Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Maakohus
Kohtunik
Anneli Roonet
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
11. detsember 2024, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-124149
Tsiviilasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi P.P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja P.P. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
1 (8)
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg-le 2, mille kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (dtl 92).
3 (8)
selle kohta, et ta ei parkinud sõidukit 20.10.2021 kell 12:30 XXX parklas. Asjas lõppes eelmenetlus 28.11.2024 ning pärast eelmenetluse lõppu ei saa uusi avaldusi, taotlusi, tõendeid või vastuväiteid enam esitada (dtl 78–80).
4 (8)
Kostja on viidanud VÕS § 159 lg-le 2, millest saab järeldada, et kostja on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja kostjale teatanud mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudmisest. Hageja nõude eelduseks on leppetrahvi nõudmisest teatamine kostjale mõistliku aja jooksul. Mitteteatamine on negatiivne asjaolu, mistõttu on hagejal koormis tõendada leppetrahvi nõudmisest teatamine kostjale (sh teatamise viis, aeg ja teate kui tahteavalduse kättesaamine kostja poolt) (TsMS § 230 lg 1). Hageja põhjendab hagi sellega, et leppetrahvi teade pandi sõiduki tuuleklaasile kojamehe vahele. Hageja on esitanud eeltoodu tõendamiseks kohtule pildid (dtl 42, 43). Kostja on avaldanud kohtule, et trahvija surus trahvikviitungi auto esiklaasi vahele ja jõudis kiiresti eemalduda (dtl 106). Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et kostja sai leppetrahviteate kätte samal päeval, s.o 20.10.2021. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis annaks kostjale aluse keelduda leppetrahvi tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Seetõttu oli hagejal 20.10.2021 õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 eurot tasumist.
5 (8)
vastusest nähtub, et kostja viis rattaosasid rattapoodi maksimaalselt 5 minutit. Seega lahkus kostja sõiduki juurest ning veose peale- või mahalaadimist ei toimunud ajal, kui leppetrahvi teade pandi kostja sõiduki tuuleklaasile kojamehe vahele. Hageja poolt esitatud fotodelt ei nähtu tegevust, millest saaks järeldada, et parkimise asemel toimub veose peale- või mahalaadimine. Kuivõrd sellist autoga seismist pole võimalik pidada peatumiseks LS § 2 p 52 mõttes, ei ole oluline ka see, kas sõidukil põlesid ohutuled või mitte. Eeltoodud asjaolusid arvestades tuvastab kohus, et kostja parkis oma sõidukit parklas LS § 2 p 49 tähenduses.
6 (8)
Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 15 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7 (8)
TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Kohus eeldab, et tunnitasu suurus 110 eurot on ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 110 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 3 tunni ja 15 minuti ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 357,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 477,50 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 377,50 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.