9. detsember 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-150132
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi L.K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1484,21 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja L.K (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi L.K (isikukood XXX) vastu.
2.Välja mõista L.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 543,17 eurot, sealhulgas põhinõue 499,50 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ja viivis perioodi 26.08.2022– 12.04.2023 eest 28,67 eurot.
3.Välja mõista L.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõude (499,50 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates
13.aprillist 2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus L.K vastu 804,94 euro väljamõistmiseks, sealhulgas põhinõue 500 eurot, intress 66,56 eurot, lepingutasu 35 eurot, kuutasu 22,50 eurot, sissenõudmiskulud 65 eurot, viivis perioodi 26.08.2022– 12.04.2023 eest 115,88 eurot. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus L.K vastu viivise väljamõistmiseks põhinõude (500 eurot) tasumata osalt määraga 23,90% aastas alates 13. aprillist 2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud 38% ulatuses L.K kanda ja 62% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. 1 (15)
7.Välja mõista L.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 402,80 eurot, sealhulgas riigilõiv 106,40 eurot ja lepingulise esindaja kulu 296,40 eurot.
8.Välja mõista L.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude 402,80 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
9.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 1425,02 euro väljamõistmiseks L.K-lt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 21.12.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.K (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 12.04.2022, mida täpsustas 13.07.2023. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 1348,11 eurot, millest põhinõue on 999,50 eurot, intress on 66,56 eurot, lepingutasu on 35 eurot, kuutasu on 22,50 eurot, sissenõudmiskulud on 80 eurot ja viivis on 144,55 eurot (dtl 127). Samuti palub hageja kostjalt lepingu nr L89008012163 osas välja mõista viivise määraga 23,90% aastas nimetatud lepingu põhivõlgnevuselt (500 eurolt) alates 13.04.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt lepingu nr C85008404487 osas välja mõista viivise määraga 22% aastas nimetatud lepingu põhivõlgnevuselt (499,50 eurolt) alates 13.04.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (võlausaldaja) ja kostja 13.03.2022 laenuleping nr L89008012163. Kostja sai laenu 500 eurot kätte 16.03.2022. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 500 eurot. Kostja kohustus laenu tasuma maksegraafiku alusel perioodil 15.04.2022–15.03.2028. Lepingust tulenevalt on intressimäär 23,90% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr on 39,32%. Kostjal on intressivõlgnevus alates 3. osamaksest, s.o. alates 15.06.2022 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud 5. osamakseni, s.o. kuni 15.08.2022 summas 33,90 eurot (6,34+13,78+13,78). Viivisenõue perioodi 26.08.2022– 12.04.2023 eest on 75,30 eurot.
2 (15)
Lepingust tulenevalt kohustus kostja tasuma lepingutasu lepingu sõlmimise eest summas 35 eurot. Kostjal on lepingutasu võlgnevus 35 eurot. Lepingust tulenevalt kohustus kostja tasuma lepingu haldustasu igakuiselt summas 2,50 eurot. Kostjal on lepingu haldustasu võlgnevus alates 15.04.2022 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o kuni 15.08.2022 summas 12,50 eurot. Kostja jäi maksetega viivitusse alates esimesest osamaksest, s.o. 15.04.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud viienda osamakseni, s.o. kuni 15.08.2022. Kokku jäi kostja viivitusse viie üksteisele järgneva osamaksega, s.o. 15.04.2022, 15.05.2022, 15.06.2022, 15.07.2022, 15.08.2022 osamaksetega. Esialgne võlausaldaja saatis 04.08.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav kahenädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 18.08.2022 koos hoiatusega, et kui kostja võlgnevust nimetatud tähtajaks ei tasu, on esialgsel võlausaldajal õigus kõik kostjaga sõlmitud lepingud üles öelda. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingute lõpetamise kohta 25.08.2022. Kostjale saadeti tasulised meeldetuletuskirjad järgmiselt: 06.09.2022 (maksumusega 20 eurot), 14.09.2022 (maksumusega 5 eurot), 14.10.2022 (maksumusega 5 eurot), 31.10.2022 (maksumusega 5 eurot), 08.11.2022 (maksumusega 5 eurot). Kokku 40 eurot. Hageja tõi 22.08.2024 vastuses välja, et sissenõudmiskulud 40 eurot on kujunenud järgmiselt: 06.09.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 20 eurot, 14.09.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 14.10.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule tehtavate kõnede, kirjade, ekirjade ja sms-ide kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
1.2.AS Inbank (võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 23.04.2022 makselahenduse lepingu nr C85008404487. Kostja sai krediiti 500 eurot. Lepingu alusel sai kostja enda kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 500 eurot. Kaardi tellimisel sai kostja kohe hakata kasutama virtuaalset kaarti. Kostja sai krediidi 500 eurot kätte 23.04.2022 ning hakkas seda kasutama. Kostja kasutas kaarti 23.04.2022 tehingu tegemiseks summas 15 eurot, 23.04.2022 summas 450 eurot ja 24.04.2022 summas 35 eurot. 23.04.2022 tasus kostja krediitkaardi kontole summa 0,5 eurot. Kostja kohustus tasuma igakuiselt 5. kuupäevaks minimaalse tagasimakse. Kostja on kasutanud krediiti summas 499,50 eurot. Põhivõlg on 499,50 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Lepingust tulenevalt on intressimäär 22% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr on 39,85%. Kostjal on intressivõlg põhisummalt 499,50 eurot alates 10.05.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o. kuni 24.08.2022 summas 32,66 eurot. Hageja nõuab hagis viivist laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 22% aastas. Viivisenõue perioodi 26.08.2022–12.04.2023 eest on 69,25 eurot. Lepingus leppisid pooled kokku lepingu kuutasus. Kostjal on lepingu kuutasu võlgnevus alates 05.05.2022 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o kuni 05.08.2022 summas 10 eurot. Kostja jäi maksetega viivitusse alates esimesest osamaksest, s.o. 05.05.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud viienda osamakseni, s.o. 05.08.2022. Kokku jäi kostja viivitusse nelja üksteisele järgneva osamaksega, s.o. 05.05.2022, 05.06.2022, 05.07.2022, 05.08.2022 osamaksetega. Esialgne võlausaldaja saatis 04.08.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav kahenädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 18.08.2022 koos hoiatusega, et kui kostja võlgnevust nimetatud tähtajaks ei tasu on esialgsel võlausaldajal õigus kõik kostjaga sõlmitud lepingud üles öelda. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava 3 (15)
tähtaja jooksul, saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingute lõpetamise kohta 25.08.2022. Kostjale saadeti tasulised meeldetuletuskirjad järgmiselt: 06.09.2022 (maksumusega 20 eurot), 21.09.2022 (maksumusega 5 eurot), 10.10.2022 (maksumusega 5 eurot), 19.10.2022 (maksumusega 5 eurot), 12.12.2022 (maksumusega 5 eurot). Kokku 40 eurot. Hageja tõi 22.08.2024 vastuses välja, et sissenõudmiskulud 40 eurot on kujunenud järgmiselt: 06.09.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 20 eurot, 21.09.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 10.10.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule tehtavate kõnede, kirjade, ekirjade ja sms-ide kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
1.4.Hageja tõi 22.08.2024 vastuses välja, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Enne laenulepingu nr L89008012163 sõlmimist märkis kostja laenutaotluses, et tema igakuise sissetuleku suuruseks on 2500 eurot ja igakuised kohustused on 200 eurot. Taotletava laenu summa oli 500 eurot, laenuperiood 72 kuud ja igakuise osamakse summa 16,28 eurot. Enne lepingu nr C85008404487 sõlmimist märkis kostja laenutaotluses, et tema igakuise sissetuleku suuruseks on 2000 eurot ja igakuised kohustused 0 eurot. Taotletava laenu summa oli 500 eurot. Enne lepingute sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja laenutaotlustel esitatud andmeid Maksu- ja Tolliametist. Samuti kontrollis krediidiandja kostja varasemat maksekäitumist maksehäireregistritest (taust.ee ja creditinfo.ee). Kostja varasem maksekäitumine oli korrektne ning varasemaid ega kehtivaid maksehäireid lepingu sõlmimise ajal ei olnud. Kogu esitatud ja kogutud teabe põhjal jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja oli krediidivõimeline. Kostja vastuväited
2.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega, hagi täpsustused, hageja 22.08.2024 vastus ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 13. oktoobril 2024 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 12. novembril 2024. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
4 (15)
5.Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.
6.VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7.Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 13.03.2022 sõlmitud laenuleping nr L89008012163 (dtl 130–136). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt oli laenusummaks 500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi, haldustasu ja lepingutasu. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 72 osamakset, kuumakse suurusega 16,28 eurot, viimane osamakse 16,16 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 15-ks kuupäevaks (dtl 131, 132). Kostja pangakontole kanti üle laenusumma 500 eurot (maksekorraldus dtl 51). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks. Hageja on esitanud kohtule tõendina AS Inbank ja kostja vahel 23.04.2022 sõlmitud makselahenduse lepingu nr C85008404487 (dtl 138–145). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt oli krediidilimiidiks 500 eurot. Maksepäevaks oli iga kuu 5. kuupäev. Lepingu osaks saanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt oli leping tähtajatu ning lepingu lõppemisel tuli tagasi maksta kasutatud krediidilimiit. Lepingu üldsätete p 8.2. kohaselt kujuneb minimaalse tagasimakse suurus järgnevalt: 1) teenusetingimuste punktis 8.3 märgitud protsendimäära alusel kasutatud krediidilimiidist (mis ei sisalda intresse ega teenustasusid) arvestatud summa; 2) eelmiste perioodide eest kogunenud ja tasumata intresside ja teenustasude summa; 3) krediidilimiiti ületav summa juhul, kui on ületanud teenuselepingus kokku lepitud krediidilimiiti; 4) makseplaani(de) kuumakse(te) summa. Lepingu üldsätete p 8.3. kohaselt on minimaalse tagasimakse protsendimäär IN Pay Standard kaardi puhul 3% ning IN Pay Platinum kaardi ja IN Pay Platinum Metal kaardi puhul 0% (dtl 141). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks. Krediidi kulukuse määr
8.Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas
5 (15)
laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, 221-13098/50, p-d 14-15).
8.1.Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli laenulepingu nr L89008012163 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 39,32% aastas (dtl 130, 135). Lepingutasu oli 35 eurot, igakuine haldustasu 2,50 eurot, intressimäär oli 22,90% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 72 osamaksega (dtl 130). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 13.03.2022 laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 kuni 30.06.2022 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 50,85%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 40,37%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga
8.2.Makselahenduse lepingust nr C85008404487 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 39,85% aastas (dtl 138, 144). Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud, et a) krediidilimiit võetakse kasutusse esimesel võimalusel ja kogumahus ning makstakse tagasi võrdsete osamaksetena 12 kuu jooksul; b) teenuselepingust tulenevaid kohustusi täidetakse kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Krediidi kulukuse esialgse määra arvutamisel võetakse arvesse teenuselepingu sõlmimise või muutmise ajal kehtivad kulud, mida on kohustus teenuselepingu alusel tasuda: 1) intress; 2) IN Pay kontoga seotud kuutasu; 3) muu tasu, mis on teenuselepingu sõlmimisel teada (lepingu p-d 9.2., 9.3.). Krediidikulukuse määra arvutamisel võeti arvesse: krediidisumma 500 eurot, tagastamise tähtaeg 12 kuud, intress 22% aastas, kaardi kuutasu 2,50 eurot. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 23.04.2022 laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 kuni 30.06.2022 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 50,85%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 37,46%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine
9.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17). 13.03.2022 sõlmitud laenuleping ja 23.04.2022 sõlmitud makselahenduse leping on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Esmalt hindab kohus, kas võlausaldajad on järginud kostjaga lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.
9.1.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).
6 (15)
Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija 7 (15)
krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C-449/13, p 35). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).
9.2.Kohus on kahel korral määranud hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate asjaolude välja toomiseks. 9. märtsil 2023 selgitas kohus hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema (dtl 102). 24. juulil 2024 selgitas kohus hagejale, et hageja ei ole hagis välja toonud vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevaid asjaolusid (dtl 323, 324). Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate asjaolude välja toomiseks ja tõendite esitamiseks. Hageja on seisukohal, et krediidiandjad järgisid kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja tugineb sellele, et enne laenulepingu nr L89008012163 sõlmimist märkis kostja laenutaotluses, et tema igakuise sissetuleku suuruseks on 2500 eurot ja igakuised kohustused on 200 eurot. Enne lepingu nr C85008404487 sõlmimist märkis kostja laenutaotluses, et tema igakuise sissetuleku suuruseks on 2000 eurot ja igakuised kohustused 0 eurot. Enne lepingute sõlmimist kontrollisid krediidiandjad kostja laenutaotlustel esitatud andmeid Maksu- ja Tolliametist. Samuti kontrollisid krediidiandjad kostja varasemat maksekäitumist maksehäireregistritest (taust.ee ja creditinfo.ee). Kostja varasem maksekäitumine oli korrektne ning varasemaid ega kehtivaid maksehäireid lepingu sõlmimise ajal ei olnud. Hageja väljatoodust nähtub, et krediidiandjad tegid laenuotsuse kostja esitatud laenutaotluste pinnalt. Hageja esitatud väljavõttest kostja laenutaotluste kohta nähtub, et kostjalt on laenude taotlemisel küsitud andmeid tema keskmise kuusissetuleku ja igakuiste kohustuste kohta, millele kostja on laenulepingu nr L89008012163 osas vastanud vastavalt 2500 eurot ja 200 8 (15)
eurot ning lepingu nr C85008404487 osas vastanud vastavalt 2000 eurot ja 0 eurot (dtl 151, 152). Hageja pole väitnud ega tõendanud, et krediidiandjad oleks küsinud kostjalt muud teavet tema varalise seisundi kohta (s.o peale igakuise sissetuleku) ja varaliste kohustuste kohta, sh kostja regulaarsete (majapidamis)kulude kohta. Hageja ei ole küsinud teavet ka kostja varasemate krediidikohustuste täitmise kohta. Seejuures ei võimalda laenutaotluses küsitud teave hinnata isegi seda, millised finantskohustused kostjal teiste krediidiandjate ees olid ja kui palju neid oli. Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et krediidiandjad oleks kostja laenutaotluses esitatud teavet kostja sissetulekute ja kohustuste kohta vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud. Hageja väljatoodust nähtub, et krediidiandja kontrollis andmeid Maksu- ja Tolliametist ja kostja varasemat maksekäitumist maksehäireregistritest. Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Seejuures ei mõjutanud hageja kontrollikohustust see, et kostja oli laenutaotluses kinnitanud, et kostja esitatud andmed on tõesed. Kuna krediidiandjad ei saanud kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, ei oleks krediidiandjad VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepinguid sõlmida. Seda, et kostja ei olnud lepingute sõlmimise ajal krediidivõimeline, kinnitab mh see, et kostja ei teinud pärast lepingute sõlmimist ühtegi tagasimakset, sh oli kostjal võlgnevus esimesest lepingust, kui kostjaga sõlmiti teine leping.
9.3.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda aluse kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjatele mingi teabe teadlikult esitamata. Olukorras, kus kostjalt polnud teavet küsitud – sh tema regulaarsete kulude kohta ning täpsemat teavet tema varasemate finantskohustuste ja nende täitmise kohta –, ei saa kostjale ette heita selle teabe esitamata jätmist. Asja materjalid ei võimalda ka tõsikindlalt järeldada, et kostja oleks esitanud taotluses ebaõiget teavet, märkides, et tal kulub olemasolevatele krediidikohustustele 200 eurot kuus ja 0 eurot kuus. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende laenutaotlustes esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5). Samuti ei anna asjas esitatu alust järeldada, et krediidiandjad oleks hinnanud kostja krediidivõimelisust valesti põhjusel, et kostja jättis mingi teabe oma varasemate kohustuste ja 9 (15)
finantsraskuste kohta esitamata. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevate kohustuste täitmiseks oleks krediidiandjad pidanud kostja taotluses esitatud teavet ka kontrollima. Juhul, kui krediidiandjad oleks kostja laenutaotluses esitatud teabe kontrollimisel tuvastanud vastuolusid, oleks krediidiandjatel tulnud küsida selle kohta kostjalt lisateavet. Ainuüksi kostja pangakonto väljavõtete nõudmine oleks andnud krediidiandjatele teavet kostja muude finantskohustuste olemasolu ja hulga kohta ning võimaldanud kontrollida kostjal makseraskuste olemasolu. Kohtu hinnangul saab eeldada, et kui krediidiandjad oleks nõuetekohaselt täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte osaks olevat teabe saamise kohustust ja kogunud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks asjakohast teavet ning teinud mõistlikke pingutusi selle teabe kontrollimiseks, sh nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist, oleks krediidiandjad kostja krediidivõimelisust õigesti hinnanud. Kohus leiab, et krediidiandjad ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi ega selgitanud piisava hoolsusega välja kostja laenuvõimekust. Kohus tuvastab, et krediidiandjad ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingute ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine
10.Järgmisena tuvastab kohus, kas lepingud lõppesid ülesütlemisega.
10.1.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.
10.2.Laenulepingust nr L89008012163 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda ajavahemikul 15.04.2022–15.11.2022 igakuiseid intressimakseid, lepingutasu makseid ja haldustasu makseid. Eelnimetatud perioodil ei olnud kostjal kohustust tasuda põhiosa makseid. Põhiosamaksete tasumise kohustus algas 15.12.2022 (dtl 131). Kuna krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, ei võlgne kostja VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi muid tasusid kui seadusjärgses määras intressi. Järelikult ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingu alusel haldustasu maksmist ja lepingutasu maksmist. 2022. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 0%.
10 (15)
Hageja tugineb sellele, et kostja jäi maksetega viivitusse alates esimesest osamaksest viie üksteisele järgneva osamaksega, s.o. 15.04.2022, 15.05.2022, 15.06.2022, 15.07.2022, 15.08.2022 osamaksetega. Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja haldustasu, lepingutasu ja arvestades, et 2022. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 0%, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa tagasimaksega lepingu ülesütlemise ajal, s.o 25.08.2022. Lepingu kohaselt algas põhiosamaksete tasumise kohustus alles 15.12.2022. Ka lepingu ülesütlemise teatisest nähtub, et kostjal ei olnud põhiosa maksete võlgnevust krediidiandja ees (dtl 147). Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingu nr L89008012163 ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. Laenulepingu nr L89008012163 viimane osamakse on maksegraafiku järgi 15.03.2028 (dtl 131, 132), mistõttu ei ole tänaseks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Seega ei saa kohus võtta hagi rahuldamisel aluseks hageja väljatoodud summat (kostjale välja makstud summa). Ilma ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi laenulepingu nr L89008012163 osas osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud. Hageja jäi seisukoha juurde, et krediidiandjad järgisid kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Põhivõla sissenõudmiseks peab krediidiandja määrama VÕS § 4034 lg 7 kohaselt uuesti tagasimaksed ja tegema need kostjale teatavaks ning kasutama vastavalt uuele maksegraafikule kohaseid õiguskaitsevahendeid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata laenulepingust nr L89008012163 tulenevad hageja nõuded. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 113 2 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet.
10.3.Lepingust nr C85008404487 nähtub, et kostjal tuli igakuiselt tasuda tagasimakseid, mille minimaalse tagasimakse suurus kujuneb järgnevalt: 1) teenusetingimuste punktis 8.3 märgitud protsendimäära alusel kasutatud krediidilimiidist (mis ei sisalda intresse ega teenustasusid) arvestatud summa; 2) eelmiste perioodide eest kogunenud ja tasumata intresside ja teenustasude summa; 3) krediidilimiiti ületav summa juhul, kui on ületanud teenuselepingus kokku lepitud krediidilimiiti; 4) makseplaani(de) kuumakse(te) summa (lepingu üldsätete p 8.2.). Lepingu üldsätete p 8.3. kohaselt on minimaalse tagasimakse protsendimäär IN Pay Standard kaardi puhul 3% ning IN Pay Platinum kaardi ja IN Pay Platinum Metal kaardi puhul 0% (dtl 141). Kostja taotles Standard kaarti (dtl 152). Kostjal oli krediit kasutuses summas 499,50 eurot. Seega tuli kostjal teha igakuiseid makseid 3% krediidilimiidist, s.o 14,99 eurot kuus põhiosa katteks. Hageja tugineb sellele, et kostja jäi maksetega viivitusse alates esimesest osamaksest, s.o. 05.05.2022. Kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, s.o. 05.05.2022, 05.06.2022, 05.07.2022. Hageja on tõendnaud, et krediidiandja saatis kostjale 04.08.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 148). 11 (15)
Kostjale anti täiendav tähtaeg võla tasumiseks hiljemalt 18.08.2022 (dtl 148). Krediidiandja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral on krediidiandjal õigus leping üles öelda. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi täiendavalt antud tähtaja jooksul, ütles krediidiandja lepingu üles 25.08.2022 (dtl 149). Kohus leiab, et lepingu nr C85008404487 erakorraline ülesütlemine vastab seaduses sätestatule. Lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ja saab krediidiandja saab lepingu erakorralisel ülesütlemisel nõuda laenusumma kohest tagastamist. Lepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada laenu põhiosa. Seda kohustust ei mõjuta asjaolu, et krediidiandja oli lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal on tasumata krediidi põhiosa 499,50 eurot, mille välja mõistmist hageja taotleb. Kohus rahuldab hageja nõude põhiosa 499,50 euro väljamõistmiseks kostjalt. Kuna krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatut, ei võlgne kostja VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi hagejale muid tasusid kui seadusjärgses määras intressi. Järelikult ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingu alusel kuutasu 2,50 eurot maksmist (2,50 eurot oli kaardi kuutasu, dtl 144). 2022. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 0%, mistõttu ei ole hagejal kostja vastu ka intressinõuet. Hageja palub lepingu nr C85008404487 osas kostjalt välja mõista viivise lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 22% (dtl 125). Hageja selgitab hagis, et Riigikohus asus lahendis nr 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (dtl 126). TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Hageja nõuab hagis viivist laenuintressi aastase määraga võrdses määras. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on lepingus sisaldunud intressimäära kokkulepe tühine. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on palunud kostjalt viivise välja mõista perioodi 26.08.2022–12.04.2023 eest, s.o perioodi eest pärast lepingu ülesütlemist. Perioodi 26.08.2022–12.04.2023 eest on viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokku 28,67 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude 28,67 euro ulatuses. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (499,50 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 13.04.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
10.4.Hageja on palub lepingu nr C85008404487 osas kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud 40 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Lõike 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem 12 (15)
seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Leping nr C85008404487 öeldi üles 25.08.2022. Hageja nõue on üle 500 euro. Hageja on tõendanud, et hageja edastas kostjale kolm meeldetuletuskirja – 06.09.2022 (dtl 162), 21.09.2022 (dtl 164) ja 10.10.2022 (dtl 166). Lepingu nr C85008404487 p 7.11. kohaselt kohustus kostja võlgnevuse korral tasuma vastavalt hinnakirjale meeldetuletuskirja saatmise tasu ja hüvitama sissenõudmiskulud. Lepingu osaks saanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt on meeldetuletuskirja saatmise teenustasu 5 eurot (dtl 144). Seega on pooled kokku leppinud, et meeldetuletuskirja saatmise tasu on 5 eurot. Hageja nõuab tasu kolme meeldetuletuskirja saatmise eest. Seega on hageja meeldetuletuskirjade saatmise eest nõue põhjendatud kokku 15 euro ulatuses ja põhjendamata 15 euro ulatuses. Muid makseviivitusega tekkinud kulusid summas 10 eurot hageja tõendanud ei ole, mistõttu jätab kohus selles osas nõude rahuldamata. Kohus selgitab, et sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on olemuslikult kahju hüvitamise nõue ning hagejal tuleb oma nõuet, st kahju tekkimist ja selle suurust, tõendada. Tööprogrammi (dtl 371) ja taust.ee väljavõttest (dtl 373) eelöeldu ei järeldu. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude 15 euro ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 15 eurot. Sissenõudmiskulude nõue jääb rahuldamata 25 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata lepingust nr C85008404487 tulenevad hageja nõuded järgmises osas: intressinõue 32,66 eurot, viivisenõue 40,58 eurot (69,25-28,67), kuutasu 10 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 25 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 21.12.2022. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 21.12.2022. Hagi esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Kohus märgib, et hagi esitamise ajal (21.12.2022) oli hagihinnaks 1484,21 eurot, arvestades hageja 13.07.2023 täiendatud hagis esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 567,27 eurot (seisuga 21.12.2022). Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 38% ulatuses ning jättis rahuldamata 62% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 38% ulatuses kostja kanda ja 62% ulatuses hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
13 (15)
12.1.Hagilt hinnaga 1484,21 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 280 eurot. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust enam 35 eurot. Hagejal on võimalik esitada kohtule avaldus riigilõivu tagastamiseks enam tasutud osas. Kostjalt ei ole põhjendatud enam tasutud osas riigilõivu väljamõistmine hageja kasuks, mistõttu jätab kohus selles osas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata.
12.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 1492,82 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus alusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile ning hagi koostamisele ja lisade kogumisele ning komplekteerimisele ja kohtule esitamisele 4 tundi, hageja 22.08.2024 seisukoha koostamisele ja kohtule esitamisele kulus 2 tundi, hageja 12.11.2024 seisukoha koostamisele ja kohtule esitamisele kulus 1 tund ja 30 minutit, hageja 21.11.2024 menetluskulude nimekirja koostamisele kulus 20 minutit. Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud 6 tunni ja 20 minuti ulatuses (sh hagi koostamisele kulunud aeg 4 tundi; 22.08.2024 vastuse koostamisele kulunud aeg 1 tund ja 12.11.2024 vastuste koostamisele kulunud aeg 1 tunni ulatuses ja menetluskulude nimekirjale kulunud aeg 20 minutit ulatuses) ning põhjendamata 1,5 tunni ulatuses. Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele, kui esmastele toimingutele, kulub tavapäraselt rohkem aega, kui järgmistele menetluses tehtavatele toimingutele. 22.08.2024 ja 12.11.2024 vastustes kordas hageja suures ulatuses varasemat, mistõttu vähendab kohus nende vastuste koostamiseks kulunud aega kokku 1,5 tunni võrra. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg 20 minutit, on põhjendatud ja vajalik. Kohus arvestab ka seda, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.
12.3.Hageja esindajate tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu suurusega. Hageja lepingulised esindajad vastavad TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud 14 (15)
nõuetele, kuid hageja esindajad ei ole advokaadid. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepinguliste esindajate põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja esindajate menetluses tehtud toiminguid olid põhjendatud 6 tunni ja 20 minuti ulatuses, siis on põhjendatud lepinguliste esindajate tasu suuruseks 760 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta).
13.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1060 eurot, sealhulgas riigilõiv 280 eurot, lepingulise esindaja kulu 760 eurot (ilma käibemaksuta) ja lepingulise esindaja kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et poolte menetluskulud jäid 38% ulatuses kostja kanda ja 62% ulatuses hageja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 402,80 eurot, s.o riigilõiv 106,40 eurot ja lepingulise esindaja kulu 296,40 eurot. Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 1827,82 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 402,80 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 1425,02 euro osas. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
14.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
15 (15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.