgnevust tasuda, ka edaspidi mitte, mistõttu ei ole menetluse pikendamisel mõtet. Menetluse käigus on kohus korduvalt selgitanud võlgnikule, et kui ta ei tee võlausaldajatele väljamakseid, siis ei saa kohus teda kohustustest vabastada.
15.Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et D.K. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
16.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda D.K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka D.K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
17.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab D.K. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb D.K. vabastada usaldusisiku kohustustest D.K. kohustustest vabastamise menetluses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.