3.Jätta V.E (V.E, isikukood XXX) menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses
sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.
2.Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli kostja sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX omanik või vastutav kasutaja 2021. aastal (dtl 25, p 1.4). Kohus leiab, et asjaolu ei vaja tõendamist, sest pooled selle üle ei vaidle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
3.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et sõiduk registreerimismärgiga XXXXXX oli 03.06.2021 pargitud hageja opereeritavale Veerenni tn 38, Tallinn parklasse (dtl 24, p 1.1). Hageja on esitanud tõenditena sõidukist tehtud fotod (dtl-d 40-43) ja leppetrahvinõude (dtl 39). Leppetrahvinõudel on märgitud sõiduki parkimise kohaks „Veerenni tn, 38, parklas“ ja ajaks 03.06.2021 10:31. Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017 2-15-3430, p 18). Eeltoodust tulenevalt eeldatakse parkimist hageja väidetud kohas, kui sõidukit on pildistatud äratuntavalt ja leppetrahvile on märgitud parkimise aeg ja koht. Seega oli kostjal koormis tõendada, et sõidukit ei pargitud 03.06.2021 kell 10:31 Veerenni tn 38, Tallinn parklas. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud tõendeid selle kohta, et sõidukit registreerimismärgiga XXXXXX ei pargitud 03.06.2021 kell 10:31 Veerenni tn 38, Tallinn parklas. Kohus leiab, et hageja esitatud fotode (dtl-d 40-43) ja leppetrahvinõudega (dtl 39) on tõendatud sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX parkimine 03.06.2021 kell 10:31 Veerenni tn 38, Tallinn parklas.
4.Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et hageja pani 03.06.2021 leppetrahvinõude kostja sõiduki kojamehe ja esiakna vahele (dtl 25, p 1.5). Hageja on esitanud tõendina foto, millelt nähtub 03.06.2021 kell 10:33 kviitung sõiduauto kojamehe vahel (dtl 43). Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud leppetrahvinõude panemise sõiduauto kojamehe vahele. Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes, kui ei esine erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof vms) (vt ka RKTKo 2-17-117146 p 12). Kostja ei ole esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul tõendeid selle kohta, et 03.06.2021 seisuga esinesid erandlikud asjaolud, mis muutsid leppetrahvinõude sõiduki esiklaasile kojamehe vahele paigutamise ebamõistlikuks viisiks tahteavalduse edastamisel. Kohus loeb eeltoodut arvestades, et kostja on leppetrahvinõude kätte saanud hiljemalt ajast, millal kostja lõpetas hageja hallataval parkimisalal sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX parkimise. Seega on hageja teatanud 2 (6)
kostjale mõistliku aja jooksul leppetrahvinõudest (VÕS § 159 lg 2).
5.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja sõlmisid sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX parkimiseks 03.06.2021 parkimislepingu, kui kostja sisenes hageja hallatavale parkimisalale. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumise eest leppetrahvi 40 eurot tasumist. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud parkimiskoha üürivõi muu lepingu sõlmimist ja parkimistingimuste kehtivust. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud parkimistingimuste kehtivust 03.06.2021 parkimislepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Parkimislepingu tingimustest teadasaamiseks on kohtu hinnangul vajalik parkimisala selgesti eristatav tähistamine liiklusmärkide ja teatetahvlite paigutamisega parkimisala sissesõidule. Sellisteks liiklusmärkideks ja teatetahvliteks on üldjuhul liiklusmärk 387 („Parkimisala“), tasulise parkimise korral lisatahvel 578a („Tasuline parkimine“), teatetahvlid parkimisala haldaja nimega ning parkimistingimustega või viitega parkimistingimustele ja nendega tutvumise võimalusele. Kui parkimisala haldaja ei ole tähistanud parkimisala selliselt, et tähistusest nähtub tema pakkumus parkimislepingu sõlmimiseks, ei saa sõidukiga parkimisalale sisenemisele omistada tahteavalduse tähendust, sh lugeda seda parkimislepingu sõlmimise nõustumuseks. Hageja koormis on tõendada lepingu sõlmimine ja selle tingimused. Parkimistingimused on tüüptingimused, mistõttu tuleb eeldada, et parkimise korraldaja ei muuda sageli parkimiskorraldust ega vaheta parkimistingimusi. Seetõttu piisab hageja tõendamiskoormise täitmiseks parkimiskorralduse ja parkimistingimuste tõendamisest lepingurikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga. Kohus andis hagejale võimaluse esitada täiendavaid tõendeid (dtl 81). Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Veerenni tn 38, Tallinn parkla sissesõidud olid tähistatud selliselt, et parkimisalale sõidukiga siseneval isikul oli võimalik nende olemasolu eeldada ja nende sisust teada saada. Kostja sõiduki parkimise kohta 03.06.2021 tehtud fotodelt (dtl-d 40-43) ei nähtu parkimisala sissesõidule paigutatud liiklusmärke ning teatetahvleid parkimistingimustega. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt olid parkimisala sissesõidule paigutatud liiklusmärgid ja teatetahvlid rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga. Hageja on esitanud pdf-vormingus dokumendifaili, mis sisaldab parkimistingimusi (dtl 44). Dokumendifail ei tõenda Veerenni tn 38, Tallinn parklas kohalduvate parkimistingimuste sisu, sest tõendist ei nähtu teavet, mille kohaselt oli sellise sisuga parkimistingimusi sisaldav või sellise sisuga parkimistingimustele viitav teatetahvel paigutatud Veerenni tn 38, Tallinn parkimisala sissesõidule väidetava lepingurikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole tõendanud 03.06.2021 parkimislepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Pooltevahelise lepingu puudumise tõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 40 eurot. Kohus jätab hagiavalduse leppetrahvi tasumise nõudes rahuldamata.
6.Hageja põhjendas hagiavaldust väitega, et sõiduk registreerimismärgiga XXXXXX oli 15.09.2021 pargitud hageja opereeritavale Tulika tn 9, Tallinn parklasse (dtl 24, p 1.1). Menetluse kestel täpsustas hageja, et sõiduk oli pargitud Tulika põik 4, Tallinn asuvale parkimisalale (dtl-d 86-87). Kostja on leidnud, et hageja on hagi alust muutnud. Hagi aluseks on asjaolu, mille kohaselt sõiduki XXXXXX parkimise koht 15.09.2021 seisuga oli hageja hallataval parkimisalal. Hageja ei ole seda väidet muutnud, mistõttu on parkimise koha täpsustamine TsMS § 376 lg 4 p 1 mõistes esitatud faktiliste väidete täiendamist või parandamine, mida ei loeta hagi muutmiseks.
7.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei asunud sõiduk XXXXXX 15.09.2021 hageja hallataval tasulise parkimise alal. Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas 3 (6)
pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017 2-15-3430, p 18). Eeltoodust tulenevalt eeldatakse parkimist hageja väidetud kohas, kui sõidukit on pildistatud äratuntavalt ja leppetrahvile on märgitud parkimise aeg ja koht. Hageja on esitanud tõenditena sõidukist tehtud fotod (dtl-d 32-37) ja leppetrahvinõude (dtl 31). Leppetrahvinõudel on märgitud sõiduki parkimise kohaks Tulika tn 9 parkla. Hageja põhjendas hagiavaldust algselt väitega, et kostja parkis 15.09.2021 sõidukit Tulika tn 9 parklas. Hageja täpsustas 23.08.2024 menetlusdokumendis hagi aluseks olevat asjaolu ning põhjendas hagiavaldust väitega, et kostja parkis 15.09.2021 sõidukit Tulika põik 4, Tallinn asuvas parkimistsoonis P95. Kuivõrd leppetrahvinõudel on märgitud sõiduki parkimise koht erineb hageja poolt hagi alusena väljatoodud parkimiskohast, ei kohaldu ümberpööratud tõendamiskoormis. Eeltoodut arvestades on hagejal koormis tõendada, et kostja parkis 15.09.2021 Tulika põik 4, Tallinn asuvas parkimistsoonis P95, mitte parkimistsooni kõrval. Kostja esitatud fotolt nähtuvalt on sõiduk 15.09.2021 pargitud paralleelselt fotol oleva hoonega ning paikneb hoone uksest paremal pool. Hoone uksest vasakule poole hoone seinale on paigutatud liiklusmärk 387 („Parkimisala“) koos tasulise parkimise lisatahvli 578a („Tasuline parkimine“) ja märgiga 832 („Mõjusuund“). Lisaks on seinale paigutatud teatetahvel tähistusega „Eraparkla“. Mõjusuunda tähistav nool on suunatud vasakule (dtl 80). Foto metaandmetest nähtuvalt on foto tehtud 15.09.2021 kell 18:31. Hageja esitatud 15.09.2021 kell 02:04:32 tehtud fotot (dtl 37) ja kostja esitatud fotot võrreldes leiab kohus, et sõiduk on seisnud fotode tegemise ajal samas kohas. Kohtu hinnangul nähtub hoone seinale paigutatud liiklusmärkidest, et tasulise parkimise ala paikneb hoone uksest vasakule poole jääval alal. Seetõttu võis kostja eeldada, et sõidukit hoone uksest paremale poole parkides ei ole sõiduk pargitud tasulisele parkimisalale. Kohtu hinnangul on ebamõistlik sõiduki kasutajalt eeldada, et ta kahtleb liiklusmärkide tähistuses ning kontrollib täiendavalt parkimisala piirid üle näiteks mõna positsioneerimisrakendust kasutades. Eeltoodut arvestades ei pidanud kostja sõidukit parkides aru saama, et ta pargib sõiduki hageja hallatavale parkimisalale. Seetõttu ei ole sõiduki parkimine tahteavalduseks, mille andmisega sõlmitakse parkimisleping. Hageja ei ole tõendanud parkimistingimuste sisu, millistel tingimustel parkimislepingu sõlmimiseks oleks kostja saanud teha tahteavalduse. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt oli parkimisalale paigutatud teatetahvel parkimistingimustega lepingurikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga. Hageja 23.08.2024 menetlusdokumendi koosseisus olevalt fotolt (dtl 86) ei nähtu selle tegemise aeg, samuti ei ole loetavad fotolt nähtuval teatetahvlil olevad tingimused. Hageja on esitanud pdf-vormingus dokumendifaili, mis sisaldab parkimistingimusi (dtl 44). Dokumendifail ei tõenda Tulika põik 4, Tallinn parklas kohalduvate parkimistingimuste sisu, sest tõendist ei nähtu teavet, mille kohaselt oli sellise sisuga parkimistingimusi sisaldav või sellise sisuga parkimistingimustele viitav teatetahvel paigutatud Tulika põik 4, Tallinn parkimisala sissesõidule väidetava lepingurikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole tõendanud parkimislepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel 15.09.2021. Pooltevahelise lepingu puudumise tõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 40 eurot tasumist. Kohus jätab hagiavalduse leppetrahvi tasumise nõudes rahuldamata.
8.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt 03.06.2021 määratud leppetrahvilt 40 eurot arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 11,79 eurot ning 15.09.2021 määratud leppetrahvilt 40 eurot sissenõutavaks muutunud viivise 10,88 eurot tasumist. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt leppetrahvide tasumist. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt viivist leppetrahvide tasumisega viivitamise eest. Kohus jätab hagiavalduse sissenõutavaks muutunud viivise 22,67 eurot tasumise nõudes rahuldamata. 4 (6)
9.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvilt 80 eurot viivise tasumist alates 12.06.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt viivist leppetrahvi tasumisega viivitamise eest. Kohus jätab hagiavalduse TsMS § 367 järgi esitatud viivisenõudes rahuldamata.
10.VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 113 2 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 113 2 lg 2 p 1 sätestab võlgnikult sissenõudmiskulude nõude piirmäärad. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist pooltevahelise lepingu alusel või sellise kokkuleppe puudumisel tegelikult tekkinud kahjuna üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude 30 eurot tasumist kummagi leppetrahvinõude kohta, kokku 60 euro tasumist. Hageja põhjendab nõuet võlateatiste saatmisega, Transpordiametile päringu tegemisega, nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsingu ja päringuga, võlgnikule tehtavate SMS-ide ja kõnedega, võlanõude avaldamisega. Hageja ei põhjenda hagiavaldust hageja ja kostja vahelise kokkuleppega sissenõudmiskulude hüvitamise kohta. Hageja koormis on tõendada VÕS § 128 lg 3 mõistes kulud, mis tekkisid hagejale sissenõudmistoimingu tegemisega ning põhjuslik seoses parkimistingimuste rikkumise ja kulude tekkimise vahel (VÕS § 127 lg 4). VÕS § 113 2 lg 2 kohaselt on meeldetuletuskirjade saatmise kulude (sh ka kokkulepitud suurusega kulude) nõude eelduseks meeldetuletuskirja võlgniku poolt kättesaamine TsÜS § 69 lg 1 kohaselt või kättesaaduks lugemine TsÜS § 70 kohaselt. Hagiavalduses ei ole märgitud asjaolusid, millest nähtub meeldetuletuskirjade kostja poolt kättesaamine (TsÜS § 69 lg 1) või kättesaaduks lugemine (TsÜS § 70). Hagist ei nähtu tõendid selle kohta, millised kulud tekkisid hagejale seoses meeldetuletuskirjade saatmisega, SMS-ide saatmisega ja telefonikõnede tegemisega. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud meeldetuletuskirjade saatmise, SMS-ide saatmise ja telefonikõnede tegemise kulusid. Riigilõivuseaduse (RLS) § 2011 järgi tuli tasuda ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja andmete väljavõtte või muu dokumendi väljastamise eest riigilõivu 8 eurot iga töötunni eest. Hageja ei ole avaldanud, kui palju riigilõivu tasus hageja kostja andmete väljastamise eest. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid riigilõivu tasumise kohta. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud liiklusregistri andmete eest riigilõivu tasumist. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub hagejale kulude tekkimine seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsingu ja päringuga, võlanõude avaldamisega. Hagejale hüvitatavaks kahjuks ei ole hageja majandustegevuse kulud, mis tekivad sõltumata sellest, kas kostja tasub leppetrahvi või mitte. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude 60 eurot tekkimist. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude tekkimist ja suurust, puudub tal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist. Samuti võtab kohus arvesse, et sissenõudmiskulu hüvitamise kohustus on aktsessoorne kõrvalkohustus, mis sõltub põhikohustuse olemasolust. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus jätab hagiavalduse sissenõudmiskulude 60 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
11.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS 5 (6)
§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
12.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsusega hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
13.Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Toimikust ei nähtu kostja menetluskulude suurust. Kohus jätab seetõttu kostja menetluskulud kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.