Hageja lepinguline esindaja Julianus Inkasso OÜ Kostja XX (isikukood XXX) Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta B2 Impact OÜ hagi XX-i vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Asjaolud
1.Hageja esitas 19.02.2024 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 4999,51 euro, intressi 793,43 euro, sissenõudmiskulu 35 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 907,74 euro nõudes.
2.Ferratum Bank plc (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 27.07.2018 krediidilepingu nr 4878063. Krediidileping sõlmiti internetis esialgse võlausaldaja iseteeninduskeskkonnas, mille kaudu kostja esitas laenutaotluse. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Leping sõlmiti tähtajatult ja selle alusel võimaldati kostjale limiiti kuni 3000 eurot. Kostjale on saadetud lepingu dokument ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja on kasutanud laenulimiiti kokku summas 15 749 eurot.
3.Pooled on lepingus kokku leppinud intressi- ja viivise määras 47,8515% aastas ehk 0,1311% päevas. Viivise määraks leppisid pooled kokku intressimääraga võrdse määra. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes on krediidi kulukuse määra kohta märgitud, et see erineb sõltuvalt kasutusele võetud krediidi suurusest. Nt 1000 euro suuruse krediidi korral on krediidi kulukuse määr 59,87% aastas. Eespool toodud arvutuse aluseks on intress 47,8515% aastas krediidisaldolt eeldusel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest.
4.Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse Laenu väljamaksmist Laenuandaja poolt. Lepingu üldtingimuste p. 10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: a) maksmisele kuuluvate summade sissenõudmiskulud; b) Laen; c) intress; d) leppetrahvid, Teenustasu ja muud Kliendi poolt võlgnetavad summad (üldtingimuste p 10.6.).
5.Kostja jättis tasumata juuni 2023, juuli 2023 ja augusti 2023 osamaksed. Kostjale edastati 22.09.2023 meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, siis luges esialgne võlausaldaja lepingu lõppenuks alates 07.10.2023. 2 (6)
6.Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale, millest teavitati kostjat 02.11.2023.
7.Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid summas 17 222,40 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 10 749.49 eurot, kulude katteks 573,23 eurot ja intressi katteks 5899,68 eurot. Kostja on võlgnevuses krediidi põhiosa summas 4999,51 eurot (15 749 – 10749,49). Kostjal on tasumata intressimaksed 12.06.2023 – 07.10.2023 eest kokku summas 793,43 eurot (arvestatuna laenujäägilt 4999,51 eurot). Hageja on arvestanud viivist lepingu lõppemisele järgnevast päevast 08.10.2023 – hagi esitamise kuupäevani 19.02.2024 lepingujärgses määras kokku 907,74 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulu hüvitamist pärast lepingu lõppemist kokku summas 35 eurot (nõudekiri 02.11.2023 summas 25 eurot, pretensioon 23.11.2023 summas eurot ja hagihoiatus 22.12.2023 summas 5 eurot). Võla sissenõudmiskulude osas on pooltel kokkulepe, mis kajastub Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel, s.o pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient tasuma esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui nõue ületab 1000 eurot.
8.Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta järgmised andmed. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja isikusamasust rahvastikuregistri andmete põhjal. Kostja kinnitas, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja kostja ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Esialgne võlausaldaja kontrollis registrites kostja maksehäireid. Maksehäireid avaldatud ei olnud. Kostja kinnitas lepingus, et ta on teadlik laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale ja ta on selles osas vajaduse korral konsulteerinud finantsnõustajaga. Esialgne võlausaldaja selgitas kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Hageja on kohtule selgitanud 05.06.2024 menetlusdokumendis, et kostja tuleb lugeda põhivõla tasunuks juhul, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.
9.05.06.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kuna kohtule ei olnud teada kostja kontaktandmeid, siis toimetas kohus hagi kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 12.10.2024. Kostja hagile ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus teeb tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 alusel põhjusel, et kostja ei vastanud hagile kohtu määratud aja jooksul. TsMS § 407 lg 1 viimase lause kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tutvunud hagiavalduse ja puuduste kõrvaldamiseks esitatud dokumendiga on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma 3 (6)
majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Ferratum Bank plc (esialgne võlausaldaja) ja kostja 27.07.2018 krediidilepingu nr 4878063, millega võimaldati kostjal kasutada krediidilimiiti 3000 eurot, mida hiljem suurendati 5000 eurole. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksete kaupa ja tasuma esialgsele võlausaldajale intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna hagiavaldusest nähtub, et Ferratum Bank plc, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on kostjale võimaldanud krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
12.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt on esialgne võlausaldaja teavitanud kostjat 27.07.2018, et kõik lepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale. Kohtule ei ole teada asjaolusid, miks nõude loovutamine ei ole kehtiv.
13.VÕS § 4031 lg 1 p-i 9 kohaselt tuleb tarbijale enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist avaldada mh krediidi kulukuse määr aasta kohta. Käesoleval juhul on lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes märge, et krediidi kulukuse määr erineb sõltuvalt kasutusele võetud krediidi suurusest. Nt 1000 euro suuruse krediidi korral on krediidi kulukuse määr 59,87% aastas. Eespool toodud arvutuse aluseks on intress 47,8515% aastas krediidisaldolt eeldusel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. VÕS § 4031 lg 4 kohaselt tuleb VÕS § 4031 lg 1 p-s 1 nõutud teave esitada tüüpilise näite kujul. Krediidiandja märgib seejuures ära kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused. Hagiavaldusest nähtub, et sõlmitud leping oli tähtajatu, limiidiga 3000 eurot (tõsteti 5000 euroni) ja kostja võis ise otsustada, millal ja kui palju ta talle seatud limiidist kasutusele võtab. VÕS § 4061 lg 4 p-d 1 – 3 sätestab lisatingimused, kuidas tuleb taoliste lepingute puhul krediidi kulukuse määr arvutada, mh tuleb krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtuda sellest, et kogu krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest. Hageja poolt esitatust järeldub, et krediidiandja eksis krediidi kulukuse määra avaldamisel sellega, et lähtuti eeldusest, et krediidisumma on 1000 eurot, kuigi kostjale võimaldatud limiit oli kolm korda, hiljem viis korda suurem. Kohus on siiski seisukohal, et see eksimus ei muuda lepingut tühiseks, kuivõrd arvestades krediidi kulukuse määraks kasutatud komponente, ei ületanud krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal kolmekordset Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (VÕS § 4062 lg 1).
14.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS 4 (6)
§ 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud ja tõendid esitada.
15.Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja isikusamasust rahvastikuregistri andmete põhjal. Kostja kinnitas, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja kostja ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Esialgne võlausaldaja kontrollis registrites kostja maksehäireid. Maksehäireid avaldatud ei olnud. Kostja kinnitas lepingus, et ta on teadlik laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale ja ta on selles osas vajaduse korral konsulteerinud finantsnõustajaga. Esialgne võlausaldaja selgitas kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kohtu hinnangul rikkus esialgne võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna jättis sisuliselt välja selgitamata kostja krediidivõimelisuse. Hagiavaldusest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kostja käest küsinud andmeid tema igakuiste regulaarsete sissetulekute ja kohustuste kohta. Samuti ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks neid andmeid küsinud muudest allikatest. Hageja ei ole kostjalt kogunud pangakonto väljavõtet piisavalt pika ajaperioodi kohta kostja maksevõimelisuse hindamiseks. Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei saa piisavaks lugeda ainult andmete küsimist maksehäirete kohta.
16.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6.
17.Eeltoodust tulenevalt jääb hageja põhinõue rahuldamata. Hageja on 05.06.2024 kohtule kinnitanud, et kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostja lugeda põhinõude tasunuks. Eeltoodust tulevalt jäävad rahuldamata ka intressi- ja viivisenõuded. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Kuna kostja on võla tasunud, siis ei saa hagejal olla ka võla sissenõudmiskulusid.
5 (6)
Menetluskulud
18.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
19.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.