2-24-117240/14 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

5.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja sõlmisid sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX parkimiseks 03.06.2021 parkimislepingu, kui kostja sisenes hageja hallatavale parkimisalale. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumise eest leppetrahvi 40 eurot tasumist. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud parkimiskoha üürivõi muu lepingu sõlmimist ja parkimistingimuste kehtivust. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud parkimistingimuste kehtivust 03.06.2021 parkimislepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Parkimislepingu tingimustest teadasaamiseks on kohtu hinnangul vajalik parkimisala selgesti eristatav tähistamine liiklusmärkide ja teatetahvlite paigutamisega parkimisala sissesõidule. Sellisteks liiklusmärkideks ja teatetahvliteks on üldjuhul liiklusmärk 387 („Parkimisala“), tasulise parkimise korral lisatahvel 578a („Tasuline parkimine“), teatetahvlid parkimisala haldaja nimega ning parkimistingimustega või viitega parkimistingimustele ja nendega tutvumise võimalusele. Kui parkimisala haldaja ei ole tähistanud parkimisala selliselt, et tähistusest nähtub tema pakkumus parkimislepingu sõlmimiseks, ei saa sõidukiga parkimisalale sisenemisele omistada tahteavalduse tähendust, sh lugeda seda parkimislepingu sõlmimise nõustumuseks. Hageja koormis on tõendada lepingu sõlmimine ja selle tingimused. Parkimistingimused on tüüptingimused, mistõttu tuleb eeldada, et parkimise korraldaja ei muuda sageli parkimiskorraldust ega vaheta parkimistingimusi. Seetõttu piisab hageja tõendamiskoormise täitmiseks parkimiskorralduse ja parkimistingimuste tõendamisest lepingurikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga. Kohus andis hagejale võimaluse esitada täiendavaid tõendeid (dtl 81). Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Veerenni tn 38, Tallinn parkla sissesõidud olid tähistatud selliselt, et parkimisalale sõidukiga siseneval isikul oli võimalik nende olemasolu eeldada ja nende sisust teada saada. Kostja sõiduki parkimise kohta 03.06.2021 tehtud fotodelt (dtl-d 40-43) ei nähtu parkimisala sissesõidule paigutatud liiklusmärke ning teatetahvleid parkimistingimustega. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt olid parkimisala sissesõidule paigutatud liiklusmärgid ja teatetahvlid rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga. Hageja on esitanud pdf-vormingus dokumendifaili, mis sisaldab parkimistingimusi (dtl 44). Dokumendifail ei tõenda Veerenni tn 38, Tallinn parklas kohalduvate parkimistingimuste sisu, sest tõendist ei nähtu teavet, mille kohaselt oli sellise sisuga parkimistingimusi sisaldav või sellise sisuga parkimistingimustele viitav teatetahvel paigutatud Veerenni tn 38, Tallinn parkimisala sissesõidule väidetava lepingurikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole tõendanud 03.06.2021 parkimislepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Pooltevahelise lepingu puudumise tõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 40 eurot. Kohus jätab hagiavalduse leppetrahvi tasumise nõudes rahuldamata.

pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017 2-15-3430, p 18). Eeltoodust tulenevalt eeldatakse parkimist hageja väidetud kohas, kui sõidukit on pildistatud äratuntavalt ja leppetrahvile on märgitud parkimise aeg ja koht. Hageja on esitanud tõenditena sõidukist tehtud fotod (dtl-d 32-37) ja leppetrahvinõude (dtl 31). Leppetrahvinõudel on märgitud sõiduki parkimise kohaks Tulika tn 9 parkla. Hageja põhjendas hagiavaldust algselt väitega, et kostja parkis 15.09.2021 sõidukit Tulika tn 9 parklas. Hageja täpsustas 23.08.2024 menetlusdokumendis hagi aluseks olevat asjaolu ning põhjendas hagiavaldust väitega, et kostja parkis 15.09.2021 sõidukit Tulika põik 4, Tallinn asuvas parkimistsoonis P95. Kuivõrd leppetrahvinõudel on märgitud sõiduki parkimise koht erineb hageja poolt hagi alusena väljatoodud parkimiskohast, ei kohaldu ümberpööratud tõendamiskoormis. Eeltoodut arvestades on hagejal koormis tõendada, et kostja parkis 15.09.2021 Tulika põik 4, Tallinn asuvas parkimistsoonis P95, mitte parkimistsooni kõrval. Kostja esitatud fotolt nähtuvalt on sõiduk 15.09.2021 pargitud paralleelselt fotol oleva hoonega ning paikneb hoone uksest paremal pool. Hoone uksest vasakule poole hoone seinale on paigutatud liiklusmärk 387 („Parkimisala“) koos tasulise parkimise lisatahvli 578a („Tasuline parkimine“) ja märgiga 832 („Mõjusuund“). Lisaks on seinale paigutatud teatetahvel tähistusega „Eraparkla“. Mõjusuunda tähistav nool on suunatud vasakule (dtl 80). Foto metaandmetest nähtuvalt on foto tehtud 15.09.2021 kell 18:31. Hageja esitatud 15.09.2021 kell 02:04:32 tehtud fotot (dtl 37) ja kostja esitatud fotot võrreldes leiab kohus, et sõiduk on seisnud fotode tegemise ajal samas kohas. Kohtu hinnangul nähtub hoone seinale paigutatud liiklusmärkidest, et tasulise parkimise ala paikneb hoone uksest vasakule poole jääval alal. Seetõttu võis kostja eeldada, et sõidukit hoone uksest paremale poole parkides ei ole sõiduk pargitud tasulisele parkimisalale. Kohtu hinnangul on ebamõistlik sõiduki kasutajalt eeldada, et ta kahtleb liiklusmärkide tähistuses ning kontrollib täiendavalt parkimisala piirid üle näiteks mõna positsioneerimisrakendust kasutades. Eeltoodut arvestades ei pidanud kostja sõidukit parkides aru saama, et ta pargib sõiduki hageja hallatavale parkimisalale. Seetõttu ei ole sõiduki parkimine tahteavalduseks, mille andmisega sõlmitakse parkimisleping. Hageja ei ole tõendanud parkimistingimuste sisu, millistel tingimustel parkimislepingu sõlmimiseks oleks kostja saanud teha tahteavalduse. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt oli parkimisalale paigutatud teatetahvel parkimistingimustega lepingurikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga. Hageja 23.08.2024 menetlusdokumendi koosseisus olevalt fotolt (dtl 86) ei nähtu selle tegemise aeg, samuti ei ole loetavad fotolt nähtuval teatetahvlil olevad tingimused. Hageja on esitanud pdf-vormingus dokumendifaili, mis sisaldab parkimistingimusi (dtl 44). Dokumendifail ei tõenda Tulika põik 4, Tallinn parklas kohalduvate parkimistingimuste sisu, sest tõendist ei nähtu teavet, mille kohaselt oli sellise sisuga parkimistingimusi sisaldav või sellise sisuga parkimistingimustele viitav teatetahvel paigutatud Tulika põik 4, Tallinn parkimisala sissesõidule väidetava lepingurikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole tõendanud parkimislepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel 15.09.2021. Pooltevahelise lepingu puudumise tõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 40 eurot tasumist. Kohus jätab hagiavalduse leppetrahvi tasumise nõudes rahuldamata.

10.VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 113 2 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 113 2 lg 2 p 1 sätestab võlgnikult sissenõudmiskulude nõude piirmäärad. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist pooltevahelise lepingu alusel või sellise kokkuleppe puudumisel tegelikult tekkinud kahjuna üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude 30 eurot tasumist kummagi leppetrahvinõude kohta, kokku 60 euro tasumist. Hageja põhjendab nõuet võlateatiste saatmisega, Transpordiametile päringu tegemisega, nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsingu ja päringuga, võlgnikule tehtavate SMS-ide ja kõnedega, võlanõude avaldamisega. Hageja ei põhjenda hagiavaldust hageja ja kostja vahelise kokkuleppega sissenõudmiskulude hüvitamise kohta. Hageja koormis on tõendada VÕS § 128 lg 3 mõistes kulud, mis tekkisid hagejale sissenõudmistoimingu tegemisega ning põhjuslik seoses parkimistingimuste rikkumise ja kulude tekkimise vahel (VÕS § 127 lg 4). VÕS § 113 2 lg 2 kohaselt on meeldetuletuskirjade saatmise kulude (sh ka kokkulepitud suurusega kulude) nõude eelduseks meeldetuletuskirja võlgniku poolt kättesaamine TsÜS § 69 lg 1 kohaselt või kättesaaduks lugemine TsÜS § 70 kohaselt. Hagiavalduses ei ole märgitud asjaolusid, millest nähtub meeldetuletuskirjade kostja poolt kättesaamine (TsÜS § 69 lg 1) või kättesaaduks lugemine (TsÜS § 70). Hagist ei nähtu tõendid selle kohta, millised kulud tekkisid hagejale seoses meeldetuletuskirjade saatmisega, SMS-ide saatmisega ja telefonikõnede tegemisega. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud meeldetuletuskirjade saatmise, SMS-ide saatmise ja telefonikõnede tegemise kulusid. Riigilõivuseaduse (RLS) § 2011 järgi tuli tasuda ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja andmete väljavõtte või muu dokumendi väljastamise eest riigilõivu 8 eurot iga töötunni eest. Hageja ei ole avaldanud, kui palju riigilõivu tasus hageja kostja andmete väljastamise eest. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid riigilõivu tasumise kohta. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud liiklusregistri andmete eest riigilõivu tasumist. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub hagejale kulude tekkimine seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsingu ja päringuga, võlanõude avaldamisega. Hagejale hüvitatavaks kahjuks ei ole hageja majandustegevuse kulud, mis tekivad sõltumata sellest, kas kostja tasub leppetrahvi või mitte. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude 60 eurot tekkimist. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude tekkimist ja suurust, puudub tal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist. Samuti võtab kohus arvesse, et sissenõudmiskulu hüvitamise kohustus on aktsessoorne kõrvalkohustus, mis sõltub põhikohustuse olemasolust. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus jätab hagiavalduse sissenõudmiskulude 60 eurot tasumise nõudes rahuldamata.