Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. detsember 2024, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-120143
Tsiviilasi
Elisa Eesti AS-i väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
738 eurot ja 32 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, asukoht Sõpruse pst 145, Kristiine linnaosa, Tallinn), lepinguline esindaja: Carlo Kask (e-post XXX)
hagi
P.G
vastu
võlgnevuse
Kostja: P.G (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada tagaseljaotsusega väljamõistmiseks.
Elisa
Eesti
AS-i
hagi
Mõista P.G K. Elisa Eesti AS-i kasuks välja võlgnevus kokku 633,74 eurot, millest põhivõlg on 440,80 eurot, viivis 16. oktoobri 2024 seisuga 162,94 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot.
Mõista P.G K. Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis põhinõudelt 440,80 eurolt alates 17. oktoobrist 2024 kuni põhinõude tasumiseni 0,065% päevas.
Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
P.G
vastu
võlgnevuse
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Pärnu Maakohtu 19. septembri 2024 määrusega anti nõue P.G K. menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.
vastu üle
Elisa Eesti AS esitas 16. oktoobril 2024 hagiavalduse P.G K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 440,80 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, kuni 16. oktoobrini 2024 sissenõutavaks muutunud viivise 162,94 eurot ja alates 17. oktoobrist 2024 edasiulatuva viivise kuni põhinõude tasumiseni.
Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 15. detsembril 2022 sõlmitud liitumislepingust nr 14227441, 16. detsembril 2022 sõlmitud Mobiil-ID lepingust nr 14231164 ning 17. detsembril 2022 sõlmitud müügilepingust nr 14232554. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ning ei tasunud temale esitatud arveid. 25. märtsil 2023 ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingud üles.
Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23. oktoobri 2024 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel ja e-posti aadressile XXX. Kostja avaldas kohtule, et soovib menetlusdokumente aadressile xxxxxxxx2
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus edastas menetlusdokumendid kostja avaldatud aadressile. Esimesel katsel ei olnud võimalik dokumente kostjale üle anda. Kohus luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 11. novembril 2024 dokumendi panemisega eluruumi juurde käivasse postkasti. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli 2. detsembril 2024. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.
Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 85 eurot. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot
Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 85 eurot.
Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 280 eurot.
Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Marian Miilaste
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.