2.Välja mõista kostjalt I. L.-ilt hageja B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) kasuks 1 500 (üks tuhat viissada) eurot ja 99 senti (sh 1 324.12 eurot ja intress summas 176.87 eurot).
3.Jätta hagi rahuldamata viivise 142.26 eurot osas.
4.Jätta menetluskulud 92% ulatuses kostja ja 8% ulatuses hageja kanda ning välja mõista kostjalt I. L.-ilt hageja B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) kasuks menetluskulud kokku summas 308 (kolmsada kaheksa) eurot ja 20 senti (so 78% riigilõivust 350 eurost ja asja läbivaatamise kuludest 40 eurost).
1 (9)
2-24-113339
5.Välja mõista kostjalt I. L.-ilt hageja B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) kasuks viivis menetluskuludelt (308.20 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 245 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ esitas 09.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 598.56 euro saamiseks. Kohus tegi 10.04.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud e-posti aadressidel XXX ja XXX kätte toimetada.
2.Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 07.05.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Viru Maakohtu 07.05.2024 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2) hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks; 5) kohtualluvuse valiku põhistamiseks; 6) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavate dokumentide esitamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
4.28. mail 2024 esitas OK Incure OÜ Viru Maakohtule hagiavalduse I. L. vastu põhivõlgnevuse 1 324.12 eurot, intressi 166.96 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 142.26 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt I. L. (edaspidi: kostja) sõlmis 13.12.2022 I AS-iga (edaspidi: krediidiandja) krediidikontolepingu nr xxxx, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1 400 eurot. Krediidi kulukuse määr on 48,62% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 39,72% ja igakuine kontohaldustasu on 0 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kuivõrd kostja jättis novembri (summas 55.24 eurot; maksetähtaeg oli 27.11.2023), detsembri (summas 55.24 eurot; maksetähtaeg oli 27.12.2023) ja jaanuari (summas 55.24 eurot; maksetähtaeg 25.01.2024) osamaksed tasumata. Vastavalt lepingu punktile 11.1. klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud arvele. Krediidiandja 2 (9)
2-24-113339 saatis 29.01.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja teatas, et kirja saatmise seisuga kostja võlgnevus krediidiandja ees on 166.69 eurot. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 18.02.2024. Siiski kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 19.02.2024. Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja nõude OK Incure OÜ-le. Ülesütlemisavaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning edastatud posti teel aadressile, mille kostja oli lepingu sõlmimisel oma kontaktaadressina teatanud, so xxxx.
5.Kui klient võtab oma krediidikontolt mingi summa kasutusse, kujuneb vastavalt lepingus sätestatud põhimõtetele minimaalne kuumakse, mille klient peab krediidiandjale igal juhul tasuma. Kuna krediidikonto lepingu iseloomust tulenevalt maksegraafik puudub ning ka minimaalse kuumakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient oma krediidikontot kasutab, siis saadab krediidiandja kliendile igakuiselt ka arve minimaalse kuumakse summa kohta. Kostja sai krediiti kogu summas 1 400.00 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi tagasimakseid krediidisumma katteks kogu summas 75.88 eurot, seejuures viimane tagasimakse oli 25.10.2023 summas 8.20 eurot. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset krediidisumma katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 1 324.12 eurot (1 400 – 75.88) ning võttes arvesse eeltoodud asjaolusid palub hageja kostjalt selle välja mõista.
6.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt lepingu xxxx punktile 13.2.1 intressi arvutatakse igapäevaselt vastavalt Intressimäärale, so 39.72% aastas. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 1 324.12 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi. Kostja viimane tagasimakse intressi katteks oli 25.10.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates 26.10.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 18.02.2024 summas 166.96 eurot.
7.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 19.02.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 27.05.2024 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 142.26 eurot.
8.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Käesolevaga esitab hageja ammendavad selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kostja esitas 13.12.2022 krediidikonto avamise taotluse limiidiga kuni 1 400,00 eurot. Viidatud lisa puhul on tegemist väljavõttega kostja avaldusest krediidikonto avamiseks (VÕS § 404 lg 1). Taotluse andmed: Sissetulek: 600,00 eurot Majapidamiskulud: 320 eurot Finantskohustused: 0 eurot Ülalpeetavad: 0 Laenu eesmärk: „muu: mopeedauto ostmine“ VÕS § 14 lg 2 ja § 4034 lg 3 II lause kohustavad tarbijat esitama õiged andmed. Krediidivõimekuse hindamiseks tehti päring Eesti pensionikeskusesse eesmärgil arvutada välja ja tuvastada isiku sissetulek. Registri andmete kohaselt kostja sissetulek oli 546,61 eurot. Päring toimub IT süsteemide vahendusel automatiseeritult ning saadud maksuandmete alusel 3 (9)
2-24-113339 arvutab krediidiandja IT-süsteem välja pensionimaksete alusel sellele vastava sissetuleku suuruse vastavalt krediidiandja poolt kehtestatud sisereeglitele. Krediidivõimelisuse arvutustes võttis krediidiandja aluseks taotluse andmete ja Pensioniregistri andmete võrdluses neist väiksema, so 547 eurot. Krediidiandja arvestas majapidamiskulude hulka 320,00 eurot KAVS § 49 lg 1 p 4 alusel. Finantskohustuste hulka arvestati kostja poolt avaldatut 0,00 eurot. Tagasimakse I-le on 54,00 eurot. Vaba raha jäägiks kujunes 172,00 eurot, mis on 31% sissetulekust (minimaalselt nõutav 0 eurot). Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Credit24 krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks (VÕS § 4034 lg 2). Credit24 sise-eeskiri võimaldas väiksemate kuumaksetega laenutoodete puhul menetleda taotlust automatiseeritud lahenduste abil, kuid üksnes juhul, kui tarbijal oli olemas kogumispensioni konto, mis võimaldas tema sissetuleku andmeid kontrollida pensioniregistri andmete alusel.
9.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1 324.12 eurot, intressi 166.96 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 142.26 eurot nõudes. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 335 eurot, sh riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
11.Viru Maakohus võttis 29.05.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid e-posti aadressile XXX, kuid kinnitused puuduvad. Samuti saatis kohus hagimaterjali aadressile xxxx, kuid dokumendid tagastati kohtule märkega ,,saaja ei viibinud kohal’’. Kohus edastas dokumendid aadressile xxxx, kuid dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Politsei- ja Piirivalveameti 28.10.2024 vastuskirja kohaselt puuduvad neil andmed isiku elu- ja töökoha kohta. Seetõttu on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel, dokumendid on loetud kätte toimetatuks 15.11.2024. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.
13.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4 (9)
2-24-113339
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
15.Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised asjaolud: 1) I AS ja kostja sõlmisid 13.12.2022 tarbijakrediidilepingu krediidilimiidiga 1 400 eurot, intressimääraga 39.72% aastas, krediidi kulukuse määr 48.62%, tagasimakse arvepõhiselt, millega klient maksab vähemalt miinimummaksena tagasi kasutuses oleva krediidi ja/või intressi, kontohaldustasu 0 eurot. 2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. 3) Lepingu alusel kasutas kostja krediiti kokku 1 400 eurot. 4) Kostja on krediidilepingu katteks teinud tagasimakseid kokku summas 75.88 eurot; 4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates novembrist 2023. a, seda vähemalt kolme, so novembri, detsembri ja jaanuari osamaksete tasumisega. 5) Kostjale saadeti 29.01.2024 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 19.02.2024 saadeti kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. 6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 19.02.2024.
16.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, 5 (9)
2-24-113339 et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
17.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).
18.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
19.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele, Pensioniregistri väljavõttele ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 403 4 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Kohus selgitab, et Pensionikeskuse kaudu tehtud päring kostja sissetulekute hindamiseks ei näita tema võimalikke varasemaid laenuvõtmisi või muud võimalikku finantsilist riskikäitumist. Kohus ei nõustu krediidiandja tingimustega, et teatud tingimustele vastava krediidi väljastamisel ei näe krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks ehk väiksemate kuumaksetega laenutoodete puhul saab krediidivõimelisust hinnata automatiseeritud lahenduste nagu kogumispensionikonto andmete alusel. Kohtu hinnangul näitab see mõningat 6 (9)
2-24-113339 vastutustundetut suhtumist krediidiandja poolt. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
20.Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).
21.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse perioodil alates 13.12.2022 kuni 31.12.2022 0% aastas, 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2.50% aastas, 01.07.2023 kuni 31.12.2023 4% aastas ja 01.01.2024 kuni 19.02.2024 4.50% aastas.
22.Lepingute alusel kasutas kostja krediiti 1 400 eurot. Tagasi on makstud põhiosa katteks 75.88 eurot. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 19.02.2024 ning nimetatud ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult 1 324.12 eurot. Seadusjärgne intress (alates 14.12.2022 ehk esimese väljamakse tegemisele järgmisest päevast) kuni lepingu ülesütlemiseni 19.02.2024 on summas 176.87 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 1 324.12 eurot ja intress summas 176.87 eurot.
23.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude 1 324.12 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.
24.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 1 324.12 eurot ja intress summas 176.87 eurot, kokku 1 500.99 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava 7 (9)
2-24-113339 määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 92% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 92% kostja ja 8% hageja kanda.
26.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 315 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 lg 2 p 3 ja § 172 lg 9 on õigustatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 09.04.2024 summas 65 eurot ning hagiavalduse esitamisel 28.05.2024 summas 250 eurot, kokku 315 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 92% menetluskulude kogusummast 335 eurost, so 308.20 eurot.
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
28.Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.